SEHLUKO SELISHUMI NANYE
Londvolota Kuthula Emndenini Wakho
1. Ngutiphi tintfo letingase tibangele kwehlukana emndenini?
BANTFU labanemindeni lenelutsandvo, kucondza, kanye nekuthula bayajabula. Siyetsemba kutsi newakho umndeni unjalo. Kubuhlungu kutsi imindeni leminyenti ayisinjalo futsi iyehlukana ngetizatfu letehlukehlukene. Yini leyehlukanisa imindeni? Kulesehluko sitawucoca ngetintfo letintsatfu. Leminye imindeni inemalunga langekho enkholweni leyodvwa. Leminye inebantfwana labanebatali labangafanani. Kantsi kuleminye, timo tekuphila nobe sifiso sekunjinga siye sehlukanisa emalunga emndeni. Nanobe kunjalo, timo letingehlukanisa umndeni lotsite tingase tingawutsintsi lomunye. Yini lebangela lomehluko?
2. Labanye basifuna kuphi sicondziso sekuphila kwemndeni, kodvwa ngumuphi umtfombo wesicondziso loncono kunayo yonkhe?
2 Umbono lonawo ungulesinye sici. Nangabe wetama ngebucotfo kucondza umbono walomunye umuntfu, ungakwati kutfola indlela yekulondvolota bunye emndenini. Sici sesibili ngulapho usitfola khona sicondziso. Bantfu labanyenti balandzela sicondziso salabo labasebenta nabo, bomakhelwane, babhali bemaphephandzaba, kanye neticondziso talabanye bantfu. Nanobe kunjalo, labanye baye bafune loko liVi laNkulunkulu lelikushoko ngesimo labakuso, futsi bakusebentisa loko labakufundzako. Kwenta kanjalo kungawusita njani umndeni kutsi ulondvolote kuthula?—2 Thimothi 3:16, 17.
NANGABE INDVODZA YAKHO INETINKHOLELO LETEHLUKILE
Yetama kucondza umbono walomunye umuntfu
3. (a) Litsini liBhayibheli ngekushada nemuntfu losenkholweni leyehlukile? (b) Ngutiphi timiso letiyinhloko letisebentako nangabe loyedvwa kulabo labashadile akholwa?
3 LiBhayibheli lisiyala ngalokucondzile mayelana nekushada nemuntfu losenkholweni leyehlukile kuyetfu. (Dutheronomi 7:3, 4; 1 Khorinte 7:39) Kungenteka kutsi watfola emaciniso sewushadile, kodvwa indvodza yakho yona yangawemukeli. Kutsiwani-ke esimeni lesinjalo? Liciniso likutsi tifungo temshado tisasebenta. (1 Khorinte 7:10) LiBhayibheli litsi sibopho semshado sihlala njalo, futsi likhutsata bantfu labashadile kutsi balungise tinkinga tabo kunekutsi batibalekele. (Efesu 5:28-31; Thithusi 2:4, 5) Nanobe kunjalo, kutsiwani nangabe indvodza yakho imelene ngalokucinile nekuba kwakho senkholweni leyemukelwa liBhayibheli? Ingase yetame kukuvimbela kutsi uye emihlanganweni yelibandla, nobe itsi ayifuni uhambe ushumayela emtini ngemuti. Yini lotawuyenta?
4. Umfati angaluveta njani luvelo nangabe indvodza yakhe isenkholweni leyehlukile?
4 Tibute: ‘Kungani indvodza yami itiva ngalendlela?’ (Taga 16:20, 23) Nangabe ingakucondzi kahle loko lokwentako, ingase ikhatsateke ngawe. Kantsi kungenteka kutsi icindzetelwa tihlobo ngobe wena awusahlanganyeli emikhosini lebalulekile kuto. Lenye indvodza yatsi: “Nangisele ngedvwa endlini, bengitiva ngilahliwe.” Lendvodza beyinemuva wekutsi lenkholo imtsatsela umfati. Nanobe kunjalo, kutigabatisa kwayenta yangavumi kutsi beyisuke iphetfwe situnge. Kungenteka kutsi indvodza yakho idzinga uyicinisekise ngekutsi lutsandvo lonalo ngaJehova alusho kutsi awusayitsandzi njengasekucaleni. Ciniseka kutsi uyasicitsa sikhatsi nayo.
5. Ngukuphi kulinganisela umfati lonendvodza lengakholwa lokufanele abe nako?
5 Nanobe kunjalo, kunalokutsite lokubaluleke kakhulu lokudzinga ukukhumbule kute ukwati kuhlangabetana nalesimo ngekuhlakanipha. LiVi laNkulunkulu leluleka bafati: “Tfobelani emadvodza enu, njengalokufanele eNkhosini.” (Kholose 3:18) Ngekusho kanjalo, lecwayisa ngemoya wekutibusa. Ngetulu kwaloko, ngalamavi latsi “njengalokufanele eNkhosini,” lombhalo uveta kutsi kutitfoba kwemfati endvodzeni yakhe kufanele kuhambisane nekutfobela iNkhosi. Kufanele kube khona kulinganisela.
6. Ngutiphi timiso lokufanele umfati longumKhristu ahlale atikhumbula?
6 KumKhristu, kuya emihlanganweni yelibandla kanye nekufakaza kulabanye ngetinkholelo takhe letisekelwe eBhayibhelini kutici letibalulekile tekukhonta kweliciniso, lokungakafaneli tibukelwe phansi. (Roma 10:9, 10, 14; Hebheru 10:24, 25) Ngako-ke, utawukwentanjani nangabe umuntfu akutjela ngalokucondzile kutsi wephule umtsetfo lotsite waNkulunkulu? Baphostoli baJesu Khristu batsi: “Kufanele silalele Nkulunkulu kunekulalela bantfu.” (Imisebenti 5:29) Loko labakwenta kusiniketa sibonelo lesisebenta etimeni letinyenti lamuhla. Lutsandvo lwakho ngaJehova lutawukwenta yini utinikele kuye ngendlela lefanele? Ngesikhatsi lesifananako, lutsandvo kanye nenhlonipho lonayo ngendvodza yakho lutawukwenta yini ukwati kufeza loko ngendlela lengeke iyiphatse kabi?—Matewu 4:10; 1 Johane 5:3.
7. Ngukuphi kutimisela umfati longumKhristu lokufanele abe nako?
7 Jesu waveta kutsi ngaletinye tikhatsi indvodza ingaphatseka kabi. Wecwayisa ngekutsi njengobe inkholo yeliciniso ingatsandvwa, emalunga emndeni langemaKhristu abetawutiva anganakwa, kube shengatsi inkemba ibehlukanisile nemndeni wabo. (Matewu 10:34-36) Lomunye dzadze waseJapan wahlangabetana nesimo lesifananako. Waphikiswa yindvodza yakhe iminyaka lengu-11. Beyimphatsa kabi, futsi beyivame kumkhiyela ngaphandle. Nanobe kunjalo, lodzadze wabeketela. Bangani bakhe labasebandleni lebuKhristu bamsita. Abethandaza njalo futsi atfola sikhutsato emavini laku-1 Phetro 2:20. Lodzadze abeciniseka kutsi nangabe yena ahlala acotfo, ngalelinye lilanga indvodza yakhe beyitawuhlanganyela naye ekukhonteni Jehova. Nembala kwaba njalo.
8, 9. Umfati kufanele enteni kute abalekele kuphatsa kabi indvodza yakhe?
8 Tinyenti tintfo longatenta kute utsintse simo sengcondvo semuntfu loshade naye. Nasi sibonelo: Nangabe indvodza yakho iphikisana nenkholo yakho, ungayibangeli kutsi ikhonone nangaletinye tintfo. Gcina likhaya lakho lihlantekile. Naka indlela lobukeka ngayo. Hlala uyitjela emavi elutsandvo newekubonga. Kunekutsi uyisole, yisekele. Veta kutsi uyafuna ikuhole. Ungatiphindziseleli nangabe ikuphatsa kabi. (1 Phetro 2:21, 23) Kulindzele kutsi ngaletinye tikhatsi itawenta emaphutsa, futsi nakwenteka kuba nekungevani, tfobeka futsi ube wekucala kucolisa.—Efesu 4:26.
9 Ungavumi kutsi kuya kwakho emihlanganweni kube sizatfu sekumupha kudla sekwephutile. Ungase ukhetse kuya ensimini ngetikhatsi indvodza yakho lengekho ngato ekhaya. Kukuhlakanipha ngemfati longumKhristu kutsi angayishumayeli ngenkhani indvodza yakhe. Kunaloko, kufanele alandzele seluleko semphostoli Phetro lesitsi: “Nani bafati, tfobelani emadvodza enu, kuze kutsi nakukhona emadvodza langalikholwa livi, nawo azuzeke ngaphandle kwenkhulumo, azuzwe yintfobeko yebafati bawo, nakabona similo senu lesimsulwa lesinekwesaba Nkulunkulu.” (1 Phetro 3:1, 2) Bafati labangemaKhristu balwela kutiveta ngalokugcwele titselo temoya waNkulunkulu.—Galathiya 5:22, 23.
NANGABE UMFATI ANGASUYE UMKHRISTU
10. Indvodza lengumKhristu kufanele imphatse njani umfati wayo longakholwa?
10 Kutsiwani nangabe indvodza ingumKhristu kodvwa umfati angasuye? LiBhayibheli lisiniketa sicondziso salesimo. Litsi: “Nangabe umzalwane anemfati longakholwa, yena-ke lomfati avuma kuhlala naye, angabomlahla.” (1 Khorinte 7:12) Liphindze leluleke emadvodza: “Tsandzani bafati benu.”—Kholose 3:19.
11. Nangabe umfati angasuye umKhristu, indvodza ingaba njani nekucabangela futsi ibusebentise ngekuhlakanipha bunhloko bayo?
11 Nangabe umfati wakho anetinkholelo letehlukile kutakho, ciniseka kutsi uyamhlonipha futsi uyayicabangela imiva yakhe. Njengobe naye angumuntfu lomdzala, unayo inkhululeko yekutikhetsela kutsi nguyiphi inkholo layifunako, ngisho nobe wena ungavumelani nayo. Nawukhuluma naye ngenkholo yakho kwekucala, ungalindzeli kutsi avele alahle tinkholelo takhe losekunesikhatsi anato bese emukela letakho. Kunekumhlasela ngekumtjela kutsi inkholo yakhe neyemndeni wakubo losekusikhatsi lesidze bakuyo ingemanga, ngesineke timisele kubonisana naye ngemiBhalo. Kungenteka kutsi utiva anganakwa nangabe ucitsa sikhatsi lesinyenti emisebentini yelibandla. Angase aphikisane nemetamo yakho yekukhonta Jehova, kodvwa kungenteka kutsi intfo lasuke afuna kukutjela yona mbamba kutsi: “Ngidzinga sikhatsi sakho lesengetiwe!” Ngako-ke, mbeketelele. Ngesizatfu sekumcabangela kwakho ngelutsandvo, angase emukele liciniso ngekuhamba kwesikhatsi.—Kholose 3:12-14; 1 Phetro 3:8, 9.
KUCECESHA BANTFWANA
12. Ngisho nalapho indvodza nemfati behlukene ngekwenkholo, timiso temiBhalo kufanele tisetjentiswe ngayiphi indlela ekucecesheni bantfwana?
12 Emindenini leyehlukene ngekwenkholo, ngaletinye tikhatsi kungase kube matima kufundzisa bantfwana. Timiso temiBhalo kufanele tisetjentiswe ngayiphi indlela? LiBhayibheli liniketa bobabe umtfwalo loyinhloko wekufundzisa bantfwana, kodvwa nabomake banendzima lebalulekile kuloku. (Taga 1:8; catsanisa naGenesisi 18:19; Dutheronomi 11:18, 19.) Ngisho nobe indvodza ingabutfobeli bunhloko baKhristu, isengiyo inhloko yemndeni.
13, 14. Nangabe indvodza ingamvumeli umfati wayo kutsi aye nebantfwana emihlanganweni yebuKhristu futsi ingafuni afundze nabo, yini umfati langayenta?
13 Lamanye emadvodza langakholwa ete inkinga nangabe umfati afundzisa bantfwana ngenkholo, kantsi lamanye anayo. Kutsiwani nangabe indvodza yakho ingavumi kutsi uye nebantfwana emihlanganweni yelibandla futsi ingafuni utadishe nabo liBhayibheli ekhaya? Kulesimo, kufanele ube nekulinganisela etibophweni letehlukehlukene—sibopho lonaso kuNkulunkulu Jehova, ebunhlokweni bendvodza yakho, kanye nakubantfwana bakho lobatsandzako. Ungakuvumelanisa njani loku?
14 Ngalokucinisekile kufanele uthandaze ngalendzaba. (Filiphi 4:6, 7; 1 Johane 5:14) Nanobe kunjalo, ekugcineni nguwe lokufanele wente sincumo sekutsi ngusiphi sinyatselo lotawusitsatsa. Nangabe ngekuhlakanipha ukwenta kucace endvodzeni yakho kutsi awulwisani nebunhloko bayo, kuphikisa kwayo kungagcina sekwehlile. Ngisho nalapho indvodza yakho ingavumi kutsi uye nebantfwana emihlanganweni futsi ingafuni ubafundzele liBhayibheli, usengakwati kubafundzisa. Ngenkhulumo yakho yamalanga onkhe kanye nangesibonelo sakho lesihle, yetama kugcizelela kubo lutsandvo ngaJehova, kukholwa eVini lakhe, kuhlonipha batali—lokuhlanganisa nababe wabo—kuba nendzaba nalabanye bantfu, kanye nekucaphela kubaluleka kwekusebenta ngekwetsembeka. Ngekuhamba kwesikhatsi, indvodza yakho ingayicaphela imiphumela lemihle leba khona, futsi ingase ikubonge ngemetamo loyentako.—Taga 23:24.
15. Ngumuphi umtfwalo indvodza lengumKhristu lenawo ekufundziseni bantfwana bayo?
15 Nangabe uyindvodza lengumKhristu futsi umfati wakho angakholwa, kufanele ufeze umtfwalo wakho wekukhulisa bantfwana “ngekubayala nangekubacondzisa ngemphilo yebuKhristu.” (Efesu 6:4) Njengobe wenta kanjalo, kufanele uphatse umfati wakho ngemusa, lutsandvo, kanye nekucabangela.
NANGABE USENKHOLWENI LEYEHLUKILE KULEYO BATALI BAKHO LABAKUYO
16, 17. Ngutiphi teluleko teliBhayibheli bantfwana lokufanele batikhumbule nangabe basenkholweni leyehlukile kuleyo yebatali babo?
16 Sekuyintfo levamile kutsi bantfwana babe nemibono leyehlukile kuleyo batali babo labanayo ngenkholo. Nawe usesimeni lesifananako yini? Nangabe kunjalo, liBhayibheli likuphatsele seluleko lesitsite.
17 LiVi laNkulunkulu litsi: “Hloniphani batali benu eNkhosini, ngobe loko kulungile. ‘Hlonipha uyihlo nenyoko.’” (Efesu 6:1, 2) Loku kufaka ekhatsi kuhlonipha batali ngendlela lefanele. Ngisho nobe kuhlonipha batali kubalulekile, akukafaneli simkhohlwe naNkulunkulu weliciniso. Nangabe umntfwana sekakhule ngalokwenele kutsi angatentela tincumo, nguye loba nemtfwalo wetento takhe. Loku akugcini nje kuphela ngemitsetfo yelive, kodvwa kutsintsa nemtsetfo waNkulunkulu. LiBhayibheli litsi: “Sonkhe siyawulandza ngatsi matfupha ngamunye ngamunye kuNkulunkulu.”—Roma 14:12.
18, 19. Nangabe bantfwana basenkholweni leyehlukile kuleyo yebatali babo, bangabasita njani batali babo kutsi baticondze kancono tinkholelo tabo?
18 Nangabe inkholo lokuyo ifuna kutsi wente lushintjo ekuphileni kwakho, yetama kucondza imibono yebatali bakho. Batawujabula nangabe kufundza kwakho liBhayibheli kanye nekusebentisa loko lelikushoko kukwenta ubahloniphe ngalokuphelele, ubalalele kakhulu, futsi utimisele kwenta loko labakucela kutsi ukwente. Nanobe kunjalo, nangabe inkholo yakho ikwenta uyekele tinkholelo kanye nemasiko batali bakho labawatsandzako, batawucabanga kutsi ulahla timfundziso tabo. Bangaphindze bakhatsateke ngenhlalakahle yakho nangabe loko lokwentako kungatsandvwa emmangweni wakini nobe kukwenta ungatinaki tintfo letingakwenta unjinge. Kutigabatisa nako kungaba sitsiyo, ngobe bangase bacabange kutsi wena utibona uhlakaniphe kakhulu kunabo.
19 Ngako-ke, ngekushesha, hlela kutsi batali bakho babati labadzala belibandla nobe labanye boFakazi labavutsiwe. Khutsata batali bakho kutsi babe khona eHholweni leMbuso kute bativele loko lokufundziswako futsi batibonele matfupha kutsi boFakazi BaJehova babantfu labanjani. Ngekuhamba kwesikhatsi, simo sengcondvo sebatali bakho singase sishintje. Ngisho nalapho batali bakho baphikisa kakhulu, bashisa tincwadzi teliBhayibheli, futsi bangakuvumeli kutsi uye emihlanganweni yebuKhristu, imvamisa tiba khona tikhatsi tekutsi uyewufundza kulenye indzawo, ukhulume nalamanye emaKhristu, kanye nekufakaza ungakahleli futsi usite labanye. Ungathandaza kuJehova ngalendzaba. Labanye bantfwana kudzingeka balindze kute kube ngulapho sebakhule ngalokwenele kutsi bangakwati kuhamba ekhaya bayewutihlalela bodvwa kute bakwati kwenta lokwengetiwe. Ngisho nobe ukusiphi simo, ungakhohlwa ‘kuhlonipha uyihlo nenyoko.’ Yenta incenye yakho kute utfutfukise kuthula ekhaya. (Roma 12:17, 18) Ngetulu kwako konkhe, lwela kuba nekuthula naNkulunkulu.
INSAYEYA YEKUKHULISA BANTFWANA LABANGASIBO BAKHO
20. Bantfwana bangase bative njani nangabe bakhuliswa ngubabe nobe ngumake longabatali?
20 Emindenini leminyenti, simo lesenta kutsi kube nensayeya lenkhulu akusiyo inkholo kodvwa kuba khona kwemtali longasiye wakho. Lamuhla, emakhaya lamanyenti anebantfwana batali lababatfole emishadweni yabo yekucala. Emindenini lenjalo, bantfwana bangaba nemona, emagcubu nobe bangaciniseki kutsi ngubani lokufanele bamlalele. Umphumela ungaba kutsi bangayinaki imetamo leyentiwa ngulomtali longasiye wabo yekuba ngubabe nobe ngumake lokahle. Yini lengasita batali labanebantfwana labangasibo babo kutsi baphumelele?
Ngisho nobe ungumtali wabo mbamba nobe ungumtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakho, yetsembela eselulekweni seliBhayibheli
21. Nangetulu kwetimo letingakavami, kungani batali labahlala nebantfwana labangasibo babo kufanele basebentise timiso teliBhayibheli?
21 Caphela kutsi nangetulu kwaletimo letingakavami, timiso teliBhayibheli letisebenta kuleminye imindeni tiyasebenta nalapha. Kungatinaki letimiso kungabonakala kuyicatulula inkinga ekucaleni, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi kungaholela enhlekeleleni. (Tihlabelelo 127:1; Taga 29:15) Bani nekuhlakanipha kanye nekucondza—kuhlakanipha kwekusebentisa timiso taNkulunkulu ube ucabanga ngetinzuzo tato, kanye nekucondza kutsi kungani emalunga emndeni asho futsi enta tintfo letitsite. Kudzingeka sibe nesihawu.—Taga 16:21; 24:3; 1 Phetro 3:8.
22. Kungani bantfwana bakutfola kumatima kwemukela umtali longasiye wabo?
22 Nangabe ukhulisa bantfwana labangasibo bakho, ungase ukhumbule kutsi ngesikhatsi usengakabi lilunga lalomndeni, labantfwana bebakwemukela. Nanobe kunjalo, ngesikhatsi sewuhlala nabo, simo sabo sashintja. Njengobe bakhumbula umtali wabo mbamba longasahlali nabo, kungenteka kutsi kungabi melula ngabo kutsi bakwetsembe, mhlawumbe bacabanga kutsi sewufuna bayekele kutsandza umtali wabo longasahlali nabo, bese batsandza wena. Ngaletinye tikhatsi bangase bakukhumbute kutsi awusuye babe wabo nobe make wabo. Emavi lanjalo abuhlungu. Nanobe kunjalo, “ungasheshi ucansuke emoyeni wakho.” (Umshumayeli 7:9) Kucondza kanye nekuba nesihawu kuyadzingeka kute ukwati kubeketelela imiva yebantfwana.
23. Siyalo singakhishwa njani emndenini lonemtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakhe?
23 Letimfanelo tibaluleke kakhulu nangabe ukhipha siyalo. Siyalo lesingagucugucuki sibalulekile. (Taga 6:20; 13:1) Njengobe bantfwana bangafanani, nesiyalo singehluka kuye ngesimo. Labanye batali labakhulisa bantfwana labangasibo babo batsi kuncono nangabe umtali wabo mbamba kunguye lokhipha siyalo. Nanobe kunjalo, kubalulekile kutsi bobabili batali bavumelane ngesiyalo futsi banamatsele kuso, umtali angatsandzi labo labatalako kuphela bese atondza laba labanye. (Taga 24:23) Kulalela nako kubalulekile, kodvwa kufanele ulindzele kutsi emaphutsa atawukwenteka ngaletinye tikhatsi. Ungatsatseli tintfo etulu. Khipha siyalo ngelutsandvo.—Kholose 3:21.
24. Emindenini lenebatali labangafanani, yini lengasita ekuvimbeni tinkinga tekutiphatsa emkhatsini wemalunga ebulili lobehlukile?
24 Kucoca njengemndeni kungaba lusito ekuvimbeni tinkinga. Loku kutawusita umndeni kutsi unake tintfo letibalulekile ekuphileni. (Catsanisa naFiliphi 1:9-11.) Kungasita lilunga ngalinye libone kutsi yini lelingayenta kute lisite ekwenteni umndeni ufinyelele imigomo yawo. Ngetulu kwaloko, kucoca njengemndeni ngekukhululeka kungavimba tinkinga tekutiphatsa. Emantfombatana kufanele ati indlela lefanele yekugcoka kanye neyekutiphatsa nawanababe wawo longawatali kanye nabobhuti bawo labangatalwa nabo, nebafana badzinga siyalo sendlela lokufanele batiphatse ngayo nabanamake wabo longabatali kanye nalapho banabosisi babo labangatalwa nabo.—1 Thesalonika 4:3-8.
25. Ngutiphi timfanelo letingasita ekwenteni umndeni lonemtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakhe kutsi ube nekuthula?
25 Kute uhlangabetane nensayeya yekuba ngumtali webantfwana labangasibo bakho, kufanele ube nesineke. Kutsatsa sikhatsi kwakha buhlobo lobusha. Kantsi kwenta bantfwana labangasibo bakho kutsi bakutsandze futsi bakuhloniphe kungaba ngumsebenti lomatima. Nanobe kunjalo, kungenteka. Inhlitiyo lehlakaniphile, lenekucondza, futsi lenesifiso lesicinile sekujabulisa Jehova, ilusito ekwenteni umndeni lonemtali lonebantfwana labangasibo bakhe kutsi ube nekuthula. (Taga 16:20) Timfanelo letinjalo tingakusita ukwati nekubeketelela naletinye timo.
KUPHISHANEKELA UMCEBO KUYAWEHLUKANISA YINI UMNDENI WAKHO?
26. Tinkinga kanye nesimo sengcondvo mayelana nemcebo kungawehlukanisa njani umndeni?
26 Tinkinga kanye nesimo sengcondvo mayelana nemcebo kungawubhidlita umndeni ngetindlela letinyenti. Kuvisa buhlungu kutsi leminye imindeni yehlukaniswa yimali kanye nesifiso sekunjinga—nobe sekunjinga kakhudlwana. Kwehlukana kungacala lapho bantfu labashadile basebenta bobabili bese baba nesimo sengcondvo sekutsi “lena yimali yami, leyo yakho.” Ngisho nalapho bangacabani, nangabe bantfu labashadile basebenta bobabili bangatitfola banesikhatsi lesincane sekutsi babe ndzawonye. Umkhuba lowandzako kulelive kutsi bobabe bahlale khashane nemindeni yabo sikhatsi lesidze—kungaba tinyanga nobe iminyaka—kute batfole imali lenyenti kwendlula leyo labangayitfola nabasekhaya. Loku kungaholela etinkingeni letinkhulu.
27. Ngutiphi letinye timiso letingasita umndeni lonetinkinga tetimali?
27 Kute imitsetfo lengabekwa mayelana nekucatulula letinkinga, ngobe imindeni leyehlukehlukene inetinkinga kanye netidzingo letingafanani. Nanobe kunjalo, seluleko seliBhayibheli singaba lusito. Nasi sibonelo: Taga 13:10 tiveta kutsi kukhandleka ngaphandle kwesidzingo singakubalekela ngaletinye tikhatsi ngekutsi ‘semukele teluleko.’ Loku akusho kumane uvete imibono yakho kuphela, kodvwa kusho nekufuna teluleko kanye nekutfola kutsi labanye bantfu bacabangani ngendzaba letsite. Ngetulu kwaloko, kwenta luhlelo lolufanele lwendlela yekusebentisa imali kungenta umndeni ube nebunye. Ngaletinye tikhatsi, mhlawumbe kwesikhashana—kungadzingeka kutsi bantfu labashadile basebente bobabili kute bakwati kunakekela tindleko tabo, ikakhulukati nabanebantfwana nobe kunalabanye bantfu lababanakekelako. Kulesimo, indvodza ingacinisekisa umfati wayo kutsi isasenaso sikhatsi sekuba naye. Ngelutsandvo, yona kanye nebantfwana bangamlekelela emisebentini yasekhaya lavame kuyenta yedvwa.—Filiphi 2:1-4.
28. Ngutiphi tikhumbuto, lokungatsi natilalelwa tisite umndeni kutsi usebentele kuba nebunye?
28 Khumbula kutsi ngisho nobe kuletikhatsi siyidzinga imali, ayiyiletsi injabulo. Ngalokucinisekile ayisiniki kuphila. (Umshumayeli 7:12) Kuliciniso kutsi kunaka kakhulu umcebo kungalimata buhlobo betfu naNkulunkulu kanye nekutiphatsa kwetfu. (1 Thimothi 6:9-12) Ngako-ke, kuncono kakhulu kutsi sifune kucala uMbuso waNkulunkulu kanye nekulunga kwakhe, siciniseke ngekutsi sitawutfola sibusiso sakhe emetameni yetfu yekutfola tidzingo tekuphila. (Matewu 6:25-33; Hebheru 13:5) Ngekubeka tintfo takamoya kucala kanye nangekuba nekuthula naNkulunkulu, nitawutfola kutsi nanobe umndeni wenu bewehlukene ngetizatfu letitsite, kodvwa utawuba nebunye beliciniso.