SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 48
Ungaba Nesibindzi Ngetikhatsi Letimatima
“‘Cinani, . . . ngobe mine nginani,’ kusho Jehova wemabutfo.”—HAG. 2:4.
INGOMA 118 “Cinisa Kukholwa Kwetfu”
LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKOa
1-2. (a) Ngukuphi kufana lokukhona emkhatsini wesimo setfu kanye nesemaJuda lebekabuyele eJerusalema? (b) Chaza letinye tinkinga emaJuda labhekana nato. (Buka libhokisi lelitsi “Emalanga AHagayi, AZakhariya Newa-Ezra.”)
UHLE ukhatsateka yini ngelikusasa? Mhlawumbe uphelelwe ngumsebenti futsi ukhatsateke ngekutsi utawunakekela njani umndeni wakho. Kungenteka ukhatsateke ngekuphepha kwemndeni wakho ngenca yekungevani kwabosopolitiki, kuphatfwa kabi nobe kuvinjelwa kwemsebenti wekushumayela. Sikhona yini simo lobhekene naso kuleti lesisandza kukhuluma ngato? Nangabe kunjalo, kutakusita kufundza ngendlela Jehova lawakhutsata ngayo ema-Israyeli ngesikhatsi abhekene netinkinga letifanako.
2 Bekudzinga kukholwa ngemaJuda lebekakhulele eBhabhulona kutsi ashiye imphilo lekahle futsi atsatse luhambo loludze aye eveni linyenti lawo lebelati lokuncane ngalo. Ngekushesha nakefika lapho, abhekana nesimo setemnotfo lesintengantengako, simo lesingasisihle setepolitiki kanye nekuphikiswa. Ngako lamanye akutfola kumatima kunaka umsebenti wekwakha kabusha lithempeli laJehova. Ngabo-520 B.C.E., Jehova watfuma baphrofethi lababili, lokunguHagayi naZakhariya kuze basite labantfu kutsi baphindze babe nemdlandla wekwenta lomsebenti. (Hag. 1:1; Zak. 1:1) Njengobe sitawubona, lesikhutsato labasinikwa ngulabaphrofethi saphumelela kakhulu. Nobe kunjalo, ngemuva kweminyaka lengaba ngu-50, lamaJuda labuyela eJerusalema aphindze aphelelwa ngemandla. Ezra lebekangumbhali weMtsetfo lonelikhono wefika eJerusalema esuka eBhabhulona kuze atokhutsata bantfu baNkulunkulu kutsi bakwente kute kucala kukhonta Jehova.—Ezra 7:1, 6.
3. Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo? (Taga 22:19)
3 Tiphrofetho taHagayi netaZakhariya tasita bantfu baNkulunkulu kutsi bachubeke bametsemba Jehova ngesikhatsi baphikiswa, futsi tingasisita lamuhla kutsi setsembe kutsi Jehova utasisita nasibhekene netikhatsi letimatima. (Fundza Taga 22:19.) Njengobe sitawube sicoca ngemlayeto waNkulunkulu lowamenyetelwa nguHagayi naZakhariya futsi sicoce ngesibonelo sa-Ezra, sitawuphendvula nayi imibuto: Tawatsintsa njani emaJuda lebekesuka eBhabhulona timo letimatima labhekana nato? Kubaluleke ngani kutsi sihlale sinake kwenta intsandvo yaNkulunkulu ngetikhatsi letimatima? Yini lesingayenta kuze setame kuchubeka simetsemba kakhulu Jehova ngetikhatsi letimatima?
TAWATSINTSA NJANI EMAJUDA LEBEKABUYELE EJERUSALEMA TIMO LETIMATIMA
4-5. Yini lokungenteka yacedza umdlandla wemaJuda wekwakha kabusha lithempeli?
4 Ngesikhatsi emaJuda efika eJerusalema, bekunemsebenti lomnyenti lebekufanele awente. Ngekushesha akha kabusha li-al’thare laJehova futsi abeka sisekelo selithempeli. (Ezra 3:1-3, 10) Kodvwa lomdlandla lebekanawo washeshe waphela. Kwentiwa yini? Ngetulu kwemsebenti wekwakha lithempeli, bekufanele atakhele tindlu, alime futsi anakekele imindeni yawo. (Ezra 2:68, 70) Ngetulu kwaloko, titsa tawo tawaphikisa futsi betifuna kuwumisa lomsebenti wekwakha kabusha lithempeli.—Ezra 4:1-5.
5 LamaJuda lebekabuyele eveni lawo aphindze abhekana nesimo setemnotfo lesintengantengako kanye nesimo setepolitiki lesingasisihle. Live lawo beselingephansi kweMbuso wasePheresiya. Ngemuva kwekufa kweNkhosi Khuresi yasePheresiya nga-530 B.C.E., inkhosi leyalandzela lokunguCambyses, yacala umkhankaso wekuncoba iGibhithe. Njengobe iya eGibhithe, kungenteka emasotja ayo bekafuna ngenkhani kudla, emanti kanye nendzawo yekuhlala kuma-Israyeli, lokwawengetela kucindzeteleka. Ngesikhatsi inkhosi lelandzelako lokunguDariyusi I icala kubusa, betisolo titinyenti tinkinga, letifaka ekhatsi kuvukela netiyaluyalu eMbusweni wasePheresiya. Letimo tenta emaJuda lamanyenti lebekabuyele eveni lawo akhatsateka ngekutsi bekatayinakekela njani imindeni yawo. Ngenca yato tonkhe letinkinga, lamanye emaJuda abona ngatsi bekungasiso sikhatsi lesikahle sekwakha kabusha lithempeli laJehova.—Hag. 1:2.
6. Ngekusho kwaZakhariya 4:6, 7, ngutiphi letinye tinkinga emaJuda labhekana nato, futsi Zakhariya wawacinisa njani?
6 Fundza Zakhariya 4:6, 7. Ngetulu kwetinkinga tetemnotfo netepolitiki, emaJuda abhekana nekuphatfwa kabi. Nga-522 B.C.E., titsa tawo taphumelela kumisa umsebenti wekwakha kabusha lithempeli laJehova. Kodvwa Zakhariya wacinisekisa emaJuda kutsi Jehova bekatawusebentisa umoya wakhe lonemandla kuze asuse nobe ngabe ngutiphi tintfo lebetiwavimba. Nga-520 B.C.E., iNkhosi Dariyusi yatsi awuchubeke umsebenti wekwakha lithempeli futsi yaze yanika emaJuda imali, yatjela nebaholi kutsi bawasite.—Ezra 6:1, 6-10.
7. Ngesikhatsi emaJuda akwenta kute kucala kwenta intsandvo yaNkulunkulu, ngutiphi tibusiso latitfola?
7 Asebentisa Hagayi naZakhariya, Jehova wetsembisa bantfu bakhe kutsi bekatawubasekela nangabe bebatawenta ute kucala umsebenti wekwakha kabusha lithempeli. (Hag. 1:8, 13, 14; Zak. 1:3, 16) Akhutsatwe ngulabaphrofethi, emaJuda achubeka nemsebenti wekwakha lithempeli nga-520 B.C.E., futsi acedza kulakha kungakapheli iminyaka lesihlanu. Ngenca yekutsi enta umsebenti waJehova weta kucala nanobe bekabhekene netinkinga, Jehova wawasekela ngekutsi enetise tidzingo tawo futsi awasite kutsi ahlale asondzelene nawo. Ngenca yaloko, akhonta Jehova ajabulile.—Ezra 6:14-16, 22.
HLALE UNAKE KWENTA INTSANDVO YANKULUNKULU
8. Emavi lakuHagayi 2:4 angasisita njani kuze sichubeke sinake kwenta intsandvo yaNkulunkulu? (Buka nembhalo longentasi.)
8 Njengobe kuhlupheka lokukhulu kusondzela, kubaluleke kakhulu kulalela umyalo wekutsi sente umsebenti wekushumayela. (Mak. 13:10) Kodvwa singahle sikutfole kumatima kunaka umsebenti wekushumayela nangabe sinetinkinga tetimali, nobe nangabe umsebenti wetfu uvinjelwe. Yini lengasisita kutsi sitente tite kucala tintfo letiphatselene neMbuso? Kuhlale siciniseka kutsi “Jehova wemabutfo”b ungakitsi. Utasisekela nangabe sichubeka senta tintfo letiphatselene neMbuso tite kucala kunetetfu. Ngako singesabi.—Fundza Hagayi 2:4.
9-10. Labanye labashadene bawabona njani kutsi aliciniso emavi aJesu lakuMatewu 6:33?
9 Cabanga ngesibonelo sa-Oleg na-Irina,c labashadene futsi labangemahlahlandlela. Ngemuva kwekutfutsela kulenye indzawo kuze bayosita kulelinye libandla, baphelelwa ngumsebenti ngenca yesimo lesibi setemnotfo eveni lakubo. Nanobe kwaphela sikhatsi lesingaba ngumnyaka bete umsebenti lokahle, basibona sandla saJehova ekuphileni kwabo futsi bebahle basitwa nabazalwane nabodzadze. Yini leyabasita kutsi bakhone kubhekana netimo letimatima? Oleg lowacale wacindzeteleka utsi: “Kuhlale simatasa emsebentini wekushumayela kwasisita kutsi sihlale sinake loko lokubaluleke kakhulu ekuphileni.” Nanobe yena nemkakhe bachubeka bafuna umsebenti wekutiphilisa, bachubeka bamatasa emsebentini wekushumayela.
10 Ngalelinye lilanga nababuya emsebentini wekushumayela, batfola kutsi umngani wabo bekahambe emakhilomitha langaba ngu-160 kuze abaletsele kudla. Oleg utsi: “Ngalelo langa saphindze sabona kutsi Jehova usinakekela kakhulu nekutsi libandla liyasikhatsalela. Siyaciniseka kutsi Jehova akatikhohlwa tikhonti takhe ngisho simo letikuso sibonakala ngatsi ngeke silunge.”—Mat. 6:33.
11. Yini lesingayilindzela nangabe sihlale sinake kwenta intsandvo yaNkulunkulu?
11 Jehova ufuna sinake umsebenti losindzisa kuphila wekwenta bafundzi. Njengobe sibonile esigabeni 7, Hagayi wakhutsata bantfu baJehova kutsi bachubeke nemsebenti wekwakha lithempeli. Nabakwenta loko, Jehova wetsembisa kutsi ‘bekatawubatfumelela sibusiso.’ (Hag. 2:18, 19) Natsi singaciniseka kutsi Jehova utasibusisa nangabe siwenta ute kucala umsebenti lasinikete wona.
LOKO LESINGAKWENTA KUZE SIMETSEMBE KAKHULU JEHOVA
12. Yini lebeyenta Ezra kanye nalamanye emaJuda kutsi badzinge kukholwa lokucinile?
12 Nga-468 B.C.E., Ezra wahamba nelicembu lesibili lemaJuda lebelisuka eBhabhulona liya eJerusalema. Bekudzingeka kukholwa lokucinile kuze Ezra nalamaJuda batsatse loluhambo. Bebatawuhamba emigwacweni leyingoti, betfwele ligolide lelinyenti nelisiliva lelinyenti lebekunikelelwe lithempeli. Loko bekungabenta bahlaselwe tigebengu. (Ezra 7:12-16; 8:31) Ngetulu kwaloko, babona kutsi iJerusalema beyingakaphephi. Bekunebantfu labambalwa lebebahlala kulelidolobha, futsi tindvonga nemagede alo bekudzinga kulungiswa. Yini lesingayifundza ku-Ezra mayelana nekwetama kwetsembela kakhulu kuJehova?
13. Yini Ezra layenta kuze ametsembe kakhulu Jehova? (Buka nembhalo longentasi.)
13 Ezra bekabonile kutsi Jehova ubasekele njani bantfu bakhe etikhatsini letimatima. Nga-484 B.C.E., kungenteka Ezra bekahlala eBhabhulona ngesikhatsi iNkhosi Ahashiveroshi ikhipha umyalo wekutsi kucotfulwe onkhe emaJuda laseMbusweni wasePheresiya. (Esta 3:7, 13-15) Kuphila kwa-Ezra bekusengotini! Ngesikhatsi akuva loko, emaJuda ‘lakuto tonkhe tifundza’ azila kudla futsi alila. Siyaciniseka nekutsi athantaza kuJehova acela kucondziswa. (Esta 4:3) Cabanga nje kutsi wativa njani Ezra nawo onkhe emaJuda ngesikhatsi tintfo tibashintjela labo lebebakhe licebo lekutsi kubulawe emaJuda! (Esta 9:1, 2) Kungenteka letimo letimatima labhekana nato Ezra tamlungiselela letinye tikhatsi letimatima lebetiseta, futsi kungenteka tamenta wetsemba kakhulu kutsi Jehova angabavikela bantfu bakhe.d
14. Ngusiphi sifundvo lasitfola lomunye dzadze ngesikhatsi anakekelwa nguJehova ngesikhatsi abhekene nesimo lesimatima?
14 Nangabe sibona indlela Jehova lasinakekela ngayo ngetikhatsi letimatima, simetsemba kakhulu. Cabanga ngesibonelo sa-Anastasia, lohlala emphumalanga yeYurophu. Wayekela umsebenti wakhe ngobe bekangafuni kutsatsa luhlangotsi. Utsi: “Bekukwekucala ngca ngiba bete imali ekuphileni kwami.” Uchubeka utsi: “Lesimo ngasishiyela kuJehova futsi ngabona indlela lebekanginakekela ngayo. Nakungenteka ngiphindze ngiphelelwe ngumsebenti, angeke ngesabe. Nangabe Babe wami wasezulwini anginakekela lamuhla, utanginakekela nakusasa.”
15. Yini leyasita Ezra kutsi achubeke ametsemba Jehova? (Ezra 7:27, 28)
15 Ezra wasibona sandla saJehova ekuphileni kwakhe. Nakacabanga ngetikhatsi lapho Jehova amnakekela ngato, siyaciniseka kutsi loko kwamsita wachubeka wametsemba Jehova. Naka emavi latsi “Jehova Nkulunkulu wami abengisekela.” (Fundza Ezra 7:27, 28.) Ezra wasebentisa emavi lafanako tikhatsi letisitfupha encwadzini lebitwa ngeligama lakhe.—Ezra 7:6, 9; 8:18, 22, 31.
Kukutiphi timo lapho singasibona kahle khona sandla saNkulunkulu ekuphileni kwetfu? (Buka sigaba 16)e
16. Kukutiphi timo lapho singasibona kahle khona sandla saNkulunkulu ekuphileni kwetfu? (Buka nesitfombe.)
16 Jehova angasisita nasibhekene nesimo lesimatima. Sibonelo nje, nangabe sicela sikhatsi kumcashi kuze siye emhlanganweni wesifundza, nobe sicela ashintje sikhatsi lesisisebentako kuze siye kuyo yonkhe imihlangano yelibandla, sisuke sivula litfuba lekubona sandla saJehova ekuphileni kwetfu. Kungasimangalisa loko lokungenteka, futsi loko kungasenta simetsembe kakhulu Jehova.
Ezra uyakhala futsi uyathantaza ethempelini njengobe akhatsateke ngetono temaJuda. Lesicumbi naso siyakhala. Shekhaniya ubese udvudvuta Ezra ngekutsi amcinisekise atsi: “Lisekhona litsemba ngema-Israyeli. . . . Tsine sinawe.”—Ezra 10:2, 4 (Buka sigaba 17)
17. Ezra wakhombisa njani kutsi utfobekile ngetikhatsi letimatima? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)
17 Ezra watitfoba futsi wathantaza kuJehova acela lusito. Njalo nakakhatsatekile ngemisebenti yakhe, Ezra bekatitfoba futsi athantaze kuJehova. (Ezra 8:21-23; 9:3-5) Ngenca yekutsi Ezra beketsembela kuJehova, labo lebekanabo bebakulungele kumsekela futsi balingisa kukholwa kwakhe. (Ezra 10:1-4) Nangabe natsi sikhatsateke ngekutsi sitawutinakekela njani tidzingo tetfu nobe nasikhatsateke ngekuphepha kwemndeni wetfu, kufanele sithantaze kuJehova.
18. Yini lengenta simetsembe kakhulu Jehova?
18 Nangabe sititfoba kuJehova sicele lusito lwakhe futsi semukele nelusito lesilunikwa bazalwane betfu nabodzadze, sitawumetsemba kakhulu Nkulunkulu. Erika, lonebantfwana labatsatfu wachubeka ametsemba kakhulu Jehova ngesikhatsi ehlelwa timo letimatima. Washonelwa ngumntfwana wakhe longakatalwa, ngemuva kwesikhashana kwashona nemyeni wakhe. Nasekacabanga ngako konkhe loku lokwenteka, utsi: “Awati kusengaphambili kutsi Jehova utakusita njani. Lusito luta ngetindlela longaticabangi. Ngibonile kutsi imithantazo yami leminyenti iphendvulwe nguloko lokushiwo bangani bami nobe loko labakwentile. Nangibatjela lokwentekako ekuphileni kwami, kuba melula kutsi bangisite.”
HLALA WETSEMBELE KUJEHOVA KUZE KUBE SEKUGCINENI
19-20. Yini lesiyifundza kumaJuda langakhonanga kubuyela eJerusalema?
19 Singaphindze sifundze sifundvo lesibalulekile kumaJuda langazange akhone kubuyela eJerusalema. Lamanye awo kungenteka kute lebekangakwenta ngenca yekutsi besekakhulile ngeminyaka, agula kakhulu nobe ngenca yesimo semindeni yawo. Nobe kunjalo, abasekela ngekutitsandzela labo lababuyela eJerusalema ngekutsi abanikelele. (Ezra 1:5, 6) Kubonakala ngatsi ngemuva kweminyaka lengaba ngu-19 licembu lekucala libuyele eJerusalema, labo lebebasele eBhabhulona bebasolo bachubeka batfumela iminikelo eJerusalema.—Zak. 6:10.
20 Ngisho nobe kukuncane lesikhona kukwenta emsebentini waNkulunkulu, singaciniseka kutsi Jehova uyajabula nakabona konkhe lesikwentako lokusuka enhlitiyweni kuze simjabulise. Sati njani? Emalangeni aZakhariya, Jehova wacela umphrofethi wakhe kutsi akhe umchele ngaleligolide nangelisiliva lebekutfunyelwe ngemaJuda lebekaseBhabhulona. (Zak. 6:11) “Lomchele lomuhle” bewutawakhumbuta ngaleminikelo yawo lesuka enhlitiyweni. (Zak. 6:14, umbhalo longentasi) Singaciniseka kutsi Jehova akayuze awukhohlwe umsebenti lesimentela wona losuka enhlitiyweni kuze simkhonte.—Heb. 6:10.
21. Yini letasisita kutsi singalesabi likusasa?
21 Siyaciniseka kutsi sitawuchubeka sibhekana netikhatsi letimatima kulamalanga ekugcina, futsi timo kungenteka tibe timbi kakhulu esikhatsini lesitako. (2 Thim. 3:1, 13) Nobe kunjalo, akukafaneli sikhatsateke kakhulu. Khumbula emavi Jehova lawatjela bantfu bakhe ngemalanga aHagayi latsi: “Mine nginani . . . Ningesabi.” (Hag. 2:4, 5) Natsi singaciniseka kutsi Jehova utawuba natsi nangabe nje sitawukwenta konkhe lesingakwenta kuze sente intsandvo yakhe. Nasisebentisa letifundvo lesititfole etiphrofethweni taHagayi netaZakhariya kanye nasesibonelweni sa-Ezra, sitawuchubeka setsembele kuJehova ngisho nobe singabhekana netikhatsi letimatima kangakanani esikhatsini lesitako.
INGOMA 122 Cinani, Ninganyakatiswa!
a Lesihloko sitasisita simetsembe kakhulu Jehova nangabe sibhekene netinkinga tetemnotfo, tinkinga kutepolitiki, nobe nakuvinjelwe umsebenti wetfu wekushumayela.
b Emavi latsi “Jehova wemabutfo” avela tikhatsi letingu-14 encwadzini yaHagayi, lebekukhumbuta emaJuda futsi lokukhumbuta natsi lamuhla kutsi Jehova unemandla lamakhulu kakhulu futsi unelibutfo lelikhulu kakhulu letingilosi.—Hla. 103:20, 21.
c Lamanye emagama ashintjiwe.
d Njengobe Ezra bekangumbhali weMtsetfo waNkulunkulu lonelikhono, bekawetsemba kakhulu emavi aJehova lasiphrofetho ngisho nangaphambi kwekutsi aye eJerusalema.—2 Khr. 36:22, 23; Ezra 7:6, 9, 10; Jer. 29:14.
e KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane ucela kumcashi wakhe sikhatsi sekuya emhlanganweni wesifundza kodvwa uyamalela. Ubese uyathantaza acele sicondziso njengobe alungiselela kuphindze abuyele kumcashi wakhe. Ukhombisa umcashi wakhe simemo semhlangano, amchazele ngekubaluleka kwalemfundvo levela eBhayibhelini. Lomcashi uyajabula bese ushintja ingcondvo.