SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 8
Tfutfukisa Kuthula Ngekutsi Ulwisane Nemona
“Asiphishanekele tintfo letiletsa kuthula netintfo letisenta sakhane.”—ROM. 14:19.
INGOMA 113 “Imfuyo Yethu Yokuthula”
LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKOa
1. Umona wawutsintsa njani umndeni wakuboJosefa?
JAKOBE bekawatsandza onkhe emadvodzana akhe, kodvwa bekatsandza kakhulu Josefa lobekaneminyaka lengu-17. Yini leyentiwa bomnakabo Josefa? Bacala kuba nemona, futsi lomona wabenta bamenyanya. Josefa bekangakenti lutfo lobelungabangela bomnakabo kutsi bamenyanye. Nobe kunjalo, bamtsengisa kuze abe sigcili futsi bacala emanga kubabe wabo batsi indvodzana yakhe layitsandzako idliwe silwane sesiganga. Umona wenta kwaba bete kuthula emndenini wakubo futsi bevisa babe wabo buhlungu.—Gen. 37:3, 4, 27-34.
2. Ngekusho kwaGalathiya 5:19-21, kungani umona uyingoti?
2 EmiBhalweni, umonab ubalwa ‘njengemisebenti yenyama’ lebangela kufa futsi lengavimbela umuntfu kutsi atfole uMbuso waNkulunkulu. (Fundza Galathiya 5:19-21.) Umona uvame kubangela inzondo, kucabana, nentfukutselo lengalawuleki.
3. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?
3 Sibonelo sabomnakabo Josefa sikhombisa kutsi umona ungakucedza kuthula nebuhlobo lobukhona emndenini. Ngisho nobe singeke sikwente loko lokwentiwa bomnakabo Josefa, kodvwa sonkhe sinesono futsi sinenhlitiyo leyenganako. (Jer. 17:9) Kungako ngaletinye tikhatsi sitawuba nemona. Asesifundze ngetibonelo letiseBhayibhelini letisecwayiso futsi letisisita sibone kutsi yini lengabangela umona kutsi ukhule etinhlitiyweni tetfu. Sitawubese sicoca ngetindlela lesingatisebentisa kuze silwisane nemona futsi sitfutfukise kuthula.
YINI LENGABANGELA UMONA?
4. Kungani emaFilisti bekanemona nga-Isaka?
4 Umcebo. Isaka bekacebile futsi emaFilisti aba nemona ngaye. (Gen. 26:12-14) EmaFilisti agcibedzela ngemhlaba yonkhe imitfombo lebeyisetjentiswa ngu-Isaka kuze anatsise imfuyo yakhe. (Gen. 26:15, 16, 27) NjengemaFilisti, labanye lamuhla baba nemona ngebantfu labanemcebo lomnyenti kwendlula bona. Bantfu abagcini ngekufuna tintfo talabanye, kodvwa baphindze bafise shengatsi labantfu ngabe bete leto tintfo.
5. Kungani baholi benkholo baba nemona ngaJesu?
5 Nangabe lotsite atsandvwa ngulabanye. Baholi benkholo labangemaJuda bebanemona ngaJesu ngoba bekatsandvwa bantfu labanyenti. (Mat. 7:28, 29) Jesu bekamelele Nkulunkulu futsi bekafundzisa liciniso. Nobe kunjalo, labaholi benkholo basakata emanga ngaye kuze bangcolise ligama lakhe. (Mak. 15:10; Joh. 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Ngusiphi sifundvo lesisecwayiso lesisitfolako kulendzaba? Siyaciniseka kutsi asibi nemona ngebazalwane nabodzadze labatsandvwako ebandleni ngenca yebuntfu babo lobuhle. Kunaloko, kufanele setame kulingisa lobuntfu babo lobuhle.—1 Khor. 11:1; 3 Joh. 11.
6. Diyotrefesi wakhombisa njani kutsi bekanemona?
6 Kuba nemalungelo. Ngelikhulu lekucala, Diyotrefesi bekanemona ngebantfu lebebahola ebandleni lebuKhristu. ‘Bekatsandza kuba sembili’ emkhatsini wemalunga elibandla, ngako wakhuluma tintfo letimbi ngemphostoli Johane kanye nangalabanye bazalwane kuze emalunga elibandla angabahloniphi. (3 Joh. 9, 10) Ngisho nobe singeke sikwente loko lokwentiwa nguDiyotrefesi, natsi singaba nemona ngemKhristu lotfola sabelo lebesisifuna, ikakhulukati nasibona kutsi besingasenta kancono kunalomzalwane lositfolile.
Inhlitiyo yetfu ifana nemhlabatsi, futsi buntfu betfu lobuhle bufana netimbali letinhle. Umona ufana nelukhula lolungushevu. Umona uyabucedza buntfu lobuhle, lobufana nelutsandvo, luvelo kanye nemusa (Buka sigaba 7)
7. Umona ungaba namuphi umphumela kitsi?
7 Umona ufana nelukhula. Lomona nawukhula etinhlitiyweni tetfu kungaba matima kulwisana nawo. Umona ubangela kutsi sitikhukhumete futsi usenta siticabangele tsine. Umona usivimbela kutsi sibebete buntfu lobuhle njengelutsandvo, luvelo nemusa. Ngekushesha nje nasibona kutsi umona uyakhula etinhlitiyweni tetfu, kufanele silwisane nawo. Singalwisana njani nemona?
TFOBEKA FUTSI WENETISEKE
Singalwisana njani nemona lofananiswe nelukhula? Ngekusitwa ngumoya longcwele waNkulunkulu, singakhona kutfobeka futsi senetiseke esikhundleni sekutsi sibe nemona (Buka tigaba 8-9)
8. Ngubuphi buntfu lobungasisita silwisane nemona?
8 Singalwisana nemona ngekutsi sitfobeke futsi senetiseke. Nangabe sinalobuntfu lobuhle, angeke sibe nemona. Kutfobeka kutasisita singatikhukhumeti. Umuntfu lotfobekile akaboni shengatsi ufanelwe ngulokuncono kunalabanye. (Gal. 6:3, 4) Umuntfu lowenetisekako uyakujabulela loko lanako futsi akaticatsanisi nalabanye. (1 Thim. 6:7, 8) Nangabe umuntfu atfobekile futsi enetiseka, uyajabula nakabona lomunye umuntfu atfola intfo lenhle.
9. Ngekusho kwaGalathiya 5:16 kanye naFiliphi 2:3, 4, umoya longcwele utasisita kutsi senteni?
9 Sidzinga umoya longcwele waNkulunkulu kuze usisite singabi nemona futsi usisite sikhone kutfobeka nekwenetiseka. (Fundza Galathiya 5:16; Filiphi 2:3, 4.) Umoya longcwele waJehova utasisita sihlolisise imicabango yetfu kanye netisusa tetfu. Ngekusitwa nguNkulunkulu, singakhona kucabanga tintfo letinhle kunekutsi sicabange tintfo letimbi. (Hla. 26:2; 51:10) Cabanga ngetibonelo taMosi naPawula labakhona kulwisana nemona.
Um-Israyeli losemusha ugijima uya kuMosi nakuJoshuwa ubatjela kutsi emadvodza lamabili alingisa baphrofethi. Joshuwa utjela Mosi kutsi awathulise lamadvodza, kodvwa Mosi uyala. Kunaloko, utjela Joshuwa kutsi uyawabongela lamadvodza lamabili ngekutsi Jehova uwanike umoya waKhe. (Buka sigaba 10)
10. Ngusiphi simo lokungenteka salinga Mosi? (Buka sitfombe lesisekucaleni.)
10 Mosi bekangumholi webantfu baNkulunkulu kodvwa akazange avimbele labanye kutsi babe nalelo lungelo. Nasi sibonelo, ngalelinye lilanga Jehova watsatsa lomunye wemoya wakhe longcwele kuMosi futsi wawuniketa sicumbi semadvodza lamadzala aka-Israyeli lebesime eceleni kwelithende lekuhlangana. Ngemuva kwaloko, Mosi weva kutsi emadvodza lamabili lebekangekho kulelithende lekuhlangana nawo awutfola umoya longcwele futsi acala kulingisa baphrofethi. Mosi wenta njani ngesikhatsi Joshuwa amcela kutsi avimbe lamadvodza lamabili? Akazange abe nemona ngekutsi Jehova uyawanaka lamadvodza. Kunaloko watfobeka futsi wawajabulela ngalelilungelo lawo. (Num. 11:24-29) Ngusiphi sifundvo lesisitfolako kuMosi?
Labadzala bangakulingisa njani kutfobeka kwaMosi? (Buka tigaba 11-12)c
11. Labadzala bangamlingisa njani Mosi?
11 Nangabe ungulomdzala, wake wacelwa yini kutsi uceceshe lomunye kutsi ente sabelo lositsandzako ebandleni? Sibonelo saloko kutsi ungalitsandza lilungelo lekuba ngumchubi weSicongosekulindza lesifundvwa njalo ngeliviki. Nangabe utfobekile njengaMosi, angeke utive shengatsi awukabaluleki nawucelwa kutsi uceceshe lomunye umzalwane kuze esikhatsini lesitako atowenta lesabelo. Esikhundleni saloko utakujabulela kusita lomzalwane.
12. EmaKhristu lamanyenti lamuhla akhombisa njani kutsi ayenetiseka futsi atfobekile?
12 Asesicoce ngalesinye simo bazalwane labanyenti lesebakhulile lababhekana naso. Kuphela iminyaka leminyenti labazalwane babachumanisi betigungu talabadzala. Kodvwa nabefika eminyakeni lengu-80, ngekutitsandzela bayasiyekela lesabelo. Babonisi betigodzi bayatiyekela tabelo tabo nabefika eminyakeni lengu-70 futsi bemukele letinye tabelo. Eminyakeni lesandza kwendlula, emalunga emindeni yaseBethel lamanyenti emhlabeni wonkhe acalise tabelo tawo letinsha emsebentini wekushumayela. Labazalwane nabodzadze labetsembekile abababuki kabi labo lesebenta tabelo lebebatenta.
13. Yini lebeyingenta Pawula kutsi abe nemona ngebaphostoli labangu-12?
13 Umphostoli Pawula usibonelo lesihle semuntfu lobekenetiseka futsi lobekatfobekile. Pawula akazange avumele umona kutsi ukhule. Wasebenta kamatima emsebentini wekushumayela, kodvwa ngekutitfoba watsi: “Ngingulomncane kubaphostoli, futsi akungifaneli kubitwa ngekutsi ngingumphostoli.” (1 Khor. 15:9, 10) Baphostoli labangu-12 bebashumayela naJesu ngesikhatsi alamhlabeni, kodvwa Pawula akazange abe ngumKhristu kwaze kwaba ngemuva kwekufa nekuvuswa kwaJesu. Ngisho nobe abekwa kutsi abe ‘ngumphostoli kubantfu betive,’ Pawula akazange abe ngulomunye webaphostoli labangu-12. (Rom. 11:13; Imis. 1:21-26) Kunekutsi abe nemona ngebaphostoli labangu-12 kanye nangebuhlobo lobusedvute lababujabulela naJesu, Pawula wenetiseka ngaloko lebekanako.
14. Yini lesitayenta nangabe senetiseka futsi sitfobekile?
14 Nangabe senetiseka futsi sitfobekile, sitawulingisa Pawula futsi sibahloniphe labo Jehova labanikete emalungelo. (Imis. 21:20-26) Jehova ubeke labadzala kutsi bahole ebandleni lebuKhristu. Ngisho nobe banesono, Jehova ubatsatsa ‘njengetipho letibantfu.’ (Ef. 4:8, 11) Nangabe siwahlonipha lamadvodza labekiwe futsi silandzela ticondziso lasiniketa tona, sitawuba nebuhlobo lobusedvute naJehova futsi sitawuba nekuthula nalamanye emaKhristu.
“ASIPHISHANEKELE TINTFO LETILETSA KUTHULA”
15. Yini lokufanele siyente?
15 Nangabe sinemona ngalabanye nome labanye banemona ngatsi, angeke kube nekuthula. Kufanele sisuse yonkhe imiva lesibangela kutsi sibe nemona etinhlitiyweni tetfu futsi sigweme kwenta labanye kutsi babe nemona. Kufanele sente letintfo letibalulekile kuze sikhone kulalela umyalo waJehova lotsi: “Asiphishanekele tintfo letiletsa kuthula netintfo letisenta sakhane” (Rom. 14:19) Yini lesingayenta kuze sisite labanye balwisane nemona, futsi singakutfutfukisa njani kuthula?
16. Yini lesingayenta kuze sisite labanye kutsi balwisane nemona?
16 Indlela lesenta ngayo ingabatsintsa kakhulu labanye. Lelive lifuna kutsi ‘sitigabise’ ngetintfo lesinato. (1 Joh. 2:16) Kodvwa loko kubangela kutsi sibe nemona. Sitakugwema kwenta labanye kutsi babe nemona ngekutsi singahlali sikhuluma ngetintfo lesinato noma lesifuna kutitsenga. Lenye indlela lesingakhombisa ngayo kutsi siyakugwema kutfutfukisa umona kutsi sitfobeke ngisho nome sinemalungelo ebandleni. Nasihlale sikhuluma ngemalungelo lesinawo, sitawube senta labanye kutsi babe nemona. Ngalokwehlukile, nangabe sibakhatsalela labanye futsi sibancoma ngalokuhle labakwentako, sisuke sibasita kutsi benetiseke futsi sisuke sitfutfukisa bunye nekuthula ebandleni.
17. Yini banakabo Josefa labakhona kuyenta, futsi leni?
17 Singakhona kulwisana nemona. Asesiphindze sicabange ngesibonelo sabomnakabo Josefa. Ngemuva kweminyaka batsengise Josefa, baphindze bahlangana naye eGibhithe. Ngaphambi kwekutsi atjele bomnakabo kutsi ungubani, wabavivinya kuze abone kutsi besebashintjile yini. Wabalungiselela kudla futsi waniketa Benjamini umnakabo lomncane kudla lokunyenti kunekwabo. (Gen. 43:33, 34) Kute bufakazi lobuveta kutsi labomnakabo baba nemona ngaBhenjamini. Esikhundleni saloko bakhombisa kutsi bayamkhatsalela Bhenjamini kanye nababe wabo Jakobe. (Gen. 44:30-34) Ngesizatfu sekutsi bomnakabo besebete umona, bakhona kubuyisela kuthula emndenini wakubo. (Gen. 45:4, 15) Ngendlela lefanako, nasilwisana nemiva yekuba nemona, sitawusita kuze sigcine imindeni yetfu kanye nelibandla linekuthula.
18. Ngekusho kwemBhalo waJakobe 3:17, 18, yini letawenteka nasisita kuze kube kuthula?
18 Jehova ufuna silwisane nemona futsi sitfutfukise kuthula. Kufanele sisebente kamatima kuze sitente letintfo letimbili. Njengobe sifundzile kulesihloko, kuyenteka sibe nemona. (Jak. 4:5) Sihlala eveni lelikhutsata umona, kodvwa angeke sibe nemona nasitfobekile, nasenetiseka futsi sibonga. Esikhundleni saloko, sitawusita kuze kube nekuthula kanye nekulunga.—Fundza Jakobe 3:17, 18.
INGOMA 130 “Yiba Othethelelayo”
a Inhlangano yaJehova inekuthula. Lokuthula kungaphatamiseka nangabe sivumela imiva yekuba nemona kutsi ikhule. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi yini lebangela umona. Sitawuphindze sicoce ngekutsi singalwisana kanjani nalomkhuba lomubi nangekutsi singakutfutfukisa njani kuthula.
b TINCHAZELO TEMAGAMA LATSITE: Njengobe kuchaziwe eBhayibhelini, umona awugcini nje ngekwenta bantfu bafune tintfo talabanye, kodvwa uphindze ubente babe nesifiso sekutsi labantfu ngabe bete leto tintfo.
c KUCHAZWA KWESITFOMBE: Emhlanganweni wesigungu salabadzala, umzalwane losakhulile lochuba sifundvo seSicongosekulindza ebandleni, ucelwa kutsi aceceshe lomdzala losemusha kuze ente lesabelo. Ngisho nobe lomzalwane asitsandza lesabelo sakhe, kodvwa uyakujabulela kubambisana nesincumo salabadzala sekutsi aceceshe lomzalwane losemusha futsi amncome ngalokusuka enhlitiyweni.