Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JUNE 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU GENESISI 44-45
“Josefa Ucolela Bomnakabo”
(Genesisi 44:1, 2) Josefa wase utjela lendvuna yetisebenti watsi: “Gcwalisani emasaka alamadvodza ngekudla lokulingene nekutsi bangakwetfwala, emlonyeni walelo nalelo saka laleyo ndvodza ufake leyo mali yayo letsenge ngayo. 2 Emlonyeni welisaka lelitfunjana ufake indzebe yami yesiliva kanye naleyo mali lekutsengwe ngayo kudla.” Indvuna yenta njengobe yayitjelwe nguJosefa.
w15-E 5/1 14-15
“Kantsi Mine NginguNkulunkulu Yini”
Josefa wase wenta lisu kute abone kutsi bomnakabo besebabantfu labanjani. Watfumela kutsi bobhuti bakhe bacoshwe ngemuva, baboshwe futsi babekwe licala lekutsi bebe indzebe. Kwatsi lendzebe nayitfolakala esakeni laBhenjamini, bonkhe kwatsiwa ababuyele emuva kuJosefa. Leli besekulitfuba lekutsi Josefa abone kutsi bomnakabo besebabantfu labanjani. Juda waba ngumkhulumeli wabo. Wancenga kutsi abentele umusa, kangangekutsi waze watsi bonkhe bongu-11 bangaba tigcili eGibhithe. Kodvwa Josefa wala, watsi nguBhenjamini kuphela lekufanele asale abe sigcili eGibhithe. Kepha bonkhe lalabanye bahambe babuyele emuva.—Genesisi 44:2-17.
Loku kwenta Juda washo emavi labuhlungu, latsi: “Senguye kuphela losasele esiswini senina. Uyise umtsandza kakhulu.” Lamavi kungenteka amtsintsa kakhulu Josefa, ngobe bekunguye lendvodzana yekucala yemfati lotsandzekako waJakobe lokunguRakheli, lowashona ngesikhatsi abeleka Bhenjamini. Kuyacaca kutsi njengababe wakhe, Josefa bekamkhumbula Rakheli. Kungenteka nguleso sizatfu lesenta Josefa wamtsandza kakhulu Bhenjamini.—Genesisi 35:18-20; 44:20.
Juda wachubeka ancenga Josefa kutsi angamenti sigcili Bhenjamini, kangangekutsi waze watsi kungamane kube nguye lobasigcili esikhundleni saBhenjamini. Wase uphetsa nganawa emavi labuhlungu latsi: “Ngingancandzeka kanjani ngiye kubabe, nangabe ngingeti naye lomfana? Ngingeke ngikumele kubona buhlungu lobungaka behlela babe ngibukile.” (Genesisi 44:18-34) Lamavi lawa aba bufakazi bekutsi Juda besangumuntfu losekashintjile. Akakhombisanga nje kuphela kuphendvuka kepha wakhombisa kutsi unemusa, akaticabangeli yena kuphela futsi uneluvelo.
Josefa wase akasakhoni kutibamba. Besekufanele akhiphe loko bekakuva ngekhatsi kuye. Wayala kutsi tisebenti takhe tiphume, wadzindza sililo kangangekutsi kweva ngisho nebendlu yaFaro. Ekugcineni wase uyativeta kutsi ungubani, watsi: “NginguJosefa, umnakenu.” Wabanga bobhuti bakhe lebesebamangele futsi wabacolela kuko konkhe lebebamente kona. (Genesisi 45:1-15) Ngako waveta buntfu baJehova locolela ngalokukhululekile. (Tihlabelelo 86:5) Senta lokufanako yini tsine?
(Genesisi 44:33, 34) Ngako-ke ngiyakuncenga kutsi kumane kusale mine ngibe sigcili sakho, ukhulule lomfana ahambe nabomnakabo abuyele ekhaya. 34 Ngingancandzeka kanjani ngiye kubabe, nangabe ngingeti naye lomfana? Ngingeke ngikumele kubona buhlungu lobungaka behlela babe ngibukile.”
(Genesisi 45:4, 5) Josefa wakhuluma kubo watsi: “Ngicela, senisondzelela.” Nembala basondzela, watsi kubo: “NginguJosefa, umnakenu, lenamtsengisa eGibhithe. 5 Kodvwa ningakhatsateki futsi ningahlupheki ngekutsi nangitsengisa la. Empeleni nguNkulunkulu lowangitfumela kutsi ngite kulendzawo. Abentela kutsi nginendvulele ngekuta lapha ngitewusindzisa timphilo tebantfu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Genesis 44:13) Besuka badzabula tingubo tabo ngenca yekudzabuka, kwaba ngulowo nalowo wekhweta umtfwalo wakhe embongolweni yakhe, bancandzeka sebabuyela edolobheni.
it-2-E 813
Kudzabula Tingubo
Bekuluphawu lemaJuda lekukhombisa kudzabuka. Beluphindze lentiwe bantfu labachamuka emphumalanga ne-Asia, ikakhulukati nangabe beva umbiko wekutsi sihlobo sabo sesishonile. Etikhatsini letinyenti lengubo beyidzatjulwa kancane kute kuvele sifuba, hhayi kutsi beyidzatjulwa ngalokuphelele kangangekuba ize ingasakhoni ngisho nekugcokeka.
Sento sekucala sekudzabula tingubo lokukhulunywa ngaso eBhayibhelini nguleso saRubeni, indvodzana yaJakobe yekucala.Loku wakwenta ngesikhatsi abuyela kulomgodzi akhandza kutsi Josefa akasekho, wadzabula timphahla takhe watsi: “Umfana akasekho! Pho, mine ngitawutsini?” Njengelitibulo, Rubeni bekufanele anakekele umnakabo lomncane. NaJakobe babe wakhe, wenta lokufanako ngesikhatsi atjelwa kutsi indvodzana yakhe ishonile. Wadzabuka kakhulu wadzimate wadzabula tingubo takhe, wavunula emasaka alilela indvodzana yakhe Josefa. (Gen 37:29, 30, 34) Kantsi futsi nangesikhatsi bomnakaboJosefa baseGibhithe, badzabula tingubo tabo ngesikhatsi Bhenjamini avetwa njengesigebengu.—Gen 44:13.
(Genesisi 45:5-8) Kodvwa ningakhatsateki futsi ningahlupheki ngekutsi nangitsengisa la. Empeleni nguNkulunkulu lowangitfumela kutsi ngite kulendzawo. Abentela kutsi nginendvulele ngekuta lapha ngitewusindzisa timphilo tebantfu. 6 Kusengumnyaka wesibili lona indlala ikhungetse umhlaba; kusasele leminye iminyaka lesihlanu kungalinywa kungavunwa. 7 Ngako nguNkulunkulu lowatsi anginendvulele ngekuta lapha, kuze anilondvolote nibe yinsali emhlabeni, nisindziswe kube kukhululwa lokukhulu. 8 “Ngako-ke, akusini lenangitfumela la, kodvwa nguNkulunkulu. Sewungente ngaba nguyise waFaro, nenkhosi yendlu yakhe, nembusi etikwelive lonkhe laseGibhithe.
w04-ZU 8/15 15 ¶15
Kunyanywa Ngaphandle Kwesizatfu
15 Yini tsine lengasisita kutsi singabenyanyi bantfu labasizonda ngaphandle kwesizatfu? Khumbula kutsi titsa tetfu letihamba embili nguSathane nemadimoni akhe. (Efesu 6:12) Nanobe labanye bantfu basishushisa ngenhloso, kodvwa linyenti labo likwenta loku ngobe lisuke lingati kutsi lenta kabi nalishushisa bantfu baNkulunkulu, nobe lisuke litfunyelwe ngulabanye bantfu. (Danyela 6:4-16; 1 Thimothi 1:12, 13) Jehova ufisa kutsi “tonkhe tinhlobo tebantfu tisindziswe, titfole nelwati lolungulonalona lweliciniso.” (1 Thimothi 2:4) Kuliciniso kutsi labanye bantfu lebebamelene natsi sebagucuke baba ngemaKhristu eliciniso ngenca yekubona indlela lekahle yekutiphatsa kwebantfu baNkulunkulu. (1 Phetro 2:12) Ngetulu kwaloko, singatfola sifundvo lesihle esibonelweni sendvodzana yaJakobe, Josefa. Nanobe Josefa ahlukumeteka kakhulu ngenca yabomnakabo, kepha akazange abe nenzondo ngabo. Leni? Kungobe wabona kutsi nguJehova lebekacondzisa tintfo kute kugcine kwenteke intsandvo yakhe. (Genesisi 45:4-8) Ngendlela lefanako, Jehova angativumela tintfo letimbi kutsi tenteke kitsi kute kungcweliseke ligama lakhe.—1 Phetro 4:16.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Genesisi 45:1-15) Josefa wehluleka kutibamba embikwetisebenti takhe, ngako watsi: “Abakhishwe bonkhe la endlini.” Ngako-ke kwakungasekho muntfu ngesikhatsi atjela bomnakabo kutsi ungubani. 2 Wakahala kakhulu, kwadzimate kweva nemaGibhithe, kanye nebendlu yakaFaro. 3 Josefa watjela bomnakabo watsi: “Phela mine nginguJosefa; babe usaphila yini?” Kodvwa bomnakabo abazange bakhone kumphendvula, ngobe babesetfuke kakhulu. 4 Josefa wakhuluma kubo watsi: “Ngicela, senisondzele la.” Nembala basondzela, watsi kubo: “NginguJosefa, umnakenu, lenamtsengisa eGibhithe. 5 Kodvwa ningakhatsateki futsi ningahlupheki ngekutsi nangitsengisa la. Empeleni nguNkulunkulu lowangitfumela kutsi ngite kulendzawo. Abentela kutsi nginendvulele ngekuta lapha ngitewusindzisa timphilo tebantfu. 6 Kusengumnyaka wesibili lona indlala ikhungetse umhlaba; kusasele leminye iminyaka lesihlanu kungalinywa kungavunwa. 7 Ngako nguNkulunkulu lowatsi anginendvulele ngekuta lapha, kuze anilondvolote nibe yinsali emhlabeni, nisindziswe kube kukhululwa lokukhulu. 8 “Ngako-ke, akusini lenangitfumela la, kodvwa nguNkulunkulu. Sewungente ngaba nguyise waFaro, nenkhosi yendlu yakhe, nembusi etikwelive lonkhe laseGibhithe. 9 “Sheshani nibuyele kubabe nifike nimtjele nitsi: ‘Josefa, indvodzana yakho, utsi: Nkulunkulu ungente ngaba yinkhosi eveni laseGibhithe lonkhe; shesha wehle ute kimi ungalibali. 10 Utawuhlala eveni laseGosheni, ubesedvute nami, wena nebantfwabakho, nebatukulu bakho, nemihlambi yakho yetimvu, neyetinkhomo, nako konkhe lonako. 11 Ngitaninakekela kahle nanilapho, ngobe kusasele iminyaka lesihlanu yendlala. Angifuni kutsi wena nendlu yakho nako konkhe nife nibulawe yindlala.’” 12 Josefa wachubeka watsi: “Manje, seniyabona-ke ngisho nawe, Bhenjamini, niyabona kutsi nginguJosefa. 13 Nibotjela babe kutsi sengaba mkhulu kanganani lapha eGibhithe, nimtekele nangako konkhe lenikubonile. Sheshani nilandze babe, ehle ete la.” 14 Wase ugaca imikhono entsanyeni yaBhenjamini wakhala; naBhenjamini wakhalela entsanyeni yaJosefa. 15 Bonkhe labomnakabo wabanga, akhala; emvakwaloko bonkhe labomnakabo base bakhuluma naye.
JUNE 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU GENESISI 46-47
“Lusito Ngesikhatsi Sendlala”
(Genesis 47:13) Kudla kwaphela yonkhe indzawo; ngobe indlala yase ibhoke kakhulu eveni laseGibhithe nelaseKhenani, ngako-ke bantfu balamba.
w87-ZU 5/1 15 ¶2
Kusindzisa Timphilo Tebantfu Ngesikhatsi Sendlala
2 Iminyaka lesikhombisa yenala yaphela, kwase kucala indlala njengobe Jehova bekashito. Lendlala ayihlaselanga nje iGibhithe kuphela kodvwa ‘yandza nalo lonkhe live.’ Ngesikhatsi baseGibhithe bahamba bayokhala kuFaro kutsi sebabulawa yindlala, Faro wabaphendvula watsi: “Hambani niye kuJosefa, nente konkhe latanitjela kona.” Josefa wabatsengisela kudla yaze yaphela imali yabo. Babese batsenga kudla ngemfuyo. Ekugcineni, bantfu beta kuJosefa batsi kuye: “Sitsengisele kudla ngatsi nangemasimi etfu. Tsine nelive letfu sitawuba tigcili taFaro.” Ngako-ke, Josefa walitsenga lonkhe live laseGibhithe, live lonkhe laba laFaro.—Genesisi 41:53-57; 47:13-20.
(Genesisi 47:16) Josefa wabaphendvula watsi: “Letsani tinkhomo tenu, nitsenge ngato, ngitaninika-ke kudla, nangabe imali yenu seyiphelile.”
(Genesisi 47:19, 20) Utasiyekela nje sibulawe yindlala embikwakho tsine nelive letfu? Sitsengisele kudla ngatsi nangemasimi etfu. Tsine nelive letfu sitawuba tigcili taFaro. Siphe kudla kuze siphunge indlala, singafi; usiphe nenhlanyelo sitewuhlanyela emasimini etfu.” 20 Ngako-ke Josefa walitsenga lonkhe live laseGibhithe, ngobe onkhe emaGibhithe atsengisa ngawo onkhe emasimi awo, ngenca yekubhokelwa yindlala. Live lonkhe laba laFaro.
(Genesis 47:23-25) Josefa wase ukhuluma kubantfu watsi: “Lalelani-ke, kusukela lamuhla nine nelive lenu senginitsengele Faro. Nansi-ke inhlanyelo yenu, hlanyelani emasimini. 24 Nanivunako, incenye yesihlanu yesivuno nitawuyetfula kuFaro, bese kutsi tincenye letine esihlanwini tibe tenu netemindeni yenu.” 25 Bamphendvula batsi: “Utisindzisile timphilo tetfu. Usiphetse ngesandla lesihle, nkhosi. Sitaba tigcili taFaro.”
UMbuso Wenta Intsandvo YaNkulunkulu Emhlabeni
11 Inala. Live linendlala ebuhlotjeni balo naNkulunkulu. LiBhayibheli liyecwayisa: “INkhosi Simakadze itsi: ‘Lalelani la, ayeta emalanga lapho ngiyawutfumela khona indlala kulo lonkhe live, kungabi yindlala yekufuna kudla neyekomela emanti, kodvwa kube yindlala yekufuna livi laSimakadze.’” (Amo. 8:11) Takhamuti teMbuso waNkulunkulu nato tihlaselwe yindlala yini? Jehova wabiketela nangu umehluko emkhatsini webantfu bakhe netitsa takhe: “Tinceku tami tiyawudla, kodvwa nine niyawulamba; tinceku tami tiyawunatsa, kodvwa nine niyawukoma; tinceku tami tiyawujabula, kodvwa nine niyawuhlazeka, nijabhe.” (Isa. 65:13) Ukubonile yini kugcwaliseka kwalamavi?
12 Kudla lokuvela kuNkulunkulu kwandza njengemfula lochubeka ukhula futsi ujula. Tincwadzi tetfu letisekelwe eBhayibhelini, lokurekhodiwe nema-video, imihlangano yetfu yelibandla nemihlangano lemikhulu kanye nekwatiswa lokufakwe ku-Web site yetfu, kusekhatsi kwetintfo letisinakekelako kulelive lelilambile. (Hez. 47:1-12; Jow. 3:18) Wena awujabuli yini ngekubona kugcwaliseka kwetetsembiso taJehova tekuba nenala ekuphileni kwakho kwamalanga onkhe? Uyaciniseka yini kutsi uyatondla ngaso sonkhe sikhatsi etafuleni laJehova?
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Genesisi 46:4) Ngitawuba nawe ngehle ngiye eGibhithe, ngiyawuphindze ngenyuke nawe ngikubuyise futsi; Josefa cobo lwakhe nguye loyawuvale emehlo akho ekufeni kwakho ngetandla takhe.”
it-1-E 220 ¶1
Tento Letihambisana Nemiva
Kuvala emehlo emufi. Ngesikhatsi Jehova atjela Jakobe kutsi ‘Josefa cobo lwakhe nguye loyawuvala emehlo akhe’ (Gen 46:4), bekasho kutsi Josefa bekatamvala emehlo nasafile, ngalokuvamile bekuyintfo lebeyentiwa litibulo. Kubonakala ngatsi Jehova bekakhombisa Jakobe kutsi lilungelo lebutibulo bekufanele liye kuJosefa.—1Tk 5:2.
(Genesisi 46:26, 27) Sebabonkhe bantfu bekutalwa nguJakobe labaya eGibhithe babengema-66, ngaphandle kwabomalukatana bakakhe. 27 Emadvodzana aJosefa latalelwa eGibhithe aba mabili; ngako-ke bantfu bemndeni wakaJakobe labehlela eGibhithe babengema-70 sebabonkhe.
i-nwtsty study note leku-Imi 7:14
bebangu 75 sebabonkhe: Kungenteka Stefano bekangacaphuni livesi lelitsite emiBhalweni yesiHebheru ngesikhatsi asho lenombolo yemndeni waJakobe lowaya eGibhithe nakatsi bebangu-75. Lenombolo lena ayitfolakali kuma-Masoretic yemibhalo yesiHebheru. Gen 46:26 utsi: “Sebabonkhe bantfu bekutalwa nguJakobe labaya eGibhithe babengema-66, ngaphandle kwabomalukatana bakakhe.” Vesi 27 uchubeka atsi: “Ngako-ke bantfu bemndeni wakaJakobe labehlela eGibhithe babengema-70 sebabonkhe.” Kulamavesi, labantfu babalwa ngetindlela letimbili letehlukene, yekucala kungenteka ibala bantfwana bemndeni waJakobe kuphela besekutsi leyesibili ibala onkhe emalunga emndeni waJakobe latfutsela eGibhithe. Lenombolo yesitukulwane saJakobe kuphindze kukhulunywe ngayo embhalweni wa-Eks 1:5 na Dut 10:22, lapho khona kuvela kutsi bebangu “70”. Stefano uphindze avete inombolo yesitsatfu lefaka ekhatsi letinye tihlobo taJakobe. Labanye bacabanga kutsi bekufaka ekhatsi emadvodzana kanye nebatukulu bemadvodzana aJosefa boManase na Efrayimi, lokukhulunywa ngabo ehumushweni le-Septuagint kuGen 46:20. Labanye batsi lenombolo ifaka ekhatsi bafati bemadvodzana aJakobe, labangakabalwa kulenombolo lesiyitfola kuGen 46:26. Ngako lenombolo letsi “75” kungenteka ibabala bonkhe. Nobe kunjalo, lenombolo lena kungenteka itsetfwe kumakhophi lebekatfunyelwa emabandleni angelikhulu lekucala C.E. Eminyakeni leminyenti leyengcile, tati beticabanga kutsi lenombolo lengu “75” ngiyo letfolakala kuGen 46:27 naku-Eks 1:5 ku-Septuagint yesiGriki. Ngetululu kwaloko, ngelukhulu lesi-20 leminyaka, kwatfolakala tincetu letimbili te-Dead Sea Scroll ta-Eks 1:5 lebetingesiHebheru, futsi nato tinalenombolo lengu “75.” Inombolo leyashiwo nguStefano kungenteka wayicaphuna emibhalweni yakadzeni. Kunobe ngabe nguyiphi indlela yekubala, inombolo yaStefano iveta indlela leyehlukile yekubala situkulwane saJakobe sesisonkhe.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Genesisi 47:1-17) Ngako-ke Josefa wahamba wayawubikela Faro, watsi: “Babe, nabomnaketfu, netimvu tabo, netinkhomo tabo, nako konkhe labanako sebefikile baphuma eKhenani, sebaseGosheni.” 2 Emkhatsini wabomnakabo wakhetsa baba sihlanu wayawubetfula kuFaro. 3 Inkhosi Faro yababuta yatsi: “Yini umsebenti wenu?” Bamphendvula batsi: “Sibelusi, njengobe nabobabe babengibo. 4 Sitfutsele kulelive, ngobe eKhenani indlala seyibhoke kangangobe sekuze kuphele nemadlelo alemfuyo yetfu. Siyakucela kutsi mane usivumele sikhosele eGosheni.” 5 Faro wakhuluma kuJosefa watsi: “Uyihlo nabomnakenu bete kuwe. 6 Lonkhe lelive laseGibhithe lisetandleni takho. Babeke bakhe endzaweni lencono kakhulu, abakhe eGosheni. Nakukhona labanelikhono lekwelusa emkhatsini wabo, babeke babe tindvuna tebelusi bemfuyo yami.” 7 Josefa wabe sewungenisa Jakobe, uyise, wametfula kuFaro. Jakobe wakhulekela kuFaro amfisela tibusiso. 8 Faro wabuta Jakobe watsi: “Sewuneminyaka lemingakhi budzala?” 9 Jakobe wamphendvula watsi: “Iminyaka yami yekuzulazula seyili-130. Leminyaka lembalwa inebulukhuni emphilweni yami. Noko ngisengakabi mdzala ngefika eminyakeni yabokhokho ekuzulazuleni kwabo.” 10 Jakobe wase ubusisa Faro, wavalelisa, waphuma. 11 Josefa wabeka uyise nabomnakabo wabakhela eveni lelincono laseGibhithe, endzaweni levundze kakhulu, eceleni kwelidolobha laka-Ramsesi, njengobe abeyalwe nguFaro. 12 Josefa wapha uyise kudla, wapha nabomnakabo, nemndeni weyise; kwaya ngebunyenti babo. 13 Kudla kwaphela yonkhe indzawo; ngobe indlala yase ibhoke kakhulu eveni laseGibhithe nelaseKhenani, ngako-ke bantfu balamba. 14 Josefa wase ubutsela ndzawonye yonkhe lemali leyayingene ngekutsengiswa kwekudla eveni laseGibhithe nelaseKhenani. Yonkhe lemali wayiletsa endlini yaFaro. 15 Yatsi kube iphele yonkhe imali eveni laseGibhithe nelaseKhenani, onkhe emaGibhithe eta kuJosefa afike atsi: “Siphe kudla! Ungasiyekela nje kodvwa sibulawe yindlala embikwakho? Yonkhe imali yetfu seyiphelile.” 16 Josefa wabaphendvula watsi: “Letsani tinkhomo tenu, nitsenge ngato, ngitaninika-ke kudla, nangabe imali yenu seyiphelile.” 17 Ngako-ke baletsa tinkhomo tabo batinika Josefa, batsenga ngato. Josefa wabanika kudla bonkhe labeta kutawushintjisa ngemahhashi, nangetimvu, nangetimbuti, nangetinkhomo, nangetimbongolo. Wonkhe lowo mnyaka waphela seloku abanika kudla ngekutsi bakuntjintjise ngetifuyo.
JUNE 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU GENESISI 48-50
“Kunyenti Lesingakufundza KumaKhristu Lesekakhulile”
(Genesisi 48:21, 22) Israyeli wakhuluma kuJosefa watsi: “Manje sengitawufa, kodvwa Nkulunkulu utawuba nani, aphindze anibuyisele eveni labokhokho benu. 22 Lelicele lentsaba iShekhemu lengalitsatsa ngenkemba yami nangebutjoki bami kuma-Amori, ngengeta ngekulinika wena, hhayi bomnakenu.”
it-1-E 1246 ¶8
Jakobe
Ngaphambi kwekutsi afe, Jakobe wabusisa batukulu bakhe, lobekumadvodzana aJosefa. Acondziswa nguNkulunkulu, wenta Efrayimu lobekamncane waba mkhulu kunaManase lobekalitibulo. KuJosefa, lebekunguye bekatawutfola indzawo yelitibulo seyiphindvwe kabili, Jakobe wase utsi kuye: “Lelicele lentsaba iShekhemu lengalitsatsa ngenkemba yami nangebutjoki bami kuma-Amori, ngengeta ngekulinika wena, hhayi bomnakenu.” (Gen 48:1-22; 1Tk 5:1) Ngenca yekutsi Jakobe wayitsenga indzawo lebeyidvutane neShekhemu, kumadvodzana aHamori (Gen 33:19, 20), kubonakala ngazutsi setsembiso Jakobe lasenta kuJosefa besikhombisa kutsi bekanekukholwa njengobe bekaphrofetha ngekutsi situkulwane sakhe besitawuncoba emaKhenani kube ngatsi sikwenta loko sisebentisa inkemba yakhe kanye nebutjoki. (Buka sihloko lesitsi AMORITE.) Indzawo lephindvwe kabili Josefa layitfola ngekuncoba beyifaka ekhatsi incenye leyaniketwa sive saka Efrayimu nencenye leyaniketwa sive sakaManase.
(Genesisi 49:1) Jakobe wabita onkhe emadvodzana akhe wakhuluma nawo, watsi: “Buyani la kimi nonkhe, ngitenitjela lokutanehlela ngemuso.
it-2-E 206 ¶1
Emalanga Ekugcina
Siphrofetho SaJakobe Nasekatawufa. Ngesikhatsi Jakobe asabita emadvodzana akhe, watsi: “Buyani la kimi nonkhe, ngitenitjela lokutanehlela ngemuso” nobe “emalangeni ekugcina” (ngekusho kwe-AT), ngaleso sikhatsi bekasho kutsi esikhatsini lesitako, emavi akhe atawucala kugcwaliseka. (Gen 49:1) Ngaphambi kweminyaka lengetulu kwemakhulu lamabili, Jehova watjela mkhulu waJakobe Abrama (Abrahama) kutsi situkulwane sakhe sitawuhlushwa iminyaka lengu-400. (Gen 15:13) Ngako-ke, kulendzaba-le, sikhatsi lesitako Jakobe bekakhuluma ngaso kutsi ‘ngemalanga ekugcina’ bekangeke acale kungakapheli iminyaka yekuhlupheka lengu-400. (Kute utfole imininingwane lekuGenesisi 49, fundza tihloko letimayelana nemadvodzana aJakobe ngaphasi kwemagama awo.) Ngekuhamba kwesikhatsi, lesiphrofetho besilindzeleke kutsi siphindze sisebente ‘naku-Israyeli waNkulunkulu’.—Gal 6:16; Rom 9:6.
(Genesisi 50:24, 25) Josefa wakhuluma kubomnakabo, watsi: “Sengitakufa; kodvwa ngiyati kutsi Nkulunkulu utawuba nani anikhiphe kulelive, anibuyisele eveni labetsembisa lona bo-Abrahama, na-Isaka, naJakobe.” 25 Josefa wabafungisa bomnakabo, emadvodzana a-Israyeli, watsi: “Ngetsembiseni kutsi Nkulunkulu nanikhumbula atenikhipha la, niyawuhamba nawo ematsambo ami.”
w07-ZU 6/1 28 ¶10
Labakhulile Basibusiso Kulabasha
10 Labakhulile bangabafundzisa tintfo letinhle bazalwane labakanye nabo. Ngesikhatsi seyikhulile indvodzana yaJakobe, Josefa, yenta sento lesakhombisa kutsi yayinekukholwa, futsi leso sento sasita tikhonti teliciniso letinyenti letaphila ngemvakwakhe. Josefa bekaneminyaka lengu-110 ngesikhatsi aniketa “ticondziso mayelana nekungcwatjwa kwakhe,” lebekusho kutsi ema-Israyeli bekufanele ahambe nematsambo akhe nakaphuma eGibhithe. (Hebheru 11:22; Genesisi 50:25) Lomyalo bowucinisekisa ema-Israyeli kutsi bekatawukhululwa ekugcilatweni kwawo lokwatsatsa iminyaka leminyenti, lokuyintfo leyenteka ngemuva kwekutsi Josefa afe.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Genesisi 49:19) “Gadi uyawuhlaselwa libutfo letigebengu, kodvwa yena uyawuticosha.
w04-ZU 6/1 15 ¶4-5
Babusisiwe Labo Labadvumisa Jehova
4 Ngaphambi kwekutsi bangene eVeni Lesetsembiso, emalunga ema-Israyeli laphuma esiveni sakaGadi acela emadlelo emihlambi yetinkhomo lebekasemphumalanga nelive laseJordane. (Numeri 32:1-5) Kuphila lapho bekusho kutsi bebatawubhekana netinkinga letinyenti. Tive lebetihlala ngasenshonalanga betitawuvikelwa sigodzi saseJordane, lobekusivikelo lesingokwemvelo nangabe kuhlasela titsa. (Joshuwa 3:13-17) Nobe kunjalo, mayelana netindzawo lebetisemphumalanga neJordani, i-The Historical Geography of the Holy Land, leyabhalwa nguGeorge Adam Smith, itsi: “[Tonkhe] titsa, betikhona kungena kulelive tisebentisa litsafa lelikhulu lase-Arabhiya ngobe bekute sivikelo. Bekulula kutsi nobe ngabe ngubani abahlasele ngobe titsa letinyenti betindlula khona yonkhe minyaka natihamba tifuna kudla nobe emadlelo.”
5 Sive sakaGadi besitawumelana njani nalesimo lesi? Emakhulwini eminyaka ngaphambili, Jakobe nasekatakufa waphrofetha watsi: “Gadi uyawuhlaselwa libutfo letigebengu, kodvwa yena uyawuticosha.” (Genesisi 49:19) Nawucala kuwafundza lamavi lawa angavakala angulabuhlungu. Ecinisweni, lamavi bekaveta kutsi sive sakaGadi bekungiso lebesitawuhlasela titsa taso futsi sincobe. Jakobe wabacinisekisa kutsi nabenta njalo, titsa tabo betitawuhlehlela emuva ngekuhlazeka, futsi sicoshe titsa taso.
(Genesisi 49:27) “Bhenjamini uyimphisi lebefutelako; ekuseni uchwaga lakuphangile, entsambama akwabe loko lakuphangile.”
it-1-E 289 ¶2
Bhenjamini
Emakhono ekulwa esitukulwane saBhenjamini avetwa esiphrofethweni saJakobe nasekatokufa ngesikhatsi atjela indvodzana yakhe layitsandzako kutsi: “Bhenjamini uyimphisi lebefutelako; ekuseni uchwaga lakuphangile, entsambama akwabe loko lakuphangile.” (Gen 49:27) Libutfo lakaBhenjamini belatiwa ngelikhono lekunemba ngetidubulelo, kungaba kunemba ngesandla sangesekudla nome ngesancele futsi betinganemba ngisho “nelunwele lunye.” (Tik 20:16; 1Tk 12:2) Umehluleli Ehudi lobekawesive sakaBhenjamini futsi alincele, wabulala Inkhosi Egloni lebeyiluhlupho. (Tik 3:15-21) Kuyaphawuleka kutsi inkhosi yekucala yaka-Israyeli lobekungu-Sawula indvodzana yaKhishi yavela esiveni sakaBhenjamini lebekusive lesincane kakhulu ka-Israyeli futsi yabekwa “ekuseni” njengenkhosi yesive saka-Israyeli, futsi ngiyo lebeyitawusindzisa ema-Israyeli kumaFilisti. (1Sam 9:15-17, 21) Ngendlela lefanako “ntsambama” esiveni sakaBhenjamini kwaphuma kuso Indlovukazi Esta kanye naNdvunankhulu Modekhayi lowasindzisa sive sema-Israyeli kute singacedvwa nguMbuso wasePheresiya.—Est 2:5-7.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Genesisi 49:8-26) “Juda, bomnakenu bayakukudvumisa. Titsa takho uyawutibamba ngentsamo; emadvodzana eyihlo ayawukukhotsamela. 9 Juda ufanana neliwundlu lelibhubesi, ndvodzana yami, usukile enyamataneni loyibulele wabuyela esikhundleni sakho, waguca, walala njengelibhubesi nanjengelibhubesikati, ngubani nje longahle akucale? 10 Bukhosi bungeke busuke esandleni saJuda. Titukulwane takhe tiyawubusa njalonjalo, tive tiyakwetfula kuye timlalele. 11 Uyawuba nenala, bantfu bayawubopha timbongolo tabo emivinini, nematfole etimbongolokati tabo emivinini lemihle. Bayawugeza tingubo tabo ewayinini, netembatfo tabo ewayinini lelibovu sangati. 12 Emehlo abo ayawuba bovu ngenca yeliwayini, ematinyo abo ayawuba mhlophe ngenca yelubisi. 13 “Zebuloni uyakwakha elusentseni lwelwandle; lusentse lwakakhe luyawuba sikhumulo semikhumbi, umnyele wakakhe ubeseSidoni. 14 “Isakhari uyimbongolo lengumkhehlekhehle leyalala emkhatsini wemitfwalo. 15 Watsi kube abone kutsi lendzawo yekuphumula yinhle, nekutsi lelive lihle, wase uyagobondzela entela kwetfwala ngelihlombe, waphoceleka kutsi asebente njengesigcili. 16 “Dani uyawumelela emalungelo ebantfu bakhe, bayawufanana naletinye tive taka-Israyeli. 17 Dani uyawuba yinyoka eceleni kwemgwaco, abe yinyoka lenesihlungu eceleni kwendlela, lehlalela kuluma titsendze telihhashi, kuze umgibeli walo awe nyova. 18 “Simakadze, ngilindzele insindziso yakho. 19 “Gadi uyawuhlaselwa libutfo letigebengu, kodvwa yena uyawuticosha. 20 “Live laka-Asheri liyawuba nesivuno lesikhulu. Kudla kwalo kuyawufanela emakhosi. 21 “Naftali unjengenyamatane lekhululekile; ukhuluma emavi lamnandzi. 22 “Josefa uligala lelitselako lemvini, ligala lelitsela ngasemtfonjeni wemanti, emagala akhe ayakhula acance lubondza. 23 Titsa takhe timhlasela ngalokwesabekako, timcoshe ngebutjoki nangemicibisholo. 24 Kodvwa butjoki bakhe buhlala bucinile, imikhono yakhe iciniswa tandla taLonemandla waJakobe, nguMelusi loliDvwala laka-Israyeli. 25 NguNkulunkulu weyihlo lokusitako. NguNkulunkulu Somandla lotakubusisa ngetibusiso tangetulu ezulwini, nangetibusiso temfuyo netebantfwana. 26 Tibusiso teyihlo tinemandla kunetibusiso letiphuma etintsabeni taphakadze, tendlula ngisho nenala yasetintsabeni. Shangatsi tonkhe letibusiso tingehlela etikwaJosefa nasebuntini lakhe lowehlukaniswa kubomnakabo.
JUNE 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU EKSODUSI 1-3
“Nginguye Lenginguye”
(Eksodusi 3:13) Mosi wakhuluma kuNkulunkulu, watsi: “Nangifika kuma-Israyeli ngitsi kubo: ‘Nkulunkulu waboyihlomkhulu ungitfume kini,’ bese bangibuta batsi: ‘Ngubani libito lakhe?’ ngiyawubaphendvula ngitsini?”
Dvumisa Libito Leliphakeme LaJehova
4 Fundza Eksodusi 3:10-15. Ngesikhatsi Mosi aneminyaka lengu-80 budzala, Nkulunkulu wamniketa umyalo lobalulekile: ‘Khulula bantfu bami, emadvodzana a-Israyeli, ubakhiphe eveni laseGibhithe.’ Mosi waphendvula ngenhlonipho ngekutsi abute umbuto lobalulekile. Mosi wabuta watsi: ‘Ngubani libito lakho?’ Nasicabangela kutsi besekunesikhatsi lesidze latiwa libito laNkulunkulu, wawusho kutsini-ke lombuto waMosi? Kuyacaca kutsi abefuna kwati lokunyenti ngalomuntfu lomelelwa ngulelibito—emaciniso labetawucinisekisa bantfu baNkulunkulu kutsi Yena utabakhulula sibili. Ungabona-ke kutsi yini leyabangela Mosi wakhatsateka, kungobe ema-Israyeli abesabe tigcili sikhatsi lesidze. Abengatibuta kutsi Nkulunkulu waboyihlo kutawenteka yini awakhulule. Lamanye ema-Israyeli abesakhonta bonkulunkulu baseGibhithe.—Hez. 20:7, 8.
(Eksodusi 3:14) Nkulunkulu watsi kuMosi: “Nginguye Lenginguye. Nguloko loyawubatjela kona baka-Israyeli, utsi: ‘Nginguye ungitfumile.’”
kr 43, box
INCHAZELO YELIBITO LANKULUNKULU
LIBITO lelitsi Jehova lisuselwa esentweni sesiHebheru lesisho “kuba khona.” Letinye tati tinemuva wekutsi kuloku, lesento sisetjentiswe ngendlela leveta kubangela kutsi lokutsite kube khona. Kungako-ke bantfu labanyenti bacondza kutsi libito laNkulunkulu lisho kutsi “Ubangela Kutsi Kube Khona.” Lenchazelo ifanelana kahle nemsebenti waJehova njengeMdali. Ubangele kutsi kube khona tonkhe tintfo letidaliwe kanye nebantfu labahlakaniphile, futsi uchubeka abangela kutsi intsandvo yakhe kanye nenjongo yakhe kugcwaliseke.
Ngako-ke, kufanele siyicondze kanjani imphendvulo yaJehova layisho embutweni waMosi lobhalwe ku-Eksodusi 3:13, 14? Mosi wabuta watsi: “Nangifika kuma-Israyeli ngitsi kubo: ‘Nkulunkulu waboyihlomkhulu ungitfume kini,’ bese bangibuta batsi: ‘Ngubani libito lakhe?’ ngiyawubaphendvula ngitsini?” Jehova watsi kuMosi: “Nginguye Lenginguye.”
Caphela kutsi Mosi abengaceli kutsi Jehova amtjele libito lakhe. Mosi kanye nema-Israyeli bese bavele balati kahle libito laNkulunkulu. Mosi bekafuna kutsi Jehova amembulele intfo letsite lecinisa kukholwa lemayelana neluhlobo lwaNkulunkulu langilo, lokuyintfo lebeyingaphindze ibonakale nasenchazelweni yelibito lakhe. Ngako-ke, ngekuphendvula atsi: “Nginguye Lenginguye,” Jehova abembula sici lesibalulekile seluhlobo lwaNkulunkulu langilo, kutsi etimeni letehlukahlukene uba ngunobe ngabe yini lokudzingeka abe ngiyo kuze afeze injongo yakhe. Nasi sibonelo: KuMosi nakuma-Israyeli, Jehova waba nguMsindzisi, Sishayamtsetfo, neMnakekeli kanye nalokunye lokunyenti. Jehova ukhetsa kuba ngunobe yini lokudzingeka abe ngiyo kute agcwalise tetsembiso latente kubantfu bakhe. Nanobe inchazelo yelibito laJehova ihlanganisa naloku, ayipheleli kuloko yena lakhetsa kuba ngiko. Iphindze ihlanganise naloko labangela kutsi kwenteke endalweni kute kugcwaliseke injongo yakhe.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Eksodusi 2:10) Watsi nasakhulakhulile lomntfwana, wamtsatsa wammikisa kulendvodzakati yaFaro. Lendvodzakati yaFaro yamfaka esiswini sayo, waba ngumntfwanayo, yatsi: “Njengobe ngimkhiphe emantini, ngitametsa ngitsi nguMosi.”
g04-ZU 4/8 6 ¶5
Mosi—Bekangumuntfu Mbamba Yini Nobe Cha?
Kulukhuni yini kukukholelwa kutsi indvodzakati yaFaro beyingatsatsa umtfwana lobekasisemini lesibuhlungu? Cha, akusiko lukhuni, ngoba inkholo yemaGibhithe beyifundzisa kutsi tento temusa betenta kutsi umuntfu afanelekele kuyophila ezulwini. Akhuluma ngesento sekutsatsa umntfwana umente abe wakho, sosayensi Joyce Tyldesley watsi: “Bantfu besifazane base Gibhithe bebatfola tinzuzo letifana nebantfu besilisa baseGibhithe. Bekubonakala shengatsi bajabulela emalungelo lafanako, nasesitikhulumela nje, futsi . . . nabo bantfu basifazane bebanalo lilungelo lekutsatsa bantfwana labangatalwa ngibo kutsi babe babo.” I-Adoption Papyrus yasendvulo beyineligama lemuntfu wesifazane lowenta sigcili sakhe kutsi sibe ngumntwana wakhe. Mayelana nekucashwa kwamake waMosi kutsi amunyise umntfwana wakhe, i-The Anchor Bible Dictionary itsi: “Kubhadalwa kwamake waMosi ngekutsi bekamnakekela . . . kuyafana nemalungiselelo lebekentiwa eMesophothamiya mayelana nebatfwana bekufakwa esiswini.”
(Eksodusi 3:1) Kwatsi ngalelinye lilanga Mosi eluse umhlambi wetimvu netimbuti teyisetala, Jethro, labengumphristi wakaMidiyani, asachuba lomhlambi weyisetala ayakuwelusela ngesheya kwelihlane, ayakuwelusela ngesheya kwelihlane, wadzimate wefika eHorebe, intsaba yaNkulunkulu.
w04-ZU 3/15 24 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Lasencwadzini Ya-Eksodusi
3:1—Jethro bekaluhlobo luni lwemphristi? Endvulo, tinhloko temindeni betikhonta njengabapristi emindenini yato. Jethro bekayihloko futsi angumholi wesive sakaMidiyani. Njengobe emaMidiyani bekasitukulwane sa-Abrahama ngaKetura, kungenteka loko kwabenta bakhonta Jehova.—Genesisi 25:1, 2.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Eksodusi 2:11-25) Kwatsi nasakhulile Mosi, wahamba wavakashela bantfu besive sakubo, emaHebheru; wabona indlela lababephocelelwa ngayo kutsi bente umsebenti lomatima. Wabona umGibhithe ashaya lomunye wesive sakubo, umHebheru. 12 Mosi wacalata ngala nangala, watsi kube abone kutsi kute lombonako, wabulala lomGibhithe; wammbela esihlabatsini. 13 Ngakusasa wabuyela futsi wabavakashela; wabona emadvodza lamabili emaHebheru alwa odvwa. Wakhuluma kulona lekwakunguyena onile, watsi: “Umshayelani lomuntfu wakini, longumHebheru?” 14 Lendvodza yaphendvula yatsi: “Ngubani losakwente indvuna nemehluleli wetfu wena? Sewufuna kungibulala nami njengalomGibhithe lombulele itolo?” Mosi wetfuka, wesaba kakhulu, amangaliswa kutsi kantsi lendzaba beseyatiwa. 15 Watsi kube Faro ayive lendzaba, wafuna Mosi, amfunela kumbulala. Kodvwa Mosi wabaleka eveni laFaro wayawuhlala eveni lakaMidiyani. Ngalelinye lilanga, Mosi ahleti eceleni kwesicobho, 16 kwase kufika emantfombatana lasikhombisa emphristi wakaMidiyani. Lamantfombatana abetewucwalisa emanti emikhunjini, khona kutewunatsiswa imihlambi yetimvu neyetimbuti teyise. 17 Kwase kufika labanye belusi bawacosha lamantfombatana, kodvwa Mosi wesuka wawalamlela lamantfombatana ngekunatsisa lomhlambi wawo. 18 Atsi nakefika ekhaya kuyise, Rehuweli, watsi: “Lamuhla kwentiwe yini kutsi nisheshe kangaka kubuya?” 19 Amphendvula atsi: “Kukhona umGibhithe losivikele kubelusi, wadzimate wasikhelela nemanti ekunatsisa umhlambi.” 20 Wawabuta watsi: “Uphi kepha lomGibhithe? Nimshiyeleni? Hambani nimlandze ete lapha ekhaya atewutfola lokudliwako.” 21 Ngako Mosi wavuma kuhlala ekhaya kalendvodza. Rehuweli wamendzisela intfombi yakakhe lekwakunguSiphora. 22 Watala indvodzana, Mosi wayetsa libito watsi nguGeshomu, ngobe abetsi: “Ngisihambi kulelive.” 23 Emvakweminyaka leminyenti Faro waseGibhithe wafa. Ema-Israyeli abubula ngalokugcilatwa kwawo, akhala kuNkulunkulu acela lusito. Kukhala kwawo kwenyuka kwefika kuNkulunkulu. 24 Nkulunkulu wakuva kububula kwawo, wase uyasikhumbula sivumelwane sakhe lasenta ku-Abrahama, naku-Isaka, nakuJakobe. 25 Ngako Nkulunkulu wababuka bantfwana baka-Israyeli, wabanaka.
JUNE 29–JULY 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU EKSODUSI 4-5
“Ngiyawukusita Nasewukhuluma”
(Eksodusi 4:10) Kodvwa Mosi watsi kuSimakadze: “Awu, Simakadze! Mine angisilo libeka ekukhulumeni; ngiyehluleka kukhuluma kahle seloku ngaba khona, nanyalo seloku ngicalile kukhuluma nawe. Ngikhuluma nginamule, kantsi futsi ngiyangingita.”
(Eksodusi 4:13) Kodvwa Mosi waphendvula watsi: “Awu, Nkhosi! Ngicela umane utfume lomunye.”
w10-ZU 10/15 13-14
Jehova Usibheka Njani Nasibeka Taba?
“Angeke ngikhone kukwenta loku.” Kungenteka uke utive ungafaneleki kuba ngumshumayeli wetindzaba letimnandzi. Letinye tikhonti taJehova tasendvulo betiva ngatsi atikufanelekeli kwenta letinye tetabelo lebetiniketwe tona nguJehova. Cabanga ngesibonelo saMosi. Ngesikhatsi Jehova amniketa sabelo lesitsite, Mosi watsi: “Awu, Simakadze! Mine angisilo libeka ekukhulumeni; ngiyehluleka kukhuluma kahle seloku ngaba khona, nanyalo seloku ngicalile kukhuluma nawe. Ngikhuluma nginamule, kantsi futsi ngiyangingita.” Ngisho nobe Jehova amcinisekisa Mosi kutsi utamsita, Mosi waphendvula watsi: “Awu, Nkhosi! Ngicela umane utfume lomunye.” (Eks. 4:10-13) Yini Jehova labese uyayenta?
(Eksodusi 4:11, 12) Simakadze watsi kuye: “Ngubani lowanika umuntfu umlomo? Ngubani lowenta umuntfu abe simungulu, nome sihhulu? Ngubani lowenta umuntfu abone nome abe yimphumphutse? Akusimi yini, mine Simakadze? 12 Hamba nyalo! Ngiyawukusita nase ukhuluma, ngikutjele kutsi utawukhuluma utsini.”
Uyambona Yini “Loyo Longabonakali”?
5 Ngesikhatsi Mosi asengakabuyeli eGibhithe, Nkulunkulu wamfundzisa sifundvo lesibalulekile, leso Mosi lasibhala ngemuva kwesikhatsi encwadzini yaJobe, lesitsi: “Kwesaba Nkulunkulu libito lako kuhlakanipha.” (Jobe 28:28) Kute Jehova asite Mosi kutsi amesabe futsi ente ngekuhlakanipha, wamvetela umehluko lokhona emkhatsini webantfu kanye naye njengobe anguNkulunkulu longuSomandla. Wambuta watsi: “Ngubani lowanika umuntfu umlomo? Ngubani lowenta umuntfu abe simungulu, nome sihhulu? Ngubani lowenta umuntfu abone nome abe yimphumphutse? Akusimi yini, mine Simakadze?”—Eks. 4:11.
6 Ngusiphi sifundvo lamfundzisa sona? Bekukutsi bekungakafaneli esabe. Abetfunywe nguJehova, lobekatamnika nobe yini layidzingako kute etfule umlayeto waNkulunkulu kuFaro. Ngaphandle kwaloko, Faro abengasilutfo nakacatsaniswa naJehova. Kantsi futsi loku bekungasiko kwekucala kutsi tinceku taNkulunkulu tibe sengotini ekubuseni kwaseGibhithe. Mhlawumbe Mosi wazindla ngendlela Jehova labemvikele ngayo Abrahama, Josefa, kanye naye ngekwakhe ngesikhatsi kusabusa labanye boFaro. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Eks. 1:22–2:10) Njengobe abenekukholwa kuJehova, ‘Loyo longabonakali,’ Mosi waba nesibindzi futsi waya embikwaFaro washo onkhe emavi Jehova labemyale kutsi awasho.
(Eksodusi 4:14, 15) Nkulunkulu watfukutselela Mosi kakhulu, watsi: “Unjani-ke umnakenu Aroni longumLevi? Ngiyati kutsi ulibeka ekukhulumeni. Empeleni sewusendleleni utekuhlangabeta, utawujabula kakhulu enhlitiyweni yakhe nakakubona. 15 Wena-ke ubokhuluma naye umtjele onkhe emagama lofanele kuwasho. Ngiyawunisita nobabili ekukhulumeni, nginitjele kutsi kufanele nenteni.
w10-ZU 10/15 14
Jehova Usibheka Njani Nasibeka Taba?
Jehova akazange amyekelise Mosi kutsi ente lesabelo. Kunaloko, Jehova wakhetsa Aroni kutsi asite Mosi ekufezeni lesabelo. (Eks. 4:14-17) Ngetulu kwalokho, eminyakeni leyalandzela, Jehova wamsekela Mosi futsi wamniketa lonkhe lusito lebeludzingeka kute afeze sabelo lebekamnikete sona. Nalamuhla ungaciniseka kutsi Jehova angasebentisa tikhonti takhe lesetinesikhatsi lesidze kutsi tikusite ukhone kwenta umsebenti wekushumayela. Ngetulu kwako konkhe livi LaNkulunkulu liyasicinisekisa kutsi Jehova utasicecesha kulomsebenti lasinikete wona.—2 Khor 3:5; buka nelibhokisi lelinesihloko lesitsi: “The Happiest Years of My Life.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Eksodusi 4:24-26) Kwatsi asesendleleni leya eGibhithe, ahleti ethendeni aphumula, Simakadze wafuna kubulala Mosi. 25 Siphora watsatsa litje lelikhaliphako wajuba lijwabu lendvodzana yakhe, walidzaceka etinyaweni taMosi watsi: “Impela wena ungumyeni wami wengati.” 26 Ngaloko Nkulunkulu wase uyamyekela loMosi emvakwekuba Siphora asatsite: “Wena ungumyeni wami wengati” ngekwelisiko lekusoka.
w04 3/15 28 ¶4
Imibuto Levela Kubafundzi
Emavi aZiphora latsi, “wena ungumyeni wami wengati” akakavami. Asho kutsini ngaye? Ngekubambisana nesivumelwane sekusoka, Ziphora bekaveta kutsi bekasitsatsa njengalesibalulekile sivumelwane sebuhlobo lasenta naJehova. Ngekuhamba kwesikhatsi, sivumelwane semtsetfo Jehova lasenta nema-Israyeli besikhombisa kutsi bekente sivumelwane sebuhlobo nawo. Jehova bekatsatfwa njengemyeni, kantsi wona abemelele umfati. (Jeremiya 31:32) Ngako-ke, ngekubita Jehova (lobekamelelwe yingilosi) ngekutsi ‘ungumyeni wakhe wengati,’ Ziphora bekakhombisa kutsi utayilandzela yonkhe imitsetfo yalesivumelwane. Ngalamanye emavi, singasho kutsi bekamukela sigaba sakhe sekuba ngumfati ngaphansi kwalesivumelwane sekusoka, bese kutsi Jehova Nkulunkulu amelele umyeni. Kunobe ngabe ngukuphi, imphilo yendvodzana yakhe beseyingekho engotini ngenca yekutsi bekayihlonipha imiyalo yaNkulunkulu.
(Eksodusi 5:2) Faro wabuta watsi: “Ungubani yena lowo Simakadze, kutsi mine ngingalalela livi lakhe, ngikhulule ema-Israyeli kutsi ahambe? Angimati lowo Simakadze, futsi ngingeke ngisikhulule sive sema-Israyeli kutsi sihambe.”
it-2-E 12 ¶5
Jehova
‘Kwati,’ akusho kumane nje wati tintfo letimbalwa ngentfo letsite nobe ngemuntfu lotsite. Nabali lobekalibele bekalati ligama laDavide, kepha wabuta watsi, “Ngubani yena loDavide?” Ecinisweni bekabuta kutsi, “Uyini yena loDavide?” (1Sa 25:9-11; catsanisa na-2Sa 8:13.) NaFaro washo intfo lefanako nakuMosi nakatsi: “Ungubani yena lowo [Jehova], kutsi mine ngingalalela livi lakhe, ngikhulule ema-Israyeli kutsi ahambe? Angimati lowo [Jehova], futsi ngingeke ngisikhulule sive sema-Israyeli kutsi sihambe.” (Eks 5:1, 2) Ngekusho kwakhe kanjalo, bekaveta kutsi Jehova akasuye Nkulunkulu weliciniso nekutsi bekete ligunya etikwenkhosi yaseGibhithe kanye nasetindzabeni takhona, futsi bekatsi Jehova ute emandla ekumentisa ngenkhani intsandvo Yakhe njengobe beyimenyetelwa boMosi na-Aroni. Nanobe kunjalo, Faro kanye nabobonkhe bantfu baseGibhithe, lokufaka ekhatsi nema-Israyeli, besebatawulati kahle ligama laJehova kutsi lisho kutsini. Njengobe Jehova abonisa Mosi, loku bekusho kutsi utawugcwalisa injongo Yakhe mayelana nema-Israyeli, awakhulule, futsi awanikete Live Lesetsembiso, ngaleyondlela agcwalise sivumelwane lasenta nabokhokho baso. Njengobe Nkulunkulu asho, “Nine-ke niyawungati kutsi ngingu[Jehova] longuNkulunkulu wenu.”—Eks 6:4-8; buka nalesitsi ALMIGHTY.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Eksodusi 4:1-17) Mosi waphendvula Nkulunkulu watsi: “Ngitawutsini, nangitawutsi ngiyabatjela labantfu bangete bangikholwa bangangilaleli nekungilalela bangitjele batsi: ‘Nkulunkulu akaze abonakale kuwe’?” 2 Simakadze wambuta watsi: “Yini lena lesesandleni sakho?” Waphendvula watsi: “Yindvuku.” 3 Simakadze watsi: “Yijike phansi.” Mosi wayijika phansi, yagucuka lendvuku yaba yinyoka. Mosi wayibalekela. 4 Simakadze watsi kuMosi: “Yelula sandla sakho uyibambe ngemsila.” Ngako Mosi welula sandla sakhe wayibamba ngemsila, yagucuka yaba yindvuku futsi esandleni sakhe. 5 Simakadze wachubeka watsi: “Uyakwenta loko-ke embikwema-Israyeli kuze akukholwe kutsi Simakadze, Nkulunkulu waboyihlomkhulu, Nkulunkulu wa-Abrahama, na-Isaka, naJakobe, utibonakalisile kuwe.” 6 Simakadze wachubeka wakhuluma kuMosi watsi: “Faka sandla sakho esifubeni sakho.” Mosi wenta njalo; watsi uyasikhipha sandla, saphuma sesinebulephelo, sesimhlophe njengangcocwane. 7 Nkulunkulu wase utsi: “Phindza futsi usifake esifubeni sakho sandla sakho.” Mosi waphindza futsi wasifaka esifubeni; watsi uyasikhipha, saphuma sesite bulephelo, sesifana nemtimba wakhe wonkhe. 8 Nkulunkulu wachubeka watsi: “Nabangakukholwa nome bangasikholwa lesibonakaliso sekucala, lesi sesibili sitawubenta bakukholwe. 9 Nangabe abatikholwa totimbili letibonakaliso bangakwemukeli naloko lokushoko, ubokha emanti emfuleni iNayili uwatsele emhlabatsini lowomile. Lamanti ayawugucuka abe yingati.” 10 Kodvwa Mosi watsi kuSimakadze: “Awu, Simakadze! Mine angisilo libeka ekukhulumeni; ngiyehluleka kukhuluma kahle seloku ngaba khona, nanyalo seloku ngicalile kukhuluma nawe. Ngikhuluma nginamule, kantsi futsi ngiyangingita.” 11 Simakadze watsi kuye: “Ngubani lowanika umuntfu umlomo? Ngubani lowenta umuntfu abe simungulu, nome sihhulu? Ngubani lowenta umuntfu abone nome abe yimphumphutse? Akusimi yini, mine Simakadze? 12 Hamba nyalo! Ngiyawukusita nase ukhuluma, ngikutjele kutsi utawukhuluma utsini.” 13 Kodvwa Mosi waphendvula watsi: “Awu, Nkhosi! Ngicela umane utfume lomunye.” 14 Nkulunkulu watfukutselela Mosi kakhulu, watsi: “Unjani-ke umnakenu Aroni longumLevi? Ngiyati kutsi ulibeka ekukhulumeni. Empeleni sewusendleleni utekuhlangabeta, utawujabula kakhulu enhlitiyweni yakhe nakakubona. 15 Wena-ke ubokhuluma naye umtjele onkhe emagama lofanele kuwasho. Ngiyawunisita nobabili ekukhulumeni, nginitjele kutsi kufanele nenteni. 16 Nguye lotakukhulumela kubantfu, abe ngumlomo wakho, wena ube njengaNkulunkulu kuye. 17 Kodvwa ubotsatsa lendvuku yakho uhambe nayo utakwenta ngayo imimangaliso.”