-
“INkhosi YaseNyakatfo” Yesikhatsi SekugcinaSicongosekulindza (Lofundvwako)—2020 | May
-
-
8. Ngubani lobekasolo ayinkhosi yaseningizimu kulamalanga ekugcina?
8 NgeMphi yeLive yekucala, i-United States neBritain tabambisana kuze tilwe, futsi yomibili lemibuso yaba nemandla kakhulu. Ngaleso sikhatsi, iBritain kanye ne-United States taba bangani futsi taba ngumbuso lonemandla kakhulu emhlabeni. Njengobe Danyela abiketela, lenkhosi yahlanganisa ‘libutfo lelikhulu nalelinemandla kakhulu.’ (Dan. 11:25) Kulamalanga ekugcina, iBritain beyisolo iyinkhosi yaseningizimu ikanye ne-United States.c Ngako-ke, ingubani inkhosi yasenyakatfo?
NGUBANI INKHOSI YASENYAKATFO?
9. Yaphindze yavela nini inkhosi yasenyakatfo, futsi emavi lakuDanyela 11:25 agcwaliseka njani?
9 Nga-1871, lokungumnyaka lowalandzela ngemuva kwekutsi Russell kanye nebangani bakhe basungule licembu lekutadisha liBhayibheli, kwavela inkhosi lensha yaseningizimu. Ngalowo mnyaka, Otto von Bismarck wahlanganisa tifundza letimbalwa futsi taba sive lesinemandla lesase sibitwa ngekutsi yiGermany. Wilhelm I bekayiNkhosi yasePrussia lebeyiyincenye yaletifundza futsi nguye lowaba yinkhosi yekucala yalombuso waseGermany. Wabeka Bismarck kutsi abe ngumholi walohulumende wakhe.d Eminyakeni leyalandzela, iGermany yaba ngumbuso lonemandla lobewubusa emave lase-Africa naselwandle i-Pacific, futsi yetama kuba nemandla kuneBritain. (Fundza Danyela 11:25.) UMbuso waseGermany waba nelibutfo lemphi lelinemandla futsi iGermany yaba ngumbuso wesibili lobewunemasotja lamanyenti. Ngemphi yelive yekucala, iGermany yasebentisa lelibutfo layo lemphi kuze ilwe netitsa tayo.
10. Agcwaliseka njani emavi lakuDanyela 11:25b, 26?
10 Danyela wabiketela nangekutsi yini lebeyitawenteka embusweni waseGermany naselibutfweni layo lemphi. Lesiphrofetho sachaza kutsi inkhosi yasenyakatfo ‘beyingeke ikhone kuma.’ Leni? ‘Ngenca yemacebo lebekatawube entelwe yona, futsi labo labadla kanye nenkhosi bebatawetama kuyibhubhisa.’ (Dan. 11:25b, 26a) Ngesikhatsi kusaphila Danyela, bantfu ‘lebebadla kanye nenkhosi’ bebafaka ekhatsi tindvuna tasesigodlweni ‘lebetenta umsebenti wenkhosi.’ (Dan. 1:5) Lesiphrofetho simelela bobani? Simelela bantfu lebebanemandla eMbusweni waseGerman labafaka ekhatsi tindvuna temasotja lebeticondziswa ngumbusi. Ngenca yetintfo lebetentiwa ngulabantfu labanemandla, lenkhosi yalahlekelwa ngumbuso futsi kwase kubusa lomunye hulumende lomusha eGermany.e Lesiphrofetho asizange sibiketele nje kuphela ngekuwa kwalombuso, kodvwa sabiketela nangemphumela lobewutawuba khona nakuliwa nenkhosi yaseNingizimu. Nasikhuluma ngenkhosi yasenyakatfo, lesiphrofetho sitsi: “Imphi yayo iyawukhukhuleka, labanyenti bayawufela emphini.” (Dan. 11:26b) Njengobe bekubiketelwe, ngesikhatsi seMphi yeLive yekucala, libutfo lemphi laseGermany ‘lakhukhuleka’ futsi ‘banyenti bantfu labafela emphini.’ Banyenti kakhulu bantfu labafa kulemphi.
-
-
“INkhosi YaseNyakatfo” Yesikhatsi SekugcinaSicongosekulindza (Lofundvwako)—2020 | May
-
-
e Benta tintfo letinyenti letenta umbuso wabo waphelelwa ngemandla. Nasi sibonelo, bayekela kusita inkhosi, batjela labanye ngetintfo letiyimfihlo lebetimayelana nemphi futsi baphocelela inkhosi kutsi yehle esihlalweni.
-