SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 12
Ngusiphi Sikhatsi Lesikahle Sekukhuluma?
‘Kunesikhatsi sekubindza nesikhatsi sekukhuluma.’—SHU. 3:1, 7.
INGOMA 124 “Yiba Qotho Njalo”
LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKOa
1. UmBhalo weMshumayeli 3:1, 7 usifundzisani?
LINYENTI letfu liyakutsandza kukhuluma, kantsi labanye bayakutsandza kubindza. Umbhalo lokutsatselwe kuwo lesihloko uyaveta kutsi kunesikhatsi sekubindza nesikhatsi sekukhuluma. (Fundza Umshumayeli 3:1, 7.) Nobe kunjalo, siye sifise shengatsi labanye bazalwane nabodzadze bangakhuluma kakhulu, kantsi ngalesinye sikhatsi siye sifise shengatsi labanye bangabindza.
2. Ngubani lonelilungelo lekusibekela imitsetfo yekutsi kunini lapho kufanele sikhulume khona futsi kanjani?
2 Kukhuluma kusipho lesivela kuJehova. (Eks. 4:10, 11; Semb. 4:11) EVini lakhe, usisita sicondze kutsi singasisebentisa njani lesipho. Kulesihloko, sitawucoca ngetibonelo letiseBhayibhelini letitasisita sati lapho kufanele sikhulume khona nalapho kufanele sibindze khona. Sitawuphindze sibone kutsi Jehova utiva njani ngaloko lesikushoko kulabanye. Kwekucala, asesicoce ngekutsi kunini lapho kufanele sikhulume khona.
KUNINI LAPHO KUFANELE SIKHULUME KHONA?
3. Ngekusho kwaRoma 10:14, kunini lapho kufanele sikhulume khona?
3 Kufanele sihlale sikulungele kukhuluma ngaJehova nangeMbuso. (Mat. 24:14; fundza Roma 10:14.) Nasenta njalo, sitawube silingisa Jesu. Lesinye sizatfu lesenta Jesu weta emhlabeni, bekukufundzisa liciniso ngaBabe wakhe. (Joh. 18:37) Kodvwa kufanele sikhumbule kutsi nendlela lesikhuluma ngayo ibalulekile. Nangabe sikhuluma nalabanye ngaJehova, kufanele sente njalo “ngemoya lomuhle nangenhlonipho lenkhulu,” futsi kufanele sikhombise kuyicabangela indlela labanye labativa ngayo kanye nangetintfo labatikholelwako. (1 Phet. 3:15) Loko kutawenta kutsi singagcini nje ngekukhuluma nemuntfu, kodvwa sitawuphindze simtsintse nenhlitiyo.
4. Ngekusho kweTaga 9:9, emavi etfu angabasita njani labanye?
4 Labadzala kufanele bangangabati kukhuluma nemzalwane nobe dzadze nangabe adzinga kwelulekwa. Kuliciniso kutsi batawukhetsa sikhatsi lesikahle sekukhuluma kuze bangamhlazisi lomzalwane nobe dzadze. Kungadzingeka kutsi balindze kuze kube ngulapho sekute khona bantfu. Labadzala bayakugwema kukhuluma ngendlela letamehlisela sitfunti loyo lolalele. Nobe kunjalo, bayachubeka bakhombisa labanye timiso teliBhayibheli letingabasita kutsi bente ngekuhlakanipha. (Fundza Taga 9:9.) Kungani kubalulekile kutsi sibe nesibindzi sekukhuluma nangabe kudzingekile? Cabanga nganati tibonelo letimbili letingafani. Sekucala, indvodza bekufanele isite emadvodzana ayo, kantsi sesibili, umfati bekufanele atjele inkhosi legcotjiwe kutsi beyente sincumo lesikabi.
5. Kunini lapho UmPhristi Lophakeme Eli ehluleka khona kukhuluma?
5 UmPhristi Lophakeme Eli bekanemadvodzana lamabili lebekawatsandza kakhulu. Lamadvodzana bekangamhloniphi Jehova. Bekanemalungelo labalulekile ekuba baPhristi ethendeni lekukhontela. Kodvwa bekawasebentisa kabi lamalungelo awo, bekangayihloniphi iminikelo lebeyentiwa kuJehova futsi bekakhombisa kwedzelela ngekutiphatsa kabi ngekwelicansi. (1 Sam. 2:12-17, 22) Ngekusho kweMtsetfo waMosi, lamadvodzana a-Eli bekufanele abulawe, kodvwa Eli bekawekhuta kuphela futsi awavumela kutsi achubeke akhonta ethendeni lekukhontela. (Dut. 21:18-21) Yini Jehova layicabanga ngaloko Eli lakwenta ngalesimo? Watsi ku-Eli: “Wentiwa yini lokutsi uhloniphe kakhulu emadvodzana akho kunekutsi uhloniphe mine?” Jehova wase uncuma kutsi abulawe lamadvodza lebekatiphatsa kabi.—1 Sam. 2:29, 34.
6. Yini lesiyifundzako ku-Eli?
6 Sitfola sifundvo lesibalulekile esibonelweni sa-Eli. Nangabe siva kutsi sihlobo setfu nobe umngani wetfu wephule umtsetfo waJehova, kufanele sikhulume naye futsi simkhumbute ngetimiso taJehova. Kutawufanele siciniseke kutsi uyalitfola lusito laludzingako lelivela kuJehova asebentisa labadzala belibandla. (Jak. 5:14) Asifuni kufanana na-Eli, sihloniphe umngani nobe sihlobo setfu kwendlula Jehova. Kufanele sibe nesibindzi kuze sikhulume nemuntfu lodzinga kulungiswa, futsi nasenta imetamo kutawuba nemiphumela lemihle. Nyalo, naka umehluko kuloko lokwentiwa ngu-Eli naloko lokwentiwa ngu-Abigayili, umfati longum-Israyeli.
Abigayili wabeka sibonelo lesihle ngekukhetsa sikhatsi lesikahle sekukhuluma (Buka tigaba 7-8)d
7. Kungani Abigayili akhuluma naDavide?
7 Abigayili bekangumfati wendvodza lenjingile lebekutsiwa nguNabali. Ngesikhatsi Davide kanye nemadvodza labekanye nawo babalekela iNkhosi Sawula, bacitsa sikhatsi lesinyenti bahlala nebelusi betimvu taNabali futsi bativikela etigebengwini. Nabali wababonga yini ngaloko? Cha. Ngesikhatsi Davide amcela kutsi aphe emadvodza lebekahamba nawo kudla, Nabali watfukutsela futsi wawetfuka lamadvodza. (1 Sam. 25:5-8, 10-12, 14) Umphumela waloko waba kutsi Davide wase uncuma kubulala onkhe emadvodza lebekasemndenini waNabali. (1 Sam. 25:13, 22) Lomonakalo bewungavikelwa njani? Abigayili wabona kutsi besekusikhatsi lesikahle sekukhuluma, ngako wahamba wayokhuluma naDavide lobekahamba nemadvodza langu-400 lebekahlomile futsi atfukutsele.
8. Yini lesiyifundzako esibonelweni sa-Abigayili?
8 Ngesikhatsi Abigayili ahlangana naDavide, wakhuluma ngesibindzi, ngenhlonipho nangendlela leyenta Davide wafuna kwenta loko lebekakusho. Ngisho nobe lenkinga beyingakabangwa ngu-Abigayili, kodvwa wacolisa kuDavide. Bekati kutsi Davide ungumuntfu lokahle futsi Abigayili beketsemba kutsi Jehova utamsita. (1 Sam. 25:24, 26, 28, 33, 34) Njenga-Abigayili, kufanele sibe nesibindzi sekukhuluma nangabe sibona kutsi umuntfu lotsite wenta intfo letamlimata. (Hla. 141:5) Kufanele sibe nenhlonipho futsi sibe nesibindzi. Nangabe siniketa umuntfu seluleko lasidzingako, sisuke sikhombisa kutsi sibangani bakhe mbamba.—Taga 27:17.
9-10. Yini labadzala lokufanele bayikhumbule nabeluleka labanye?
9 Kubalulekile kutsi labadzala babe nesibindzi sekukhuluma nemalunga elibandla langenti kahle. (Gal. 6:1) Labadzala bayati kutsi nabo banesono futsi ngalelinye lilanga batawusidzinga seluleko. Kodvwa loko akubavimbi kutsi banikete seluleko nakufanele. (2 Thim. 4:2; Thit. 1:9) Nabeluleka umuntfu, betama kusebentisa sipho sabo sekukhuluma kuze bamfundzise kahle futsi bambeketelele. Basuke bamtsandza umzalwane wabo futsi lolutsandvo lubakhutsata kutsi bamsite. (Taga 13:24) Kodvwa umgomo wabo loyinhloko kuhlonipha Jehova ngekutsi bavikele libandla basebentisa timiso taJehova.—Imis. 20:28.
10 Nyalo, sesicocile ngekutsi kunini lapho kufanele sikhulume khona. Nobe kunjalo, kunetimo lapho kufanele sibindze khona. Ngubuphi bumatima lesingabhekana nabo etimeni letinjalo?
KUNINI LAPHO KUFANELE SIBINDZE KHONA?
11. Ngumuphi umfanekiso Jakobe lawusebentisa, futsi kungani ukahle?
11 Ngalesinye sikhatsi kumatima kulawula indlela lesikhuluma ngayo. Jakobe longumbhali weliBhayibheli wasebentisa umfanekiso lokahle kuze achaze lenkinga. Watsi: “Nangabe kukhona longoni ngemavi, loyo muntfu uphelele, uyakwati nekulawula umtimba wakhe wonkhe.” (Jak. 3:2, 3) Ematomu afakwa enhloko kanye nasemlonyeni welihhashi. Nangabe umgibeli welihhashi advonsa lamatomu, uyakhona kulicondzisa lapho kufanele liye khona nobe alimise. Nangabe umgibeli sekangakawabambi kahle lamatomu, lelihhashi lingagcwala tiganga futsi litilimate lona kanye nemgibeli walo. Ngendlela lefanako, nangabe sehluleka kulawula indlela lesikhuluma ngayo, kungaba nemonakalo lomkhulu. Asesicoce ngetimo lapho kufanele “sidvonse khona ematomu” futsi sibindze.
12. Kunini lapho kufanele “sidvonse khona ematomu” futsi sibindze?
12 Wenta njani nangabe uva kutsi umzalwane nobe dzadze wati indzaba letsite lokungakafaneli itjelwe labanye? Nasi sibonelo, asesitsi uhlangana nemuntfu lohlala endzaweni lapho umsebenti wetfu wekushumayela uvinjelwe khona, uyalingeka yini ngekumcela kutsi akutjele imininingwane ngendlela umsebenti wetfu lowentiwa ngayo kulelo live? Liciniso likutsi usuke ubuta ngetisusa letinhle. Siyabatsandza bazalwane betfu futsi sinendzaba ngaloko lokwentekako kubo. Ngisho sithantaza, sibathantazela ngalokucondzile. Nobe kunjalo, lesi kungaba sikhatsi sekutsi “sidvonse ematomu” futsi sibindze. Nangabe sicindzetela umuntfu kutsi asitjele indzaba leyimfihlo, sisuke sikhombisa kutsi asimtsandzi yena kanye nebazalwane nabodzadze labametsembako kutsi angeke atjele muntfu ngendlela umsebenti wekushumayela lowentiwa ngayo kuleyo ndzawo. Kute emkhatsini wetfu lofuna kubetfwesa umtfwalo lomatima bazalwane nabodzadze labahlala emaveni lapho umsebenti wekushumayela uvinjelwe khona. Ngendlela lefanako, kute umzalwane nobe dzadze lohlala kuleyo ndzawo longafuna kuveta imininingwane ngendlela boFakazi labawenta ngayo umsebenti wekushumayela nobe indlela labachuba ngayo imihlangano.
13. Njengobe kuvetiwe kuTaga 11:13, yini labadzala lokufanele bayente, futsi leni?
13 Labadzala kufanele basisebentise simiso seliBhayibheli lesikuTaga 11:13 ngekutsi bakwati kugcina tindzaba letiyimfihlo. (Fundza.) Loku kungaba matima ikakhulukati nangabe lomdzala ashadile. Labashadene bacinisa umshado wabo ngekutsi bahlale bakhulumisana futsi batfululelana sifuba nangetindzaba letitsite letiyimfihlo, ngemiva yabo kanye nangekukhatseteka kwabo. Kodvwa lomdzala kufanele akhumbule kutsi akukafaneli avete ‘tindzaba letiyimfihlo’ talabanye ebandleni. Nangabe atawukhuluma ngato, lidvumela lakhe litawonakala futsi ngeke asetsenjwa. Labo labaniketwa emalungelo ebandleni, akukafaneli babe “nelulwimi lolumphacambili.” (1 Thim. 3:8) Loku kusho kutsi akukafaneli bayenge labanye nobe bahlebe labanye. Nangabe lomdzala amtsandza umfati wakhe, angeke amtjele ngetindzaba lokungakafaneli atati.
14. Umfati walomdzala angayisita njani indvodza yakhe kutsi ibe nelidvumela lelihle?
14 Umfati angayisita indvodza yakhe kutsi ibe nelidvumela lelihle ngekutsi angayiphoceleli kutsi ikhulume tindzaba letiyimfihlo. Nangabe umfati asisebentisa leseluleko, usuke akhombisa kutsi uyayisekela indvodza yakhe nekutsi uyabahlonipha labo labayitjele tintfo letiyimfihlo. Lokubaluleke kakhulu kutsi ujabulisa Jehova ngobe usuke afaka sandla ekwenteni libandla libe nekuthula futsi libe nebunye.—Rom. 14:19.
JEHOVA UTIVA NJANI NGALESIKUSHOKO?
15. Jehova wativa njani ngebangani baJobe labatsatfu, futsi kungani?
15 Singafundza lokunyenti encwadzini yeliBhayibheli yaJobe ngekutsi singakhuluma njani futsi nini. Ngemuva kwekutsi Jobe sekahlupheke kakhulu, kwefika emadvodza lamane atomdvudvuta futsi amnikete seluleko. Kwaphela sikhatsi lesidze lamadvodza abindzile. Kodvwa kuloko lokwashiwo ngulamatsatfu alamadvodza, Elifazi, Bildadi naSofari, kuyacaca kutsi akazange asebentise lesikhatsi lebekabindze ngaso kuze acabange ngekutsi bekatamsita njani Jobe. Kunaloko, lamadvodza bekacabanga ngekutsi yini lebeyingaba bufakazi bekutsi kukhona lokubi Jobe lebekakwentile. Akhuluma tintfo letitsite lebetiliciniso, kodvwa lokunyenti kwaloko lakusho ngaJobe nangaJehova bekungasilo liciniso. Atsi Jobe ungumuntfu lomubi. (Jobe 32:1-3) Yini Jehova layenta ngaloko? Wawatfukutselela kakhulu lamadvodza lamatsatfu. Watsi ente bulima futsi watsi akayocela Jobe kutsi awathantazele.—Jobe 42:7-9.
16. Yini lesingayifundza etibonelweni letimbi letabekwa ngu-Elifazi, Bildadi naSofari?
16 Kunetifundvo lesititfolako etibonelweni letimbi letabekwa ngu-Elifazi, Bildadi naSofari. Sekucala, akukafanele sibehlulele bazalwane betfu. (Mat. 7:1-5) Kunaloko, kufanele sibalalelisise ngaphambi kwekutsi sikhulume. Nasesibevile, sitawubese siyasicondza simo lababhekene naso. (1 Phet. 3:8) Sesibili, nasikhuluma kufanele siciniseke kutsi emavi etfu anemusa futsi lesikushoko kuliciniso. (Ef. 4:25) Sesitsatfu, Jehova uyakunaka loko lesikushoko kulabanye.
17. Yini lesiyifundzako kulokwentiwa ngu-Elihu?
17 Umuntfu wesine lowavakashela Jobe bekungu-Elihu, lobekasihlobo sa-Abrahama. Bekalalele ngesikhatsi Jobe kanye nalamadvodza lamatsatfu bakhuluma. Wabalalelisisa ngesikhatsi bakhuluma ngobe ngemusa wakhona kuniketa Jobe seluleko lesamsita walungisa indlela lebekacabanga ngayo. (Jobe 33:1, 6, 17) Lobekubalulekile ku-Elihu bekukutsi advumise Jehova, angatidvumisi yena nobe lomunye umuntfu. (Jobe 32:21, 22; 37:23, 24) Kuloko lokwentiwa ngu-Elihu, sifundza kutsi kunesikhatsi sekubindza futsi ulalele. (Jak. 1:19) Siphindze sifundze nekutsi nangabe siniketa seluleko, injongo yetfu leyinhloko kufanele kube kudvumisa Jehova, singatidvumisi tsine.
18. Singakhombisa njani kutsi siyabonga ngesipho sekukhuluma?
18 Singakhombisa kutsi sipho sekukhuluma siligugu kitsi ngekutsi silalele seluleko lesiseBhayibhelini sekutsi kunini lapho kufanele sikhulume khona futsi kanjani. INkhosi lehlakaniphile Solomoni yaphefumulelwa kutsi ibhale: “Livi lelikhulunywe ngesikhatsi lesifanele lifanana nemahhabhula egolide labekwe etindishini tesiliva.” (Taga 25:11) Nangabe silalelisisa labanye nabakhuluma futsi sicabanga ngaphambi kwekutsi sikhulume, emavi etfu atawufanana nalamahhabhula eligolide lamahle futsi laligugu. Ngisho nobe singakutsandzi kukhuluma nobe sikhuluma kakhulu, loko lesikushoko kutawubakhutsata labanye futsi sitawenta Jehova ajabule. (Taga 23:15; Ef. 4:29) Leyo yindlela lencono kakhulu lesingakhombisa ngayo kutsi siyabonga ngalesipho lesivela kuNkulunkulu!
INGOMA 82 “Ukukhanya Kwenu Makukhanye”
a LiVi laNkulunkulu linetimiso letingasisita kutsi sati lapho kufanele sikhulume khona nalapho kufanele sibindze khona. Nangabe sesikwati futsi sikusebentisa loko liBhayibheli lelikushoko, emavi etfu atamjabulisa Jehova.
b KUCHAZWA KWETITFOMBE: Dzadze uyasibona sidzingo sekuniketa seluleko lesifanele.
c KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umzalwane usita lomunye ngendzaba yekuhlanteka.
d KUCHAZWA KWETITFOMBE: Abigayili wakhuluma naDavide ngesikhatsi lesifanele futsi loko kwaba nemiphumela lemihle.
e KUCHAZWA KWETITFOMBE: Labashadene bayakugwema kubuta imininingwane ngekutsi umsebenti wekushumayela wentiwa njani etindzaweni lapho uvinjelwe khona.
f KUCHAZWA KWETITFOMBE: Indvodza lendzala iyaciniseka kutsi kute loyivako nayikhuluma ngetindzaba letiyimfihlo telibandla.