Sita Bantfu Kutsi ‘Bavuke Ebutfongweni’
‘Niyati kutsi sikhatsi sesifikile, ngiso lesikhatsi sekutsi nivuke ebutfongweni.’—ROM. 13:11.
UNGACHAZA?
․․․․․
Kungani kubalulekile kutsi emaKhristu ahlale aphapheme ngakamoya?
․․․․․
Kungani bashumayeli besigijimi kufanele balalele futsi banakisise?
․․․․․
Kuba nemusa nekuphatsa labanye kahle, kunayiphi indzima emsebentini wetfu wekushumayela?
1, 2. Bantfu labanyenti badzinga kuvuswa ngamuphi umcondvo?
MINYAKA yonkhe tinkhulungwane tebantfu tiyafa ngesizatfu sekutsi tifikelwa butfongo tisashayela. Labanye balahlekelwa ngimisebenti ngobe abavuki ngesikhatsi lesifanele kute baye emsebentini nobe ngesizatfu sekutsi bayalala emsebentini. Kulala ngakamoya kona kungaba nemiphumela lemibi kakhulu. Kungaleso sizatfu liBhayibheli kulendzaba litsi: “Ubusisiwe lolindzile.”—Semb. 16:14-16.
2 Njengobe lilanga laJehova lelikhulu lisondzela, bantfu labanyenti balele ngakamoya. Ngisho nebaholi betinkholo letitsi tebuKhristu batsi imihlambi yabo ilele. Kuyini kulala ngakamoya? Kungani kubalulekile kutsi emaKhristu eliciniso ahlale aphapheme? Singabasita njani labanye kutsi bavuke ebutfongweni?
KUYINI KULALA NGAKAMOYA?
3. Ungamchaza njani umuntfu lolele ngakamoya?
3 Bantfu labalele kusuke kute umsebenti labawentako. Ngalokwehlukile, labo labalele ngakamoya kungenteka basuke bamatasatasa—kodvwa hhayi ngetintfo takamoya. Kusenekwenteka kutsi basuke bacindzetelwe tinkinga tekuphila nobe bafuna umcebo. Njengobe bamatasatasa ngaloku, benta lokuncane kakhulu ngalokuphatselene netidzingo tabo takamoya. Bantfu labaphapheme ngakamoya, bayacaphela kutsi siphila ‘emalangeni ekugcina,’ ngako-ke baba matasatasa ngekwenta intsandvo yaNkulunkulu.—2 Phet. 3:3, 4; Luk. 21:34-36.
4. Sibaluleke ngani leseluleko lesitsi: “Asingalali njengalabanye”?
4 Fundza 1 Thesalonika 5:4-8. Lapha umphostoli Pawula wakhutsata emakholwa lakanye nawo kutsi ‘angalali njengalabanye.’ Abesho kutsini? Indlela ‘lesingalala’ ngayo kungatinaki timiso taJehova tekutiphatsa, kantsi lenye indlela ‘lesingalala’ ngayo kungalinaki liciniso lekutsi sikhatsi saJehova sekubhubhisa bantfu lababi sesisondzele. Kufanele sicaphele kutsi bantfu labanjalo abasenti silandzele indlela labaphila ngayo.
5. Ngusiphi simo sengcondvo lesiveta labo labalele ngakamoya?
5 Labanye bacabanga kutsi akekho Nkulunkulu labatawulandzisa kuye. (Hla. 53:1) Labanye bavame kutsi Nkulunkulu akanaso sitsakatelo kitsi njengebantfu, ngako-ke kute sizatfu sekutsi sibe nesitsakatelo kuye. Labanye bona batsi kuba lilunga lelisontfo kutabenta babe bangani baNkulunkulu. Bonkhe bantfu labacabanga njalo balele ngakamoya, futsi kufanele bavuke ebutfongweni. Singabasita njani?
NATSI KUFANELE SIHLALE SIPHAPHEME
6. Kungani emaKhristu kufanele alwe kamatima kute ahlale aphapheme ngakamoya?
6 Kute sikwati kuvusa labanye, natsi kufanele sivuke. Kuhlanganisani loko? LiVi laNkulunkulu lihlobanisa kulala ‘nemisebenti yebumnyama’—kumita, kudzakwa, kuphinga, bugwadla, kucabana kanye nemona. (Fundza Roma 13:11-14.) Kubalekela kutiphatsa lokunjalo kungaba yinsayeya kitsi. Ngako-ke, kuhlala siphapheme kubalulekile. Umshayeli longayinaki ingoti yekulala abe ashayela, angase afake imphilo yakhe engotini. Kubalulekile ngemKhristu kucaphela kutsi kulala ngakamoya, kuyabulala.
7. Kuba nembono loliphutsa ngebantfu lesibashumayelako, kungasitsintsa njani?
7 Nasi sibonelo: UmKhristu angase acabange kutsi bonkhe bantfu labasensimini lakuyo abatifuni tindzaba letinhle. (Taga 6:10, 11) Angase atsi: ‘Nangabe kute lofuna kutsi ngimshumayele, kungani-ke ngiloku ngetama kusita bantfu?’ Kuliciniso kutsi labanyenti kungenteka balele ngakamoya, kodvwa simo sabo singashintja basitsatse sinyatselo. Nangabe sihlala siphapheme, singabasita ngekutsi setame tindlela letinyenti tekwetfula sigijimi seMbuso kubo ngendlela letabakhanga. Lenye indlela lesikhombisa ngayo kutsi sivukile ngakamoya, kutikhumbuta ngekubaluleka kwemsebenti wetfu wekushumayela.
YINI LEYENTA KUTSI UMSEBENTI WETFU UBALULEKE?
8. Kungani umsebenti wetfu wekushumayela ubaluleke kangaka?
8 Khumbula kutsi nobe bantfu bangawutsatsa njani umsebenti lesiwentako, kushumayela kwetfu kuyamdvumisa Jehova futsi kunencenye lebalulekile ekufezekeni kwenjongo yakhe. Ngekushesha labo labangalaleli tindzaba letinhle batawehlulelwa. Indlela bantfu labenta ngayo nasibashumayela, ngiyo letawuba sisekelo sekwehlulelwa kwabo. (2 Thes. 1:8, 9) Ngetulu kwaloko, kutawuba liphutsa ngemKhristu kucabanga kutsi kufaka umfutfo emsebentini wekushumayela akudzingeki ngobe “labalungile nalabangakalungi, bayawuvuka ekufeni.” (Imis. 24:15) Siyati kutsi liVi laNkulunkulu litsi labo labatawehlulelwa ‘njengetimbuti’ batawuya “ekujezisweni kwaphakadze.” Kushumayela kwetfu kuveta umusa waNkulunkulu, kuphindze kuvulele bantfu litfuba lekutsi bagucuke futsi batfole ‘kuphila lokuphakadze.’ (Mat. 25:32, 41, 46; Rom. 10:13-15) Nangabe singashumayeli, bantfu batalitfola kuphi litfuba lekuva umlayeto longasho kuphila kubo?
9. Kuhlanganyela emsebentini wekushumayela tindzaba letinhle kukuzuzise njani wena kanye nalabanye?
9 Kushumayela tindzaba letinhle kuyasizuzisa natsi. (Fundza 1 Thimothi 4:16.) Uke wanaka yini kutsi kukhuluma ngaJehova nangelitsemba leMbuso kucinisa kukholwa kwakho kanye nelutsandvo lonalo ngaNkulunkulu? Akukakusiti yini kutsi ube netimfanelo tebuKhristu? Kutinikela kwakho kuNkulunkulu ngekutsi uhlanganyele emsebentini wekushumayela, akusifaki yini sandla enjabulweni yakho? Labanyenti lababe nelilungelo lekufundzisa labanye liciniso bajabulele kubona umoya waNkulunkulu usita labo bantfu kutsi batfutfukise indlela labaphila ngayo.
NAKISISA
10, 11. (a) Jesu naPawula bakhombisa njani kutsi baphapheme futsi bayanakisisa? (b) Veta kutsi kuhlala siphapheme futsi sinakisisa kungawutfutfukisa njani umsebenti wetfu wekushumayela.
10 Sitsakatelo etindzabeni letinhle singavuswa ngetindlela letehlukahlukene kumuntfu ngamunye. Ngako-ke, bashumayeli betindzaba letinhle kufanele banakisise. Jesu usibonelo setfu lesihamba embili kuloku. Njengobe abete sono, wayibona intfukutselo yemFarisi angakawutsi vu umlomo, wabona nekuphendvuka lokucotfo kwalomsikati lonesono kanye nemnikelo lophuma enhlitiyweni yemfelokati. (Luk. 7:37-50; 21:1-4) Jesu abengatsatsa sinyatselo etidzingweni takamoya talabo lesisandza kucoca ngabo. Nobe kunjalo, tsine njengetinceku taNkulunkulu akudzingeki kutsi sibe bete sono kute sibe nelikhono lekunakisisa. Umphostoli Pawula wakukhombisa loko. Indlela labeshumayela ngayo yayikhanga bantfu labehlukehlukene nebantfu labanetimo letingafani.—Imis. 17:22, 23, 34; 1 Khor. 9:19-23.
11 Ngekulwela kuhlala siphapheme futsi sinakile njengaJesu naPawula, singatfola indlela lekahle yekuvusa sitsakatelo kulabo lesibashumayelako. Nasi sibonelo: Nawuhlangana nalabatsite, tfola loko lokukhombisa kutsi basive sini, batsandzani nobe utfole simo semndeni wabo. Ungase unake nekutsi bentani ngaleso sikhatsi, ngemoya lophansi bese usho emavi latsite ngaloko labakwentako njengobe ucala kucoca nabo.
12. Nasisemsebentini wekushumayela, kungani kufanele sikunake loko lesicoca ngako?
12 Umuntfu lonakisisako uyetama kubalekela tiphatamiso. Nasisemsebentini wekushumayela, kucoca naloyo lesihamba naye kungasakha. Nobe kunjalo, kufanele sikhumbule kutsi umgomo wetfu loyinhloko wekuya ensimini, kushumayela. (Shu. 3:1, 7) Ngako-ke sifuna kunaka kutsi loko lesicoca ngako sisendlulela kulomunye umuti, akuwuphatamisi umsebenti wetfu. Kucoca ngaloko lesifuna kukuhlanganyela nalabo labanesitsakatelo, kuyintfo lenhle kakhulu lengagcina tingcondvo tetfu tinamatsele emsebentini lesiwentako. Njengobe mahlalekhikhini angase asisite kute sishumayele ngemphumelelo, kufanele sinake kutsi akasiphatamisi nasisacoca nemnikati welikhaya.
BANI NESITSAKATELO KUBANTFU
13, 14. (a) Singakutfola njani loko lokuvusa sitsakatelo kumuntfu lesicoca naye? (b) Yini lengase yente bantfu kutsi babe nesitsakatelo etintfweni takamoya?
13 Bashumayeli labaphapheme bayabalalelisisa labo labashumayela kubo. Ngumiphi imibuto longayibuta lotsite ensimini yakini kute avete imiva yakhe? Kuyamkhatsata yini kubona tinkholo letinyenti, budlova lobusendzaweni nekwehluleka kwabohulumende? Ungasivusa yini sitsakatelo kuye ngekucoca ngetintfo Jehova latidalile nobe ngekukhuluma ngeseluleko lesilusito futsi lesisebentisekako lesiseBhayibhelini? Cishe bantfu bato tonkhe tinhlanga bayawutsandza umthandazo, ngisho nalabo labangakholelwa kutsi Nkulunkulu ukhona. Labanyenti bayatibuta kutsi ukhona yini vele lova imithandazo. Labanye bangaba naso sitsakatelo sekuva timphendvulo temibuto lenjengalena: Nkulunkulu uyilalela yonkhe yini imithandazo? Nangabe angayilaleli yonkhe, yini lokufanele siyente kute ayilalele?
14 Nasinaka indlela bamemeteli labanalokuhlangenwe nako labacocisana ngayo nalabanye, singafundza lokunyenti. Naka indlela labakugwema ngayo kuphenya umuntfu ngemibuto nobe kugaceka etindzabeni takhe. Unake nendlela labakhuluma ngayo nesimo sabo sebuso njengobe siveta kutsi banesitsakatelo emibonweni yemnikati wemuti.—Taga 15:13.
UMUSA NELIKHONO
15. Kungani kufanele sibe nemusa nasishumayela?
15 Nangabe ulele use saka, uyafuna yini kuvuswa? Labanyenti abajabuli nabavuswa ebutfongweni. Kungase kube ncono kutsi umuntfu lonjalo simvuse ngesineke. Kuyafanana nekuvusa bantfu labalele ngakamoya. Nasi sibonelo: Wenta njani nangabe lotsite atfukutsela nawumcocela ngetindzaba letinhle? Ngemusa hlonipha indlela lativa ngayo, umbonge ngekukhuluma kwakhe liciniso bese umshiya ngekuthula. (Taga 15:1; 17:14; 2 Thim. 2:24) Umusa wakho ungase umbangele kutsi esikhatsini lesitako abemukele boFakazi nababuya kakhe.
16, 17. Singakusebentisa njani kucondza emsebentini wekushumayela?
16 Kuletinye timo ungase ukwati kushumayela lotsite lobekangafuni kutsi ucoce naye. Lomunye angase atsi: “Ngiyabonga. Nami nginenkholo yami” nobe atsi: “Ngite sitsakatelo” ngobe akubona loko kuyindlela lelula yekubalekela kucoca nawe. Nawusebentisa likhono uphindze umbonise umusa, ungambuta umbuto longase uvuse sitsakatelo sakhe etintfweni takamoya.—Fundza Kholose 4:6.
17 Ngalesinye sikhatsi nasihlangana nebantfu labatsi bamatasatasa futsi angeke bakhone kusilalela, kuhle kutsi sivumelane nesimo sibashiye ngekuthula. Kuyenteka kutsi ngasikhatsi uncume kusho emavi latsite lamafishane lanengcondvo. Labanye bazalwane bayakwati kwetfula umlayeto losekelwe eBhayibhelini ngesikhatsi lesingaphansi kwemzuzu. Bafundza umbhalo lotsintsa inhlitiyo bese babuta umnikati welikhaya umbuto labatawuphendvula esikhatsini lesitako. Setfulo sabo lesinembile senta labanye babe nesitsakatelo futsi babone nekutsi abasimatasatasa kangangekutsi bangehluleka kulalela umlayeto lomfisha kangaka. Kungani ungetami kukwenta loku nangabe timo tikuvumela?
18. Yini lesingayenta kute siphumelele nasishumayela singakahleli?
18 Nasihlangana nebantfu malanga onkhe, singasivusa sitsakatelo setindzaba letinhle kubo nangabe sikulungele kushumayela singakahleli. Bazalwane labanyenti nabodzadze bahlale baphetse tincwadzi nabahamba. Bangase futsi babe nemBhalo engcondvweni labatawuhlanganyela nalabanye nakuvela litfuba. Ungase ubute umbonisi wemsebenti nobe emahlahlandlela ebandleni ngekutsi ungatilungiselela njani kwenta loko.
VUSA SITSAKATELO SETIHLOBO TAKHO NGESINEKE
19. Kungani kungakafaneli siyekele kwetama kusita tihlobo tetfu?
19 Kuyatentakalela kutsi sifune kusita tihlobo tetfu kute temukele tindzaba letinhle. (Josh. 2:13; Imis. 10:24, 48; 16:31, 32) Nangabe ekucaleni tingasinaki, loko kungasenta sehlise emandla emetameni yetfu yekutisita. Singase sicabange kutsi kuncane kakhulu lesingakwenta nobe sikusho lokungatenta tishintje umbono wato. Nobe kunjalo, timo tingase tiyigucule indlela tihlobo tatfu leticabanga ngayo. Mhlawumbe nawe sewutfutfukile endleleni lochaza ngayo emaciniso futsi sewungatfola imiphumela leyehlukile.
20. Kungani kufanele usebentise kuhlakanipha nawukhuluma netihlobo?
20 Kufanele sikugweme kungayinaki imiva yetihlobo tetfu. (Rom. 2:4) Akukamelwe yini sikhulume nato ngemusa njengobe senta kulabo lesihlangana nabo ensimini? Khuluma nato ngekutfobeka nangenhlonipho. Ngaphandle kwekutishumayela, tinikete bufakazi bekutsi liciniso likusite njani. (Ef. 4:23, 24) Ticacisele kutsi Jehova ukubusise njani, ‘ngekukufundzisa kutsi ngukuphi lokuncono kunako konkhe kuwe.’ (Isa. 48:17) Tihlobo takho atikubone kuwe kutsi kunjani kuphila kwemKhristu.
21, 22. Landzisa lokuhlangenwe nako lokukhombisa kubaluleka kwekuchubeka ufaka umfutfo kute usite tihlobo ngakamoya.
21 Muva nje lomunye dzadze ubhale watsi: “Bengihlale ngetama kushumayela bobhuti bami kanye nabosisi ngemavi nangetento. Wawungapheli umnyaka ngingakababhaleli tincwadzi. Nobe kunjalo, kwendlula iminyaka lengu-30 kungimi kuphela Fakazi emndenini wakitsi.”
22 Lodzadze wachubeka watsi: “Ngalelinye lilanga ngashayela lomunye wabosisi wami lucingo lohlala khashane nami. Wangitjela kutsi ucele lomunye webafundisi bakhe kutsi amfundzele liBhayibheli, kodvwa akazange akwente loko. Nangimtjela kutsi ngingakujabulela kumfundzela, wavele watsi: ‘Akunankinga, kodvwa angeke ngibe ngulomunye waboFakazi BaJehova.’ Nasengimposele incwadzi letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli?, ngangimshayela lucingo njalo ngemuva kwemalanga lambalwa, kodvwa lencwadzi bekangakayifundzi. Ngabese ngiyamcela kutsi atsatse lencwadzi yakhe futsi sacitsa imizuzu lengaba ngu-15 elucingweni sifundza futsi sicoca ngaleminye imibhalo lekhonjiwe kuyo. Ngemuva kwekuba sengimshayele emahlandla lambalwa, bese kafuna kutsi sifundze imizuzu lengetulu kwalengu-15. Kwacala manje kwaba nguye longishayelako kute sifundze. Ngaletinye tikhatsi bekangishayela ekuseni ngisengakavuki nobe angishayele kabili ngelilanga. Ngemnyaka lolandzelako wabhajatiswa, kwatsi ngemuva kwemnyaka abhajatisiwe, waba lihlahlandlela.”
23. Kungani kungakafaneli kutsi sehlise emandla emetameni yetfu yekuvusa labanye ngakamoya
23 Kusita bantfu kute bavuke ngakamoya, kulikhono futsi kudzinga kutsi ungaphelelwa ngemandla. Nobe kunjalo, ngisho nalamuhla bantfu labacotfo bayayijabulela imetamo yetfu yekubavusa. Silinganiso sikhombisa kutsi bantfu labangetulu kwa-20 000 bayabhajatiswa inyanga ngayinye babe boFakazi BaJehova. Ngako-ke, asicabangisise ngeseluleko Pawula lasiniketa umzalwane Akhipho lesitsi: “Caphela kufeza lowo msebenti lowawemukela eNkhosini.” (Khol. 4:17) Sihloko lesilandzelako titasisita sonkhe kute sikujabulele kwati kutsi kusho kutsini kushumayela sinemuva wekuphutfuma.
[Libhokisi ekhasini 13]
TINDLELA TEKUHLALA UPHAPHEME NGAKAMOYA
▪ Bani matasatasa ekwenteni intsandvo yaNkulunkulu
▪ Yibalekele imisebenti yebumnyama
▪ Yiphaphamele ingoti yekulala ngakamoya
▪ Bani nembono lokahle ngebantfu labasensimini lokuyo
▪ Yetama tindlela letinsha tekushumayela kulabanye
▪ Hlale ukukhumbula kubaluleka kwemsebenti wekushumayela