Ungatibuki Tintfo ‘Letingemuva’
‘Wonkhe lobambe likhuba alima bese ubuka tintfo letingemuva, akawufaneli umbuso waNkulunkulu.’—LUK. 9:62.
UNGAPHENDVULA NJANI?
․․․․․
Kungani kufanele ‘sikhumbule umkaLoti’?
․․․․․
Ngutiphi tintfo letintsatfu lokufanele sikugweme kucabanga ngato?
․․․․․
Singachubeka njani sihambisana nenhlangano yaJehova?
1. Ngusiphi secwayiso lesaniketwa nguJesu, futsi ngumuphi umbuto lophakamako?
“KHUMBULANI umkaLoti.” (Luk. 17:32) Lesecwayiso lesaniketwa nguJesu Khristu eminyakeni lecishe ibe ngu-2 000 leyendlulile, sibaluleke kakhulu lamuhla kunasesikhatsini lesendlulile. Kodvwa Jesu bekasho kutsini ngalesecwayiso lesibalulekile? EmaJuda labewamlalele bewangadzingi kuchazelwa kabanti ngaso. Bewakwati kamhlophe loko bekwenteke kumkaLoti. Ngalesikhatsi abaleka aphuma eSodoma anemndeni wakhe, akasilalelanga secwayiso, wabuka emuva futsi wagucuka waba yinsika yeluswayi.—Fundza Genesisi 19:17, 26.
2. Yini lokungenteka yabangela umkaLoti wabuka emuva, futsi kungalaleli kwakhe kwaba namuphi umphumela?
2 Yini leyenta umkaLoti wabuka emuva? Abenelilukuluku lekubona lokwakwenteka emuva yini? Abengakukholelwa yini lobekwenteka nobe abephelelwe kukholwa? Nobe mhlawumbe abefuna kubuyela emuva etintfweni labetishiye eSodoma? (Luk. 17:31) Nobe ngabe ngusiphi sizatfu lesamenta wabuka emuva, kungalaleli kwakhe kwamfaka enhlekeleleni. Cabanga nje, wafa ngalo lelolanga nabo bonkhe bantfu labangakalungi baseSodoma neGomora. Kungako Jesu atsi: “Khumbulani umkaLoti.”
3. Jesu wakugcizelela njani kutsi akukafaneli sibuke emuva ngemcondvo longekwemfanekiso?
3 Natsi lamuhla siphila esikhatsini lapho kubaluleke khona kutsi singabuki emuva ngemcondvo longekwemfanekiso. Jesu waligcizelela leliphuzu ngalesikhatsi aphendvula indvodza leyayimbute kutsi ingabuyela yini emndenini wayo iyewuvalelisa ngembikwekutsi ibe ngumfundzi wakhe. Jesu watsi: ‘Wonkhe lobambe likhuba alima bese ubuka tintfo letingemuva, akawufaneli umbuso waNkulunkulu.’ (Luk. 9:62) Bekabonisa kungacabangeli yini Jesu ngalendlela laphendvula ngayo? Cha, ngobe bekati kutsi lendvodza imane nje ibeka taba ngalesicelo sayo ngobe ifuna kubalekela umsebenti labeyinika wona. Jesu wachaza kuhlehlisa tintfo ngaleyondlela ngekutsi kukubuka ‘tintfo letisemuva.’ Ikhona yini inkinga nangabe umuntfu lolimako ema sikhashana abuke lokusemuva kwakhe nobe abeke phansi likhuba abuke emuva? Nobe ngabe ngukuphi kuloku, loyo lolimako uyaphatamiseka futsi umsebenti wakhe ungahle utsikameteke.
4. Yini lokufanele siyinake?
4 Esikhundleni sekutsi sikhumbule tintfo letendlulile, kufanele sinake kakhulu tintfo letiseta. Naka kutsi loku kucaciswe njani kuTaga 4:25: “Emehlo akho akacondze ngco embili, ubukisise embikwakho.”
5. Ngusiphi sizatfu lesenta kutsi singatibuki tintfo lesitishiye emuva?
5 Sinesizatfu lesivakalako sekungatinaki tintfo letisemuva. Ngusiphi leso sizatfu? Kungobe siphila “emalangeni ekugcina.” (2 Thim. 3:1) Nyalo angeke kubhujiswe emadolobha nje lamabili, kodvwa kutawubhujiswa lonkhe live lelibuswa nguSathane. Yini letasisita sibalekele tintfo letingasiphatamisa letifanana naloko lokwaphatamisa umkaLoti? Kwekucala nje, kufanele sati kutsi ngutiphi tintfo lesitishiye emuva lesingalingeka kutsi sitibuke. (2 Khor. 2:11) Ase sihlole kutsi ngutiphi leto tintfo futsi sibone nekutsi singatibalekela njani.
TIKHATSI LETIMNANDZI LETENDLULILE
6. Kungani loko lesikukhumbulako singeke sikwetsembe ngaso sonkhe sikhatsi?
6 Lenye ingoti lesingawela kuyo kuba nembono lophambene ngaloko lesingatsi tikhatsi letimnandzi letendlulile. Loko lesikukhumbulako angeke sikwetsembe ngaso sonkhe sikhatsi. Singakahlosi, singase sibone shengatsi tinkinga lesibe nato esikhatsini lesendlulile betitincane, ngesikhatsi lesifanako sente lihaba ngekutsi tintfo betincono kunaloko lebetingiko. Lombono lophambene ungasenta sikhumbule tikhatsi letendlulile. Kodvwa liBhayibheli liyasiyala: “Ungabuti utsi: ‘Kwabangelwa yini kutsi tinsuku takadzeni tibe ncono kunaleti tetfu?’ Ngobe akukahlakaniphi kubuta leyo mibuto.” (Shu. 7:10) Kungani kucabanga ngalendlela kuyingoti?
7-9. (a) Yini leyenteka kuma-Israyeli eGibhithe? (b) Ema-Israyeli bekanatiphi tizatfu tekujabula? (c) Yini leyabangela ema-Israyeli avungama futsi akhonona?
7 Ase ucabange ngaloko lokwenteka kuma-Israyeli ngesikhatsi saMosi. Nanobe ema-Israyeli abetsatfwa ngekutsi atihambi eveni laseGibhithe, ngemuva kwekufa kwaJosefa baseGibhithe ‘bagcilata ema-Israyeli ngekuwabekela tindvuna letatiwashayela njengetinkhabi tiwahlupha ngekuwetfwesa imitfwalo lematima.’ (Eks. 1:11) Bantfu baNkulunkulu babhekana nesimo lapho kwakufanele babulawe khona njengobe Faro abetama kunciphisa linani labo. (Eks. 1:15, 16, 22) Akumangalisi-ke kutsi Jehova watsi kuMosi: “Sengikubone ngempela kuhlushwa kwebantfu bami labaseGibhithe. Sengikuvile nekukhala kwabo ngekucindzetelwa nguletindvuna tabo temisebenti. Ngiyakwati kuhlupheka kwabo.”—Eks. 3:7.
8 Asewucabange ngenjabulo ema-Israyeli laba nayo ngalesikhatsi ahamba aphuma eveni labegcilateke kulo njengebantfu labakhululekile. Ngendlela lemangalisako, atibonela ngewawo emandla aJehova ngalesikhatsi ashaya Faro nebantfu bakhe ngeTishayo letiLishumi. (Fundza Eksodusi 6:1, 6, 7.) Akusiko nje kutsi baseGibhithe bavumela ema-Israyeli kutsi ahambe, kodvwa bawagcugcutela baze bawapha ligolide nesiliva lenyenti kangangekutsi kwatsiwa bantfu baNkulunkulu ‘bawaphanga emaGibhithe.’ (Eks. 12:33-36) Ema-Israyeli ajabula kakhulu nangalesikhatsi abona kubhujiswa kwaFaro nelibutfo lakhe eLwandle Lolubovu. (Eks. 14:30, 31) Kungenteka kukholwa kwawo kwacina kakhulu ngalesikhatsi abona emandla aJehova langaka.
9 Kumangalisa kakhulu kutsi ngemuva kwesikhashana nje akhululwe ngalokumangalisako, ema-Israyeli acala kuvungama nekukhonona. Abekhonona ngani? Ngekudla. Bewangasaneliseki ngaloko Jehova labewapha kona futsi akhonona atsi: “Sesikhumbule eGibhithe lapho sasidla khona inhlanti mahhala, sasidla emaselwa, nemajoti, nashaladi na-anyanisi, negalikhi. Kodvwa nyalo sesilahlekelwe lutsandvo lwekudla. Kute kudla lapha, ngaphandle kwalemana!” (Num. 11:5, 6) Baba nembono lophambene kangangekutsi bese bafuna kubuyela eveni lebugcili. (Num. 14:2-4) Ema-Israyeli abuka tintfo latishiye emuva ase alahlekelwa ngumusa waJehova.—Num. 11:10.
10. Yini lesiyifundzako kulokwenteka kuma-Israyeli?
10 Sifundza siphi sifundvo kulendzaba? Nasibhekene nebulukhuni netinkinga, asingatinaki tintfo lokungenteka tatibonakala tikahle esikhatsini lesendlulile—mhlawumbe letenteke sisengakalati liciniso. Nanobe kungasikubi kuzindla ngetifundvo lesititfole kulokwenteke esikhatsini lesendlulile nobe sijatjuliswe kukhumbula tintfo letentekile, sitawube senta kahle nasilondvolota umbono lolinganiselwe ngaloko lokwenteka esikhatsini lesendlulile. Nasingenti njalo, singatikhandza sesinaka kakhulu kungeneliseki ngesimo lesikuso bese sifikelwa silingo sekufuna kubuyela endleleni lesasiphila ngayo.—Fundza 2 Phetro 2:20-22.
KUTIDZELA LESAKWENTA
11. Labanye bakutsatsa njani kutidzela labakwentile esikhatsini lesendlulile?
11 Kuyadzabukisa kusho kutsi labanye babuka tintfo labatidzela esikhatsini lesendlulile, babone shengatsi badlala ngesikhatsi. Encenye nawe waba nelitfuba lekutfola imfundvo lephakeme, kuba ngulowatiwako, nobe kuba nemali lenyenti, kodvwa wakhetsa kungakuphishanekeli konkhe loku. Labanyenti bazalwane nabodzadze bashiye imisebenti leholela kahle, tekutijabulisa, imfundvo, nobe emakhono abo kutemidlalo. Nyalo sekwendlule sikhatsi lesidze bakushiya, kodvwa kuphela solo akukefiki. Uyaye ucabange yini kutsi bekutawentekani kube awuzange utidzele?
12. Pawula wativa njani ngetintfo labekatishiye ngemuva?
12 Umphostoli Pawula walahlekelwa tintfo letinyenti kute nje abe ngumlandzeli waKhristu. (Fil. 3:4-6) Wativa njani ngetintfo labetishiye emuva? Utsi: “Loko lokwakuyinzuzo kimi, ngakushaya lite ngenca yaKhristu.” Kungani? Uchubeka atsi: “Konkhe ngikushaya lite ngebukhulu bekumati Khristu Jesu iNkhosi yami, lengilahlekelwe ngiko konkhe ngenca yakhe. Ngikushaya tibi, kuze ngizuze Khristu.”a (Fil. 3:7, 8) Umuntfu lolahla tibi akwenteki atisole nasekatilahlile, Pawula naye akazange atisole ngematfuba labekamvulekele lawashiya ngemuva. Akazange awabone angulabalulekile.
13, 14. Singasilandzela njani sibonelo lesasibekelwa nguPawula?
13 Yini lengasisita nasesicale kucabanga ngematfuba lasilahlekele? Kufanele silandzele sibonelo lesabekelwa sona nguPawula. Ngayiphi indlela? Cabanga ngekubaluleka kwaloko lonako nyalo. Sewunebuhlobo lobuligugu naJehova futsi utakhele umlandvo lomuhle naye. (Heb. 6:10) Tikhona yini tintfo lesingatitfola kulelive lesingaticatsanisa netibusiso takamoya lesitijabulelako nyalo nalesiyawutijabulela esikhatsini lesitako?—Fundza Makho 10:28-30.
14 Pawula uphindze asho intfo lengasisita kute sichubeke nekwetsembeka. Utsi: “Ngikhohlwa lokungemuva, ngitelulele kulokusembili.” (Fil. 3:13) Naka kutsi Pawula ugcamisa tintfo letimbili letibalulekile. Kwekucala, kufanele sikukhohlwe lokungemuva, singacitsi sikhatsi setfu lesibalulekile kanye nemandla etfu sicabanga ngako. Kwesibili, njengengijimi leseyitawushaya intsambo kufanele sifake umfutfo sinake tintfo letiseta.
15. Sizuzani ngekuzindla ngetibonelo tetinceku taNkulunkulu letetsembekile?
15 Nasizindla ngetibonelo tetinceku taNkulunkulu letetsembekile—tangesikhatsi lesendlulile nobe tanyalo—singatfola kukhutsateka kute sichubeke sinake tintfo letiseta esikhundleni sekutsi sibuke tintfo letingemuva. Nasi sibonelo: Kube bo-Abrahama naSara balibala kukhumbula e-Uri, “ngabe bafuna litfuba lekubuyela kulo.” (Heb. 11:13-15) Kodvwa abazange babuyele khona. Mosi washiya tintfo letinyenti eGibhithe kwendlula onkhe ema-Israyeli. Kodvwa kute kulandzisa lokusitjela kutsi abekhumbula leto tintfo latishiya. Esikhundleni saloko liBhayibheli lisitjela kutsi: “Wabona kutsi kwetfukwa ngenca yaKhristu kwakungumcebo loncono kunemcebo waseGibhithe, ngobe phela abebheke umvuzo.”—Heb. 11:26.
LOKUHLANGENWE NAKO LOKUBUHLUNGU LOKWENTEKA KADZENI
16. Loko lokwenteka esikhatsini lesendlulile kungasitsintsa njani?
16 Akusiko konkhe lokuhlangenwe nako kwangesikhatsi lesendlulile lokungahle kuzuzise. Kungenteka sicabanga kakhulu ngetono nobe emaphutsa lesawenta. (Hla. 51:3) Kungenteka futsi sikhumbule siyalo lesibuhlungu lesasitfola. (Heb. 12:11) Kungalungi lesikubonako kungahle kutsintse indlela lesicabanga ngayo. (Hla. 55:2) Yini lesingayenta kute siciniseke kutsi asikuvumeli lokuhlangenwe nako lokunjalo kutsi kusente sinake tintfo letingemuva? Ase sicoce ngetibonelo letintsatfu.
17. (a) Kungani Pawula atichaza ‘njengalomncane kunabo bonkhe labangcwele’? (b) Yini leyasita Pawula kutsi angaphatanyiswa ngimicabango lemibi?
17 Emaphutsa lesawenta kadzeni. Umphostoli Pawula watichaza ‘njengalomncane kunabo bonkhe labangcwele.’ (Ef. 3:8) Kungani ativa ngaleyo ndlela? Watsi: “Ngobe ngatingela ngahlupha libandla laNkulunkulu.” (1 Khor. 15:9) Ase ucabange ngendlela Pawula labetiva ngayo nakahlangana nalabanye balabo labekake wabashushisa. Esikhundleni sekutsi avumele imicabango lemibi kutsi imphatamise, Pawula wanaka kakhulu umusa lomkhulu labekaboniswe wona. (1 Thim. 1:12-16) Imiphumela lemihle layibona yamkhutsata emsebentini wakhe wekushumayela. Indlela lengakalungi labephila ngayo esikhatsini lesendlulile, yayisemkhatsini wetintfo Pawula labekatimisele kukhohlwa ngato. Nangabe natsi sinaka umusa Jehova lasibonise wona, sitakugwema kukhatsateka ngetintfo lesatenta esikhatsini lesendlulile futsi lesingeke sitishintje. Sitawusebentisa emandla etfu emsebentini lokufanele siwente nyalo.
18. (a) Yini lengahle yenteke nasisitsatsa kabi siyalo lesake saniketwa sona? (b) Singawalalela njani emavi aSolomoni lamayelana nekwemukela siyalo?
18 Siyalo lesibuhlungu. Kutsiwani nasilingeka kutsi sicabange ngesiyalo lesibuhlungu lesake sasitfola? Loku angeke kusivise buhlungu nje kuphela, kodvwa kungasenta ‘siphelelwe ngemandla.’ (Heb. 12:5) Ngisho nobe siyalo sisala nobe sisemukela bese kutsi ngekuhamba kwesikhatsi singasisebentisi, umphumela utawufanana, ngobe sitawube singasivumeli kutsi sisisite. Kubalulekile-ke kutsi silalele emavi aSolomoni latsi: “Bambelela emyalweni ungawuyekeli, uwulondvolote, ngobe uyimphilo yakho.” (Taga 4:13) Njengemshayeli lohlonipha timphawu temgwaco, asisemukele siyalo, sisisebentise singabuki emuva.—Taga 4:26, 27; fundza Hebheru 12:12, 13.
19. Singakulingisa njani kukholwa kwaHabakhuki naJeremiya?
19 Kungalungi lesikubonako. Ngalesinye sikhatsi singase sitive ngendlela umphrofethi Habakhuki lativa ngayo, lowakhalela kulunga kuJehova ngesizatfu sekutsi bekangacondzi kutsi Jehova utivumelelani tintfo letingakalungi kutsi tenteke. (Hab. 1:2, 3) Kubalulekile ngatsi kutsi silingise kukholwa kwalomphrofethi lowatsi: “Noko ngitawujabula ngaSimakadze, ngijabulele Nkulunkulu, uMsindzisi wami.” (Hab. 3:18) NjengaJeremiya, nasichubeka ‘sinelitsemba’ ngekukholwa lokugcwele kuJehova, Nkulunkulu wekulunga, singaciniseka kutsi tonkhe tintfo utatilungisa ngesikhatsi lesifanele.—Sil. 3:19-24.
20. Singakhombisa njani kutsi ‘sikhumbula umkaLoti’?
20 Siphila esikhatsini lesijabulisako sibili. Tintfo letinhle tiyenteka nyalo futsi letinyenti tisetakwenteka esikhatsini lesitako. Shengatsi ngamunye wetfu angachubeka ahambisana nenhlangano yaJehova. Asilalele siyalo semBhalo sekuchubeka sibuke tintfo letiseta hhayi tintfo letingemuva. Nasenta kanjalo sitawukhombisa kutsi ‘sikhumbula umkaLoti.’
[Umbhalo longentansi]
a Lapha ligama lelihunyushwe ngekutsi “tibi” liphindze lisho loko “lokulahlelwa tinja” “bulongo” “emangcoliso.” Lesinye sati seliBhayibheli sitsi lokwabangela Pawula wasebentisa leligama kutsi “abegcizelela sizatfu sekufulatsela tintfo letingenamsebenti naletingemukeleki.”