Kuhlelwa Ngendlela Levumelana NeliVi LaNkulunkulu
“Simakadze wasekela umhlaba ngekuhlakanipha, wamisa emazulu endzaweni yawo ngekucondza.”—TAGA 3:19.
TINGOMA: 105, 107
1, 2. (a) Batsini labanye mayelana nembono wekutsi Nkulunkulu unenhlangano? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?
NKULUNKULU unayo yini inhlangano? Labanye bangahle batsi: “Awudzingi kucondziswa yinhlangano letsite. Lokubalulekile nje buhlobo bakho naNkulunkulu.” Ngumbono lokahle yini lona? Atsini emaciniso?
2 Kulesihloko sitawucoca ngebufakazi bekutsi Jehova nguNkulunkulu lohlelekile futsi nguye uMhleli lomkhulu. Sitawuphindze sibone kutsi kufanele sisitsatse njani sicondziso lesisitfola enhlanganweni yaJehova. (1 Khor. 14:33, 40) Kusukela ngelikhulu lekucala kute kube sesikhatsini setfu, imiBhalo ibe nendzima lenkhulu ekusiteni inhlangano yaJehova lesemhlabeni kutsi yente umsebenti lomkhulu wekushumayela tindzaba letimnandzi. Ngesizatfu sekutsi silandzela loko lokushiwo liBhayibheli kanye neticondziso tenhlangano, siyakhona kulondvolota kuhlanteka, kuthula kanye nebunye ebandleni.
JEHOVA, UMHLELI LOMKHULU
3. Yini lekwenta uciniseke kutsi Jehova nguMhleli lomkhulu?
3 Indalo ifakazela kutsi Nkulunkulu nguMhleli lomkhulu. LiBhayibheli litsi: “Simakadze wasekela umhlaba ngekuhlakanipha, wamisa emazulu endzaweni yawo ngekucondza.” (Taga 3:19) Tsine sati “emacentselo nje emisebenti yakhe” futsi “lokukhulunywa ngaye sikuva kalufifi.” (Jobe 26:14) Kodvwa loko lokuncane lesikwatiko mayelana nemaplanethi, tinkhanyeti kanye neticheme tetinkhanyeti kusenta sibone kutsi letibane tesibhakabhaka tihlelwe ngendlela lemangalisako. (Hla. 8:3, 4) Ticheme tetinkhanyenti tinetigidzigidzi tetinkhanyeti letihamba ngekuhleleka esibhakabhakeni. Phela emaplanethi atungeleta lilanga kube shengatsi alandzela imitsetfo yemgwaco! Lobufakazi bekuhleleka lobusesibhakabhakeni busisita sibone kutsi nguJehova “lowenta emazulu ngekuhlakanipha” kanye nemhlaba futsi kufanele simdvumise, setsembeke kuye siphindze simkhonte.—Hla. 136:1, 5-9.
4. Kungani tesayensi tehlulekile kuphendvula imibuto bantfu labanyenti labanayo?
4 Tesayensi tivete lokunyenti mayelana nesibhakabhaka kanye nelikhaya letfu lelingumhlaba futsi loko kusisite kakhulu etimeni letehlukahlukene tekuphila. Kodvwa kunemibuto leminyenti bososayensi labangakhoni kuyiphendvula. Nasi sibonelo: Tati tetinkhanyenti atikhoni kusichazela kutsi saba khona njani sibhakabhaka nobe kutsi kungani sikuleplanethi lengumhlaba. Ngetulu kwaloko, abakhoni kuchaza kutsi yini leyenta bantfu babe nesifiso sekuphila phakadze. (Shu. 3:11) Kungani kunemibuto leminyenti lebalulekile kodvwa kube kute timphendvulo? Lesinye sizatfu kutsi bososayensi labanyenti kanye nalabanye bantfu bagcugcutela umbono lotsi Nkulunkulu akekho kanye newekutiphendvukela kwemvelo. Kodvwa asebentisa liVi lakhe, Jehova uyayiphendvula imibuto lekhatsata bantfu labanyenti emhlabeni wonkhe.
5. Setsembele njani emitsetfweni yemvelo?
5 Setsembele emitsetfweni yemvelo leyasungulwa nguJehova ngobe ayigucugucuki. Bomagesana, bantfu labafaka baphindze balungise emaphayiphi emanti, bonjinyela, bashayeli betindiza kanye nabodokotela—bonkhe balandzela lemitsetfo kute bakhone kwenta kahle imisebenti yabo. Nasi sibonelo: Bodokotela bahlala batsemba kutsi indlela umtimba wemuntfu lowakheke ngayo ayishintji. Ngako kute sidzingo sekutsi dokotela afune inhlitiyo yesigulane, ngoba uyati kutsi utayitfolaphi. Sonkhe siyayihlonipha imitsetfo yemvelo. Kwetama kwenta lokuphambene nemandla ladvonsela phansi kungafaka kuphila kwetfu engotini.
KWAHLELWA NGUNKULUNKULU
6. Kungani kulindzeleke kutsi tikhonti taJehova tihleleke?
6 Sibhakabhaka sihlelwe ngendlela lemangalisako. Ngako ufanele Jehova kulindzela kutsi tikhonti takhe nato tihleleke. Kungako Nkulunkulu asinike liBhayibheli kutsi lisicondzise. Imphilo ngaphandle kwelusito lwenhlangano yaNkulunkulu kanye netimiso takhe kungasenta singajabuli.
7. Yini lekhombisa kutsi liBhayibheli liyincwadzi lehlelwe kahle?
7 LiBhayibheli alikakhiwa nje ngekuhlanganisa tincwadzi tebuJuda netebuKhristu letehlukene. Kunaloko liyincwadzi lengcwele, lephefumulelwe nalehlelwe kahle. Letincwadzi letehlukene letiseBhayibhelini tiyavumelana. Kusukela kuGenesisi kuya kuSembulo likhuluma ngekulwela lilungelo lekubusa laJehova kanye nekugcwaliseka kwenjongo yakhe ngemhlaba asebentisa uMbuso wakhe lobuswa nguKhristu, ‘intalo’ leyetsenjisiwe.—Fundza Genesisi 3:15; Matewu 6:10; Sembulo 11:15.
8. Kungani sitsi ema-Israyeli bekahlelekile?
8 Ema-Israyeli asendvulo asibonelo lesihle sekuhleleka. Nasi sibonelo: Ngephansi kweMtsetfo waMosi ‘bekunebafati lababekhonta ekungeneni kwelithende lekuhlangana.’ (Eks. 38:8) Kutfutsa inkambu yema-Israyeli kanye nelithende lekukhontela bekwentiwa ngendlela lehlelekile. Ngekuhamba kwesikhatsi, iNkhosi Davide yahlela emaLevi kanye nebaphristi ngeticheme letehlukene. (1 Khr. 23:1-6; 24:1-3) Ema-Israyeli bekabusiswa ngekuhleleka, kuthula kanye nebunye nangabe amlalela Jehova.—Dut. 11:26, 27; 28:1-14.
9. Kushiwo ngani kutsi libandla lebuKhristu langelikhulu lekucala belihlelekile?
9 Libandla lebuKhristu langelikhulu lekucala belihlelekile, futsi latfola imiphumela lemihle ngekulandzela ticondziso tebaphostoli, lebebakha sigungu lesibusako. (Imis. 6:1-6) Ngekuhamba kwesikhatsi nalabanye bazalwane baba ngemalunga esigungu lesibusako. (Imis. 15:6) Emalunga esigungu lesibusako nobe bazalwane labasebenta naso, bebabhala tincwadzi letiphefumulelwe kute banikete ticondziso neseluleko. (1 Thim. 3:1-13; Thit. 1:5-9) Emabandla bekasitakala njani nakalandzela sicondziso sesigungu lesibusako?
10. Waba yini umphumela ngesikhatsi emabandla angelikhulu lekucala asebentisa tincumo lebetivela esigungwini lesibusako? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)
10 Fundza Imisebenti 16:4, 5. Bazalwane lebebahambela emabandla ngekutfunywa sigungu lesibusako, batjela emabandla “tincumo letemiswa baphostoli nebabonisi lebebaseJerusalema.” Njengobe emabandla atisebentsisa leto tincumo, ‘achubeka aciniswa, futsi bekandza malanga onkhe.’ Kungenteka yini kutsi lomBhalo unesifundvo lesingasisebentisa enhlanganweni yaJehova lamuhla?
UYASILANDZELA YINI SICONDZISO?
11. Bazalwane labaholako kufanele basitsatse njani sicondziso labasitfola enhlanganweni yaNkulunkulu?
11 Lamuhla, bazalwane labangemalunga emaKomidi Eligatja nobe emaKomidi Emave, babonisi besigodzi kanye nebazalwane labadzala emabandleni kufanele benteni nabatfola sicondziso enhlanganweni yaNkulunkulu? LiVi laJehova litsi sonkhe asilalele futsi sitfobeke. (Dut. 30:16; Heb. 13:7, 17) Umuntfu lonemoya wekuvukela ute indzawo enhlanganweni yaNkulunkulu, ngobe simo sengcondvo lesinjalo singaphatamisa lutsandvo, kuthula kanye nebunye emabandleni. Kuliciniso kutsi kute umKhristu lotsembekile longafuna kukhombisa simo sengcondvo sekungahloniphi kanye nekungatsembeki njengaDiyotrefesi. (Fundza 3 Johane 9, 10.) Kufanele sitibute kutsi: ‘Ngiyasifaka yini sandla kute ngisite labanye batfutfukise buhlobo babo naJehova? Ngiyashesha yini kwemukela futsi ngisekele sicondziso sebazalwane labaholako?’
12. Nguluphi lushintjo lolwentiwe endleleni lokubekwa ngayo labadzala netinceku letisebentako?
12 Cabanga ngesincumo lesitsandza kwentiwa Sigungu Lesibusako. Sihloko lesitsi: “Imibuto Levela Kubafundzi” lesitfolakala ku-Sicongosekulindza saNovember 15, 2014, sakhuluma ngelushintjo mayelana nendlela lekubekwa ngayo bazalwane labadzala netinceku letisebentako ebandleni. Lesihloko saveta kutsi ngelikhulu lekucala kubekwa kwalabazalwane kwakwentiwa babonisi labajikeletako, hhayi baphostoli nemadvodza lamadzala eJerusalema. Ngekuvumelana naleyo ndlela, kusukela ngaSeptember 1, 2014, babonisi besigodzi ngibo lababeka bazalwane labadzala kanye netinceku letisebentako emabandleni. Umbonisi wesigodzi utama kubetayela labazalwane labanconyiwe futsi ahambe nabo emsebentini wekushumayela nakungenteka. Uphindze anakisise umndeni walomzalwane lonconyiwe nangabe ashadile. (1 Thim. 3:4, 5) Umbonisi wesigodzi kanye nesigungu salabadzala bayacabangisisa ngetimfuneko letisemBhalweni tekuba yinceku lesebentako kanye netekuba ngulomdzala welibandla.—1 Thim. 3:1-10, 12, 13; 1 Phet. 5:1-3.
13. Singakhombisa njani kutsi siyasisekela sicondziso lesisitfola kubazalwane labadzala belibandla?
13 Kufanele sitilandzele ticondziso letisekelwe eBhayibhelini lesititfola kulabadzala. Labelusi labetsembekile labasenhlanganweni yaJehova balandzela sicondziso “lesiphilile” lesivela eVini laNkulunkulu. (1 Thim. 6:3) Khumbula seluleko saPawula lesimayelana nebantfu lebebasebandleni lebebaphila ngendlela lengakafaneli. Labanye ‘bebangasebenti kwasanhlobo kodvwa bebatigaca etindzabeni letingabatsintsi.’ Kuyacaca kutsi bazalwane labadzala belibandla babanika seluleko lesicinile kodvwa bangasilaleli. Libandla bekufanele limente njani umuntfu lonjena? Pawula watsi: “Mcapheleni loyo muntfu futsi niyekele kutihlanganisa naye.” Leso seluleko sahambisana nesecwayiso lesitsi akufanele atsatfwe njengesitsa umuntfu lonjalo. (2 Thes. 3:11-15) Lamuhla, bazalwane bangahle basecwayise basebentisa inkhulumo mayelana nemuntfu lochubeka atiphatsa ngendlela lehlazisa libandla, njengekutsandzana nemuntfu longakholwa. (1 Khor. 7:39) Nangabe labadzala babona sidzingo sekuniketa lenkhulumo, usabela kanjani? Nangabe kukhona lomatiko lokulesimo lokukhulunywa ngaso kuleyo nkhulumo, utawuchubeka yini utihlanganisa naye loyo muntfu? Kumkhatsalela kwakho nekulimelela kahle liciniso kungamenta ayishintje indlela latiphatsa ngayo.[1]
LONDVOLOTA KUHLANTEKA, KUTHULA KANYE NEBUNYE
14. Singasifaka njani sandla ekulondvoloteni buhlobo lobuhle nalobuhlantekile ebandleni?
14 Singasifaka sandla ekulondvoloteni buhlobo lobuhle nalobuhlantekile ebandleni ngekulandzela ticondziso letiseVini laNkulunkulu. Cabanga ngesimo lesavela eKhorinte yasendvulo. Pawula watidzela ashumayela kulelodolobha futsi abebatsandza bazalwane ‘labangcwele’ lebebalapho. (1 Khor. 1:1, 2) Ngako-ke kufanele kube kwaba matima kutsi akhulume ngalenkinga yekutiphatsa kabi ngelicansi lebeyiyekelelwa kulelobandla. Pawula watjela labadzala kutsi umuntfu lonjalo kufanele bamnikele kuSathane—lokusho kuyekeliswa kuba nguFakazi. Kuze libandla lichubeke lihlantekile, bekudzingeka kutsi labadzala bayikhiphe ‘lemvubelo.’ (1 Khor. 5:1, 5-7, 12) Ngekusekela sincumo salabadzala sekuyekelisa umuntfu longaphendvuki kuba nguFakazi, sisuke silondvolota kuhlanteka ebandleni futsi kungenteka nalomuntfu agcine aphendvukile, acele intsetselelo yaJehova.
15. Singakulondvolota njani kuthula ebandleni?
15 Bekunalenye futsi inkinga eKhorinte lobekufanele ilungiswe. Labanye bazalwane bebamangalelana enkantolo. Pawula wababuta umbuto locinile, lotsi: “Anivumi leni koniwa?” (1 Khor. 6:1-8) Nalamuhla tikhona timo letinjalo. Ngalesinye sikhatsi, kuthula emkhatsini webazalwane kucedvwa kutsi libhizinisi lebebalihlanganisele lilahlekelwe yimali lenyenti futsi kube netinsolo tekukhwabanisa. Labanye bazalwane baze bafikisane nasetinkantolo, kodvwa liVi laNkulunkulu liyasisita sibone indlela lencono yekusingatsa loko, kunekuhlazisa ligama laNkulunkulu nobe siphatamise kuthula kwelibandla.[2] Kute sicatulule imibango kanye netinkinga kufanele sisebentise seluleko saJesu. (Fundza Matewu 5:23, 24; 18:15-17.) Nasenta kanjalo, sitabe silondvolota bunye emkhatsini wetinceku taJehova.
16. Kungani silindzele kutsi bantfu baNkulunkulu babe nebunye?
16 LiVi laJehova liyakhombisa kutsi kungani singalindzela kutsi bantfu bakhe babe nebunye. Umhlabeleli wahlabelela watsi: “Maye, kuhle kumnandzi kuhlalisana kwebazalwane ngekuvana!” (Hla. 133:1) Nangabe ema-Israyeli amlalela Jehova, bekahleleka futsi abe nebunye. Nkulunkulu wabiketela ngesimo bantfu bakhe labatawuba kuso esikhatsini lesitako, watsi: “Ngiyawunibutsela nonkhe ndzawonye njengetimvu tibuyela esibayeni sato.” (Mik. 2:12) Ngetulu kwaloko, Jehova wabiketela ngemphrofethi wakhe Zefaniya watsi: “Tindzebe tetive ngiyawube sengiyatihlambulula-ke [liciniso leliseBhayibhelini], kuze kutsi bonkhe lababite libito laSimakadze, bacela lusito kuye, bamkhonte bahlangene lihlombe ngelihlombe.” (Zef. 3:9) Maye siyajabula ngelilungelo lesinalo lekukhonta Jehova ngebunye!
Bazalwane labadzala belibandla betama kusita losatsetse sinyatselo lesingasiso (Fundza sigaba 17)
17. Kuze kulondvolotwe bunye nekuhlanteka kwelibandla, labadzala kufanele bawasingatse njani emacala ebubi lobentiwe?
17 Nangabe libandla lifuna kulondvolota bunye nekuhlanteka, labadzala kufanele batisebente masinyane nangelutsandvo tindzaba letidzinga ikomidi yekwahlulela. Pawula bekati kutsi lutsandvo lwaNkulunkulu alukasekelwa endleleni lativa ngayo futsi akabushalateleli bubi. (Taga 15:3) Ngako Pawula akazange angabate kubhala incwadzi yekucala yaKhorinte lecinile kodvwa lenelutsandvo. Incwadzi yesibili yaKhorinte leyabhalwa ngemuva kwetinyanga letitsite, ikhombisa kutsi kwase kunentfutfuko ngobe labadzala belibandla besebasisebentisa sicondziso saPawula. Nangabe kungenteka umKhristu atsatse sinyatselo lesingasiso angaboni, bazalwane labavutsiwe kufanele betame kumsita ngemoya lomuhle.—Gal. 6:1.
18. (a) Seluleko lesiseVini laNkulunkulu sawasita njani emabandla angelikhulu lekucala? (b) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?
18 Kuyacaca kutsi seluleko lesiphefumelelwe lesiseVini laNkulunkulu sawasita emaKhristu aseKhorinte angelikhulu lekucala kanye nalamanye kuletinye tindzawo kutsi alondvolote kuthula, kuhlanteka kanye nebunye emabandleni awo. (1 Khor. 1:10; Ef. 4:11-13; 1 Phet. 3:8) Umphumela waloko waba kutsi labazalwane nabodzadze bakhona kwenta lokwengetiwe emsebentini wekushumayela. Ecinisweni, Pawula besekangasho kutsi tindzaba letimnandzi “tashunyayelwa kuyo yonkhe indalo lengephansi kwelizulu.” (Khol. 1:23) Lamuhla, lwati ngenjongo yaNkulunkulu lemangalisako selusakateke emhlabeni wonkhe, sizatfu saloko ngumsebenti wekushumayela lowentiwa ngemaKhristu layincenye yenhlangano lenebunye. Sihloko lesilandzelako sitawuniketa lobunye bufakazi lobukhombisa kutsi lamaKhristu alatisa kakhulu liBhayibheli futsi atimisele kudvumisa iNkhosi LenguMbusi Jehova.—Hla. 71:15, 16.
^ [1] (sigaba 13) Fundza incwadzi letsi: “Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova,” emakh. 134-136, letfolaka ngesiZulu.
^ [2] (sigaba 15) Kute utfole lokwengetiwe ngetimo lapho umKhristu akhetsa kumangalela lomunye umKhristu enkantolo, fundza incwadzi letsi: “Tigcineni Elutsandvweni LwaNkulunkulu,” likh. 223, umbhalo longentansi.