I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • w13 10/15 emakh. 7-11
  • Indalo Yembula Nkulunkulu Lophilako

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Indalo Yembula Nkulunkulu Lophilako
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2013
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • KUKHOLWA KUSEKELWA EBUFAKAZINI NASEKUCONDZENI
  • EMANDLA ANKULUNKULU ABONAKALA ENDALWENI
  • KUHLAKANIPHA KWANKULUNKULU KUBONAKALA ENDALWENI
  • SITA LABANYE KUTSI BADVUMISE NKULUNKULU LOPHILAKO
  • Nine Labasha, Cinisani Kukholwa Kwenu
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2016
  • Uyabonga Yini Ngetintfo Letinhle Nkulunkulu Lakuphe Tona?
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2020
  • Iplanethi Lephilako
    Kwaba Khona Njani Kuphila?
  • Cinisa Kukholwa Kwakho KuMdali
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2021
Veta Lokwengetiwe
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2013
w13 10/15 emakh. 7-11

Indalo Yembula Nkulunkulu Lophilako

“Ufanele wena, Nkulunkulu, . . . kutsi wemukele bukhosi, neludvumo, nemandla, ngobe konkhe kwadalwa nguwe.”—SEMB. 4:11.

UNGAPHENDVULA NJANI?

  • Kufanele senteni nangabe sifuna kubhidlita “tinkhulumo letingenamsebenti” tetimfundziso temanga?

  • Indalo iwembula njani emandla nekuhlakanipha kwaNkulunkulu?

  • Batali bangabasita njani bantfwana babo kutsi bakholwe kuJehova?

1. Kufanele senteni kute siciniseke kutsi kukholwa kwetfu kuhlala kucinile?

BANTFU labanyenti batsi bakholelwa loko labakubona ngemehlo. Singabasita njani bantfu labanjalo kutsi babe nekukholwa kuJehova? LiBhayibheli litsi: “Kute lowase wabona Nkulunkulu.” (Joh. 1:18) Njengobe lelivesi lisho, singaciniseka njani kutsi kukholwa kwetfu ‘kuNkulunkulu Jehova longabonwa ngemehlo enyama’ kuhlala kucinile? (Khol. 1:15) Sinyatselo sekucala, kubona timfundziso letifihla emaciniso ngaJehova. Ngemuva kwaloko, kufanele sisebentise liBhayibheli ngelikhono kute sibhidlite nome yini ‘lephakamele kuvimbela kwati Nkulunkulu.’—2 Khor. 10:4, 5.

2, 3. Ngutiphi timfundziso letimbili letenta bantfu bangalati liciniso ngaNkulunkulu?

2 Lenye imfundziso yemanga leyandzile leyenta bantfu bangalati liciniso ngaNkulunkulu, yimfundziso yekutigucukela kwemvelo. Lemfundziso ayivumelani nalokushiwo liBhayibheli futsi yenta bantfu bangabi nalo litsemba. Lemfundziso yekutigucukela kwemvelo itsi kuphila kwativelela; ngaleyondlela iveta kutsi kuphila kwebantfu kute injongo.

3 Ngakulolunye luhlangotsi, labanye bantfu labasetinkholweni letitsi tebuKhristu bafundzisa kutsi indzawo yonkhe, lokufaka ekhatsi umhlaba nako konkhe lokuphila kuwo, kuneminyaka letinkhulungwane letimbalwa. Labantfu labafundzisa lemfundziso kungenteka kutsi bayakuhlonipha lokushiwo liBhayibheli kodvwa batsi Nkulunkulu wadala tonkhe tintfo ngemalanga lasitfupha, lilinye lilanga lingema-awa langu-24, eminyakeni letinkhulungwane letimbalwa leyendlulile. Bantfu labakholelwa loko lokushiwo liBhayibheli ngendalo abavumelani nebufakazi babososayensi lobushayisana netinkholelo tabo. Ngenca yaloko lemfundziso yabo ngendalo ihlazisa liBhayibheli, ilenta libonakale lite kuhlakanipha futsi liyincwadzi lete liciniso. Labo labasekela lemfundziso bangahle basikhumbute ngebantfu bangelikhulu lekucala leminyaka lebebanenshisekelo lenkhulu kuNkulunkulu ‘kodvwa bangalati kahle liciniso.’ (Rom. 10:2) Singalisebentisa njani liVi laNkulunkulu kute sibhidlite “tinkhulumo letingenamsebenti,” lokuyimfundziso yekutigucukela kwemvelo neyekutsi indalo yaba khona ngemalanga lasitfupha, lilinye lilanga lingema-awa langu-24?a Loko singakwenta kuphela nangabe senta konkhe lokusemandleni etfu kute sitfole lwati lolungilo ngalokufundziswa liBhayibheli.

KUKHOLWA KUSEKELWA EBUFAKAZINI NASEKUCONDZENI

4. Kukholwa kwetfu kufanele kusekelwe kuphi?

4 LiBhayibheli lisifundzisa kutsi sicongelele lwati. (Taga 10:14) Jehova ufuna kutsi kukholwa kwetfu sikusekele ebufakazini lobuphatsekako nalobunengcondvo, hhayi kumafilosofi ebantfu nasemasikweni enkholo. (Fundza Hebheru 11:1.) Kute sibe nekukholwa lokucinile kuNkulunkulu, kufanele sicale siciniseke kutsi Jehova ukhona. (Fundza Hebheru 11:6.) Sifinyelela esiphetfweni saloko ngenca yekuhlolisisa emaciniso sisebentisa ‘emandla etfu ekucabanga.’—Rom. 12:1, NW.

5. Yini lesenta siciniseke kutsi Nkulunkulu ukhona?

5 Umphostoli Pawula usiniketa lesinye sizatfu sekukholelwa kutsi Nkulunkulu ukhona, nanobe singeke simbone. Mayelana naJehova, Pawula wabhala watsi: “Kusukela ekudalweni kwemhlaba nemkhatsi emandla akhe laphakadze nebuNkulunkulu bakhe bebufihlekile emehlweni ebantfu; noko bebukhona etingcondvweni kutsi bubonakale etintfweni latentile.” (Rom. 1:20) Ungahle umsite njani umuntfu longabatako kutsi Nkulunkulu ukhona kute akucondze loko lokwashiwo nguPawula? Ungacabangela nabu bufakazi lobulandzelako lesibubona endalweni lobuveta emandla nekuhlakanipha kweMdali wetfu.

EMANDLA ANKULUNKULU ABONAKALA ENDALWENI

6, 7. Emandla aJehova abonakala kanjani etivikelweni letimbili?

6 Emandla aJehova siwabona etintfweni letimbili letisivikelako. Letintfo letimbili ngumkhatsi nemandla atibutse (magnetic field.) Nasi sibonelo: Umkhatsi awusiniketi nje kuphela umoya lesiwuphefumulako kodvwa uphindze usivikele etintfweni letiyingoti letindiza kuwo. Ticucu temadvwala letingase tibe yingoti lenkhulu kubantfu tiyasha natingena emoyeni lotungelete umhlaba, tente imibalabala lemihle esibhakabhakeni.

7 Emandla atibutse nawo ayasivikela etingotini. Lesivikelo sivela ekujuleni kwemhlaba. Umnyombo wemhlaba lobitwa ngekutsi yi-outer core, wentiwe ngensimbi lencibilikisiwe (molten iron), wakha tibutse lonemandla losivikelako uphindze ufinyelele etincenyeni letikhashane temkhatsi. Uyasivikela emisebeni yelilanga leyingoti nasetichumaneni letivela kulo. Ngaphandle kwawo, lemisebe naletichumane betitawubulala konkhe lokuphilako emhlabeni. Esikhundleni saloko, lemisebe naletichumane kumunywa ngulamandla atibutse akuyise emkhatsini kute kungasilimati. Siyabubona bufakazi balesivikelo esibhakabhakeni lesikhanya sibe nemibalabala encenyeni lesetulu nasencenyeni lengephansi yemhlaba lokutsiwa yi-North and South pole. Asingabati kutsi Jehova ‘unemandla lamakhulu.’—Fundza Isaya 40:26.

KUHLAKANIPHA KWANKULUNKULU KUBONAKALA ENDALWENI

8, 9. Kuhlakanipha kwaJehova kubonakala kanjani emijikeletweni lesekela kuphila?

8 Kuhlakanipha kwaJehova kubonakala ngemijikeleto lesekela kuphila emhlabeni. Ase sibekise: Ase uticabange uhlala edolobheni lelikhulu lelinebantfu labanyenti lelibiyelwe ngelubondza futsi lelite indlela yekutfola emanti lahlobile nome yekukhipha kungcola lokukulo. Lelo dolobha lingangcola kakhulu futsi kungahlaleki kulo. Umhlaba wetfu ucishe ufane nalelidolobha. Unemanti lahlobile lamancane futsi ngeke sikhone kukulahla kungcola lokukuwo. Nome kunjalo, ‘lelidolobha lelibiyelwe ngetibondza’ liyakhona kunakekela tigidzigidzi talokudaliwe, titukulwane ngetitukulwane. Kwentiwa yini loko? Kwentiwa likhono lawo lelimangalisako lekutihlanta nome lekushintja tintfo letisekela kuphila utente tiphindze tisebente.

9 Ase ucabange ngemjikeleto wemoya mphilo. Tigidzigidzi tetidalwa tihogela umoya mphilo bese tikhipha umoya lokutsiwa yi-carbon dioxide. Nome kunjalo, umoya mphilo awupheli futsi akwenteki kutsi umkhatsi ugcwale i-carbon dioxide. Kwentiwa yini loko? Imphendvulo itfolakala emjikeletweni lobitwa ngekutsi yi-photosynthesis. Ngalomjikeleto, lokuluhlata lokumilako kumunya i-carbon dioxide, emanti, kukhanya kwelilanga, nemsoco bese kukhipha ema-carbohydrates kanye nemoya mphilo. Nasihogela umoya mphilo, sisuke sicedzela lomjikeleto. Jehova usebentisa tintfo letimilako kute anikete “imphilo nekuphefumula . . . kubantfu bonkhe.” (Imis. 17:25) Loko kukuhlakanipha lokumangalisako!

10, 11. Livivane lokutsiwa yi-monarch butterfly kanye nemphungane lokutsiwa yi-dragonfly, ikuveta njani kuhlakanipha lokukhulu kwaJehova?

10 Kuhlakanipha kwaJehova lokukhulu kuphindze kubonakale kulokunyenti lakudalile lokuphila emhlabeni. Luhlolo luveta kutsi kunetinhlobonhlobo letinyenti tetilwane letingasuka etigidzini letimbili kuya kuletilikhulu. (Fundza Tihlabelelo 104:24.) Sitawufundza ngekuhlakanipha lokubonakala endleleni lokudalwe ngayo letinye taletilwane.

Kuhlakanipha kwaNkulunkulu kuyabonakala endleleni lente ngayo emehlo emphungane lokutsiwa yi-dragonfly; njengobe kubonakala kulesitfombe lesincane (Fundza sigaba 11)

11 Sibonelo saloko livivane lokutsiwa yi-monarch butterfly. Lunengcondvo lengangelihlwayi lepheni. Kodvwa lelivivane linelikhono lekundiza emakhilomitha langu-3 000 kusuka eCanada liye kulelinye lihlatsi eMexico liholwa lilanga kute lifike lapho. Lenta njani nakushintja tikhatsi temnyaka? Jehova wadala lengcondvo yalo lencane kakhulu ngendlela yekutsi likhone kubona nakushintja tikhatsi temnyaka. Lelivivane liyakhona kuchubeka nekundiza lingaduki. Ase uphindze ucabange ngeliso lemphungane lokutsiwa yi-dragonfly. Lemphungane inemehlo lamabili. Liso lilinye linetintfo letilawula likhono lekubona (lenses) letingu-30 000. Nobe kunjalo, ingcondvo lencane kakhulu yalemphungane iyakhona kucondza konkhe lekubonako ngisho kungaba nekunyakata lokuncane kangakanani eceleni kwayo.

12, 13. Yini lekujabulisako ngendlela Jehova lente ngayo tinhlayiya letakha umtimba wakho?

12 Lokujabulisa kakhulu yindlela Jehova lente ngayo tinhlayiya (cells) letakha tonkhe tidalwa letiphilako. Sibonelo saloku kutsi umtimba wakho wakhiwe tinhlayiya letitigidzigidzi leticishe tibe ngu-100. Inhlayiya ngayinye inentfo lencane lesantsambo leyatiwa ngekutsi yi-DNA (deoxyribonucleic acid). Igcina kwatiswa lokunyenti lokudzingwa nguwo wonkhe umtimba wakho.

13 Kungakanani kwatiswa lokucuketfwe yi-DNA? I-gram yinye ye-DNA singayicatsanisa ne-CD. I-CD ingagcina kwatiswa lokucuketfwe sichazamagama lokuyintfo lemangalisako njengobe i-CD imane nje ilipulasitiki lelincane leliyindingilizi. Nome kunjalo i-gram yinye ye-DNA ingagcina kwatiswa lokunyenti lokulingana nekwatiswa lokukuma-CD lasigidzigidzi. Nasibekisa ngalenye indlela, i-DNA leyomile legcwele sipunu sinye lesincane ingagcina kwatiswa lokulingene kutsi kudalwe bonkhe bantfu labasemhlabeni lamuhla baze baphindvwe ka-350.

14. Lucwaningo lolwentiwe bososayensi lukwenta utive kanjani ngaJehova?

14 INkhosi Davide yatsi kuba shengatsi kubhalwe encwadzini loko lokudzingekako kute kwakhiwe umtimba wemuntfu. Akhuluma ngaNkulunkulu Jehova, watsi: “Wangibona ngiselihlwili. Onkhe emalanga ami abhalwa encwadzini yakho, . . . lisengakefiki nalinye lawo.” (Hla. 139:16, NW) Kuyacaca kutsi Davide watsintseka kutsi advumise Jehova ngendlela umtimba wakhe lodalwe ngayo. Lucwaningo lolwentiwe bososayensi eminyakeni leyendlulile luyasimangalisa nasicabanga ngendlela Jehova lasidale ngayo. Lonkhe lolucwaningo lwenta sivumelane nemavi emhlabeli lowabhala ngaJehova watsi: “Ngiyakudvumisa ngobe ngentiwe ngendlela leyesabekako nalemangalisako. Imisebenti yakho iyamangalisa, loko ngikwati kahle kamhlophe.” (Hla. 139:14) Yini leyenta bantfu bangaboni kutsi indalo yembula bukhona baNkulunkulu lophilako?

SITA LABANYE KUTSI BADVUMISE NKULUNKULU LOPHILAKO

15, 16. (a) Tincwadzi tetfu tikwakhe njani kitsi kwatisa likhono laJehova lekudala? (b) Etihlokweni letitsi “Ingabe Kwaklanywa?” ngusiphi lositsandze kakhulu?

15 Sekwendlule emashumi eminyaka magazini i-“Phaphama!” usita tigidzigidzi tebantfu tibone kutsi indalo yembulani ngaNkulunkulu wetfu lophilako. Nasi sibonelo: Nga-2006 i-“Phaphama!” ya-September beyinesihloko lesitsi: “Ingabe Ukhona Umdali?” Beyigcile ekuvuleni emehlo ebantfu labavalwe yimfundziso yekutigucukela kwemvelo nemfundziso yekutsi Nkulunkulu wadala tonkhe tintfo ngemalanga lasitfupha, lilinye lilanga lingema-awa langu-24. Nakakhuluma ngalomagazini lokhetsekile, lomunye dzadze wabhalela lihhovisi leligatja laseMelika watsi: “Umkhankaso wekuhambisa lomagazini lokhetsekile waba yimphumelelo lenkhulu. Lomunye make wacela emakhophi langu-20. Unguthishela lofundzisa sifundvo sesayensi i-biology futsi bekafuna kutsi umfundzi ngamunye atfole ikhophi.” Lomunye umzalwane wabhala watsi: “Kusukela ngasekupheleni kwabo-1940 bengisolo ngikhutsele ensimini futsi nyalo sengitawuhlanganisa iminyaka lengu-75 kodvwa angikaze ngiyijabulele ngalendlela insimu njengobe kwentekile kulenyanga yekuhambisa i-‘Phaphama!’ lekhetsekile.”

16 Eminyakeni yamuva bomagazini labanyenti i-“Phaphama!” banesihloko lesitsi: “Ingabe Kwaklanywa?” Letihloko letimfisha tigcamisa buchwephesha lobumangalisako lobubonakala endalweni tiphindze tivete indlela bantfu labetame ngayo kulingisa uMakhi Lomkhulu. Nga-2010 satfola lenye incwajana lenesihloko lesitsi Kwaba Khona Njani Kuphila? lesisita kutsi sidvumise Nkulunkulu. Titfombe letinhle nemidvwebo lekulencwajana kwentelwe kwakha sifiso sekubonga ngelikhono laJehova lekudala. Imibuto lesekugcineni kwesihloko ngasinye isita loyo loyifundzako kutsi azindle ngelwati lalutfole kuleso sihloko. Ukujabulele yini kusebentisa lencwajana nawufakaza emtini ngemuti, lakutfolakala khona bantfu nome nawufakaza ungakahleli?

17, 18. (a) Batali, ningabasita njani bantfwana benu kutsi bakhone kutiphendvulela ngaloko labakukholelwako? (b) Nitisebentise njani letincwajana letikhuluma ngendalo ekukhonteni kwenu kwemndeni?

17 Batali, nike nayifundza yini lencwajana nebantfwana benu ekukhonteni kwemndeni? Nangabe kunjalo, loko kutawusita bantfwana benu kutsi batise Nkulunkulu wetfu lophilako. Kungenteka kutsi unebantfwana labaseminyakeni yekutfomba lasebatawucedza sikolwa. Labantfwana basengotini yekufundziswa lemfundziso lengemanga yekutigucukela kwemvelo. Bososayensi, bothishela, tinhlelo te-TV letikhombisa imvelo nema-movie, tiyakusekela kutsi imfundziso yekutigucukela kwemvelo iliciniso. Ungasita bantfwabakho labaseminyakeni yekutfomba kutsi bancobe lemfundziso lengemanga ngekusebentisa incwajana letsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking,” leyakhululwa nga-2010. Lencwajana ikhutsata bantfu labasebasha kutsi batfutfukise ‘likhono lekucabanga’ njengobe nencwajana letsi Kwaba Khona Njani Kuphila? ibakhutsata kutsi balitfutfukise. (Taga 2:10, 11, NW) Lencwajana ibafundzisa indlela yekuhlola kutsi kunengcondvo yini loko labakufundza esikolweni ngekutigucukela kwemvelo.

Batali, sitani bantfwana benu kutsi bakhone kumela kukholwa kwabo (Fundza sigaba 17)

18 Incwajana letsi “Origin of Life,” yentelwe kusita bantfwana labasafundza sikolwa kutsi bacatsanise loko labakuva etindzabeni mayelana nabososayensi labatsi batfole bufakazi bekutsi kutigucukela kwemvelo kuliciniso. Ibakhutsata kutsi behlulele kahle kulemibiko lefakazela kutsi bantfu bavela etilwaneni. Iphindze ibafundzise indlela yekuphendvula loko bososayensi labakushoko ngalabakwente etindzaweni tabo tekucwaninga kutsi kuphila kungativelela. Batali, nanisebentisa letincwajana ningenta lokukhulu ekusiteni bantfwana benu kutsi bakhone kutiphendvulela kulabo labafuna sizatfu setintfo labatikholelwako ngeMdali.—Fundza 1 Phetro 3:15.

19. Nguliphi lilungelo sonkhe lesinalo?

19 Lokwatiswa lokucwaningwe kahle lesikutfola ngenhlangano yaJehova kusisita kutsi sibone bunguye bakhe lobumangalisako emhlabeni lawudalile. Loku kubufakazi lobuphatsekako lobusenta kutsi simdvumise kakhulu Nkulunkulu wetfu. (Hla. 19:1, 2) Sinelilungelo lekuniketa Jehova, uMdali wato tonkhe tintfo, inkhatimulo neludvumo lolumfanele.—1 Thim. 1:17.

a Kute utfole kwatisa kwekubonisana nalabo labakholelwa kutsi indalo yaba khona ngemalanga lasitfupha, lilinye lingema-awa langu-24, fundza emakhasi 24 kuya ku-28 encwajana letsi Kwaba Khona Njani Kuphila?

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share