I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • w12 7/15 emakh. 17-21
  • Jehova Wangifundzisa Kwenta Intsandvo Yakhe

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Jehova Wangifundzisa Kwenta Intsandvo Yakhe
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • UMGOMO LENGAGCINE NGIWUFINYELELE
  • KUBA LIHLAHLANDLELA ETASMANIA
  • UMSEBENTI WEKUJIKELETA NASEGILEYADI
  • LOKUHLANGENWE NAKO LENGINGEKE NGIKUKHOHLWE
  • KWEFIKA TITFUNYWA TELIVANGELI LETINYENTI
  • UMSEBENTI LESIWENTAKO NYALO
  • Kuba Ngiko Konkhe Kubantfu Bato Tonkhe Tinhlobo
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2016
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
w12 7/15 emakh. 17-21

Umlandvo Wekuphila

Jehova Wangifundzisa Kwenta Intsandvo Yakhe

Njengobe ilandziswa ngu-Max Lloyd

Bekukusihlwa nga-1955, mine nalomunye lositfunywa selivangeli besisendzaweni lebesabelwe kuyo eParaguay, leseNingizimu yeMelika, ngalesikhatsi indlu lebesihlala kuyo beyivinjetelwe sicumbi sebantfu lebesitfukutsele sigane lunwabu, simemeta sitsi: “Nkulunkulu wetfu ungunkulunkulu lofuna ingati, futsi ufuna ingati yalabantfu bekuhamba.” Tsine (bantfu bekuhamba) sefika njani lapho?

KIMI, konkhe loku kwacala eminyakeni leminyenti leyendlulile e-Australia lapho ngakhulela khona futsi lapho Jehova acala kungifundzisa kwenta intsandvo yakhe. Babe wami abetfole incwadzi letsi Enemies kulomunye waboFakazi nga-1938. Yena naMake besebavele bajabhile ngebafundisi bakuleyo ndzawo labebatsi letinye tincenye teliBhayibheli titinganekwane. Ngemuva kwemnyaka, batali bami babhajatiswa, bakhombisa kutinikela kwabo kuJehova. Kusukela ngaleso sikhatsi kuchubeke, kwenta intsandvo yaJehova kwaba yintfo lebalulekile ekuphileni kwemndeni wakitsi. Dzadzewetfu Lesley, lomdzala kunami ngeminyaka lesihlanu, naye wabhajatiswa. Nga-1940, nami ngabhajatiswa ngineminyaka leyimfica budzala.

Masinyane ngemuva kwekucala kweMphi Yelive Yesibili, boFakazi BaJehova bavinjelwa kutsi bashicilele baphindze basakate tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini e-Australia. Ngako-ke, ngalesikhatsi ngisemncane ngafundza kuchaza sizatfu sekukholwa kwami ngisebentisa liBhayibheli kuphela. Bengihlala ngiphetse liBhayibheli nangiya esikolweni kute ngikhone kukhombisa kutsi kungani ngingashayeli ifulegi indesheni nobe ngingayisekeli imetamo yemphi yetive.—Eks. 20:4, 5; Mat. 4:10; Joh. 17:16; 1 Joh. 5:21.

Labanyenti esikolweni bebangafuni kutihlanganisa nami ngobe bekutsiwa “ngiyinhloli yemaJalimane.” Ngaleso sikhatsi, esikolweni bekubukelwa emabhayisikobho. Ngembikwekutsi kucale leyo bhayisikobho, wonkhe umuntfu bekufanele asukume ahlabele ingoma yesive. Nangihleli phansi ngingasukumi, bafana lababili nobe labatsatfu bebetama kungisukumisa bangidvonse ngetinwele. Ekugcineni ngacoshwa esikolweni ngobe benginamatsele etinkholelweni tami letisekelwe eBhayibhelini. Nobe kunjalo, ngakhona kuchubeka ngifundza ngeliposi ngisekhaya.

UMGOMO LENGAGCINE NGIWUFINYELELE

Bengitibekele umgomo wekungenela umsebenti wesikhatsi sonkhe njengelihlahlandlela nasengineminyaka lengu-14 budzala. Ngadvumala kakhulu ngalesikhatsi batali bami batsi kufanele ngicale ngitfole umsebenti futsi ngisebente. Bagcizelela kutsi ngikhiphe imali yekusekela ekhaya, kodvwa betsembisa kutsi nasengineminyaka lengu-18 budzala ngingacala kuba lihlahlandlela. Loku kwabangela kutsi sihlale sikhuluma ngemali lebengiyihola. Mine bengitsi ngifuna kuyonga kute ngibe lihlahlandlela kodvwa bona bebayitsatsa.

Kwatsi nakufika sikhatsi sekutsi ngicale kuba lihlahlandlela, batali bami bahlala nami phansi futsi bangichazela kutsi imali lebengibaniketa yona bebayilondvolota ebhange. Babese banginiketa yonkhe leyo mali kute ngitsenge timphahla naletinye tintfo lebengitidzinga kute ngibe lihlahlandlela. Bebangifundzisa kutsi ngitinakekele, ngingalindzeli kunakwa ngulabanye. Nangibuka emuva, loko labangifundzisa kona kwangisita.

Ngesikhatsi mine naLesley sisakhula, emahlahlandlela abevame kuhlala ekhaya futsi besikujabulela kuhamba nawo ensimini. Ngetimphelasontfo besishumayela emtini ngemuti, sifakaza esitaladini futsi sichube tifundvo teliBhayibheli. Ngaleso sikhatsi ummemeteli bekudzingeka abike ema-awa langu-60 ngenyanga. Make abehlale abika lawo ma-awa futsi waba sibonelo lesihle kimi naLesley.

KUBA LIHLAHLANDLELA ETASMANIA

Sabelo sami sekucala nangilihlahlandlela saba sekuya esichingini sase-Australia eTasmania lapho bekunadzadzewetfu nendvodza yakhe. Kodvwa masinyane ngemuva kwekufika kwami, besuka baya eSikolweni saseGileyadi futsi baba sekilasini lesi-15. Benginemahloni futsi bengicala kuhlala ngingabi sekhaya. Labanyenti bebacabanga kutsi ngitawuhlala tinyanga letintsatfu kuphela. Nobe kunjalo, kwatsi nakuphela umnyaka nga-1950, ngabekwa kutsi ngibe yinceku yelibandla, nyalo lebitwa ngekutsi ngumchumanisi wesigungu salabadzala. Ngemuva kwesikhatsi, ngaba lihlahlandlela lelikhetsekile ngikanye nalomunye umzalwane losemusha.

Sabelwa edolobheni lelikhashane lapho kwakunemayini yelitfusi. Kwakute boFakazi kuleyo ndzawo. Sefika khona ngebhasi ntsambama. Kulobo busuku sahlala kulelinye lihhotela lelidzala. Ngelilanga lelilandzelako, njengobe besishumayela emtini ngemuti, besibuta banikati bemakhaya kutsi kukhona yini lapho kunendlu lecashisako khona. Naseliyoshona lilanga lomunye babe wasitjela kutsi indlu yemfundisi lebeyiseceleni kwelisontfo lemaPresbyterian beyivulekile futsi watsi singakhuluma nemdiyakhoni. Lomdiyakhoni waba nemusa futsi wasicashisela lendlu. Kwakumangalisa kuphuma onkhe malanga endlini yemfundisi siyewushumayela.

Insimi yetfu beyinebantfu labalalelako. Sasicoca kahle nabo futsi sicalisa tifundvo teliBhayibheli letinyenti. Ngesikhatsi tiphatsimandla telisontfo letisenhlokodolobha tiva ngemsebenti wetfu wekushumayela nekutsi sasihlala endlini yalomfundisi, batjela lomdiyakhoni kutsi asikhiphe masinyane. Sasesiphindze site indzawo yekuhlala.

Ngemuva kwekushumayela kudzimate kube semini ngelilanga lelilandzelako, safuna indzawo lesitawulala kuyo. Indzawo lencono lesayitfola yaba kusetitulweni letisenkhundleni yetemidlalo. Safihla tikhwama tetfu lapho sase siyachubeka nekushumayela. Kwase kucala kuhwalala, kodvwa sakhetsa kungena emakhaya lambalwa kute sicedzele lensimi. Indvodza yakulomunye umuti yasinika indzawo yekulala lebeyinemakamelo lamabili labengemuva kwendlu yakhe.

UMSEBENTI WEKUJIKELETA NASEGILEYADI

Ngemuva kwetinyanga letisiphohlongo ngikuleso sabelo, ligatja lase-Australia langibeka kutsi ngibe ngumbonisi wesifundza. Loku kwangetfusa kakhulu ngobe bengineminyaka lengu-20 nje kuphela budzala. Ngemuva kwekuceceshwa emaviki lambalwa, ngacala kuhambela emabandla ngiwakhutsata. Nanobe labanyenti bebabadzala kunami, abazange bangibukele phansi kodvwa bebawuhlonipha umsebenti lengiwentako.

Bengihamba ngetintfo letehlukehlukene njengobe ngisuka kulelinye libandla ngiya kulelinye. Kulelinye liviki bengihamba ngebhasi, kulelinye ngihambe ngesitimela, ngiphindze ngihambe ngemoto nobe ngesidududu ngiphetse sikhwama setimphahla nesasensimini. Bekujabulisa kakhulu kuhlala nalabanye boFakazi. Lenye inceku yelibandla beyifisa kutsi ngihlale nayo nanobe indlu yayo beyingakacedvwa kwakhiwa. Kulelo viki bengilala ebhavini lekugezela. Nobe kunjalo, lelo viki laba sikhutsato lesikhulu kimi nakulenceku yelibandla.

Nga-1953, kwenteka lokunye lokwangimangalisa. Ngatfunyelelwa lifomu lesicelo sekuya ekilasini lesi-22 leSikolwa saseGileyadi. Bengijabulile kodvwa futsi bengingaciniseki, ngobe ngemuva kwekutsi dzadze wetfu nemyeni wakhe baphotfulile eGileyadi ngaJuly 30, 1950, batfunyelwa ePakistan. Kwatsi kungakapheli nemnyaka, Lesley wagula futsi washonela lapho. Ngatibuta kutsi batali bami bebatawutiva njani ngekuhamba kwami ngiye kulelinye live? Nobe kunjalo batsi: “Hamba uyewukhonta Jehova lapho akutfumela khona.” Angizange ngiphindze ngimbone Babe. Washona ngabo-1950.

Ngahamba ngemkhumbi lobewutawuhamba emaviki lasitfupha ulibangise eDolobheni lase-New York nginalabanye base-Australia labasihlanu. Njengobe sihamba, besifundza liBhayibheli, sitadisha futsi sishumayela kulabanye lebesigibele nabo. Ngembikwekutsi siye esikolweni lebesitawubanjelwa eNingizimu yeLansing eNew York, saya emhlanganweni wetive wanga-July 1953 eYankee Stadium. Bekunebantfu labangu-165 829 kuloyo mhlangano.

Likilasi letfu laseGileyadi belinebafundzi labangu-120 labebavela kuto tonkhe tincenye temhlaba. Ngelilanga lekuphotfula satjelwa emave lebesabelwe kutsi siyewukhonta kuwo. Masinyane ngemuva kwaloko, sagijimela emtatjeni wetincwadzi waseGileyadi kute siyewufundza kabanti ngalawo mave. Ngatfola kutsi sabelo sami lebekuyiParaguay, bekulive lebelinemlandvo wemibhikisho yetepolitiki. Ngemuva kwesikhashana ngifikile esabelweni sami, ngabuta letinye titfunywa telivangeli ekuseni kutsi bewuwani “lomcimbi” lobewentiwa ebusuku. Tamoyitela tabese titsi: “Sewutivele umbhikisho wekucala. Ase ubuke lapha ngephandle.” Bekugcwele emasotja kuyo yonkhe indzawo.

LOKUHLANGENWE NAKO LENGINGEKE NGIKUKHOHLWE

Ngalesinye sikhatsi, bengihamba nembonisi wesifundza kute sivakashele lelinye libandla lelisemaphandleni siyolibukelisa lifilimu lelinesihloko lesitsi The New World Society in Action. Sahamba ema-awa lasiphohlongo nobe layimfica. Sacale sahamba ngesitimela, sahamba ngelihhashi lebelidvonsa inkalishi futsi ekugcineni sahamba ngencola ledvonswa tinkhomo. Besiphetse umshini lobitwa ngekutsi yi-generator kanye nalomunye wekuveta titfombe. Nasesifikile lapho besiya khona, sacitsa lilanga lelilandzelako sivakashela emapulazi futsi simema bonkhe bantfu kutsi batewubukela lelifilimu ngalobo busuku. Kwefika bantfu labangaba ngu-15.

Ngemuva nje kwekubukela imizuzu lengu-20, satjelwa kutsi singene endlini masinyane. Savele satsatsa lomshini wetfu sangena endlini. Kwaba ngulesikhatsi emadvodza acala kumemeta, adubula futsi asolo atsi: “Nkulunkulu wetfu ungunkulunkulu lofuna ingati, futsi ufuna ingati yalabantfu bekuhamba.” Bekunababili kuphela bantfu bekuhamba lapho, futsi mine bengingulomunye wabo. Labo labebete kutewubukela lelifilimu, basivimbela lesicumbi sebantfu kutsi singene endlini. Kodvwa labaphikisi baphindze babuya ngensimbi yesitsatfu ekuseni, badubula ngetibhamu tabo futsi basetsembisa kutsi batasitfola nasesibuyela edolobheni.

Bazalwane lababili batsintsana nesiphatsimandla futsi sefika emini nemahhashi lamabili kute asimikise edolobheni. Endleleni nasibuyela emuva, bekutsi nasifika ngasemahlatsini, lesiphatsimandla sikhiphe sibhamu saso sihambe embili kute sibone kutsi lendzawo iphephile yini. Ngabona kutsi lihhashi bekuyintfo lebalulekile yekuhamba, ngako nami ngatitfolela lami.

KWEFIKA TITFUNYWA TELIVANGELI LETINYENTI

Umsebenti wekushumayela wachubeka unemiphumela lemihle ngisho nobe bafundisi bebahlale baphikisa. Nga-1955, kwefika titfunywa telivangeli letisihlanu lebetifaka ekhatsi lomunye dzadze losemusha waseCanada longu-Elsie Swanson, lowaphotfula ekilasini lesi-25 laseGileyadi. Saba ndzawonye ehhovisini leligatja ngembikwekutsi atfunyelwe kulelinye lidolobha. Abenikele kuphila kwakhe emsebentini waJehova futsi batali bakhe bebangamsiti ngobe abazange balemukele liciniso. Nga-December 31, 1957, mine na-Elsie sashada, futsi sahlala sodvwa ekhaya letitfunywa telivangeli lelaliseningizimu yeParaguay.

Likhaya letfu belite emanti empompi, esikhundleni saloko bekunemtfombo wemanti emvakwendlu. Ngako-ke bekute indzawo yekugezela lenemanti endlini nobe indlu yangansense, besite nemshini wekuwasha. Njengobe besite ifuliji, besikutsenga onkhe malanga kudla lokusheshe konakale. Kuphila lokumelula nebudlelwane belutsandvo lebesibutfola kubazalwane nabodzadze ebandleni, kwenta kutsi lesi kube sikhatsi lesijabulisa kakhulu emphilweni yetfu.

Nga-1963, nasisandza kufika e-Australia sivakashele make wami, make wabanjwa sifo senhlitiyo, mhlawumbe sabangelwa kutsi abejabule kakhulu ngekubona indvodzana yakhe labekayigcine eminyakeni lelishumi leyendlulile. Njengobe bekusondzela sikhatsi sekubuyela esabelweni setfu eParaguay, kwadzingeka sente sincumo lesilukhuni kakhulu ekuphileni kwetfu. Besitawumshiya yini make esibhedlela, setsembe kutsi kukhona lotamnakekela nasesibuyele esabelweni setfu lebesisitsandza kakhulu eParaguay? Ngemuva kwekuthantaza kanyenti, mine na-Elsie sakhetsa kuhlala sinakekele Make. Sakhona kuhlala naye sibe sichubeka nemsebenti wasikhatsi sonkhe kwaze kwaba ngulapho ashona nga-1966.

Bekulilungelo kusetjentiswa iminyaka leminyenti emsebentini wesifundza newesigodzi e-Australia nekuphindze ngifundzise eSikolweni Semsebenti WeMbuso salabadzala. Kwaphindze kwaba nalolunye lushintjo ekuphileni kwetfu. Ngabekwa kutsi ngikhonte njengelilunga leliKomidi leLigatja lekucala lase-Australia. Ngaphindze ngaba ngusihlalo wekomidi yekwakha ngesikhatsi kudzingeka kutsi kwakhiwe lihhovisi leligatja lelisha. Ngekusitwa tisebenti letinalokuhlangenwe nako naletibambisanako, kwakhiwa ligatja lelihle.

Ngabese ngabelwa kutsi ngisebente eHhovisini Lemsebenti lelicondzisa umsebenti wekushumayela kulelo live. Ngaphindze ngaba nelilungelo lekuvakashela lamanye emagatja emhlabeni kute ngiwasite futsi ngiwakhutsate, ngingumbonisi wemagatja. Bekukucinisa kukholwa kwami kuvakashela labanye kulamanye emave labebacitse iminyaka—labanye emakhulu eminyaka—basemajele nasetinkambu tekuhlushwa ngesizatfu sekukholwa nekulalela kwabo Jehova.

UMSEBENTI LESIWENTAKO NYALO

Nga-2001, nasibuya eluhambeni lekuvakashela emagatja, ngatfola incwadzi lebeyingimema kutsi ngiye eBrooklyn eNew York, kute ngiyewuba lilunga leLikomidi leLigatja laseMelika lebelisandza kubekwa. Mine na-Elsie sathantaza mayelana nalesimemo, futsi sasemukela ngenjabulo. Nyalo sekwendlule iminyaka lengu-11 siseBrooklyn.

Ngijabula kakhulu ngekutsi nginemfati lokujabulelako kwenta loko Jehova lakucelako. Mine na-Elsie nyalo sineminyaka lengu-81 budzala futsi sisenemphilo lenhle. Siyakulangatelela kujabulela kufundziswa nguJehova kute kube phakadze siphindze sitfole netibusiso letinhle letitawutfolwa ngulabo labachubeka benta intsandvo yakhe.

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 19]

Kulelinye liviki bengihamba ngebhasi, kulelinye ngihambe ngesitimela, ngiphindze ngihambe ngemoto nobe ngesidududu ngiphetse sikhwama setimphahla nesasensimini

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 21]

Siyakulangatelela kujabulela kufundziswa nguJehova kute kube phakadze

[Titfombe ekhasini 18]

Ngesencele: Ngesikhatsi ngisemsebentini wekujikeleta e-Australia. Ngesekudla: Nginebatali bami

[Sitfombe ekhasini 20]

Ngelilanga letfu lemshado nga-December 31, 1957

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share