I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • bt sehl. 7 emakh. 52-59
  • Kumemetela “Tindzaba Letimnandzi Letimayelana NaJesu”

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Kumemetela “Tindzaba Letimnandzi Letimayelana NaJesu”
  • ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • ‘Labo Labasakateka’ (Imisebenti 8:4-8)
  • “Nami Nginikeni Lamandla” (Imisebenti 8:9-25)
  • “Uyakucondza Yini Loku Lokufundzako?” (Imisebenti 8:26-40)
  • Bewati Yini?
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2024
  • Vumela Incociswano Kutsi Ichubeke Ngendlela Levamile
    Tsandza Bantfu—Wente Bafundzi
  • “Akwenteke Intsandvo YaJehova”
    ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
bt sehl. 7 emakh. 52-59

SEHLUKO 7

Kumemetela “Tindzaba Letimnandzi Letimayelana NaJesu”

Filiphu ubeka sibonelo njengobe angumvangeli

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 8:4-40

1, 2. Imetamo yekucedza kushunyayelwa kwetindzaba letimnandzi ngelikhulu lekucala yaba namuphi umphumela lowehlukile?

KUHLUSHWA kuyandza njengobe Sawula acala “kulihlasela kabuhlungu” libandla. Ngekwelulwimi lwekucala, lamavi asho kutsi walihlasela ngelunya. (Imis. 8:3) Bafundzi bayabaleka futsi kulabanye kubonakala shengatsi umgomo waSawula wekucedza buKhristu utawufezeka. Nobe kunjalo, kwenteka lokutsite lokungakalindzeleki ngalokusakateka kwalamaKhristu. Kwentekani?

2 Labo lababaleka bacala ‘kushumayela tindzaba letimnandzi telivi’ etindzaweni lababalekela kuto. (Imis. 8:4) Cabanga nje! Kuhlushwa akuzange kubayekelise bantfu baNkulunkulu kushumayela tindzaba letimnandzi kodvwa ecinisweni kwasita ekusakateni lomlayeto! Ngekuphocelela labafundzi kutsi babaleke, labantfu lebebabahlupha, bangakacondzi benta kutsi umsebenti wekushumayela wandze ufike nasetindzaweni letikhashane. Kwenteka intfo lefanako nasesikhatsini salamuhla, njengobe sitawubona.

‘Labo Labasakateka’ (Imisebenti 8:4-8)

3. (a) Abengubani Filiphu? (b) Yini leyenta kutsi kungashunyayelwa eSamariya, futsi yini Jesu latsi itawukwenteka kulelidolobha ngekuhamba kwesikhatsi?

3 Lomunye ‘walabo lebebasakatekile’ bekunguFiliphu.a (Imis. 8:4; buka libhokisi lelitsi “Filiphu ‘UmVangeli.’”) Waya eSamariya, lidolobha lebelingakase lashunyayelwa ngobe Jesu bekake wayala baphostoli bakhe watsi: “Ningangeni kunobe nguliphi lidolobha laseSamariya kodvwa yanini kubantfu baka-Israyeli labanjengetimvu letilahlekile.” (Mat. 10:5, 6) Nobe kunjalo, Jesu bekati kutsi ngekuhamba kwesikhatsi iSamariya beyitawushunyayelwa ngalokuphelele ngobe ngaphambi kwekutsi enyukele ezulwini watsi: “Nitawuba bofakazi bami eJerusalema, kuyo yonkhe iJudiya neSamariya, nakuto tonkhe tincenye temhlaba.”​—Imis. 1:8.

4. Bantfu baseSamariya benta njani ngesikhatsi Filiphu abashumayela, futsi yini leyabakhutsata kutsi bente kanjalo?

4 Filiphu watfola kutsi iSamariya ‘beseyimhlophe ilungele kuvunwa.’ (Joh. 4:35) Umlayeto wakhe wabacabula bantfu baseSamariya futsi kumelula kubona kutsi bekwentiwa yini. EmaJuda bekangevani nemaSamariya, lamanyenti awo aze awazonda ngisho nekuwazonda. Ngalokwehlukile, emaSamariya atfola kutsi lomlayeto wetindzaba letimnandzi bewungakhetsi futsi bewehluke kakhulu endleleni baFarisi labanelubandlululo lebebacabanga ngayo. Ngekushumayela bantfu baseSamariya ngemdlandla nangekungakhetsi, Filiphu wakhombisa kutsi bekete lubandlululo njengalabanye lebebawabukela phansi. Ngako akumangalisi kutsi sicumbi semaSamariya ‘besikunaka loko lebekakusho.’​—Imis. 8:6.

5-7. Niketa tibonelo letikhombisa kutsi kusakateka kwemaKhristu kutandzise njani tindzaba letimnandzi.

5 Njengasekhulwini lekucala, nalamuhla labo labahlupha bantfu baNkulunkulu abakakhoni kubayekelisa kushumayela. Esikhatsini lesinyenti, lapho emaKhristu aphocelelwa kutsi asuke kulenye indzawo aye kulenye, kungaba kusejele nobe kulelinye live, asakata umlayeto weMbuso kuleyondzawo laphocelelwe kutsi aye kuyo. Sibonelo nje, Ngemphi Yelive Yesibili, BoFakazi BaJehova bakhona kuniketa bufakazi ngendlela lephumelelako etinkambu tekuhlushwa temaNazi. UmJuda lowahlangana naboFakazi kulenkambu utsi: “Sibindzi setiboshwa letiBoFakazi BaJehova sangicinisekisa kutsi kukholwa kwabo kusekelwe emiBhalweni futsi loko kwangenta kutsi nami ngibe nguFakazi.”

6 Kuletinye timo, nalabo labahlupha boFakazi bashunyayelwe, futsi batemukela tindzaba letimnandzi. Sibonelo nje, ngesikhatsi Fakazi lokutsiwa nguFranz Desch ayiswa enkambu yekuhlushwa i-Gusen lese-Austria, wakhona kutadisha liBhayibheli neliphoyisa lema-SS. Cabanga indlela lamadvodza lamabili lajabula ngayo nawahlangana emhlanganweni wesifundza waBoFakazi BaJehova, futsi omabili bese abamemeteli betindzaba letimnandzi!

7 Kwenteka intfo lefanako ngesikhatsi kuhlushwa kubangela emaKhristu kutsi abaleke eveni lawo aye kulelinye live. Sibonelo nje, ngabo-1970, ngesikhatsi boFakazi baseMalawi baphocelelwa kutsi babalekele eMozambique, befike bashumayela bantfu labanyenti kulelolive. Lomsebenti wekushumayela wachubeka ngisho nalapho boFakazi sebacale kuphikiswa eMozambique. Francisco Coana utsi, “Labanye betfu babanjwa futsi baboshwa tikhatsi letinyenti ngenca yekushumayela, kodvwa lapho labanyenti bawemukela umlayeto weMbuso besiciniseka kutsi Nkulunkulu uyasisita njengobe bekasita emaKhristu angelikhulu lekucala.”

8. Kushintja kwetepolitiki kanye nesimo semnotfo kuwutsintse njani umsebenti wekushumayela?

8 Kuliciniso kutsi akusiko kuhlushwa kuphela lokwente emaKhristu andza kulamanye emave. Eminyakeni yakamuva, kushintja kwetepolitiki kanye nesimo semnotfo nako kuvule ematfuba ekutsi umlayeto weMbuso usakateleke kubantfu labakhuluma letinye tilwimi nakulababuya kulamanye emave. Labanye basuka emaveni lanetimphi nesimo semnotfo lesibi babalekele kuletinye tindzawo, futsi bacale kufundza liBhayibheli naboFakazi kuletindzawo lababalekele kuto. Kufika kwebabaleki kwente kutsi kube nalenye insimu, insimu yebantfu labakhuluma letinye tilwimi. Wena wenta konkhe lokusemandleni akho yini kuze ushumayele bantfu ‘labaphuma kuto tonkhe tive, tinhlanga, bantfu, kanye netilwimi’ ensimini lokuyo?​—Semb. 7:9.

“Nami Nginikeni Lamandla” (Imisebenti 8:9-25)

Simoni lebekangumenti wemilingo uphetse sikhwama semali futsi usondzela kulomunye umphostoli. Lomphostoli ubeke sadla ehlombe lendvodza lengumKhristu. Ngemuva kwabo, lenye indvodza lengumKhristu yelapha intfombatane lekhubatekile, lokujabullisa lababukele.

“Ngesikhatsi Simoni abona kutsi bantfu batfola umoya ngekutsi baphostoli bababeke tandla, wetsembisa kunika labaphostoli imali.”​—Imisebenti 8:18

9. Abengubani Simoni, futsi yini leyamenta wasondzela kuFiliphu?

9 Filiphu wenta tibonakaliso letinyenti eSamariya. Sibonelo nje, welapha labakhubatekile waphindze wakhipha nemadimoni. (Imis. 8:6-8) Kunendvodza leyamangala kakhulu ngalesipho saFiliphu sekwenta timangaliso. Ligama layo bekunguSimoni, umenti wemilingo lebekatiwa kakhulu futsi bantfu bebaze batsi ngaye: “Lomuntfu ungeMandla aNkulunkulu.” Simoni besekatibonela ngewakhe emandla mbamba aNkulunkulu kuletimangaliso letentiwa nguFiliphu futsi naye waba likholwa. (Imis. 8:9-13) Nobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi, tisusa taSimoni tavivinyeka. Kanjani?

10. (a) Yini leyentiwa boPhetro naJohane eSamariya? (b) Yini Simoni layenta nakabona labafundzi labasha bagcwala umoya longcwele ngesikhatsi Phetro naJohane bababeka tandla?

10 Ngesikhatsi baphostoli beva ngekwandza lebekukhona eSamariya, batfumela boPhetro naJohane. (Buka libhokisi lelitsi “Phetro Usebentisa ‘Tikhiya TeMbuso.’”) Labaphostoli batsi nabefika lapho babeka labafundzi labasha tandla futsi ngamunye walabafundzi wagcwala umoya longcwele.b Nakabona loku, Simoni wamangala kakhulu. Wase utsi kulabaphostoli, “Nami nginikeni lamandla, kuze kutsi nobe ngubani lengimbeka tandla atfole umoya longcwele.” Simoni waze wetsembisa nekubaniketa imali kuze atsenge lamandla lavela kuNkulunkulu!​—Imis. 8:14-19.

11. Phetro umecwayisa ngani Simoni futsi Simoni wenta njani?

11 Phetro waphendvula Simoni ngemavi lacinile watsi, “Shengatsi imali yakho ingabhubha nawe ngobe ucabanga kutsi ungatfola sipho saNkulunkulu ngemali, wena awungeni ndzawo kulomsebenti, ngobe inhlitiyo yakho ayisicotfo emehlweni aNkulunkulu.” Phetro wase ukhutsata Simoni kutsi aphendvuke futsi athantaze acele kutsetselelwa, watsi, ‘ncusa Jehova futsi ushintje imicabango yakho lemibi kuze akutsetselele nakungenteka.’ Kuyacaca kutsi Simoni bekangesuye umuntfu lomubi, bekafuna kwenta lokulungile, kodvwa waba nembono lomubi nje kwesikhashana. Ngako wancenga baphostoli: “Ngicela ningincusele kuJehova kuze letintfo lenitishito tingangehleli.”​—Imis. 8:20-24.

12. Buyini “busimoni” futsi bube njani lugibe etinkholweni letitsi tebuKhristu?

12 Secwayiso Phetro lasiniketa Simoni sisasebenta nakumaKhristu lamuhla. Ecinisweni, ligama lelitsi “busimoni” lakhiwa lisuselwa kuloku lokwentiwa nguSimoni. “Busimoni” bubhekisela ekutsengeni nobe ekutsengiseni sikhundla, ikakhulukati etindzabeni letiphatselene nenkholo. Umlandvo wetinkholo letitsi tebuKhristu ugcwele tibonelo talomkhuba webusimoni. Ecinisweni, umcuIu wesi-9 we-The Encyclopædia Britannica (1878) watsi: “Lucwaningo lwemlandvo wekukhetfwa kwaboPapa lukuveta ngalokusebaleni kutsi akukase kwaba nelukhetfo lolungazange selungcoliswe busimoni. Etimeni letinyenti lomkhuba webusimoni nakukhetfwa boPapa bewuba sento lesibi kakhulu kutendlula tonkhe.”

13. Ngutiphi tindlela tebusimoni emaKhristu lokufanele aticaphele?

13 EmaKhristu kufanele asicaphele sono sekwenta busimoni. Sibonelo nje, akukafaneli kutsi setame kutfola emalungelo ngekutsi siphe bazalwane labanemalungelo lakhetsekile tipho nobe sibadvumise ngalokwendlulele. Ngakulokunye, labo labanemalungelo lakhetsekile kufanele bakubalekele kuphatsa labanjingile ngendlela lekhetsekile. Totimbili letindlela tikhombisa busimoni. Ecinisweni, tonkhe tikhonti taNkulunkulu kufanele titiphatse ‘njengaletincane’ emkhatsini waletinye futsi tilindzele umoya waNkulunkulu kutsi kube ngiwo lotiniketa emalungelo latsite. (Luk. 9:48) Enhlanganweni yaJehova kute indzawo yalabo ‘labatifunela ludvumo.’​—Taga 25:27.

PHETRO USEBENTISA “TIKHIYA TEMBUSO”

Jesu watsi kuPhetro: “Ngitakunika tikhiya teMbuso wemazulu.” (Mat. 16:19) Bekasho kutsini Jesu? Nakakhuluma ‘ngetikhiya’ bekakhombisa kutsi Phetro bekatawuvulela emacembu latsite ebantfu ematfuba ekutfola lwati futsi angene eMbusweni waMesiya. Phetro watisebentisa nini letikhiya?

  • Phetro wasebentisa sikhiya sekucala ngeliPhentekoste langa-33 C.E. nakacela emaJuda kanye nebantfu labagucukele enkholweni yebuJuda kutsi baphendvuke futsi babhajatiswe. Bantfu labangaba ngu-3 000 bamlalela futsi bafaneleka kuba tindlalifa teMbuso.​—Imis. 2:1-41.

  • Sikhiya sesibili sasebenta ngekushesha nje ngemuva kwekubulawa kwaStefano ngenca yekukholwa kwakhe. Kuloku, Phetro naJohane babeka tandla kubafundzi labasandza kubhajatiswa, labangemaSamariya. Loku kwenta labafundzi labasha batfola umoya longcwele.​—Imis. 8:14-17.

  • Phetro wasebentisa sikhiya sesitsatfu nga-36 C.E. Ngalowomnyaka, wavulela Bantfu Betive lebebangakasoki litfuba lekuphila ezulwini. Loku kwenteka ngesikhatsi baphostoli bashumayela Khoneliyuse, Umuntfu Wetive wekucala longakasoki lowaba ngumKhristu.​—Imis. 10:1-48.

“Uyakucondza Yini Loku Lokufundzako?” (Imisebenti 8:26-40)

14, 15. (a) Bekangubani ‘umtsenwa longumTopiya’ futsi Filiphu wamtfola njani? (b) Lendvodza lengumTopiya yenta njani nayiva umlayeto waFiliphu futsi yini leyenta kubhajatiswa kwayo kwangabi sento sekutsatseka? (Buka umbhalo longentasi.)

14 Ingilosi yaJehova yase iyala Filiphu kutsi aye emgwacweni losuka eJerusalema uye eGaza. Nobe ngumuphi umbuto lokungenteka Filiphu bekanawo mayelana nekutsi kungani bekufanele aye kulomgwaco, bewutawuphendvuleka madvutane nakahlangana nemtsenwa longumTopiya “lobekafundza incwadzi yemphrofethi Isaya ngalokuvakalako.” (Buka libhokisi lelitsi “‘Umtsenwa’ Ngamuphi Umcondvo?”) Umoya longcwele waJehova wenta Filiphu wasondzela kulencola yalendvodza. Wagijima eceleni kwalencola wabuta lomTopiya watsi: “Uyakucondza yini loku lokufundzako?” LomTopiya waphendvula watsi: “Ngingakucondza njani nangabe kute umuntfu longichazelako?”​—Imis. 8:26-31.

15 LomTopiya wagibelisa Filiphu kulencola yakhe. Cabanga ngencociswano lejabulisako lababa nayo! Bese kuphele sikhatsi lesidze bantfu solo bangati kutsi “imvu,” nobe “inceku,” lokukhulunywa ngayo esiphrofethweni sa-Isaya ingubani. (Isa. 53:1-12) Nobe kunjalo, njengobe bahamba, Filiphu wachazela lomtsenwa longumTopiya kutsi lesiphrofetho sagcwaliseka ngaJesu Khristu. Njengalabo lababhajatiswa ngeliPhentekhoste langa-33 C.E., lomTopiya besekavele agucukele enkholweni yebuJuda, ngako ngekushesha wavele wabona kutsi kufanele enteni. Watsi kuFiliphu: “Nankha emanti yini lengivimba kutsi ngibhajatiswe?” Ngekushesha Filiphu wabhabhatisa lomTopiya!c (Buka libhokisi lelitsi “Kubhajatiswa ‘Emantini.’”) Ngemuva kwaloko, umoya waJehova waholela Filiphu esabelweni lesisha e-Ashidodi, lapho khona wefike wachubeka nekumemetela tindzaba letimnandzi.​—Imis. 8:32-40.

‘UMTSENWA’ NGAMUPHI UMCONDVO?

Ligama lelisiGriki lelitsi eu·nouʹkhos, lelibitwa ngekutsi ‘umtsenwa,’ lingasho indvodza lemukwe lilungelo lekutala nobe lesikhulu senkantolo. Sikhulu senkantolo lebesinakekela indlu lakuhlala khona bafati benkhosi kungenteka besiphakulwa, kodvwa tikhulu lebetitindvuna teliwayini nobe lebetengamele timali tenkhosi bekungadzingeki kutsi tiphakulwe. Kuyacaca kutsi lomtsenwa longumTopiya lowabhajatiswa nguFiliphu bekasikhulu lesengamele timali tasebukhosini. Ecinisweni bekayindvuna yetetimali.

LomTopiya bekaphindze abe ngumuntfu wetive logucukele enkholweni yebuJuda futsi akhonta Jehova. Kusebaleni kutsi bekaye eJerusalema kuze ayokhonta Nkulunkulu. (Imis. 8:27) Ngenca yaloko, singaphetsa ngekutsi lomTopiya bekangesuye umtsenwa lophakuliwe ngobe uMtsetfo waMosi bewungawavumeli emadvodza laphakuliwe kutsi abe yincenye yelibandla ka-Israyeli.​—Dut. 23:1.

KUBHAJATISWA ‘EMANTINI’

EmaKhristu abhajatiswa njani? Labanye bakholelwa kutsi kwenele kutsela nobe kufafata umuntfu ngemanti enhloko. Nobe kunjalo, umtsenwa longumTopiya wabhajatiswa ‘emantini.’ Lokulandzisa kutsi: “[Bobabili, boFiliphu nalomtsenwa] bangena emantini.” (Imis. 8:36, 38) Nangabe bekufanele lomtsenwa atselwe nobe afafatwe ngemanti enhloko, bekute sidzingo sekutsi amise lencola yakhe futsi bangene emantini ngobe ngisho nemanti lamancane ekunatsa, njengalasebhodleleni lesikhumba, bekangenela. Ecinisweni, kungenteka bekanalo libhodlela lemanti njengobe bekahamba ‘emgwacweni lebewulugwadvule.’​—Imis. 8:26.

Ngekusho kwe-A Greek-English Lexicon, yaLiddell naScott, ligama lesiGriki lelitsi ba·ptiʹzo, lakususelwa khona ligama lelitsi “kubhajatiswa,” lisho “kucwiliswa.” Tentakalo tekubhajatiswa lokukhulunywa ngato eBhayibhelini tiyavumelana nalenchazelo. Johane 3:23 utsi Johane “bekabhabhatisa e-Enoni edvute naseSalimi, ngobe bekunemanti lamanyenti lapho.” Ngendlela lefanako, nakukhulunywa ngekubhajatiswa kwaJesu kutsiwa: “Nakaphuma emantini, [Jesu] wabona emazulu avuleka.” (Mak. 1:9, 10) Ngako kuyafaneleka kutsi emaKhristu eliciniso abhajatiswe ngekucwiliswa emantini.

16, 17. Tingilosi tisita njani emsebentini wekushumayela lamuhla?

16 EmaKhristu lamuhla anelitfuba lelingakavami lekwenta umsebenti lebewentiwa nguFiliphu. Ngalokuvamile, ashumayela umlayeto weMbuso kubantfu angakahleli njenganawavakashile. Etikhatsini letinyenti, kuyacaca kutsi kuhlangana kwawo nemuntfu lonenhlitiyo lecotfo akwenteki ngengoti. Loku kulindzelekile ngobe liBhayibheli likwenta kucace kutsi tingilosi leticondzisa lomsebenti wekushumayela kuze umlayeto wawo ufike ‘kuto tonkhe tive, tinhlanga, tilwimi kanye nebantfu.’ (Semb. 14:6) Jesu waphrofetha kutsi tingilosi betitawucondzisa umsebenti wekushumayela. Emfanekisweni wakhe wakolo kanye nelukhula, Jesu watsi ngesikhatsi sekuvuna, lokusikhatsi sekuphela kwalelive, ‘bavuni bekutawuba tingilosi.’ Wengeta watsi letidalwa temoya ‘betitawukhipha eMbusweni wakhe tonkhe tintfo letibangela bantfu kutsi bone, tikhiphe nalabo labenta lokubi.’ (Mat. 13:37-41) Ngesikhatsi lesifanako, tingilosi betitawubutsela ndzawonye tindlalifa teMbuso wasezulwini futsi kamuva tibutsele ndzawonye “sicumbi lesikhulu” ‘saletinye timvu’ leto Jehova latidvonsela enhlanganweni yakhe.​—Semb. 7:9; Joh 6:44, 65; 10:16.

17 Bufakazi baloku kutsi labanye lesihlangana nabo nasishumayela batsi bebathantazele lusito lwaNkulunkulu. Cabanga ngalokwenteka kubamemeteli beMbuso lababili lebebahamba nemntfwana lomncane nabayoshumayela. Emini, laboFakazi nabatsi sebacedzile kushumayela lomntfwana waba nesifiso lesingakavami sekuchubekela emtini lolandzelako. Ecinisweni, lomntfwana waya emtini lolandzelako wefike wanconcotsa emnyango! Ngesikhatsi wesifazane losemusha avula umnyango, laboFakazi lababili beta batokhuluma naye. Bamangala nakabatjela kutsi bekasandza kuthantaza acela kutsi lotsite amane ete atomsita acondze liBhayibheli. Kwacaliswa sifundvo seliBhayibheli!

Labashadene labashumayela emtini ngemuti banconcotsa emnyango walomunye wesifazane lothantazako.

“Nkulunkulu, angikwati, kodvwa ngicela ungisite”

18. Kubaluleke ngani kutsi singawutsatseli phansi umsebenti wetfu wekushumayela?

18 Njengelilunga lelibandla lebuKhristu, unelilungelo lekusebenta kanye netingilosi kulesikhatsi salamuhla njengobe umsebenti wekushumayela wentiwa ngelizinga longakaze wentiwa ngalo ngaphambili. Ungalibukeli phansi lelilungelo. Ngekuchubeka wenta imetamo futsi ungaphelelwa ngemandla, utawutfola injabulo lenkhulu ngekuchubeka umemetela “tindzaba letimnandzi letimayelana naJesu.”​—Imis. 8:35.

FILIPHU “UMVANGELI”

Ngesikhatsi balandzeli baKhristu basakateka ngenca yekuhlushwa, Filiphu waya eSamariya. Kubonakala shengatsi bekasebentelana dvutane nesigungu lesibusako sangelikhulu lekucala ngobe “ngesikhatsi baphostoli eJerusalema beva kutsi bantfu baseSamariya balemukele livi laNkulunkulu, batfumela Phetro naJohane kutsi baye khona.” Lokwaphumela ekutseni bafundzi labasha lapho batfole sipho samahhala semoya longcwele.​—Imis. 8:14-17.

Filiphu ugibele incola yemtsenwa longumTopiya.

Ngemuva kwaletentakalo letibhalwe kusehluko 8, kuphindze kukhulunywe kanye kuphela ngaFiliphu encwadzini yeMisebenti. Ngemuva kweminyaka lengu-20 Filiphu acale kushumayela, umphostoli Pawula nalabo lebekahamba nabo baya eJerusalema ngasekupheleni kweluhambo lwaPawula lwesitsatfu asitfunywa selivangeli. Lelicembu lefika ePhitolemayisi. Lukha utsi: “Ngakusasa sesuka saya eKhesariya, sefika endlini yaFiliphu umvangeli, lobekangulomunye wemadvodza langu-7 lakhetfwa, futsi sahlala naye. Bekanemadvodzakati lamane langakashadi futsi lamadvodzakati bekaphrofetha.”​—Imis. 21:8, 9.

Kubonakala shengatsi Filiphu wachubeka ahleti lapho bekashumayela khona futsi wagcina sekanemndeni lapho. Kuyintfo lebalulekile kutsi Lukha umbita ‘ngemvangeli.’ ImiBhalo isebentisa leligama kuze ichaze labo labashiye emakhaya abo kuze bayoshumayela tindzaba letimnandzi etindzaweni letingakase tashunyayelwa. Ngako kuyacaca kutsi umdlandla Filiphu bekanawo ngekushumayela wachubeka ukhula. Lokutsi lamadvodzakati akhe lamane bekaphrofetha, kukhombisa kutsi Filiphu wawufundzisa umndeni wakhe kutsandza kanye nekukhonta Jehova.

a Lona akusuye umphostoli Filiphu. Kunaloko, lona nguloFiliphu lokukhulunywe ngaye kuSehluko 5 salencwadzi lebekasemkhatsini ‘wemadvodza langu-7 . . . lakhulunyelwa kahle’ lakhetfwa kutsi ehlukanise kudla emkhatsini webafelokati labakhuluma siGriki kanye nebafelokati labakhuluma siHebheru eJerusalema.​—Imis. 6:1-6.

b Kubonakala shengatsi ngaleso sikhatsi bafundzi labasha bebavame kugcotjwa nobe kutfola umoya longcwele nababhajatiswa. Loku bekubenta babe nelitsemba lekubusa naJesu ezulwini njengemakhosi nebaphristi. (2 Khor. 1:21, 22; Semb. 5:9, 10; 20:6) Nobe kunjalo, kulesimo lesi, bafundzi labasha abazange bagcotjwe nababhajatiswa. Kutfola umoya longcwele kanye netipho tekwenta timangaliso letihambisana nekugcotjwa ngemoya longcwele kwenteka ngemuva kwekutsi boPhetro naJohane bababeke tandla labafundzi labasandza kubhajatiswa.

c Lesi bekungesiso sento sekutsatseka, ngobe lomTopiya bekagucukele enkholweni yebuJuda, futsi ayati imiBhalo lokufaka ekhatsi tiphrofetho letimayelana naMesiya. Nyalo njengobe besekanelwati ngendzima yaJesu ekufezekeni kwenjongo yaNkulunkulu bese angabhajatiswa ngekushesha.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share