“Kufanele Utsandze Makhelwane Wakho Njengobe Utitsandza Wena”
“[Umtsetfo] wesibili utsi: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.’”—MAT. 22:39.
1, 2. (a) Ngumuphi umtsetfo wesibili Jesu latsi ubaluleke kakhulu eMtsetfweni waMosi? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?
KUTE alinge Jesu, lomunye umFarisi wambuta watsi: “Mfundzisi, ngumuphi umtsetfo lomkhulu eMtsetfweni waMosi?” Njengobe kuvetiwe esihlokweni lesendlulile, Jesu watsi “umtsetfo lomkhulu newekucala” ngulona lotsi: “Kufanele utsandze Jehova Nkulunkulu wakho ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, nangawo wonkhe umphefumulo wakho, nangayo yonkhe ingcondvo yakho.” Jesu waphindze watsi: “Wesibili lofana nawo utsi: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.’”—Mat. 22:34-39.
2 Jesu watsi kufanele sitsandze makhelwane wetfu njengobe sititsandza tsine. Ngako-ke, kubalulekile kutsi sitibute: Ngubani vele longumakhelwane wetfu? Singakhombisa njani kutsi siyabatsandza bomakhelwane betfu?
NGUBANI VELE LONGUMAKHELWANE WETFU?
3, 4. (a) Ngumuphi umfanekiso Jesu lawusebentisa kute aphendvule umbuto lotsi: “Ngubani vele longumakhelwane wami?” (b) UmSamariya wayisita njani indvodza lebeyibanjwe inkunzi, yashaywa futsi yashiywa seyitakufa? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)
3 Kungenteka sicabanga kutsi makhelwane ngumuntfu lesakhelene naye, longumngani losedvute nalolusito. (Taga 27:10) Kodvwa asewucabange ngaloko Jesu lakusho ngesikhatsi lenye indvodza lebeyitibona ilungile imbuta itsi: “Ngubani vele longumakhelwane wami?” Jesu wayiphendvula ngekusho umfanekiso wemSamariya lolungile. (Fundza Lukha 10:29-37.) Besingalindzela kutsi umphristi longumIsrayeli kanye nemLevi bativete babomakhelwane labakahle nababona indvodza lebeyibanjwe inkunzi, yashaywa futsi yashiywa seyitakufa. Nome kunjalo, bayendlula futsi bangayisiti. Yaze yasitwa ngumSamariya, lobekayincenye yesive lebesiwuhlonipha uMtsetfo waMosi kodvwa sitondvwa ngemaJuda.—Joh. 4:9.
4 Etama kusita lendvodza kutsi ilulame, lomSamariya lolungile wagcobisa emanceba ayo ngemafutsa neliwayini. Kute kunakekelwe lendvodza, lomSamariya wanika umnikati wendlu yetivakashi bodenariyo lababili lebebalingana nemholo wemalanga lamabili. (Mat. 20:2) Ngako kumelula kubona kutsi ngubani lowativeta angumakhelwane sibili kulendvodza lebeyilimele. Umfanekiso waJesu usifundzisa kutsi kufanele sikhombise luvelo nelutsandvo kubomakhelwane betfu.
Tinceku taJehova titsatsa tinyatselo letiphutfumako kute tikhombise lutsandvo kubomakhelwane bato (Fundza sigaba 5)
5. Tinceku taJehova tilukhombise njani lutsandvo ngabomakhelwane kulesinye sehlakalo semvelo lesisandza kwenteka?
5 Kumatima kutfola bantfu labaneluvelo njengalomSamariya lolungile. Loku kumatima kakhulu ‘kulamalanga ekugcina’ labucayi, njengobe bantfu labanyenti bete lutsandvo, banelulaka futsi bangakutsandzi lokuhle. (2 Thim. 3:1-3) Nasi sibonelo, ngaletinye tikhatsi kungavela timo letimatima nangabe kube nesehlakalo semvelo. Cabanga ngaloko lokwenteka ngesikhatsi Siphepho lesibitwa ngekutsi nguSandy sigadla eNew York City ngasekupheleni kwa-October 2012. Kulenye incenye yalelidolobha lebeyimoshakele kakhulu, tigebengu tahlasela takhamuti lebesetivele tisesimeni lesimatima sekubabete gesi, tintfo tekutifutfumeta kanye naletinye tidzingo. Kuleyo ndzawo, BoFakazi BaJehova benta luhlelo lwekusita bazalwane babo kanye nalabanye bantfu. EmaKhristu asitana ngalendlela ngobe ayabatsandza bomakhelwane bawo. Ngutiphi letinye tindlela lesingakhombisa ngato kutsi siyabatsandza bomakhelwane betfu?
SINGALUKHOMBISA NJANI LUTSANDVO NGABOMAKHELWANE?
6. Umsebenti wetfu wekushumayela uhlobene njani nekuba bomakhelwane labakahle?
6 Sita bantfu kutsi bafundze ngaNkulunkulu. Loku singakwenta ngekwetama kubasita kutsi banake ‘indvudvuto lesiyitfola emiBhalweni.’ (Rom. 15:4) Sisuke sikhombisa kuba bomakhelwane labakahle nasicocela labanye emaciniso laseBhayibhelini nasisemsebentini wetfu wekushumayela. (Mat. 24:14) Sinelilungelo lelikhulu kakhulu lekumemetela umlayeto weMbuso lovela ‘kuNkulunkulu lonika litsemba.’—Rom. 15:13.
7. Uyini uMtsetfo Weligolide, futsi sibusiswa njani nangabe siwusebentisa?
7 Sebentisa uMtsetfo Weligolide. Lomtsetfo uvetwe emavini lashiwo nguJesu eNshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, latsi: “Tonkhe tintfo lenifuna bantfu batente kini, nani tenteni kubo. Ecinisweni nguloko lokushiwo nguMtsetfo nebaPhrofethi.” (Mat. 7:12) Nasiphatsa labanye ngendlela Jesu lasiyala kutsi sibaphatse ngayo, sisuke senta ngekuvumelana naloko lokushiwo “nguMtsetfo” (incwadzi yaGenesisi kuya kuDutheronomi) kanye “nebaPhrofethi” (tincwadzi tebaphrofethi letisemiBhalweni yesiHebheru). Kuletincwadzi kuyacaca kutsi Nkulunkulu uyababusisa labo labatsandza labanye. Nasi sibonelo: Asebentisa Isaya, Jehova watsi: “Yentani umtsetfocotfo ningawuyekeleli . . . ubusisiwe umuntfu lokwentako loko.” (Isa. 56:1, 2) Sitfola tibusiso letinyenti ngobe sikhombisa lutsandvo kubomakhelwane betfu futsi sibaphatsa kahle.
8. Kungani kufanele sitsandze titsa tetfu, futsi yini lengenteka nangabe sititsandza?
8 Tsandza titsa takho. Jesu watsi: “Niyati kutsi kwatsiwa: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho futsi utondze sitsa sakho.’ Kodvwa ngitsi, chubekani nitsandza titsa tenu futsi nithantazele labo labaniphatsa kabi, kute nitewutiveta ningemadvodzana eYihlo losezulwini.” (Mat. 5:43-45) Umphostoli Pawula washo intfo lefanako ngesikhatsi abhala: “Nangabe sitsa sakho silambile, siphe kudla; nasomile, sinike kwekunatsa.” (Rom. 12:20; Taga 25:21) Ngekusho kweMtsetfo waMosi, umuntfu bekufanele asite sitsa sakhe kutsi sivuse silwane saso nangabe siwiswe ngumtfwalo. (Eks. 23:5) Ngekusebenta ndzawonye ngalendlela, bantfu lebebatitsa bebangagcine babangani labakhulu. Ngesizatfu sekutsi emaKhristu akhombisa lutsandvo, bantfu labanyenti lebebatitsa tetfu bayekelile kusitondza. Nangabe sititsandza titsa tetfu, ngisho naleto letisiphatsa ngesihluku, sitawujabula kakhulu nasibona letinye tato tiba ngemaKhristu eliciniso.
9. Yini Jesu layisho mayelana nekwakha kuthula nebazalwane betfu?
9 “Lwelani kuba nekuthula nabo bonkhe bantfu.” (Heb. 12:14) Ecinisweni, lamavi afaka ekhatsi bazalwane betfu ngobe Jesu watsi: “Nangabe uletsa sipho elatini, bese uyakhumbula kutsi kukhona lomphetse kabi ngako umnakenu, sishiye khona lapho lesipho sakho, uhambe uye kuye. Cale wakhe kuthula naye, nasewente njalo sewungahamba uyewunikela ngesipho sakho.” (Mat. 5:23, 24) Nkulunkulu utasibusisa nasikhombisa lutsandvo kubazalwane betfu nanasitsatsa tinyatselo ngekushesha kute sakhe kuthula nabo.
10. Kungani kungakafaneli sifune emaphutsa kulabanye?
10 Ungafuni emaphutsa kulabanye. Jesu watsi: “Yekelani kwehlulela labanye, kute nani ningetukwehlulelwa, ngobe ngendlela lenehlulela ngayo labanye, nani nitakwehlulelwa ngayo, futsi ngendlela lenibaphatsa ngayo labanye nani nitawuphatfwa ngayo. Ulubukelani lutsi lolusesweni lalomunye umuntfu, kodvwa ube ungalunaki lugodvo lolusesweni lakho? Nobe ungasho kanjani kulomunye umuntfu utsi: ‘Ngicela kukukhipha nalu lutsi lolusesweni lakho,’ kube kunelugodvo kulakho liso? Wena mtentisi! Cale ukhiphe lolugodvo lolusesweni lakho, kute utewubona kahle kutsi ungalukhipha njani lutsi lolusesweni lalomunye umuntfu.” (Mat. 7:1-5) Lawa ngemavi labaluleke kakhulu lasitjela kutsi singakhulumi kabi ngemaphutsa lamancane alabanye kantsi natsi sinewetfu lamakhulu.
INDLELA LEBALULEKE KAKHULU YEKUKHOMBISA LUTSANDVO NGABOMAKHELWANE
11, 12. Nguyiphi indlela lencono kakhulu lesikhombisa ngayo kutsi siyabatsandza bomakhelwane betfu?
11 Sifuna kukhombisa lutsandvo kubomakhelwane betfu ngendlela lencono kakhulu. Silingisa Jesu ngekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso. (Luk. 8:1) Jesu wayala balandzeli bakhe kutsi ‘bente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi.’ (Mat. 28:19, 20) Ngekuba nencenye ekufezeni lesabelo, setama kusita bomakhelwane betfu kutsi basuke endleleni lebanti nalevulekile leya ekubhujisweni futsi bahambe endleleni lencane leya ekuphileni. (Mat. 7:13, 14) Asingabati kutsi Jehova uyayibusisa imetamo yetfu.
12 NjengaJesu, sisita bantfu kutsi banake tintfo letiphatselene naNkulunkulu. (Mat. 5:3) Nangabe basilalela, sibafundzisa ngaye ngekutsi sibacocele “tindzaba letimnandzi taNkulunkulu.” (Rom. 1:1) Bantfu labawulalelako umlayeto weMbuso babuyisana naNkulunkulu ngaJesu Khristu. (2 Khor. 5:18, 19) Ngako-ke, nasishumayela tindzaba letimnandzi sisuke sikhombisa lutsandvo ngabomakhelwane betfu ngendlela lebaluleke kakhulu.
13. Utiva njani ngekuhlanganyela kulomsebenti wetfu wekuba bamemeteli beMbuso?
13 Nasitimisela ekubuyeleni kubantfu lesicoce nabo nasekuchubeni tifundvo teliBhayibheli, sitawenetiseka ngekubasita kutsi baphile ngetimiso taNkulunkulu letilungile. Loku kungenta kutsi bantfu lesibafundzela liBhayibheli bashintje kuphila kwabo. (1 Khor. 6:9-11) Kujabulisa kakhulu kubona indlela Nkulunkulu labasita ngayo labo labatimisele “kutfola kuphila lokuphakadze” kutsi bente lushintjo loludzingekako, futsi babe nebuhlobo lobusedvute naye. (Imis. 13:48) Kubantfu labanyenti injabulo ivala sikhala sekudvumateka, futsi kwetsembela kuBabe wetfu losezulwini kucedze kukhatsateka. Kujabulisa kakhulu kubona bantfu labasandza kuhlanganyela batfutfuka ebuhlotjeni babo naNkulunkulu. Awuvumi yini kutsi kusibusiso lesikhulu kukhombisa lutsandvo kubomakhelwane betfu ngalendlela lebalulekile njengobe sibamemeteli beMbuso?
EMAVI LAPHEFUMULELWE LACHAZA LUTSANDVO
14. Ngemavi akho, shano letinye tinchazelo telutsandvo letivetwe ku-1 Khorinte 13:4-8.
14 Kusebentisa loko Pawula lakubhala mayelana nelutsandvo nasisebentelana nabomakhelwane betfu, kungasisita sibalekele tinkinga letinyenti futsi kusiletsele injabulo nesibusiso saNkulunkulu. (Fundza 1 Khorinte 13:4-8.) Ase sikuhlole kafishane loko Pawula lakusho mayelana nelutsandvo futsi sibone kutsi singawasebentisa njani lamavi akhe ebudlelwaneni lesinabo nabomakhelwane betfu.
15. (a) Kungani kufanele sibeketele futsi sibe nemusa? (b) Ngutiphi tizatfu letisenta sikubalekele kuba nemona nekutiphakamisa?
15 “Lutsandvo luyabeketela futsi lunemusa.” Njengobe nje Nkulunkulu ababeketelela bantfu labanesono futsi abakhombisa umusa, natsi kufanele sibeketele futsi sibe nemusa nangabe labanye benta emaphutsa, benta tintfo ngekungacabangi nobe basiphatsa kabi. “Lutsandvo lute umona,” ngako lutasenta kutsi singahaleli tintfo talabanye nobe sifise emalungelo labanawo ebandleni. Ngetulu kwaloko, nangabe sinelutsandvo ngeke sitiphakamise nobe sitigcabhe. “Kutigabatisa nekutiphakamisa sono, loku luphawu lwalababi.”—Taga 21:4.
16, 17. Singakwenta njani loko lokushiwo ngu-1 Khorinte 13:5, 6?
16 Lutsandvo lutawusenta sibaphatse kahle bomakhelwane betfu. Ngeke sibayenge, sibebele nobe sente nobe yini lenye letawephula imitsetfo yaJehova netimiso takhe. Lutsandvo lutawenta kutsi singaticabangeli tsine kuphela kodvwa sicabangele nalabanye.—Fil. 2:4.
17 Lutsandvo sibili alusheshi lucansuke futsi “lute emagcubu,” ngako akubi shengatsi siwabhala phansi emaphutsa bantfu labawentako kitsi. (1 Thes. 5:15) Nasibamba emagcubu, ngeke simjabulise Nkulunkulu futsi kutawufanana nekutsi sikhwetela umlilo lotawugcine ulimete tsine nalabanye. (Lev. 19:18) Lutsandvo lusenta sijabule ngeliciniso, futsi alusenti ‘sijatjuliswe kungalungi,’ ngisho nobe umuntfu lositondzako aphatfwa kabi nome ahlushwa.—Fundza Taga 24:17, 18.
18. Yini lesiyifundzako ngelutsandvo ku-1 Khorinte 13:7, 8?
18 Cabanga ngenchazelo Pawula laphindze wayisho ngelutsandvo. Watsi lutsandvo “lucinisela kuto tonkhe tintfo.” Nangabe umuntfu asiphatsa kabi kodvwa bese ucela intsetselelo, lutsandvo lutasikhutsata kutsi simcolele. Lutsandvo “lukholwa ngito tonkhe tintfo” letiseVini laNkulunkulu futsi lusenta sijabule ngemfundvo lesiyitfola kuye. Lutsandvo “lwetsemba tonkhe tintfo” letiseBhayibhelini futsi lusikhutsata kutsi sitjele labanye ngetizatfu telitsemba lesinalo. (1 Phet. 3:15) Nasisetimeni letimatima, siyathantaza futsi sibe nelitsemba lekutsi kutawuba nemiphumela lemihle. Lutsandvo “lubeketelela tonkhe tintfo,” ngisho nobe soniwa, siphatfwa kabi futsi sihlangabetana nalolunye luvivinyo. Ngetulu kwaloko, “lutsandvo aluyoke luphele.” Bantfu labalalelako batawukhombisa lutsandvo kute kube phakadze.
CHUBEKA UTSANDZA MAKHELWANE WAKHO NJENGOBE UTITSANDZA WENA
19, 20. Ngusiphi seluleko lesiseBhayibhelini lokufanele sisikhutsate kutsi sichubeke sitsandza bomakhelwane betfu?
19 Nasisebentisa seluleko seliBhayibheli, sitawuchubeka sikhombisa lutsandvo kubomakhelwane betfu. Lutsandvo sitalubonisa kubo bonkhe bantfu, hhayi kulabo besive setfu kuphela. Kufanele siphindze sikhumbule kutsi Jesu watsi: “Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.” (Mat. 22:39) Nkulunkulu kanye naKhristu balindzele kutsi sibatsandze bomakhelwane betfu. Nangabe singaciniseki kutsi sente njani esimeni lesitsite lesitsintsa bomakhelwane betfu, kufanele sithantaze kuNkulunkulu kute asicondzise ngemoya longcwele. Nasenta njalo sitawutfola sibusiso saJehova futsi sitawuphatsa labanye ngelutsandvo.—Rom. 8:26, 27.
20 Umyalo wekutsandza makhelwane wetfu njengobe sititsandza tsine ubitwa ngekutsi ‘ngumtsetfo webukhosi.’ (Jak. 2:8) Ngemuva kwekukhuluma ngaleminye imiyalo leseMtsetfweni waMosi, Pawula watsi: “Nanobe ngumiphi leminye, ihlanganiswe nganankha emavi: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.’ Lutsandvo alukwenti lokubi kumakhelwane; ngako lutsandvo lukugcwaliseka kweMtsetfo.” (Rom. 13:8-10) Ngako-ke, kufanele sichubeke sibatsandza bomakhelwane betfu.
21, 22. Kungani kufanele sitsandze Nkulunkulu nabomakhelwane betfu?
21 Njengobe sizindla ngesizatfu sekutsandza bomakhelwane betfu, kuhle kucabanga ngaloko Jesu lakusho nakatsi Babe wakhe “wenta lilanga liphumele bantfu lababi nalabahle, aphindze ente imvula inele bantfu labalungile nalabangakalungi.” (Mat. 5:43-45) Kufanele sitsandze bomakhelwane betfu ngisho nome balungile nome bangakalungi. Njengobe sibonile ekucaleni, indlela lebaluleke kakhulu yekukhombisa lutsandvo, kutsi sitjele bomakhelwane betfu ngemlayeto weMbuso. Batawutfola tibusiso letinyenti nangabe batemukela ngebucotfo tindzaba letimnandzi.
22 Sinetizatfu letinyenti tekutsandza Jehova ngaphandle kwekutigodla. Tinyenti netindlela lesingakhombisa ngato lutsandvo ngabomakhelwane betfu. Nangabe simtsandza Nkulunkulu nabomakhelwane betfu, sisuke sikuhlonipha loko Jesu lakusho mayelana nelutsandvo. Ngetulu kwako konkhe, sisuke sijabulisa Jehova longuBabe wetfu wasezulwini lonelutsandvo.