Labo Labatsandza Jehova “Kute Lokuyawubakhuba Endleleni”
“Bantfu labatsandza umtsetfo wakho banekuthula lokuphelele, kute lokuyawubakhuba endleleni.”—HLA. 119:165.
1. Simo sengcondvo sengijimi letsite sikufanisa njani kutimisela kwetfu kungaphelelwa ngemandla?
ASESEMINYAKENI yakhe yekutfomba, Mary Decker abedvume ngekuba yingijimi yemhlaba. Abengulomunye walabetsenjwako kutsi angaphumelela abuye neligolide emncintiswaneni wemamitha langu-3 000 kuma-Olympics anga-1984. Nobe kunjalo, akazange awucedze lomncintiswano. Wakhutjwa lunyawo lwalenye ingijimi wawa. Alimele futsi adzindza sililo, kwadzingeka kutsi etfwalwe akhishwe enkhundleni yekugijima. Mary akazange aliphonse lithawula. Kungakapheli nje nemnyaka, wabuyela ekugijimeni futsi nga-1985 wagijima libanga lelingemakhilomitha langu-1 600 ngesivinini lesikhulu lesendlula bonkhe labasikati labake bagijima lelibanga.
2. EmaKhristu eliciniso asemncintiswaneni ngamuphi umcondvo, futsi kufanele ube yini umgomo wetfu?
2 Njengobe singemaKhristu, sisemncintiswaneni longumfanekiso. Umgomo wetfu kufanele ube kugijimela kuphumelela. Umncintiswano lesikuwo awusiwo lomfishane, lodzinga kutsi uwugijime ngesivinini lesisetulu kute uphumelele. Uphindze ungafanani nekutigijimela lokuvamile lapho ungahle wehlise emandla khona nobe uhle uphumula. Kodvwa umncintiswano lesikuwo ungafaniswa nekugijima libanga lelidze lapho kudzingeka kutsi ubeketele kute uphumelele. Umphostoli Pawula wasebentisa sifaniso ngco nakakhuluma ngengijimi lesemncintiswaneni encwadzini yakhe layibhalela emaKhristu lahlala eKhorinte, edolobheni lebelatiwa ngemincintiswano yetemidlalo. Wabhala: “Anati yini kutsi labagijima ngekuncintisana bagijima bonkhe, kodvwa munye lowemukela umklomelo? Nani-ke gijimani, khona nitewutfola lomklomelo.”—1 Khor. 9:24.
3. Yini lengenta tonkhe tingijimi titfole umklomelo wekuphila lokuphakadze?
3 LiBhayibheli lisitjela kutsi sigijime kulomncintiswano longumfanekiso. (Fundza 1 Khorinte 9:25-27.) Umklomelo lesitawutfola kuphila lokuphakadze, emaKhristu lagcotjiwe latakutfola ezulwini bese kutsi labanye bakutfole emhlabeni. Ngalokungafani nemincintiswano leminyenti, bonkhe labangenela lomncintiswano wekuphila nalababeketela kuze kube sekugcineni, batfola umklomelo. (Mat. 24:13) Labawungenele abawutfoli umklomelo nangabe behlulekile kulandzela imitsetfo yawo nabasagijima nobe nangabe bangakefiki entsanjeni. Ngetulu kwaloko, lona nguwo kuphela umncintiswano lonemklomelo wekuphila lokuphakadze.
4. Yini leyenta umncintiswano lesikuwo wekutfola kuphila lokuphakadze ungabi melula?
4 Kufika entsanjeni akusimelula. Kudzinga kutsi utekhute futsi ube nenjongo. Munye kuphela umuntfu lowafika entsanjeni angakake wakhutjwa ngisho kanye—nguJesu Khristu. Umfundzi wakhe longuJakobe wabhala kutsi balandzeli baKhristu ‘baphosisa ngetindlela letinyenti.’ (Jak. 3:2) Lawo mavi aliciniso. Sonkhe siphatanyiswa ngemaphutsa etfu newalabanye. Ngaletinye tikhatsi singakhutjwa, sidzayitele bese siphelelwa ngemandla. Mhlawumbe singawa ngisho nekuwa; kodvwa singasukuma sichubeke nekugijima. Labanye bawe kabuhlungu kwaze kwadzingeka kutsi basitwe kute besukume futsi bachubeke nemncintiswano bajakele entsanjeni. Ngako-ke, kungenteka kutsi sikhutjwe nobe siwe kwesikhashana nobe emahlandla lamanyenti.—1 Khos. 8:46.
Nakwenteka uwa, yemukela lusito uvuke!
NAWUKHUTJWA, CHUBEKA UGIJIMA
5, 6. (a) Yini leyenta kutsi umKhristu ‘kubete lokuyawumkhuba endleleni,’ futsi yini lengamsita kutsi ‘avuke’? (b) Yini leyenta labanye behluleke kuvuka nangabe bakhutjiwe?
5 Mhlawumbe uke wawasebentisa lamagama latsi ‘kukhutjwa’ nalelitsi ‘kuwa’ kute uchaze simo sebuhlobo bemuntfu naNkulunkulu. Lamagama lamabili eliBhayibheli angase achaze intfo yinye, kodvwa akusho kutsi ngaso sonkhe sikhatsi anemcondvo lofanako. Nasi sibonelo saloko; ase unake loko lokushiwo Taga 24:16: “Lolungile angawa emahlandla lasikhombisa, noko uyawuvuka; kodvwa lababi bayawubhubha.”
6 Jehova angeke avumele kutsi labo labetsembele kuye bakhutjwe nobe bawe—babhekane nebulukhuni ekumkhonteni—etintfweni labangeke bakhone kwelulama kuto. Siyaciniseka kutsi Jehova utasisita ‘sivuke’ kute sikhone kuchubeka simkhonta ngawo onkhe emandla etfu. Bonkhe labatsandza Jehova ngalokusuka enhlitiyweni, kuyabadvudvuta kwati loko. Bantfu lababi bete sifiso sekuvuka. Abalufuni lusito lwemoya longcwele waNkulunkulu nelwebantfu bakhe, mhlawumbe abalwemukeli lusito lolunjalo nabaniketwa lona. Ngalokwehlukile, labo ‘labatsandza umtsetfo waJehova,’ atikho tintfo letingabakhuba bawe baze baphume kulomncintiswano wekuphila.—Fundza Tihlabelelo 119:165.
7, 8. Kungenteka njani kutsi ‘uwe’ kodvwa uchubeke wemukelwa nguNkulunkulu?
7 Labanye bawela ekwenteni sono lesincane—emahlandla lamanyenti—ngenca yebutsakatsaka lobutsite. Kodvwa baba ngulabalungile emehlweni aJehova nabachubeka ‘bavuka,’ lokusho kutsi baphendvuke ngalokusuka enhlitiyweni batimisele kumkhonta ngekwetsembeka. Singakubona loko endleleni Nkulunkulu lasebentelana ngayo nema-Israyeli asendvulo. (Isa. 41:9, 10) Umbhalo weTaga 24:16, locashunwe etigabeni letendlulile, esikhundleni sekutsi ugcizelele emaphutsa—‘kuwa’ kwetfu—ukhuluma ngaloko lesikwenta kahle, lokusho ‘kuvuka’ ngelusito lwaNkulunkulu wetfu lolungile. (Fundza Isaya 55:7.) Bakhombisa kusetsemba, Nkulunkulu Jehova naJesu Khristu ngemusa basikhutsata kutsi ‘sivuke.’—Hla. 86:5; Joh. 5:19.
8 Ngisho nobe ingijimi ikhutjwa nobe iwa emncintiswaneni, ingase ibe naso sikhatsi sekuvuka iwucedze lomncintiswano nangabe yenta tintfo ngekuphutfuma. Emncintiswaneni wetfu wekuphila lokuphakadze, kute lowatiko kutsi “lelo langa nemzuzu” wekuphela kwalomncintiswano utawufika nini. (Mat. 24:36) Nakaba mancane emahlandla lesikhutjwa ngawo, sisetfubeni lelihle lekuchubeka siwugijima lomncintiswano futsi siwucedze ngemphumelelo. Ngako-ke, singakugwema njani kukhutjwa?
TINTFO LETINGASIBANGELA KUTSI SIKHUTJWE
9. Ngutiphi tintfo letingasikhuba lesitawucoca ngato?
9 Ase sihlole tintfo letisihlanu letingasibangela kutsi sikhutjwe—butsakatsaka lesinabo, tifiso tenyama, kungalungi lokwenteka ebandleni, kushushiswa kanye nemaphutsa lentiwa ngulabanye. Khumbula kutsi nawuke wakhutjwa, Jehova uyakubeketelela. Akasheshi asitsatse njengalabo labangakalungi.
10, 11. Ngubuphi butsakatsaka Davide lokwadzingeka alwisane nabo?
10 Butsakatsaka lesinabo bungahle bufaniswe nematje lasakateke lapho kugijinyelwa khona. Nasibuka lokwenteka ekuphileni kweNkhosi Davide nemphostoli Phetro, singabona tinhlobo letimbili tebutsakatsaka—kwehluleka kutibamba nekwesaba bantfu.
11 INkhosi Davide yakhombisa kuba butsakatsaka ngekwehluleka kutibamba, njengobe loko kwabonakala endzabeni yayo naBhatisheba. Naketfukwa nguNabali, kwala kancane kutsi Davide ente liphutsa lelikhulu. Wehluleka kutibamba, kodvwa akayekelanga kwetama kujabulisa Jehova. Ngelusito lwalabanye, wakhona kuvuselela buhlobo bakhe naNkulunkulu.—1 Sam. 25:5-13, 32, 33; 2 Sam. 12:1-13.
12. Phetro wachubeka njani asemncintiswaneni nanobe akhutjwa?
12 Phetro abesaba bantfu, futsi loko ngaletinye tikhatsi bekumenta akhutjwe kabuhlungu; nobe kunjalo, wachubeka etsembekile kuJesu nakuJehova. Nasi sibonelo: Waphika iNkhosi yakhe embikwebantfu tikhatsi letintsatfu. (Luk. 22:54-62) Ngekuhamba kwesikhatsi, Phetro wehluleka kwenta tintfo ngendlela yemaKhristu, waphatsa emakholwa ebeTive njengalawo laphansi kunemaKhristu lasokile langemaJuda. Umphostoli Pawula wakubona loko—libandla lalingasiyo indzawo yekubandlulula labanye. Loko lokwakwentiwa nguPhetro kwakungakalungi. Ngembikwekutsi lesento saPhetro sidvunge libandla, Pawula waniketa Phetro seluleko lesicondzile. (Gal. 2:11-14) Leseluleko samphatsa kabi yini Phetro waze wafuna nekuphuma emncintiswaneni wekuphila? Cha, asizange. Wasilalela seluleko saPawula, wasisebentisa futsi wachubeka nalomncintiswano.
13. Kungaphili kahle emtimbeni kungasenta njani sikhutjwe?
13 Ngalesinye sikhatsi, kungaphili kahle emtimbeni kuba butsakatsaka betfu. Loku nako kungasenta sikhutjwe. Kungase kuphatamise lizinga lesimkhonta ngalo Nkulunkulu kusente sidzayitele futsi siphelelwe ngemandla. Sibonelo saloku kutsi lomunye dzadze waseJapan wahlaselwa kugula ngemuva kweminyaka lengu-17 abhajatisiwe. Wanaka kakhulu kwelapha kugula kwakhe kangangekutsi lehla lizinga labekhonta ngalo Nkulunkulu. Ngekuhamba kwesikhatsi waphola. Labadzala lababili bamvakashela. Bafika bamkhutsata ngemavi lanemusa, wase uphindze uyaya emihlanganweni. Lodzadze uyakhumbula: “Ngatsintseka kakhulu ngacishe ngakhala ngobe labazalwane bangibingelela ngemusa.” Lodzadzewetfu sewubuyele kulomncintiswano.
14, 15. Ngusiphi sinyatselo lokufanele sisitsatse nasifikelwa tifiso letimbi? Fanekisa.
14 Tifiso tenyama tente labanyenti bakhutjwa. Nasilingwa ngalendlela, kufanele sitsatse sinyatselo lesicinile sekutigcina sihlantekile engcondvweni, ekutiphatseni nasebuhlotjeni betfu naNkulunkulu. Khumbula seluleko saJesu ‘sekulahla’ ngemcondvo longumfanekiso konkhe lokungase kusente sikhutjwe, kungaba liso nobe sandla setfu. Loko kungafaka ekhatsi imicabango netento letimbi letibangele labanye bawushiya phansi lomncintiswano.—Fundza Matewu 5:29, 30.
15 Lomunye umzalwane lowakhulela emndenini wemaKhristu watsi ukhumbula alwisana nemikhuba yekutsandza bantfu bebulili lobufanako. Watsi: “Bengitikhandza ngingumuntfu lowehlukile. Bekubonakala shengatsi ngiyehluleka kuba nalabanye.” Nakaneminyaka lengu-20 budzala, bekake waba lihlahlandlela lelivamile futsi abeyinceku lesebentako ebandleni. Ngemuva kwaloko, wakhutjwa kabuhlungu, labadzala bamsita ngekumeluleka ngemiBhalo. Ngesizatfu sekutsi wachubeka athantaza, afundza liVi laNkulunkulu futsi atimisele kusita labanye, wavuka wachubeka akhonta Nkulunkulu. Ngemuva kweminyaka utsi: “Ngaletinye tikhatsi ngisaba nayo imiva yekutsandza bantfu bebulili lobufanako, kodvwa angiyivumeli kutsi ingicindzetele. Ngifundzile kutsi Jehova angeke akuyekele ulingwe ngetintfo letingetulu kwemandla akho. Ngiyati kutsi Nkulunkulu uyangetsemba kutsi ngingamkhonta.” Lomzalwane uphetsa ngekutsi atsi: “Ngiyati kutsi kuphila eveni lelisha kutabendlula khashane buhlungu lengibubeketelelako nyalo. Kudzimate kufike leso sikhatsi, ngitawuchubeka ngilwisana nabo.” Utimisele kuchubeka awugijima lomncintiswano.
16, 17. (a) Yini leyasita lomunye umzalwane lobekacabanga kutsi uphetfwe kabi? (b) Kute sigweme kukhutjwa, yini lokufanele siyinake?
16 Kungalungi lokwenteka kumaKhristu kungasenta sikhutjwe. EFulansi, lomunye umzalwane lowake waba ngulomdzala abekholelwa kutsi kukhona kungalungi lokwentiwe kuye, futsi waba munyu ngaloko. Loko kwaphumela ekutseni ayekele kuya esifundvweni futsi waphola. Labadzala belibandla lababili bamvakashela bamlalelisisa ngemusa futsi bangamphatamisi njengobe abelandzisa indzaba yakhe. Bamkhutsata kutsi alahlele imitfwalo yakhe kuJehova bamtjela nekutsi intfo lebalulekile kujabulisa Nkulunkulu. Wasemukela kahle leseluleko futsi ngekushesha wabuyela emncintiswaneni, wakhutsala ekwenteni imisebenti yelibandla.
17 Onkhe emaKhristu kufanele anake kakhulu loyo lobekwe kutsi abe yiNhloko yelibandla, Jesu Khristu, hhayi bantfu labanesono. Njengobe Jesu anemehlo ‘lafanana nelilangabi lemlilo,’ ubona tonkhe tintfo ngendlela lecacile futsi nangendlela lesingeke sibone ngayo tsine. (Semb. 1:13-16) Sibonelo saloko kutsi Jesu uyakucaphela loko tsine lebesikutsatsa ngekutsi kungalungi, lokungenteka kubangelwa kutsi kukhona lesingakucondzi ngaleyo ndzaba. Jesu utawusebenta tidzingo telibandla ngendlela lekahle nangesikhatsi lesifanele. Ngako-ke, akukafaneli sivumele tento nobe tincumo tanobe ngumuphi umKhristu kutsi tisente sikhutjwe.
18. Singakhona njani kulwisana netilingo?
18 Letinye tintfo letimbili letingasenta sikhutjwe, kushushiswa nemaphutsa lentiwa ngulabanye ebandleni. Emfanekisweni wakhe wemhlanyeli, Jesu watsi “tinhlupheko nome kutingelwa” ngenca yelivi kungabangela kutsi labanye bakhutjwe. Nobe ngabe lokushushiswa kuchamuka kuphi—emndenini, kubomakhelwane nobe etiphatsimandleni tembuso—kungase kumtsikamete kakhulu loyo ‘lote timphandze,’ lobutsaka ebuhlotjeni bakhe naNkulunkulu. (Mat. 13:21) Nobe kunjalo, nasichubeka sinesimo lesihle senhlitiyo, imbewu yeMbuso itawusisita sibe netimphandze letijulile tekukholwa kwetfu. Nawushushiswa, timisele kutsi ngemthantazo uzindle ngetintfo letibalulekile. (Fundza Filiphi 4:6-9.) Ngemandla aJehova, singakhona kulwisana netilingo, singavumeli kutsi sikhutjwe ngito.
Ungavumeli lutfo lukuvimbele kutsi ucedze lomncintiswano!
19. Singakuvimbela njani kukhutjwa nangabe lotsite asicansula?
19 Kuyadzabukisa kutsi kuleminyaka leyendlulile labanye bavumele emaphutsa lentiwa ngulamanye emaKhristu kutsi abente baphume kulomncintiswano. Imibono lengafani etindzabeni letishiyelwa kunembeza wemuntfu, ibente bakhutjwa. (1 Khor. 8:12, 13) Nangabe lotsite asicansula, sitakuvumela yini loko kube yindzaba lenkhulu? LiBhayibheli lisitjela kutsi emaKhristu kufanele ayekele kwehlulela labanye, atsetselele futsi akugweme kubeka imibono yawo embili. (Luk. 6:37) Nakwenteka ubhekana nesimo lesingakugila, tibute: ‘Ngiyabehlulela yini labanye ngendlela lengifuna tintfo tenteke ngayo? Njengobe ngati kutsi bazalwane bami banesono, ngitakuvumela yini kuba kwabo nesono kungente ngiphume kulomncintiswano wekuphila?’ Lutsandvo ngaJehova lungasisita sincume kungavumeli intfo leyentiwa ngumuntfu kutsi isivimbele singafiki entsanjeni.
GIJIMA NGEKUBEKETELA—UGWEME KUKHUTJWA
20, 21. Yini lotimisele kuyenta kulomncintiswano wekuphila?
20 Utimisele yini kugijima ‘uyicedze indzima yakho’? (2 Thim. 4:7, 8) Nakunjalo, bani nesifundvo lotichubela sona. Sebentisa liBhayibheli netincwadzi tetfu tebuKhristu kute tikusite ukwati kucwaninga, uzindle futsi utibone tintfo letingakwenta ukhutjwe. Cela umoya longcwele kute utfole emandla lowadzingako. Khumbula kutsi ingijimi ingaphumelela kulomncintiswano wekuphila ngisho nobe ike yakhutjwa nobe yawa emahlandla latsite. Ingavuka ichubeke nalomncintiswano. Ingase isebentise loko kukhutjwa leke yabhekana nako kute ifundze tifundvo letibalulekile imelane netitsiyo tekukholwa kwayo.
21 LiBhayibheli lichaza labo labangenele umncintiswano wekuphila lokuphakadze njengalabo labatimisele, hhayi nje lababukele. Akufanani nekugibela ibhasi umane nje uhlale, ikwetfwale ikuyise lapho uya khona. Kufanele sitigijimele tsine lomncintiswano wekuphila. Nasenta njalo, ‘kuthula lokuphelele’ lokuvela kuJehova kutawufanana nemoya losifusha ngemuva. (Hla. 119:165) Singaciniseka kutsi utawuchubeka asibusisa nyalo aphindze abanikete tibusiso letingapheli bonkhe labo labatawufika entsanjeni.—Jak. 1:12.