I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • bt sehl. 4 emakh. 28-35
  • Emadvodza ‘Langakafundzi Lokuyaphi Nalabantfukatana Nje’

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Emadvodza ‘Langakafundzi Lokuyaphi Nalabantfukatana Nje’
  • ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • Akukenteki “Ngemandla Etfu” (Imisebenti 3:11-26)
  • “Ngeke Siyekele Kukhuluma” (Imisebenti 4:1-22)
  • “Bathantaza . . . KuNkulunkulu” (Imisebenti 4:23-31)
  • Kulandzisa KuNkulunkulu Hhayi Kubantfu (Imisebenti 4:32–5:11)
  • Wafundza Kutsetselela ENkhosini Yakhe
    Lingisa Kukholwa Kwabo
  • Walwisana Nekwesaba Nekungabata
    Lingisa Kukholwa Kwabo
  • Wetsembeka Ngesikhatsi Avivinywa
    Lingisa Kukholwa Kwabo
  • Ungapheli Emandla NjengaPhetro
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2023
Veta Lokwengetiwe
‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
bt sehl. 4 emakh. 28-35

SEHLUKO 4

Emadvodza ‘Langakafundzi Lokuyaphi Nalabantfukatana Nje’

Baphostoli benta tento letikhombisa sibindzi futsi Jehova uyababusisa

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 3:1–5:11

1, 2. Ngusiphi simangaliso lesentiwa boPhetro naJohane ngasegedeni lelithempeli?

NJENGOBE seliyoshona, lilanga likhanyise sicumbi sebantfu, lokungemaJuda latinikele kanye nebafundzi baKhristu labayongena emabaleni elithempeli. Madvutane kutawuba ‘li-awa lekuthantaza.’a (Imis. 2:46; 3:1) Kulesicumbi sebantfu kunaPhetro naJohane, nabo labayongena egedeni lelithempeli lelibitwa ngekutsi Ligede Lelihle. Ngetulu kwemsindvo wekucoca kwebantfu nekuhuliswa kwetinyawo, bekuphindze kube nemsindvo wendvodza leyatalwa ikhubatekile lebeyiphila ngekucela iminikelo.​—Imis. 3:2; 4:22.

2 Njengobe boPhetro naJohane basondzela egedeni lelithempeli, lendvodza lephila ngekucela iphindzaphindza emagama lewasho nayicela. Labaphostoli bayema futsi banaka lendvodza. Phetro utsi kuyo: “Ngite lisiliva neligolide, kodvwa ngitakunika loko lenginako. Egameni laJesu Khristu waseNazaretha ngitsi kuwe, sukuma uhambe!” Cabanga indlela lesicumbi sebantfu lesamangala ngayo ngesikhatsi Phetro abamba lendvodza ngesandla futsi ayisukumisa kwekucala ngca ekuphileni kwayo! (Imis. 3:6, 7) Uyayibona yini lendvodza ngeliso lengcondvo ibuka tinyawo tayo letelashiwe futsi icala kucatfuta njengobe ihamba ngekungaciniseki? Akumangalisi kutsi ibese iyagcumagcuma, imemete futsi idvumise Nkulunkulu!

3. Ngusiphi sipho lesibaluleke kakhulu lebesingatfolwa ngulendvodza lebeyikhubatekile kanye nalesicumbi sebantfu?

3 Lesicumbi sebantfu lesijabulile sigijima siya kuPhetro naJohane lebebasemhubheni waSolomoni. Phetro ume kulendzawo Jesu lake wema kuyo nakafundzisa, futsi utjela lesicumbi ngekubaluleka kwaloko lokusandza kwenteka. (Joh. 10:23) Uniketa lesicumbi nalendvodza lebeyikhubatekile sipho lesibaluleke kwendlula lisiliva nobe ligolide. Lesipho sisho lokungetulu nje kwekwelashwa, sibaniketa litfuba lekuphendvuka, kutsetselelwa tono tabo kanye nekuba balandzeli ‘beMmeleli Loyinhloko wekuphila’ lobekwe nguJehova, lokunguJesu Khristu.​—Imis. 3:15.

4. (a) Ngukuphi kungevani lokwacaliswa ngulokwelashwa ngalokusimangaliso kwalendvodza lebeyikhubatekile? (b) Ngumiphi imibuto lemibili lesitayiphendvula?

4 Leli bekulilanga lelimangalisako ngobe munye umuntfu bekelashiwe futsi besekakhona kuhamba, kantsi labanye labatinkhulungwane bebaniketwe litfuba lekutfola lwati lolungulonalona nekucondza livi laNkulunkulu kuze bahambe ngendlela leyemukelwa nguNkulunkulu. (Khol. 1:9, 10) Nobe kunjalo, loko lokwenteka ngalelolanga kwacalisa kungevani emkhatsini webalandzeli baKhristu labetsembekile kanye nebantfu labasemagunyeni lebebetama kubavimba kutsi balalele umlayeto waJesu wekushumayela ngeMbuso. (Imis. 1:8) Yini lesingayifundza endleleni boPhetro naJohane lebebacabanga ngayo kanye nangetindlela labatisebentisa nabashumayela lesicumbi sebantfu, ngisho nobe bebatsatfwa njengemadvodza ‘langakafundzi lokuyaphi nebantfukatana nje?’b (Imis. 4:13) Singayilingisa njani indlela bona kanye nalabanye bafundzi labenta ngayo ngesikhatsi baphikiswa?

Akukenteki “Ngemandla Etfu” (Imisebenti 3:11-26)

5. Yini lesiyifundzako endleleni Phetro lakhuluma ngayo nalesicumbi sebantfu?

5 BoPhetro naJohane bebati kutsi labanye kulesicumbi lebebeme embikwaso kungenteka baba nesandla ekubulaweni kwaJesu. (Mak. 15:8-15; Imis. 3:13-15) Ngako, cabanga ngesibindzi Phetro lasikhombisa njengobe amemetela ngalokuvakalako kutsi lendvodza lebeyikhubatekile seyelashiwe egameni laJesu. Phetro akazange agege liguma, watjela lesicumbi sebantfu ngalokucondzile kutsi labanye kuso bebabe nesandla ekubulaweni kwaKhristu. Nobe kunjalo, Phetro bekangakababambeli ligcubu, ngobe loku ‘bebakwente ngekungati.’ (Imis. 3:17) Wakhuluma nabo shengatsi ukhuluma nebanakabo futsi wabatjela ngetintfo letinhle letimayelana nemlayeto weMbuso. Nabaphendvuka futsi bakholwa nguKhristu, Jehova bekatawubaletsela ‘tikhatsi tekuvuseleleka.’ (Imis. 3:19) Ngendlela lefanako, natsi kufanele sibe nesibindzi futsi singagegi nasimemetela ngesehlulelo saNkulunkulu lesitako. Ngesikhatsi lesifanako, akukafaneli sibe neludlame nobe sehlulele bantfu. Kunaloko, kufanele sitsatse labo lesibashumayelako njengemaKhristu akusasa, futsi njengaPhetro, sikhulume kakhulu ngetintfo letinhle letimayelana nemlayeto weMbuso.

6. BoPhetro naJohane bakukhombisa njani kutfobeka?

6 Labaphostoli bebangemadvodza latfobekile. Abazange batsi lesimangaliso lebebasentile bebasente ngemandla abo. Kungako Phetro atsi kulesicumbi: “Nisibukani kangaka shengatsi ngemandla etfu nobe kwetsembeka kwetfu kuNkulunkulu lokwente lomuntfu wahamba?” (Imis. 3:12) Phetro kanye nalalabanye baphostoli bebati kutsi nobe yini lenhle labayifezako emsebentini wekushumayela bekungenca yemandla aNkulunkulu, hhayi abo. Ngenca yaloko, ngekutfobeka, bacondzisa lonkhe ludvumo kuJehova nakuJesu ngetintfo labatifeza.

7, 8. (a) Ngusiphi sipho lesingasiniketa bantfu? (b) Setsembiso ‘sekubuyisela tonkhe tintfo’ sigcwaliseka njani lamuhla?

7 Ngendlela lefanako, kufanele sikhombise kutfobeka nasenta umsebenti wekushumayela ngeMbuso. Kuyavunywa kutsi umoya waNkulunkulu awuwaniketi emaKhristu alamuhla emandla ekwelapha ngalokusimangaliso. Nobe kunjalo, sisengabasita bantfu babe nekukholwa kuNkulunkulu nakuKhristu futsi batfole sipho lesifana naleso Phetro lasinika sicumbi sebantfu, lokulitfuba lekutsetselelwa tono tabo nekutfola kuvuselelwa lokuvela kuJehova. Njalo ngemnyaka, emakhulu etinkhulungwane ebantfu emukela lesipho futsi abe bafundzi baKhristu lababhajatisiwe.

8 Kuliciniso kutsi siphila esikhatsini ‘sekubuyisela tonkhe tintfo’ njengobe kwasho Phetro. UMbuso wacala kubusa ezulwini ngemnyaka wanga-1914 kuze kugcwaliseke emavi Nkulunkulu lawasho “ngebaphrofethi bakhe labangcwele basendvulo.” (Imis. 3:21; Hla. 110:1-3; Dan. 4:16, 17) Ngekushesha nje ngemuva kwaloko, Khristu wacala kucondzisa umsebenti wekubuyiselwa kwekukhonta kweliciniso emhlabeni. Ngenca yaloko, tigidzi tebantfu tingene enhlanganweni yaJehova futsi taba tikhonti ngephansi kweMbuso wakhe. Letigidzi tebantfu tikhumule buntfu lobudzala lobonakalisiwe futsi tagcoka “buntfu lobusha lobentiwe ngentsandvo yaNkulunkulu.” (Ef. 4:22-24) Njengalokwelashwa kwalendvodza lebeyikhubatekile futsi iphila ngekucela, lomsebenti awufezwanga ngemandla ebantfu, kodvwa ngemoya waNkulunkulu. NjengaPhetro, kufanele sifundzise labanye liVi laNkulunkulu ngesibindzi nangendlela lephumelelako. Nobe nguyiphi imphumelelo lesiyitfolako ekusiteni bantfu kutsi babe bafundzi baKhristu ayifezwa ngenca yemandla etfu, kodvwa ngemandla aNkulunkulu.

“Ngeke Siyekele Kukhuluma” (Imisebenti 4:1-22)

9-11. (a) Yini leyentiwa baholi labangemaJuda ngesikhatsi beva umlayeto waPhetro naJohane? (b) Yini labaphostoli labancuma kuyenta?

9 Inkhulumo yaPhetro nekugcumagcuma kwalendvodza leyelashiwe kwabangela siphitsiphitsi. Indvuna lebekwe kutsi igadze tekuphepha ethempelini kanye nebaphristi labakhulu, bagijima bayohlola kutsi kwentekani nabeva lomsindvo. Kungenteka lamadvodza bewabaSadusi, lokulicembu lemadvodza lanjingile nalanemandla kutepolitiki lebewenta kutsi kube nekuthula emkhatsini wemaJuda nemaRoma. Bewangawunaki umtsetfo lebewutsandvwa baFarisi futsi bewahlekisa ngenkholelo yekuvuswa kwalabafile.c Sewungacabanga kutsi atfukutsela kangakanani nawakhandza boPhetro naJohane ethempelini bafundzisa ngesibindzi kutsi Jesu bekavusiwe ekufeni!

10 Labaphikisi labatfukutsele bavalela boPhetro naJohane ejele futsi ngakusasa babahudvulela enkantolo lephakeme yemaJuda. Ngekwembono walababusi lebebatibona bancono, boPhetro naJohane bebangemadvodza ‘langakafundzi lokuyaphi futsi babantfukatane nje,’ lebebangenalo lilungelo lekufundzisa ethempelini ngobe bebangakafundzi etikolweni tenkholo letidvumile. Nobe kunjalo, indlela yabo lecondzile yekukhuluma kanye nekuciniseka kwabo, kwabamangalisa lebebakhona enkantolo. Yini lebeyenta boPhetro naJohane baphumelele kangaka? Lesinye sizatfu kutsi bebake ‘bahamba naJesu.’ (Imis. 4:13) INkhosi yabo beyifundzisa njengemuntfu loneligunya, hhayi njengetati temtsetfo.​—Mat. 7:28, 29.

11 Inkantolo yayala labaphostoli kutsi bayekele kushumayela. Kuleyondzawo, lebekushiwo yinkantolo bekufanele kuhlonishwe. Emavikini lambalwa nje lendlulile, ngesikhatsi Jesu eme embikwalenkantolo emalunga ayo atsi Jesu “kufanele afe.” (Mat. 26:59-66) Nobe kunjalo, boPhetro naJohane abazange besabe. Njengobe bebeme embikwalamadvodza lanjingile, nalafundze kakhulu futsi laneligunya, ngesibindzi nangenhlonipho boPhetro naJohane batsi: “Kutawubona nine kutsi kulungile yini emehlweni aNkulunkulu kutsi silalele nine kunekutsi silalele Yena. Kodvwa tsine ngeke siyekele kukhuluma ngetintfo lesitibonile nalesitivile.”​—Imis. 4:19, 20.

UMPHRISTI LOPHAKEME KANYE NEBAPHRISTI LABAKHULU

Umphristi lophakeme bekamelela bantfu bakubo embikwaNkulunkulu. Ngelikhulu lekucala leminyaka C.E., bekaphindze ahole eNkantolo Lephakeme YemaJuda. Labanye baholi bemaJuda lebekasebentisana nabo bekuba baphristi labakhulu. Bebafaka ekhatsi labo lebebake baba baphristi labaphakeme njenga-Anase, kanye nalabanye besilisa bemindeni lengaba ngu-4 nobe 5 lebekukhetfwa kuyo baphristi labaphakeme. Sati lesingu-Emil Schürer sabhala satsi, “kuba nje lilunga lalemindeni lekhetsekile bekukwenta nawe utive ukhetsekile” nawungumphristi.

ImiBhalo ikhombisa kutsi baphristi labaphakeme bebabakulesikhundla kuphila kwabo konkhe. (Num. 35:25) Nobe kunjalo, ngesikhatsi kwenteka letintfo lokubhalwe ngato encwadzini yeMisebenti, bekuba babusi baseRoma kanye nemakhosi lavunyelwe yiRoma kutsi abuse, lebebabeka baphindze behlise baphristi ngekutsandza kwabo. Kubonakala shengatsi lababusi lebebangamkhonti Jehova bebakhetsa loyo lebebatambeka kutsi abe ngumphristi entalelwaneni ya-Aroni.

12. Yini lengasisita kutsi sibe nesibindzi kanye nekukholwa?

12 Wena nawutfola litfuba lekushumayela bantfu labanjingile, labafundze kakhulu nobe labaneligunya endzaweni lohlala kuyo, uba naso yini sibindzi lesifana nesaPhetro naJohane? Ufikelwa kwesaba yini nangabe emalunga emndeni, lofundza nabo nobe losebenta nabo bahlekisa ngetinkholelo takho? Nangabe kunjalo, ungakuncoba lokwesaba ngobe ngesikhatsi Jesu alapha emhlabeni wafundzisa baphostoli bakhe indlela yekukuvikela ngesibindzi nangenhlonipho loko labakukholelwako. (Mat. 10:11-18) Ngemuva kwekuvuswa kwakhe, Jesu wetsembisa bafundzi bakhe kutsi bekatawuchubeka anabo “onkhe emalanga kuze kube sekupheleni kwalelive.” (Mat. 28:20) Sicondziswa nguJesu, ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ sisifundzisa indlela yekuvikela loko lesikukholelwako. (Mat. 24:45-47; 1 Phet. 3:15) Loku sikwenta ngeticondziso lesititfola emihlanganweni yelibandla lenjengalotsi Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo kanye nangetihloko letisekelwe eBhayibhelini, letinjengalesitsi “Timphendvulo Temibuto Lemayelana NeliBhayibheli” letitfolakala ku-website letsi jw.org. Uyisebentisa kahle yini lemihlangano kanye naletihloko? Nangabe kunjalo, sibindzi kanye nekukholwa kwakho kutawucina, futsi njengebaphostoli, angeke uvumele lutfo lukuvimbe kutsi ukhulume ngemaciniso lamangalisako lowafundzile.

Dzadze ushumayela lasebenta naye ngesikhatsi selikhefu.

Ungavumeli lutfo lukuyekelise kukhuluma ngemaciniso lamangalisako lowafundzile

“Bathantaza . . . KuNkulunkulu” (Imisebenti 4:23-31)

13, 14. Yini lokufanele siyente nasiphikiswa, futsi leni?

13 Ngekushesha nje ngemuva kwekukhululwa ejele, boPhetro naJohane bahlangana nalamanye emalunga elibandla. Ngebunye, “bathantaza . . . kuNkulunkulu” bacela sibindzi sekuchubeka bashumayela. (Imis. 4:24) Phetro bekabati kahle bulima bekutetsemba ngalokwecile nawetama kwenta intsandvo yaNkulunkulu. Emavikini lambalwa lendlulile wakhombisa kutetsemba nakatsi kuJesu: “Ngisho nobe bonkhe laba labanye bangakushiya, mine angeke ngize ngikushiye!” Kwenteka njengobe Jesu bekashito. Ngekushesha Phetro wancotjwa kwesaba bantfu futsi waphika umngani wakhe kanye nemfundzisi wakhe. Nobe kunjalo, Phetro wafundza kuleliphutsa lakhe.​—Mat. 26:33, 34, 69-75.

14 Kutimisela kukodvwa angeke kusisite ekufezeni umsebenti wetfu wekuba bofakazi baKhristu. Nangabe baphikisi betama kucedza kukholwa kwakho nobe kukuyekelisa kushumayela, landzela sibonelo saPhetro naJohane. Thantaza kuJehova ucele emandla. Cela libandla likusekele ngekutsi utjele labadzala belibandla nalamanye emaKhristu lavutsiwe ngetinkinga lobhekene nato. Imithantazo yabo ingakuniketa emandla lowadzingako.​—Ef. 6:18; Jak. 5:16.

15. Yini lengasita labo labake bayekela kushumayela kwesikhashana kutsi bangadvumateki?

15 Ungadvumateki nangabe uke wancotjwa kucindzetelwa wase uyayekela kushumayela kwesikhashana. Khumbula kutsi bonkhe baphostoli bake bayekela kwesikhashana kushumayela ngemuva kwekufa kwaJesu, kodvwa baphindze bachubeka. (Mat. 26:56; 28:10, 16-20) Kunekutsi uvumele emaphutsa lowente esikhatsini lesendlulile akucedze emandla, ungafundza kuloko lokwentekile futsi ukusebentise kuze ucinise labanye.

16, 17. Yini lesingayifundza emthantazweni lowentiwa balandzeli baKhristu eJerusalema?

16 Yini lokufanele siyithantazele nangabe labasemagunyeni basiphatsa kabi? Sicela unake kutsi bafundzi abazange bathantazele kutsi bangabhekani netinkinga. Bakhumbula emavi aJesu latsi: “Nangabe bangiphetse kabi mine, bataniphatsa kabi nani.” (Joh. 15:20) Labafundzi labetsembekile bacela Jehova kutsi ‘abukisise lokubesabisa’ kwalabaphikisi. (Imis. 4:29) Labafundzi bebati kutsi lokuhlushwa kwabo bekumane kukugcwaliseka kwesiphrofetho. Bebati nekutsi ngisho nobe babusi lababantfu bangatsini, intsandvo yaNkulunkulu ‘beyitawenteka emhlabeni’ njengobe Jesu bekabafundzisile emthantazweni losibonelo.​—Mat. 6:9, 10.

17 Kuze bente intsandvo yaNkulunkulu, bafundzi bathantaza kuJehova: Yenta “tinceku takho tichubeke tikhuluma livi lakho ngesibindzi.” Yini Jehova layenta ngekushesha? “Indzawo lebebahlangene kuyo yatamatama, futsi bonkhe bagcwala umoya longcwele, bakhuluma livi laNkulunkulu ngesibindzi.” (Imis. 4:29-31) Kute lokungavimba intsandvo yaNkulunkulu kutsi yenteke. (Isa. 55:11) Ngisho nobe kungabonakala kumatima kwani, nesitsa sinemandla kangakanani, nasithantaza ngebunye kuNkulunkulu, singaciniseka kutsi utasinika emandla ekuchubeka sikhuluma ngelivi lakhe ngesibindzi.

Kulandzisa KuNkulunkulu Hhayi Kubantfu (Imisebenti 4:32–5:11)

18. Entelana ini emalunga elibandla laseJerusalema?

18 Lelibandla lelisha lebeliseJerusalema lacina futsi lakhula ngekushesha laba nemalunga langetulu kwa-5 000.d Labafundzi baba “nenhlitiyo yinye, nemcondvo munye” ngisho nobe bebachamuka etindzaweni letehlukahlukene. Lokusho kutsi bebamunye endleleni yekucabanga. (Imis. 4:32; 1 Khor. 1:10) Labafundzi benta lokungetulu nje kwekumane bathantaze kuJehova bacele kutsi abusise imetamo yabo, basekelana ebuhlotjeni babo naNkulunkulu baphindze basitana ngetintfo lebebatidzinga. (1 Joh. 3:16-18) Sibonelo nje, umfundzi Josefa, loyo baphostoli labamnika ligama lelitsi Bhanabasi, watsengisa indzawo yakhe futsi wanikela ngayo yonkhe lemali kuze kusitwe labo labasuka khashane lebebete eJerusalema kuze bafundze lokunyenti ngenkholo yabo lensha.

19. Jehova wababulalelani bo-Ananiyase naSafira?

19 Ananiyase nemkakhe Safira batsengisa indzawo yabo futsi benta shengatsi banikela ngayo yonkhe lemali kantsi ‘bagodla lenye yayo.’ (Imis. 5:2) Jehova wababulala, hhayi ngobe lemali beyishoda, kodvwa ngenca yetisusa tabo letimbi. Abazange ‘bayenge bantfu, kodvwa bayenga Nkulunkulu.’ (Imis. 5:4) Njengebatentisi labalahlwa nguJesu, bo-Ananiyase naSafira bebakhatsateke ngekudvunyiswa bantfu kunekwemukelwa nguNkulunkulu.​—Mat. 6:1-3.

20. Ngutiphi tifundvo lesititfolako mayelana nekunikela kuJehova?

20 NjengemaKhristu letsembekile lebekephana ngelikhulu lekucala leminyaka eJerusalema, tigidzi taboFakazi lamuhla tisekela umsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe ngekunikela ngekutitsandzela. Kute umuntfu lophocelelekile kutsi anikele ngesikhatsi nobe ngemali yakhe kuze asekele lomsebenti. Kuliciniso kutsi Jehova akafuni simkhonte ngekutitila nobe ngekucindzetelwa. (2 Khor. 9:7) Nasinikela, kufanele sikhumbule kutsi lokubaluleke kakhulu kuJehova akusilo linani lemali lesinikela ngayo, kodvwa tisusa tetfu. (Mak. 12:41-44) Asifuni kufana na-Ananiyase naSafira, sivumele tisusa tetfu tekukhonta Jehova tibe tekutizuzisa tsine nobe kufuna ludvumo. Kunaloko, njengaPhetro, Johane naBhanabasi, shengatsi tisusa tetfu tekukhonta Jehova tingaba kutsi simtsandza mbamba Nkulunkulu kanye nalabanye bantfu.​—Mat. 22:37-40.

PHETRO​—KUSUKA EKUBENI NGUMDWEBI KUYA EKUBENI NGUMPHOSTOLI LONEMDLANDLA

EmiBhalweni, Phetro ubitwa ngemagama lasihlanu. NgesiHebheru watiwa ngekutsi nguSimeyoni, ngesiGriki atiwe ngekutsi nguSimoni, aphindze atiwe ngekutsi nguPhetro lokutsiwa nguKhefase ngekwetilwimi takadzeni. Lomphostoli bekaphindze abitwe nangekutsi nguSimoni Phetro lokuyinhlanganisela yemagama akhe lamabili.​—Mat. 10:2; Joh. 1:42; Imis. 15:14.

Umphostoli Phetro uphetse bhasikidi logcwele timfishi.

Phetro bekashadile futsi bekahlala nabhuti wakhe kanye namaketala wakhe. (Mak. 1:29-31) Bekangumdwebi losuka eBhethsayida, lidolobha lelingasenyakatfo yeLwandle lwaseGalile. (Joh. 1:44) Ngekuhamba kwesikhatsi wahlala eKhaphanawume, dvutane naseGalile. (Luk. 4:31, 38) Ngesikhatsi Jesu akhuluma nesicumbi lesasibutsene elugwini lweLwandle lwaseGalile, bekasesikebheni saPhetro. Ngekushesha ngemuva kwaloko, Jesu watjela Phetro kutsi advonse linetha lebeligcwele tinhlanti lebetibanjwe ngalokusimangaliso. Phetro waguca embikwaJesu ngenca yekwesaba, kodvwa Jesu watsi kuye: “Ungesabi. Kusukela lamuhla utawuba ngumdwebi webantfu.” (Luk. 5:1-11) Phetro bekadweba nemnakabo Andreya kanye naJakobe naJohane. Bonkhe laba bashiya libhizinisi labo lekudweba ngesikhatsi bemukela simemo saJesu sekutsi babe balandzeli bakhe. (Mat. 4:18-22; Mak. 1:16-18) Ngemuva kwemnyaka, Phetro waba ngulomunye walabangu-12 labakhetfwa nguJesu kutsi babe “baphostoli” bakhe, lokusho ‘labatfunyiwe.’​—Mak. 3:13-16.

Nakunetentakalo letikhetsekile, Jesu bekavamise kukhetsa Phetro, Jakobe naJohane kutsi bahambe naye. Babona ngesikhatsi Jesu ashintja simo, futsi buso bakhe bukhanya njengelilanga. Babona ngesikhatsi avusa indvodzakati yaJayiru futsi bebasebuhlungwini kanye naye eGethsemane. (Mat. 17:1, 2; 26:36-46; Mak. 5:22-24, 35-42; Luk. 22:39-46) Lamadvodza lamatsatfu kanye na-Andreya, abuta Jesu kutsi bekutawubonakala ngani kutsi sesikhatsi sekubakhona kwakhe.​—Mak. 13:1-4.

Phetro bekangagegi nakakhuluma, anemdlandla futsi ngaletinye tikhatsi bekakhuluma angakacabangi. Kubonakala shengatsi nguye bekavamise kukhuluma kucala kunalalabanye baphostoli. Tintfo letashiwo nguPhetro letibhalwe emaVangelini, tinyenti kakhulu kunaleto letashiwo ngulalabanye baphostoli labangu-11 bahlangene. Bekunguye lebekavame kubuta imibuto ngesikhatsi lalabanye babindzile. (Mat. 15:15; 18:21; 19:27-29; Luk. 12:41; Joh. 13:36-38) Nguye lolowala ngesikhatsi Jesu afuna kumgeza tinyawo, kodvwa ngesikhatsi Jesu amekhuta, Phetro wabese umcela kutsi asale amgeza netandla kanye nenhloko.​—Joh. 13:5-10.

Ngenca yekutsi Phetro bekamtsandza Jesu, wetama kubonisana naye kutsi bekungeke kudzingeke ahlupheke futsi abulawe. Jesu wamekhuta ngobe Phetro bekangatiboni tintfo ngeliso lelifanele. (Mat. 16:21-23) Ngebusuku bekugcina Jesu alapha emhlabeni, Phetro watsi ngisho nobe lalabanye baphostoli bangamshiya Jesu, yena bekangeke aze amshiye. Ngesikhatsi titsa tibopha Jesu, ngesibindzi Phetro wetama kumvikela asebentisa inkemba futsi kamuva wamlandzela waze wayofika naye ebaleni lemphristi lophakeme. Nobe kunjalo, ngemuva nje kwesikhashana, Phetro waphika iNkhosi yakhe tikhatsi letintsatfu, futsi wase ukhala kabuhlungu ngemuva kwekubona kutsi bekente liphutsa lelikhulu.​—Mat. 26:31-35, 51, 52, 69-75.

Ngaphambi kwekutsi Jesu abonakale kubaphostoli bakhe eGalile ngemuva kwekuvuswa kwakhe, Phetro watjela lalabanye baphostoli kutsi usayodweba futsi nabo bamlandzela. Batsi nababona Jesu elugwini lwelwandle, angakacabangi, Phetro watijika elwandle wahlamba waya kuye. Ngesikhatsi basadla letinhlanti lebekabalungiselele tona, Jesu wabuta Phetro kutsi uyamtsandza yini kwendlula “leti,” lokusho letinhlanti lebetisembikwabo. Jesu bekakhutsata Phetro kutsi akhetse kumlandzela sikhatsi sonkhe kunekuchubeka nemsebenti wakhe wekudweba tinhlanti.​—Joh. 21:1-22.

Nga-62-64 C.E., Phetro washumayela tindzaba letimnandzi eBhabhulona, lokulive lase-Iraq lamuhla, lapho bekunemaJuda lamanyenti khona. (1 Phet. 5:13) Kungenteka ngesikhatsi aseBhabhulona, Phetro wabhala tincwadzi takhe letimbili letiphefumulelwe letibitwa ngeligama lakhe. Jesu waniketa “Phetro emandla ekuba ngumphostoli kulabasokile.” (Gal. 2:8, 9) Phetro wawenta ngelutsandvo nangemdlandla umsebenti lanikwa wona.

JOHANE—UMPHOSTOLI LEBEKATSANDVWA NGUJESU

Umphostoli Johane bekayindvodzana yaZebedi futsi angumnakabo mphostoli Jakobe. Kubonakala shengatsi ligama lamake wakhe bekunguSalome, lokungenteka bekangudzadze waboMariya, make waJesu. (Mat. 10:2; 27:55, 56; Mak. 15:40; Luk. 5:9, 10) Ngako, kungenteka Johane bekasihlobo saJesu. Kubonakala shengatsi umndeni wakhaboJohane bewume kahle ngekwetimali. Libhizinisi laZebedi lekudweba tinhlanti belilikhulu kangangekutsi bekucashwe bantfu kulo. (Mak. 1:20) Salome bekahamba naJesu futsi wamentela imisebenti letsite ngesikhatsi aseGalile. Ngekuhamba kwesikhatsi, waletsa emakha kuze sidvumbu saJesu silungiselelwe kungcwatjwa. (Mak. 16:1; Joh. 19:40) Kungenteka Johane bekanendlu yakhe.​—Joh. 19:26, 27.

Umphostoli Johane uphetse imiculu.

Kungenteka Johane bekangulomfundzi waJohane umBhabhatisi lebekeme na-Andreya ngesikhatsi Johane umBhabhatisi abuka Jesu futsi atsi: “Bukani nalo Liwundlu laNkulunkulu!” (Joh. 1:35, 36, 40) Ngemuva kwekutsi Johane umBhabhatisi sekasho loku, kubonakala shengatsi Johane indvodzana yaZebedi waphekeletela Jesu eKhana futsi watibonela ngewakhe ngesikhatsi Jesu enta simangaliso sakhe sekucala. (Joh. 2:1-11) Indlela lecacile Johane lachaza ngayo imininingwane yetintfo letentiwa nguJesu eJerusalema, eSamariya kanye naseGalile iveta kutsi kungenteka lombhali waleliVangeli bekakhona natenteka letintfo. NjengaJakobe, Phetro na-Andreya, indlela Johane lashiya ngayo ngekushesha emanetha akhe ekudweba, sikebhe kanye nendlela yakhe yekuphila ngesikhatsi abitwa nguJesu kutsi abengumlandzeli wakhe, ikhombisa kutsi bekanekukholwa.​—Mat. 4:18-22.

Lokwashiwo nguJohane akuveli kakhulu emaVangelini njengaloko lokwashiwo nguPhetro. Nobe kunjalo, naJohane bekanemdlandla njengaPhetro, njengobe kuvetwa nguleligama yena nemnakabo labaliniketwa nguJesu lelitsi Bhowanegese lokusho kutsi “Emadvodzana Ekudvuma Kwelitulu.” (Mak. 3:17) Ekucaleni, Johane bekafuna kuvelela kangangekutsi yena nemnakabo bacela make wabo kutsi ayobacelela kuJesu tikhundla letisembili eMbusweni wakhe. Nanobe loku bekusifiso sebugovu, kodvwa bekufakazela kutsi bayakholwa kutsi uMbuso ukhona mbamba. Lesifiso sabo saniketa Jesu litfuba lekuyala bonkhe baphostoli bakhe ngesidzingo sekutfobeka.​—Mat. 20:20-28.

Johane waveta lomdlandla wakhe ngesikhatsi etama kuvimba indvodza letsite lebeyifuna kukhipha lidimoni ngeligama laJesu kodvwa ibe ingesuye umlandzeli wakhe. Kulesinye sentakalo, Johane bekafuna kubita umlilo lovela ezulwini kuze ubhubhise bantfu lebebahlala edolobheni laseSamariya ngenca yekungalaleli kwabo ngesikhatsi Jesu atfumele bantfu kutsi bayomlungisela indzawo. Jesu wamekhuta Johane ngenca yako konkhe loku. Kubonakala shengatsi ngekuhamba kwesikhatsi Johane wacala kuba nembono lokhombisa kulinganisela kanye nemusa, lokubuntfu lebekangenabo ekucaleni. (Luk. 9:49-56) Ngisho nobe Johane bekanalobutsakatsaka, ‘bekangumfundzi lebekatsandvwa nguJesu.’ Kungako ngaphambi kwekutsi afe, Jesu wacela Johane kutsi anakekele make wakhe Mariya.​—Joh. 19:26, 27; 21:7, 20, 24.

Johane waphila sikhatsi lesidze kubendlula bonkhe lalabanye baphostoli njengobe Jesu bekaphrofethile kutsi kutawuba njalo. (Joh. 21:20-22) Johane wakhonta Jehova ngekwetsembeka iminyaka lengabangu-70. Nasekatokufa, ngesikhatsi kubusa Domitian, uMbusi wemaRoma, Johane bekasiboshwa esichingini sasePhatmose “ngenca yekukhuluma ngaNkulunkulu nangekufakaza ngaJesu.” Ngesikhatsi alapho ngabo-96 C.E., Johane wabona imibono layibhala encwadzini yeSembulo. (Semb. 1:1, 2, 9) Bantfu labanyenti bakholelwa kutsi ngemuva kwekukhululwa kwakhe, Johane waya e-Efesu, lapho efike wabhala khona liVangeli lelibitwa ngeligama lakhe kanye nencwadzi yekucala, yesibili neyesitsatfu yaJohane, futsi wafela e-Efesu ngabo-100 C.E.

a Imithantazo ethempelini beyentiwa ngesikhatsi lesifanako neminikelo yasekuseni neyantsambama. Iminikelo yantsambama beyentiwa ‘ngensimbi yesitsatfu’ ntsambama.

b Buka libhokisi lelitsi “Phetro—Kusuka Ekubeni Ngumdwebi Kuya Ekubeni Ngumphostoli Lonemdlandla,” nalelitsi “Johane—Umfundzi Lobekatsandvwa NguJesu.”

c Buka libhokisi lelitsi “Umphristi Lophakeme Kanye Nebaphristi Labakhulu.”

d Kungenteka bekunebaFarisi labangaba ngu-6 000 kanye nelinani lelincane lebaSadusi eJerusalema nga-33 C.E. Loku kungenteka ngulesinye setizatfu letenta lamacembu lamabili angakhululeki ngemfundziso yaJesu.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share