Yisebentise Kahle Inkhululeko Yakho Yekutikhetsela
“Lapho umoya waJehova ukhona khona, kuba nenkhululeko.”—2 KHOR. 3:17.
TINGOMA: 62, 65
1, 2. (a) Ngumiphi imibono leyehlukene bantfu labanayo ngendzaba yenkhululeko yekutikhetsela? (b) LiBhayibheli lisifundzisani ngenkhululeko yekutikhetsela futsi ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?
NGESIKHATSI lomunye wesifazane kufanele ente sincumo lesitsite, watsi kumngani wakhe: “Ungangenti ngicabange kutsi kufanele ngenteni, mane nje ungitjele kutsi kufanele ngenteni. Loko kumelula.” Lowesifazane abenconota kutjelwa kutsi enteni kunekutsi asebentise sipho lesiligugu lesivela kuMdali wakhe, lokuyinkhululeko yekutikhetsela. Kutsiwani ngawe? Utsandza kutentela tincumo takho yini nobe unconota kutsi labanye bakwentele? Uyibheka njani lendzaba yekuba nenkhululeko yekutikhetsela?
2 Sekuphele iminyaka leminyenti solo bantfu banemibono lengafani ngalendzaba. Labanye batsi kute nje intfo lokutsiwa yinkhululeko yekutikhetsela—tonkhe tintfo lesitentako tancunywa nguNkulunkulu. Labanye batsi inkhululeko sibili singayitfola nangabe singaba nenkhululeko lephelele. Nobe kunjalo, kuze siyicondze kahle lendzaba kufanele sihlole liVi laNkulunkulu, liBhayibheli. Kungani? LiBhayibheli liveta kutsi Jehova wasidala saba nenkhululeko yekutikhetsela; lokusho kutsi singakhona kutentela tincumo letihlakaniphile futsi sinenkhululeko yekutentela leto tincumo. (Fundza Joshuwa 24:15.) LiBhayibheli liphindze liphendvule nayi imibuto letsi: Singayisebentisa njani inkhululeko yetfu yekutikhetsela nasenta tincumo? Lenkhululeko lesinayo inemincele yini? Indlela lesiyisebentisa ngayo lenkhululeko yetfu yekutikhetsela iluveta njani lutsandvo lwetfu ngaJehova? Singakhombisa njani kutsi siyatihlonipha tincumo talabanye?
YINI LESINGAYIFUNDZA KUJEHOVA NAJESU?
3. Ngusiphi sibonelo lesihle Jehova lasibekela sona sekusebentisa inkhululeko yekutikhetsela?
3 Jehova unenkhululeko lephelele kodvwa indlela layisebentisa ngayo isifundzisa lokunyenti. Nasi sibonelo: Wakhetsa sive sema-Israyeli kutsi sibitwe ngeligama lakhe, sibe “sive lesiligugu lelingelakhe.” (Dut. 7:6-8) Lesi bekungasiso nje sincumo lesamane satentakalela. Jehova bekafeza setsembiso sakhe lebekasente eminyakeni leminyenti leyendlulile kumngani wakhe Abrahama. (Gen. 22:15-18) Ngetulu kwaloko, ngaso sonkhe sikhatsi Jehova nakasebentisa inkhululeko yakhe, isuke ihambisana nelutsandvo kanye nekulunga. Loku sikubona endleleni layala ngayo ema-Israyeli lashiya kukhonta kweliciniso emahlandla lamanyenti. Ngesikhatsi aphendvuka ngalokusuka enhlitiyweni, Jehova wakhombisa lutsandvo kanye nemusa ngekutsi atsi: “Ngiyawukuphilisa kunhlanhlatsela kwabo, ngibatsandze ngekukhululeka.” (Hos. 14:4) Lesi sibonelo lesihle lesingasilingisa, sekutsi sisebentise inkhululuko yetfu yekutikhetsela kuze kuzuze labanye.
4, 5. (a) Ngubani lowaba wekucala kutfola sipho saNkulunkulu senkhululeko yekutikhetsela, futsi wayisebentisa njani? (b) Ngumuphi umbuto lokufanele sitibute wona?
4 Ngesikhatsi Jehova acala kudala, wakhetsa kuniketa tidalwa takhe letihlakaniphile inkhululeko yekutikhetsela. Sidalwa sekucala lesatfola lesipho bekuyiNdvodzana yakhe lelitibulo, ‘lengumfanekiso waNkulunkulu longabonakali.’ (Khol. 1:15) Ngisho nangaphambi kwekutsi Jesu ete emhlabeni, wakhetsa kuhlala etsembekile kuYise futsi wangamlandzeli Sathane nakahlubuka. Kamuva, ngesikhatsi Jesu alapha emhlabeni, wasebentisa inkhululeko yakhe yekutikhetsela kuze amelane nekulingwa sitsa lesikhulu lesinguSathane. (Mat. 4:10) Emthantazweni wakhe locotfo lawenta ngebusuku bangephambi kwekufa kwakhe, Jesu wakhombisa kutsi bekatimisele kwenta intsandvo yaNkulunkulu. Watsi: “Babe, nangabe utsandza, yendlulise lendzebe kimi. Kodvwa akwenteke intsandvo yakho, hhayi intsandvo yami.” (Luk. 22:42) Shengatsi natsi singamlingisa Jesu, ngekutsi sisebentise inkhululeko yetfu yekutikhetsela kuze sidvumise Jehova futsi sente intsandvo yakhe. Kodvwa singakhona yini kukwenta loku?
5 Yebo, singakhona kumlingisa Jesu ngobe natsi sidalwe saba ngumfanekiso waNkulunkulu. (Gen. 1:26) Nobe kunjalo, inkhululeko yetfu ilinganiselwe. Tsine site inkhululeko lephelele njengaJehova. LiVi laNkulunkulu lichaza kutsi inkhululeko lesinayo inemincele futsi kufanele siyihloniphe lemincele Jehova lasibekele yona. Sibonelo saloku sikutsi, bafati kufanele batitfobe kubayeni babo futsi nebantfwana kufanele balalele batali babo. (Ef. 5:22; 6:1) Lemincele iyitsintsa njani indlela lesiyisebentisa ngayo inkhululeko yetfu yekutikhetsela? Imphendvulo yalombuto itawukhombisa kutsi sinelikusasa lelinjani.
UYISEBENTISA KAHLE NOBE KABI YINI INKHULULEKO YEKUTIKHETSELA?
6. Niketa sibonelo lesikhombisa kutsi kungani kubalulekile kutsi inkhululeko yetfu ibe nemincele.
6 Kuba nenkhululeko lenemincele kusho kuba nenkhululeko mbamba yini? Yebo! Kungani sisho njalo? Imincele yentelwe kuvikela bantfu. Nasi sibonelo: Singakhetsa kusebentisa inkhululeko yetfu yekutikhetsela ngekutsi siye edolobheni lelikhashane. Nobe kunjalo, singativa siphephile yini nangabe singahamba ngemoto emgwacweni lomkhulu lote imitsetfo yemigwaco, lapho wonkhe muntfu anenkhululeko yekukhetsa kutsi ufuna kuhamba ngelitubane lelingakanani nobe kuye ngaye kutsi ufuna kuhamba kuluphi luhlangotsi lwalomgwaco? Ecinisweni besingeke. Imincele imcoka kuze sonkhe sijabulele tibusiso letiletfwa kuba nenkhululeko sibili. Kuze sikhone kuyichaza kabanti lendzaba yekusebentisa lenkhululeko yetfu yekutikhetsela silandzela imincele leyabekwa nguJehova, ase sicoce ngaletinye tibonelo letiseBhayibhelini.
7. (a) Sipho senkhululeko yekutikhetsela Adamu lebekanaso samenta wehluka njani etilwaneni lebetise-Edeni? (b) Chaza lenye indlela Adamu layisebentisa ngayo inkhululeko yakhe yekutikhetsela.
7 Ngesikhatsi Nkulunkulu adala umuntfu wekucala lokungu-Adamu, wamniketa sipho lesifanako naleso lasiniketa tidalwa takhe letihlakaniphile ezulwini, lokuyinkhululeko yekutikhetsela. Loku kwenta Adamu wehluka etilwaneni, njengoba tona ticondziswa yimvelo. Cabanga ngendlela Adamu layisebentisa kahle ngayo inkhululeko lebekanayo yekutikhetsela. Tilwane tadalwa kucala kunemuntfu. Nobe kunjalo, Jehova waniketa umuntfu wekucala lilungelo lekwetsa tilwane emabito. LiBhayibheli litsi Nkulunkulu “watiletsa kumuntfu kutsi abone kutsi utetsa njani.” Ngemuva kwekuba Adamu sekatibukile letilwane futsi watetsa emabito lafanele, Jehova akazange aphikisane netincumo ta-Adamu. Kunaloko, “lawo mabito latetsa wona tabitwa ngawo.”—Gen. 2:19.
8. Adamu wayisebentisa njani kabi inkhululeko yakhe yekutikhetsela, futsi loku kwaba namiphi imiphumela?
8 Kuyadzabukisa kutsi Adamu akazange enetiseke ngalomsebenti Nkulunkulu lebakamnikete wona wekunakekela lipharadisi lebelisemhlabeni. Akazange enetiseke nangenkhululeko lebekayinikwe nguNkulunkulu letsi: “Talanani, nandze, nigcwalise umhlaba, niwuncobe. Nibuse etikwetinhlanti . . . . nasetikwetinyoni . . . . nasetikwato tonkhe tilwane letihamba emhlabeni.” (Gen. 1:28) Kunaloko, wakhetsa kungawulaleli umtsetfo Nkulunkulu lebekamnikete wona, ngekutsi adle sitselo Nkulunkulu lebekatse angasidli. Kuyisebentisa kabi kwakhe lenkhululeko yekutikhetsela kwabangela kutsi situkulwaneni sakhe sihlupheke futsi sive buhlungu lobukhulu. (Rom. 5:12) Kwati imiphumela yesincumo sa-Adamu kufanele kusente sifune kuyisebentisa kahle inkhululeko yetfu yekutikhetsela futsi silandzele imincele lebekwe nguJehova.
9. Nguyiphi inkhululeko Jehova layiniketa sive sakhe sema-Israyeli, futsi lesive sayisebentisa njani?
9 Ngenca yekutsi bo-Adamu na-Eva abazange balalele, bandlulisela sono kanye nekufa esitukulwaneni sabo. Nanobe kunjalo, lesitukulwane sachubeka sinenkhululeko yekutikhetsela. Loku sikubona endleleni Nkulunkulu lasebentelana ngayo nesive sema-Israyeli. Asebentisa Mosi, Jehova waniketa lesive sema-Israyeli inkhululeko yekutikhetsela kutsi siyafuna yini kuba sive sakhe lesiligugu nobe cha. (Eks. 19:3-6) Senta njani lesive? Ngekutitsandzela, lesive sakhetsa kuba sive lesibitwa ngelibito laNkulunkulu futsi savuma satsi: “Konkhe lokushiwo nguSimakadze siyawukwenta.” (Eks. 19:8) Kodvwa lokudzabukisako kutsi ngekuhamba kwesikhatsi lesive sayisebentisa kabi lenkhululeko yekutikhetsela futsi sasephula leso setsembiso. Ngako, shengatsi singafundza kulesibonelo sema-Israyeli futsi siyisebentise kahle inkhululeko yetfu yekutikhetsela ngekutsi sichubeke sisondzela kuJehova, silalele imiyalo yakhe.—1 Khor. 10:11.
10. Ngutiphi tibonelo letikhombisa kutsi bantfu labanesono bangayisebentisa inkhululeko yabo yekutikhetsela kuze badvumise Nkulunkulu? (Buka sitombe lesisekucaleni kwalesihloko.)
10 Encwadzini yemaHebheru sehluko 11, sifundza ngetinceku taNkulunkulu letingu-16 letakhetsa kusebentisa inkhululeko yato yekutikhetsela ngekuvumelana nemincele lebekwe nguJehova. Ngekwenta kanjalo, tatfola tibusiso letinyenti futsi taba nelitsemba lelihle ngelikusasa. Nasi sibonelo: Nowa wakhombisa kutsi unekukholwa ngekutsi alalele umyalo waNkululunkulu wekwakha umkhumbi kuze asindzise umndeni wakhe nesitukulwane lebesitawulandzela. (Heb. 11:7) Bo-Abrahama naSara bawulalela ngekutitsandzela umyalo waNkulunkulu wekuya eveni lesetsembiso. Ngisho nobe besebahambe libanga lelidze, bebanelitfuba lekubuyela emuva e-Uri, lebekulidobha lebelinjingile. Nobe kunjalo, bebanake kakhulu “kugcwaliseka kwaletetsembiso [taNkulunkulu]” ngobe “bebafuna kutfola indzawo lencono.” (Heb. 11:8, 13, 15, 16) Mosi wawala umcebo waseGibhithe, “wakhetsa kuhlushwa nebantfu baNkulunkulu kunekutsi atijabulise kwesikhashana esonweni.” (Heb. 11:24-26) Shengatsi singakulingisa kukholwa kwaletinceku taNkulunkulu tasendvulo ngekutsi siyisebentise kahle inkhululeko yetfu yekutikhetsela, siyisebentisele kwenta intsandvo yaNkulunkulu.
11. (a) Nguliphi lilungelo leliletfwa kuba nenkhululeko yekutikhetsela? (b) Yini lekwenta ufune kuyisebentisa kahle inkhululeko yakho yekutikhetsela?
11 Nanobe kungase kubonakale kumelula kutsi lomunye umuntfu asentele tincumo, kodvwa loko kungasemuka lilungelo lesinalo lekutikhetsela. Lelilungelo kukhulunywa ngalo kuDutheronomi 30:19, 20. (Fundza.) Livesi 19 lichaza inkhululeko Nkulunkulu layiniketa ema-Israyeli. Evesini 20 sifundza ngekutsi Jehova wawaniketa litfuba lekukhombisa loko lobekusetinhlitiyweni tawo. Natsi singakhetsa kukhonta Jehova. Ngabe silisebentise kahle kakhulu lelilungelo lekutikhetsela nasingalisebentisela kukhombisa kutsi simtsandza kangakanani Nkulunkulu futsi sifuna kumniketa ludvumo lolumfanele.
UNGAYISEBENTISI KABI INKHULULEKO YAKHO YEKUTIKHETSELA
12. Yini lokungakafaneli siyente ngenkhululeko yetfu yekutikhetsela?
12 Asesitsi upha umngani wakho sipho lesiligugu. Bewungeva buhlungu nawungeva kutsi uvele nje wasilahla nobe usisebentisele kulimata lomunye. Ngako, cabanga ngendlela Jehova lativa ngayo nakabuka bantfu labanyenti basebentisa kabi inkhululeko yabo yekutikhetsela, baze balimate nalabanye. Kodvwa loku akumangalisi, ngobe liBhayibheli labiketela kutsi “emalangeni ekugcina” bantfu bayawuba ‘ngulabangabongi.’ (2 Thim. 3:1, 2) Shengatsi singete sayisebentisa kabi lenkhululeko yetfu yekutikhetsela levela kuJehova. Yini lesingayenta kuze singayisebentisi kabi lenkhululeko yetfu yekutikhetsela?
13. Yini lesingayenta kuze singayisebentisi kabi inkhululeko yetfu?
13 Sonkhe sinenkhululeko yekukhetsa bangani, indlela yekugcoka neyekutilungisa kanye nendlela yekutijabulisa. Nanobe kunjalo, inkhululeko yetfu ingaba “njengesaba sekwenta lokubi” nangabe sikhetsa kuba tigcili tesifiso setfu senyama nobe nasikhetsa kuphila ngendlela lembi yalelive. (Fundza 1 Phetro 2:16.) Esikhundleni sekutsi sisebentise lenkhululeko yetfu “njengelitfuba lekwenta lokufiswa yinyama,” sifuna kwenta tincumo letitasisita silalele lomyalo lotsi: “Tonkhe tintfo tenteleni kukhatimulisa Nkulunkulu.”—Gal. 5:13; 1 Khor. 10:31.
14. Kwetsemba Jehova kuhlangana kanjani nekusebentisa inkhululeko yetfu yekutikhetsela?
14 Lenye indlela yekusebentisa kahle lenkhululeko yetfu yekutikhetsela ikutsi setsembele kuJehova futsi simvumele kutsi asicondzise asebentisa imiyalo lasibekele yona. LiBhayibheli litsi Jehova ‘nguye losifundzisako kutsi ngukuphi lokuncono kunako konkhe kitsi, losilayela indlela lekufanele sihambe ngayo.’ (Isa. 48:17) Kufanele sivume kutsi aliciniso lamavi laphefumulelwe latsi: “Kute umuntfu lotiphatsele yena imphilo yakhe. Akusiko kwemuntfu kutsi aticondzisele yena tinyatselo takhe.” (Jer. 10:23) Shengatsi singete salingisa Adamu nema-Israyeli lahlubuka Nkulunkulu ngekutsi setsembele ekuhlakanipheni kwetfu. Esikhundleni saloko, kufanele ‘setsembe Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo [yetfu].’—Taga 3:5.
KUHLONIPHA INKHULULULEKO YALABANYE YEKUTIKHETSELA
15. Yini lesiyifundzako kulesimiso lesitfolakala kuGalathiya 6:5?
15 Lomunye umncele lesinawo nakutiwa endzabeni yenkhululeko yekutikhetsela kutsi kufanele sihloniphe lilungelo lalabanye lekutentela tincumo ekuphileni. Kungani? Kungenca yekutsi sonkhe sinelilungelo lekutikhetsela, ngako njengemaKhristu ngeke sente tincumo letifanako. Loku kufaka ekhatsi loko lesikwentako nendlela lesimkhonta ngayo Jehova. Khumbula simiso lesitfolakala kuGalathiya 6:5. (Fundza.) Nangabe sati kutsi umKhristu ngamunye kufanele ‘atetfwalele umtfwalo wakhe,’ loko kutawusenta kutsi siyihloniphe inkhululeko yabo yekutikhetsela.
Singatentela tincumo ngaphandle kwekuphocelela labanye kutsi bente njengatsi (Fundza sigaba 15)
16, 17. (a) Nguyiphi inkinga leyaba khona eKhorinte lebeyitsintsa inkhululeko yekutikhetsela? (b) Pawula wayicatulula njani lenkinga, futsi loku kusifundzisani mayelana nekuhlonipha emalungelo alabanye?
16 Cabanga ngesibonelo lesisitfola eBhayibhelini lesisikhombisa kutsi kungani kufanele sihloniphe lilungelo lebazalwane betfu lekwenta tincumo letitsintsa nembeza. EmaKhristu aseKhorinte ehlukana ekhatsi mayelana nekudla inyama lebeyinikelwe etitfombeni kodvwa kamuva bese iyatsengiswa emakethe. Labanye bebatsi: ‘Ngenca yekutsi titfombe atisilutfo, lenyama singayidla nganembeza lokhululekile.’ Nobe kunjalo, labanye lebebake bakhonta letitfombe beva shengatsi kudla lenyama bekusento sekukhonta. (1 Khor. 8:4, 7) Lena bekuyindzaba lematima lebeyingabhidlita libandla. Pawula wawasita njani lamaKhristu aseKhorinte kutsi abe nembono waNkulunkulu ngalendzaba?
17 Kwekucala, Pawula wakhumbuta lamacembu lamabili kutsi kudla bekungeke kuwasondzete kuNkulunkulu. (1 Khor. 8:8) Kwesibili, wawecwayisa ngekutsi angalivumeli ‘lilungelo lawo lekukhetsa’ kutsi libe “sikhubekiso kulabo lababutsakatsaka.” (1 Khor. 8:9) Kamuva wayala labo labanabonembeza labasheshe batsintseke kutsi bangabehluleli labo labakhetsa kudla leyo nyama. (1 Khor. 10:25, 29, 30) Ngako, umKhristu ngamunye bekufanele ente sincumo lesihlakaniphile kulendzaba lebeyitsintsa kukhonta Jehova. Loku kusho kutsi natsi lamuhla kufanele sihloniphe lilungelo lebazalwane betfu labanalo lekutentela tincumo etindzabeni letitsintsa nembeza.—1 Khor. 10:32, 33.
18. Utawukhombisa njani kutsi uyabonga ngekuba nalesipho lesiyinkhululeko yekutikhetsela?
18 Jehova usinikete inkhululeko yekutikhetsela futsi lena yinkhululeko mbamba. (2 Khor. 3:17) Siyayitsandza lenkhululeko ngobe isiniketa litfuba lekwenta tincumo letikhombisa kutsi simtsandza kangakanani Jehova. Shengatsi singachubeka sikhombisa kutsi siyabonga ngalesipho lesiligugu ngekusisebentisela kudvumisa Nkulunkulu futsi sihloniphe nendlela labanye labakhetsa kusisebentisa ngayo lesipho.