UMLANDVO WEKUPHILA
Ngibabonile Labetsembekile Baphumelela
KUNGENTEKA uyatikhumbula tincociswano letibalulekile kuwe. Mine ngikhumbula lengaba nayo eminyakeni lengu-50 leyendlulile ngesikhatsi nginemngani wami sihleti eceleni kwemlilo eKenya. Besishiswe lilanga futsi besekuphele tinyanga sihamba. Besicoca nge-movie lebeyikhuluma ngenkholo ngesikhatsi umngani wami atsi, “IIimelele kabi liBhayibheli.”
Ngahleka ngobe umngani wami bekangabonakali ayitsandza inkholo. Ngambuta: “Watini wena ngeliBhayibheli?” Akazange asheshe aphendvule. Ekugcineni, wangitjela kutsi make wakhe unguFakazi waJehova futsi bekafundze lokutsite kuye. Ngenca yekutsi bengifuna kwati, ngamcela kutsi angitjele lakwatiko.
Sacoca busuku bonkhe. Umngani wami wangitjela kutsi liBhayibheli litsi nguSathane lobusa lelive. (Joh. 14:30) Kungenteka wena bewusolo ukwati loko, kodvwa kimi bekuyintfo lensha futsi kwangenta ngafuna kwati lokunyenti. Bengisolo ngati kutsi nguNkulunkulu lonemusa nalolungile lolawula umhlaba. Kodvwa loko bekungahlangani naloko lebengikubonile ekuphileni. Nanobe bengineminyaka lengu-26 nje kuphela, besengibone tintfo letinyenti letingikhatsatako.
Babe bekashayela tindiza tasemasotjeni aseMelika. Ngesikhatsi ngisemncane, bengati kutsi emasotja bekangayichumisa nobe nini ibhomu ye-nuclear. Ngesikhatsi ngisekolishi eCalifornia bekunemphi yaseVietnam. Ngaba yincenye yebafundzi lebebatoyitoya. Emaphoyisa bekasicosha aphetse ticwayi, futsi besibaleka, sihishwa yi-tear gas futsi singasaboni kahle. Bekusikhatsi sesiphitsiphitsi nesekuvukela. Baholi betepolitiki bebabulawa, kutoyitoywa futsi kunebudlwangudlwangu. Bonkhe bantfu bebanemibono leyehlukene mayelana naloko lobekufanele kwentiwe. Bekugcwele nje kudideka.
Kusuka eLondon kuya ekhatsi ne-Africa
Nga-1970, ngacala kusebenta e-Alaska futsi ngaba nemali lenyenti. Ngabese ngiya eLondon, ngatsenga sidududu, futsi ngahamba ngaso ngingati kutsi ngiyaphi. Ngemuva kwetinyanga, ngefika e-Africa. Endleleni, ngahlangana nebantfu nabo lebebafisa kushaywa ngumoya, bashiye tonkhe tinkinga tabo.
Ngako ngenca yaloko lebengikubonile nalebengikuvile, loko lebekufundziswa liBhayibheli mayelana nekutsi kunesidalwa semoya lesibi lesilawula umhlaba, kwaba nengcondvo kimi. Kodvwa nangabe bekungasuye Nkulunkulu lolawula umhlaba, pho bekentani? Bengifuna kwati.
Etinyangeni letalandzela, ngayitfola imphendvulo. Ngekuhamba kwesikhatsi ngati emadvodza nebafati labanyenti, lebebetsembekile kuNkulunkulu weliciniso nanobe bebabhekene netimo letehlukene, futsi ngabatsandza.
INORTHERN IRELAND—“LIVE LEBHOMU NENHLAVU”
Ngesikhatsi ngibuyela eLondon, ngachumana namake wemngani wami, futsi wanginiketa liBhayibheli. Ngekuhamba kwesikhatsi, ngaya e-Amsterdam, eNetherlands. Lomunye Fakazi wangibona ngifundza liBhayibheli esitaladini futsi wangisita kuze ngifundze lokunyenti. Ngabese ngiya eDublin, e-Ireland, futsi ngatfola lihhovisi leligatja laBoFakazi BaJehova. Nganconcotsa emnyango. Ngatfola Arthur Matthews, longumzalwane lobekahlakaniphile futsi anelwati lolunyenti. Ngamcela kutsi adadishe nami liBhayibheli futsi wavuma.
Ngatimisela, ngadadisha liBhayibheli, futsi bengikutsandza kufundza tincwadzi nabomagazini lobekushicilelwe boFakazi. Bengilifundza neliBhayibheli. Bekungijabulisa kakhulu! Emihlanganweni yelibandla, ngabona kutsi ngisho nebantfwana bayatati timphendvulo temibuto lesekuphele emakhulu eminyaka emadvodza lafundzile atibuta yona, lenjengaletsi: ‘Yini leyenta kube nebubi? Ngubani Nkulunkulu? Kwentekani nasifa?’ Bangani bami bekuboFakazi ngobe bekute lomunye lebengimati kulelo live. Bangisita kutsi ngitsandze Jehova futsi ngifune kwenta intsandvo yakhe.
Nigel, Denis, nami
Ngabhajatiswa nga-1972. Ngemuva kwemnyaka, ngaba lihlahlandlela futsi ngatfutsela ebandleni lelincane eNewry, eNorthern Ireland. Ngarenta indlu eceleni kwentsaba. Dvutane nayo bekunetinkhomo futsi bengiphrakthiza tinkhulumo tami embikwato. Bekubonakala ngatsi tiyalalela njengobe tihlwabula. Nanobe betingangeluleki, kodvwa tangisita kutsi ngibuke tilaleli nangibeka tinkhulumo. Nga-1974, ngaba lihlahlandlela lelikhetsekile nginaNigel Pitt, lowaba ngumngani wami.
Ngaleso sikhatsi bekunebudlova lobunyenti eNorthern Ireland. Labanye bebabita iNorthern Ireland ngekutsi “live lebhomu nenhlavu.” Bekuvamile kubona bantfu balwa etitaladini, badutjulwa netimoto tibhonjwa. Tinkinga betivame kubangwa kungevani kutepolitiki nakutenkholo. Nobe kunjalo, emaPhrothestani nemaKatolika abona kutsi boFakazi bebangalutsatsi luhlangotsi kutepolitiki, ngako sakhona kushumayela ngekukhululeka futsi siphephile. Bantfu lebesibashumayela bebavame kwati kutsi butawuba khona nini budlova nekutsi butawuba kuphi, ngako bebavame kusecwayisa kuze singayi kuleto tindzawo.
Nobe kunjalo, betihle tiba khona timo letiyingoti. Ngalelinye lilanga, mine naDenis Carrigan, naye lebekalihlahlandlela, besishumayela edolobheni lelidvutane labelite boFakazi futsi besike saya kanye kulo. Lomunye umfati wasisola ngekutsi singemasotja aseBritain, mhlawumbe loko wakusho ngobe besingakhulumi njengebantfu base-Ireland. Letinsolo tasetfusa. Bewungahle ubulawe nobe udutjulwe edvolweni nangabe wetayelana nemasotja. Njengobe besime ngephandle simele ibhasi, kumakhata futsi sisodvwa, sabona imoto iya lapho kunalomfati khona. Waphuma futsi wakhuluma nalamadvodza lamabili lebekakulemoto, asikhomba ajabulile. Lamadvodza eta kitsi futsi afike asibuta kutsi ibhasi itawufika nini. Yatsi nayifika ibhasi, lamadvodza akhuluma nemshayeli wayo. Asivanga kutsi bebakhuluma ngani. Bekute labanye bantfu kulebhasi, ngako besicabanga kutsi bahlela kuyosilimatela ngephandle kwalelidolobha. Kodvwa loko akuzange kwenteke. Njengobe bengehla kulebhasi, ngabuta lomshayeli ngatsi: “Lamadvodza bekabuta ngatsi yini?” Waphendvula watsi: “Ngiyati kutsi nibobani, futsi ngibatjelile. Ningakhatsateki. Niphephile.”
Ngelilanga letfu lemshado, ngaMarch 1977
Emhlanganweni wesigodzia lebewuseDublin nga-1976, ngahlangana naPauline Lomax, lobekalihlahlandlela lelikhetsekile, futsi bekasuka eNgilandi. Bekangudzadze lomuhle, lowetsembekile futsi lotfobekile. Yena nabhuti wakhe Ray, bebakhulele ecinisweni. Ngemuva kwemnyaka, mine naPauline sashada, futsi sachubeka singemahlahlandlela lakhetsekile eBallymena, eNorthern Ireland.
Sajikeleta sikhashana eBelfast, eLondonderry, nakuletinye tindzawo letiyingoti. Kwasikhutsata kubona kukholwa kwebazalwane nabodzadzewetfu lebebashiye timfundziso tenkholo lebetimbelwe tacina kubo, bashiya lubandlululo nenzondo kuze bakhonte Jehova. Jehova wababusisa futsi wabavikela!
Ngahlala e-Ireland iminyaka lengu-10. Nga-1981 samenywa eklasini lesi-72 laseGileyadi. Ngemuva kwekuphotfula, sacelwa kutsi siye eSierra Leone, lesenshonalanga ye-Africa.
ISIERRA LEONE—KUKHOLWA NGISHO KUNEKWESWELA
Besihlala ekhaya letitfunywa telivangeli sikanye nebazalwane nabodzadze labangu-11. Besisebentisa likhishi linye, imithoyi lemitsatfu, tindlu tekugezela letimbili, lucingo lunye, umshini munye wekuwasha nemshini munye wekomisa timphahla. Bekuvame kubabete gesi futsi besingati kutsi utawuhamba nini. Eluphahleni bekugijima emagundvwane futsi bekuvame kungena netinyoka endlini.
Sewela umfula siya emhlanganweni wesifundza eGuinea
Nanobe indlela lebesihlala ngayo besingakayetayeli, kodvwa sawujabulela kakhulu umsebenti wekushumayela. Bantfu bebalihlonipha liBhayibheli futsi basilalela. Labanyenti lesadadisha nabo liBhayibheli balemukela liciniso. Bantfu bebavame kungibita ngekutsi “Mnumzane Robert.” Pauline bebambita ngekutsi “Make Robert.” Ngemuva kwesikhatsi, besengicitsa sikhatsi lesinyenti ngisebenta ehhovisini leligatja, futsi besesisincane sikhatsi lebengisicitsa ngenta umsebenti wekushumayela, ngako bantfu besebabita Pauline ngekutsi “Make Pauline.” Mine bangibita ngekutsi “Mnumzane Pauline.” Pauline bekakutsandza loko!
Siya kuyoshumayela eSierra Leone
Bazalwane nabodzadze labanyenti bebeswele, kodvwa Jehova bekahlale atinakekela tidzingo tabo, ngaletinye tikhatsi loko bekwenteka ngetindlela letimangalisako. (Mat. 6:33) Ngikhumbula lomunye dzadze lebesekasele nemali yekutsengela bantfwana bakhe kudla kwangalelo langa, kodvwa lemali lebekanayo wayiniketa lomunye umzalwane lobekagula futsi ete imali yekutsenga imitsi yamalaleveva. Ngemuva kwaloko, kwafika lomunye make wacela lodzadze kutsi amente inhloko futsi wambhadala. Kunyenti lokwenteka lokufana naloku.
KUFUNDZA LISIKO LELISHA ENIGERIA
Sahlala eSierra Leone iminyaka lengu-9. Sabese sicelwa kutsi siye eBethel leseNigeria. Nyalo besesisehhovisi leligatja lelikhulu. Bengenta umsebenti wase-ofisi lofanako naloyo lebengiwenta eSierra Leone, kodvwa kwaba lushintjo lolukhulu kuPauline nalolumatima. Ngaphambili bekacitsa ema-awa langu-130 enta umsebenti wekushumayela njalo ngenyanga, futsi afundza nebantfu lebebatfutfuka kahle. Nyalo besekenta umsebenti wekutfunga, futsi acitsa sikhatsi lesinyenti atfunga timphahla lebetidzabukile. Kwatsatsa sikhatsi kutsi etayele lomsebenti lomusha, kodvwa wabona kutsi labanye bebajabula ngemsebenti lebekawenta, futsi wasebentisa ematfuba lebekawatfola kuze akhutsate lamanye emalunga emndeni waseBethel.
Besingalati lisiko laseNigeria futsi bekukunyenti lebekufanele sikufundze. Ngalelinye lilanga, lomunye umzalwane weta nalomunye dzadze lobekasandza kwemukelwa eBethel kuze ngitomvusela. Ngatsi nje nangitsi ngifuna kumchawula wavele waguca embikwetinyawo tami. Ngamangala kakhulu! Engcondvweni yami kwavele kwefika umbhalo weMisebenti 10:25, 26 kanye neSembulo 19:10. Ngatibuta: ‘Ngimtjele yini kutsi angakwenti loku?’ Kodvwa ngabona kutsi bekemukelwe eBethel; ngako bekakwati loko lokufundziswa liBhayibheli.
Ngativa nginemahloni njengobe sicoca futsi ngabese ngiyacwaninga ngalendzaba. Ngatfola kutsi dzadzewetfu bekente lisiko lebelisekhona ngaleso sikhatsi kuletinye tindzawo kulelive. Nemadvodza bekaguca ngendlela lefanako. Bekuyindlela yekukhombisa inhlonipho. Bekungasiko kukhonta; futsi naseBhayibhelini tikhona tibonelo tebantfu labenta lokufanako. (1 Sam. 24:8) Ngajabula kutsi angizange ngisho intfo letamhlaza dzadzewetfu ngenca yekutsi bengingati.
Kuleminyaka siseNigeria, sahlangana nebantfu labanyenti lebebanekukholwa lokucinile. Cabanga nga-Isaiah Adagbona.b Wafundza liciniso aselijaha, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi kwatfolakala kutsi unebulephelo. Wayiswa lapho bekuhlala khona bantfu labanebulephelo futsi bekunguye kuphela Fakazi kulendzawo. Nanobe bekaphikiswa, wasita bantfu labangetulu kwa-30 lebebanebulephelo kutsi bemukele liciniso futsi kwasungulwa libandla kulendzawo.
BAZALWANE NABODZADZE BASEKENYA BANGIBEKETELELA
Ngine-rhino leseyite batali eKenya
Nga-1996 sacelwa kutsi siye egatjeni laseKenya. Bekukwekucala ngibuyela kulelive kusukela kwenteka loku lengikhulume ngako ekucaleni. Besihlala eBethel. Bekunetingobiyane letinyenti. Betivame kweba titselo kubodzadze lebebaphatsa titselo. Ngalelinye lilanga, lomunye dzadze eBethel washiya lifasitelo lendlu yakhe livuliwe. Watsi nakabuya, wakhandza letingobiyane tidla kudla kwakhe. Waphuma agijima amemeta. Letingobiyane tetfuka futsi taphuma ngalelifasitelo.
Mine naPauline saya ebandleni lesiSwahili. Ngemuva kwesikhashana, ngacelwa kutsi ngichube Sifundvo Sencwadzi (nyalo lesesibitwa ngekutsi Sifundvo SeliBhayibheli Selibandla). Nobe kunjalo, bengisengakalwati kahle lolulwimi. Bengivame kukudadisha kusenesikhatsi loko lebesitawucoca ngako, ngako bengikhona kufundza imibuto. Kodvwa nakwenteka labaphendvulako baphume kancane kuloku lokubhaliwe, bengibese angiseva. Bekumatima! Bengibavela buhlungu labazalwane nabodzadze. Kodvwa kwangijabulisa kubona kutsi bebangibeketelela futsi ngekutfobeka bebangivumela kutsi ngichube lesifundvo.
EMELIKA—KUKHOLWA NANOBE BANTFU LABANYENTI BANJINGILE
Awuphelanga umnyaka siseKenya. Nga-1997 sacelwa kutsi siye eBethel leseBrooklyn, eNew York. Nyalo besesiseveni lapho khona bantfu labanyenti bebanjingile, futsi loko kunetinkinga tako. (Taga 30:8, 9) Kodvwa nanobe kunjalo, bazalwane betfu nabodzadze bakhombisa kukholwa lokucinile. Sikhatsi sabo netintfo labanato abakusebentiseli kutizuzisa bona, kodvwa bakusebentisa kuze basekele umsebenti lomuhle lowentiwa yinhlangano yaJehova.
Kuyo yonkhe leminyaka, sibone kukholwa kwebazalwane betfu ngisho babhekene netimo letehlukene. E-Ireland, sibone kukholwa kwebazalwane betfu nanobe babhekene nebudlova. E-Africa, sibone kukholwa kwebazalwane betfu nanobe beswele futsi babodvwa. EMelika, sibone kukholwa kwebazalwane betfu nanobe banjingile. Siyaciniseka kutsi Jehova uyajabula nakabuka phasi futsi abone bantfu labakhombisako kutsi bayamtsandza nanobe babhekene netimo letehlukene!
NginaPauline eBethel yaseWarwick
Iminyaka igijime kakhulu “kunemshini wekweluka.” (Jobe 7:6) Nyalo sesisebenta nalabanye endlunkhulu eWarwick, eNew York, futsi siyajabula kuchubeka sikhonta Nkulunkulu sikanye nebantfu labatsandzana mbamba. Siyajabula futsi senetisekile ngekusekela iNkhosi yetfu lenguJesu Khristu, letawutsi ngekushesha ibabusise kakhulu bantfu bayo labetsembekile.—Mat. 25:34.
a Ngaleso sikhatsi, umhlangano wesifundza bewatiwa ngekutsi ngumhlangano wesigodzi.
b Umlandvo wekuphila wa-Isaiah Adagbona uyatfolakala ku-Sicongosekulindza sa-April 1, 1998, emakh. 22-27 lesitfolakala ngesiZulu. Washona nga-2010.