I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • Londvolota Kuthula Emndenini Wakho
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NANYE

      Londvolota Kuthula Emndenini Wakho

      1. Ngutiphi tintfo letingase tibangele kwehlukana emndenini?

      BANTFU labanemindeni lenelutsandvo, kucondza, kanye nekuthula bayajabula. Siyetsemba kutsi newakho umndeni unjalo. Kubuhlungu kutsi imindeni leminyenti ayisinjalo futsi iyehlukana ngetizatfu letehlukehlukene. Yini leyehlukanisa imindeni? Kulesehluko sitawucoca ngetintfo letintsatfu. Leminye imindeni inemalunga langekho enkholweni leyodvwa. Leminye inebantfwana labanebatali labangafanani. Kantsi kuleminye, timo tekuphila nobe sifiso sekunjinga siye sehlukanisa emalunga emndeni. Nanobe kunjalo, timo letingehlukanisa umndeni lotsite tingase tingawutsintsi lomunye. Yini lebangela lomehluko?

      2. Labanye basifuna kuphi sicondziso sekuphila kwemndeni, kodvwa ngumuphi umtfombo wesicondziso loncono kunayo yonkhe?

      2 Umbono lonawo ungulesinye sici. Nangabe wetama ngebucotfo kucondza umbono walomunye umuntfu, ungakwati kutfola indlela yekulondvolota bunye emndenini. Sici sesibili ngulapho usitfola khona sicondziso. Bantfu labanyenti balandzela sicondziso salabo labasebenta nabo, bomakhelwane, babhali bemaphephandzaba, kanye neticondziso talabanye bantfu. Nanobe kunjalo, labanye baye bafune loko liVi laNkulunkulu lelikushoko ngesimo labakuso, futsi bakusebentisa loko labakufundzako. Kwenta kanjalo kungawusita njani umndeni kutsi ulondvolote kuthula?​—2 Thimothi 3:16, 17.

      NANGABE INDVODZA YAKHO INETINKHOLELO LETEHLUKILE

      Sitfombe ekhasini 130

      Yetama kucondza umbono walomunye umuntfu

      3. (a) Litsini liBhayibheli ngekushada nemuntfu losenkholweni leyehlukile? (b) Ngutiphi timiso letiyinhloko letisebentako nangabe loyedvwa kulabo labashadile akholwa?

      3 LiBhayibheli lisiyala ngalokucondzile mayelana nekushada nemuntfu losenkholweni leyehlukile kuyetfu. (Dutheronomi 7:3, 4; 1 Khorinte 7:39) Kungenteka kutsi watfola emaciniso sewushadile, kodvwa indvodza yakho yona yangawemukeli. Kutsiwani-ke esimeni lesinjalo? Liciniso likutsi tifungo temshado tisasebenta. (1 Khorinte 7:10) LiBhayibheli litsi sibopho semshado sihlala njalo, futsi likhutsata bantfu labashadile kutsi balungise tinkinga tabo kunekutsi batibalekele. (Efesu 5:28-31; Thithusi 2:4, 5) Nanobe kunjalo, kutsiwani nangabe indvodza yakho imelene ngalokucinile nekuba kwakho senkholweni leyemukelwa liBhayibheli? Ingase yetame kukuvimbela kutsi uye emihlanganweni yelibandla, nobe itsi ayifuni uhambe ushumayela emtini ngemuti. Yini lotawuyenta?

      4. Umfati angaluveta njani luvelo nangabe indvodza yakhe isenkholweni leyehlukile?

      4 Tibute: ‘Kungani indvodza yami itiva ngalendlela?’ (Taga 16:20, 23) Nangabe ingakucondzi kahle loko lokwentako, ingase ikhatsateke ngawe. Kantsi kungenteka kutsi icindzetelwa tihlobo ngobe wena awusahlanganyeli emikhosini lebalulekile kuto. Lenye indvodza yatsi: “Nangisele ngedvwa endlini, bengitiva ngilahliwe.” Lendvodza beyinemuva wekutsi lenkholo imtsatsela umfati. Nanobe kunjalo, kutigabatisa kwayenta yangavumi kutsi beyisuke iphetfwe situnge. Kungenteka kutsi indvodza yakho idzinga uyicinisekise ngekutsi lutsandvo lonalo ngaJehova alusho kutsi awusayitsandzi njengasekucaleni. Ciniseka kutsi uyasicitsa sikhatsi nayo.

      5. Ngukuphi kulinganisela umfati lonendvodza lengakholwa lokufanele abe nako?

      5 Nanobe kunjalo, kunalokutsite lokubaluleke kakhulu lokudzinga ukukhumbule kute ukwati kuhlangabetana nalesimo ngekuhlakanipha. LiVi laNkulunkulu leluleka bafati: “Tfobelani emadvodza enu, njengalokufanele eNkhosini.” (Kholose 3:18) Ngekusho kanjalo, lecwayisa ngemoya wekutibusa. Ngetulu kwaloko, ngalamavi latsi “njengalokufanele eNkhosini,” lombhalo uveta kutsi kutitfoba kwemfati endvodzeni yakhe kufanele kuhambisane nekutfobela iNkhosi. Kufanele kube khona kulinganisela.

      6. Ngutiphi timiso lokufanele umfati longumKhristu ahlale atikhumbula?

      6 KumKhristu, kuya emihlanganweni yelibandla kanye nekufakaza kulabanye ngetinkholelo takhe letisekelwe eBhayibhelini kutici letibalulekile tekukhonta kweliciniso, lokungakafaneli tibukelwe phansi. (Roma 10:9, 10, 14; Hebheru 10:24, 25) Ngako-ke, utawukwentanjani nangabe umuntfu akutjela ngalokucondzile kutsi wephule umtsetfo lotsite waNkulunkulu? Baphostoli baJesu Khristu batsi: “Kufanele silalele Nkulunkulu kunekulalela bantfu.” (Imisebenti 5:29) Loko labakwenta kusiniketa sibonelo lesisebenta etimeni letinyenti lamuhla. Lutsandvo lwakho ngaJehova lutawukwenta yini utinikele kuye ngendlela lefanele? Ngesikhatsi lesifananako, lutsandvo kanye nenhlonipho lonayo ngendvodza yakho lutawukwenta yini ukwati kufeza loko ngendlela lengeke iyiphatse kabi?​—Matewu 4:10; 1 Johane 5:3.

      7. Ngukuphi kutimisela umfati longumKhristu lokufanele abe nako?

      7 Jesu waveta kutsi ngaletinye tikhatsi indvodza ingaphatseka kabi. Wecwayisa ngekutsi njengobe inkholo yeliciniso ingatsandvwa, emalunga emndeni langemaKhristu abetawutiva anganakwa, kube shengatsi inkemba ibehlukanisile nemndeni wabo. (Matewu 10:34-36) Lomunye dzadze waseJapan wahlangabetana nesimo lesifananako. Waphikiswa yindvodza yakhe iminyaka lengu-11. Beyimphatsa kabi, futsi beyivame kumkhiyela ngaphandle. Nanobe kunjalo, lodzadze wabeketela. Bangani bakhe labasebandleni lebuKhristu bamsita. Abethandaza njalo futsi atfola sikhutsato emavini laku-1 Phetro 2:20. Lodzadze abeciniseka kutsi nangabe yena ahlala acotfo, ngalelinye lilanga indvodza yakhe beyitawuhlanganyela naye ekukhonteni Jehova. Nembala kwaba njalo.

      8, 9. Umfati kufanele enteni kute abalekele kuphatsa kabi indvodza yakhe?

      8 Tinyenti tintfo longatenta kute utsintse simo sengcondvo semuntfu loshade naye. Nasi sibonelo: Nangabe indvodza yakho iphikisana nenkholo yakho, ungayibangeli kutsi ikhonone nangaletinye tintfo. Gcina likhaya lakho lihlantekile. Naka indlela lobukeka ngayo. Hlala uyitjela emavi elutsandvo newekubonga. Kunekutsi uyisole, yisekele. Veta kutsi uyafuna ikuhole. Ungatiphindziseleli nangabe ikuphatsa kabi. (1 Phetro 2:21, 23) Kulindzele kutsi ngaletinye tikhatsi itawenta emaphutsa, futsi nakwenteka kuba nekungevani, tfobeka futsi ube wekucala kucolisa.​—Efesu 4:26.

      9 Ungavumi kutsi kuya kwakho emihlanganweni kube sizatfu sekumupha kudla sekwephutile. Ungase ukhetse kuya ensimini ngetikhatsi indvodza yakho lengekho ngato ekhaya. Kukuhlakanipha ngemfati longumKhristu kutsi angayishumayeli ngenkhani indvodza yakhe. Kunaloko, kufanele alandzele seluleko semphostoli Phetro lesitsi: “Nani bafati, tfobelani emadvodza enu, kuze kutsi nakukhona emadvodza langalikholwa livi, nawo azuzeke ngaphandle kwenkhulumo, azuzwe yintfobeko yebafati bawo, nakabona similo senu lesimsulwa lesinekwesaba Nkulunkulu.” (1 Phetro 3:1, 2) Bafati labangemaKhristu balwela kutiveta ngalokugcwele titselo temoya waNkulunkulu.​—Galathiya 5:22, 23.

      NANGABE UMFATI ANGASUYE UMKHRISTU

      10. Indvodza lengumKhristu kufanele imphatse njani umfati wayo longakholwa?

      10 Kutsiwani nangabe indvodza ingumKhristu kodvwa umfati angasuye? LiBhayibheli lisiniketa sicondziso salesimo. Litsi: “Nangabe umzalwane anemfati longakholwa, yena-ke lomfati avuma kuhlala naye, angabomlahla.” (1 Khorinte 7:12) Liphindze leluleke emadvodza: “Tsandzani bafati benu.”​—Kholose 3:19.

      11. Nangabe umfati angasuye umKhristu, indvodza ingaba njani nekucabangela futsi ibusebentise ngekuhlakanipha bunhloko bayo?

      11 Nangabe umfati wakho anetinkholelo letehlukile kutakho, ciniseka kutsi uyamhlonipha futsi uyayicabangela imiva yakhe. Njengobe naye angumuntfu lomdzala, unayo inkhululeko yekutikhetsela kutsi nguyiphi inkholo layifunako, ngisho nobe wena ungavumelani nayo. Nawukhuluma naye ngenkholo yakho kwekucala, ungalindzeli kutsi avele alahle tinkholelo takhe losekunesikhatsi anato bese emukela letakho. Kunekumhlasela ngekumtjela kutsi inkholo yakhe neyemndeni wakubo losekusikhatsi lesidze bakuyo ingemanga, ngesineke timisele kubonisana naye ngemiBhalo. Kungenteka kutsi utiva anganakwa nangabe ucitsa sikhatsi lesinyenti emisebentini yelibandla. Angase aphikisane nemetamo yakho yekukhonta Jehova, kodvwa kungenteka kutsi intfo lasuke afuna kukutjela yona mbamba kutsi: “Ngidzinga sikhatsi sakho lesengetiwe!” Ngako-ke, mbeketelele. Ngesizatfu sekumcabangela kwakho ngelutsandvo, angase emukele liciniso ngekuhamba kwesikhatsi.​—Kholose 3:12-14; 1 Phetro 3:8, 9.

      KUCECESHA BANTFWANA

      12. Ngisho nalapho indvodza nemfati behlukene ngekwenkholo, timiso temiBhalo kufanele tisetjentiswe ngayiphi indlela ekucecesheni bantfwana?

      12 Emindenini leyehlukene ngekwenkholo, ngaletinye tikhatsi kungase kube matima kufundzisa bantfwana. Timiso temiBhalo kufanele tisetjentiswe ngayiphi indlela? LiBhayibheli liniketa bobabe umtfwalo loyinhloko wekufundzisa bantfwana, kodvwa nabomake banendzima lebalulekile kuloku. (Taga 1:8; catsanisa naGenesisi 18:19; Dutheronomi 11:18, 19.) Ngisho nobe indvodza ingabutfobeli bunhloko baKhristu, isengiyo inhloko yemndeni.

      13, 14. Nangabe indvodza ingamvumeli umfati wayo kutsi aye nebantfwana emihlanganweni yebuKhristu futsi ingafuni afundze nabo, yini umfati langayenta?

      13 Lamanye emadvodza langakholwa ete inkinga nangabe umfati afundzisa bantfwana ngenkholo, kantsi lamanye anayo. Kutsiwani nangabe indvodza yakho ingavumi kutsi uye nebantfwana emihlanganweni yelibandla futsi ingafuni utadishe nabo liBhayibheli ekhaya? Kulesimo, kufanele ube nekulinganisela etibophweni letehlukehlukene​—sibopho lonaso kuNkulunkulu Jehova, ebunhlokweni bendvodza yakho, kanye nakubantfwana bakho lobatsandzako. Ungakuvumelanisa njani loku?

      14 Ngalokucinisekile kufanele uthandaze ngalendzaba. (Filiphi 4:6, 7; 1 Johane 5:14) Nanobe kunjalo, ekugcineni nguwe lokufanele wente sincumo sekutsi ngusiphi sinyatselo lotawusitsatsa. Nangabe ngekuhlakanipha ukwenta kucace endvodzeni yakho kutsi awulwisani nebunhloko bayo, kuphikisa kwayo kungagcina sekwehlile. Ngisho nalapho indvodza yakho ingavumi kutsi uye nebantfwana emihlanganweni futsi ingafuni ubafundzele liBhayibheli, usengakwati kubafundzisa. Ngenkhulumo yakho yamalanga onkhe kanye nangesibonelo sakho lesihle, yetama kugcizelela kubo lutsandvo ngaJehova, kukholwa eVini lakhe, kuhlonipha batali​—lokuhlanganisa nababe wabo—​kuba nendzaba nalabanye bantfu, kanye nekucaphela kubaluleka kwekusebenta ngekwetsembeka. Ngekuhamba kwesikhatsi, indvodza yakho ingayicaphela imiphumela lemihle leba khona, futsi ingase ikubonge ngemetamo loyentako.​—Taga 23:24.

      15. Ngumuphi umtfwalo indvodza lengumKhristu lenawo ekufundziseni bantfwana bayo?

      15 Nangabe uyindvodza lengumKhristu futsi umfati wakho angakholwa, kufanele ufeze umtfwalo wakho wekukhulisa bantfwana “ngekubayala nangekubacondzisa ngemphilo yebuKhristu.” (Efesu 6:4) Njengobe wenta kanjalo, kufanele uphatse umfati wakho ngemusa, lutsandvo, kanye nekucabangela.

      NANGABE USENKHOLWENI LEYEHLUKILE KULEYO BATALI BAKHO LABAKUYO

      16, 17. Ngutiphi teluleko teliBhayibheli bantfwana lokufanele batikhumbule nangabe basenkholweni leyehlukile kuleyo yebatali babo?

      16 Sekuyintfo levamile kutsi bantfwana babe nemibono leyehlukile kuleyo batali babo labanayo ngenkholo. Nawe usesimeni lesifananako yini? Nangabe kunjalo, liBhayibheli likuphatsele seluleko lesitsite.

      17 LiVi laNkulunkulu litsi: “Hloniphani batali benu eNkhosini, ngobe loko kulungile. ‘Hlonipha uyihlo nenyoko.’” (Efesu 6:1, 2) Loku kufaka ekhatsi kuhlonipha batali ngendlela lefanele. Ngisho nobe kuhlonipha batali kubalulekile, akukafaneli simkhohlwe naNkulunkulu weliciniso. Nangabe umntfwana sekakhule ngalokwenele kutsi angatentela tincumo, nguye loba nemtfwalo wetento takhe. Loku akugcini nje kuphela ngemitsetfo yelive, kodvwa kutsintsa nemtsetfo waNkulunkulu. LiBhayibheli litsi: “Sonkhe siyawulandza ngatsi matfupha ngamunye ngamunye kuNkulunkulu.”​—Roma 14:12.

      18, 19. Nangabe bantfwana basenkholweni leyehlukile kuleyo yebatali babo, bangabasita njani batali babo kutsi baticondze kancono tinkholelo tabo?

      18 Nangabe inkholo lokuyo ifuna kutsi wente lushintjo ekuphileni kwakho, yetama kucondza imibono yebatali bakho. Batawujabula nangabe kufundza kwakho liBhayibheli kanye nekusebentisa loko lelikushoko kukwenta ubahloniphe ngalokuphelele, ubalalele kakhulu, futsi utimisele kwenta loko labakucela kutsi ukwente. Nanobe kunjalo, nangabe inkholo yakho ikwenta uyekele tinkholelo kanye nemasiko batali bakho labawatsandzako, batawucabanga kutsi ulahla timfundziso tabo. Bangaphindze bakhatsateke ngenhlalakahle yakho nangabe loko lokwentako kungatsandvwa emmangweni wakini nobe kukwenta ungatinaki tintfo letingakwenta unjinge. Kutigabatisa nako kungaba sitsiyo, ngobe bangase bacabange kutsi wena utibona uhlakaniphe kakhulu kunabo.

      19 Ngako-ke, ngekushesha, hlela kutsi batali bakho babati labadzala belibandla nobe labanye boFakazi labavutsiwe. Khutsata batali bakho kutsi babe khona eHholweni leMbuso kute bativele loko lokufundziswako futsi batibonele matfupha kutsi boFakazi BaJehova babantfu labanjani. Ngekuhamba kwesikhatsi, simo sengcondvo sebatali bakho singase sishintje. Ngisho nalapho batali bakho baphikisa kakhulu, bashisa tincwadzi teliBhayibheli, futsi bangakuvumeli kutsi uye emihlanganweni yebuKhristu, imvamisa tiba khona tikhatsi tekutsi uyewufundza kulenye indzawo, ukhulume nalamanye emaKhristu, kanye nekufakaza ungakahleli futsi usite labanye. Ungathandaza kuJehova ngalendzaba. Labanye bantfwana kudzingeka balindze kute kube ngulapho sebakhule ngalokwenele kutsi bangakwati kuhamba ekhaya bayewutihlalela bodvwa kute bakwati kwenta lokwengetiwe. Ngisho nobe ukusiphi simo, ungakhohlwa ‘kuhlonipha uyihlo nenyoko.’ Yenta incenye yakho kute utfutfukise kuthula ekhaya. (Roma 12:17, 18) Ngetulu kwako konkhe, lwela kuba nekuthula naNkulunkulu.

      INSAYEYA YEKUKHULISA BANTFWANA LABANGASIBO BAKHO

      20. Bantfwana bangase bative njani nangabe bakhuliswa ngubabe nobe ngumake longabatali?

      20 Emindenini leminyenti, simo lesenta kutsi kube nensayeya lenkhulu akusiyo inkholo kodvwa kuba khona kwemtali longasiye wakho. Lamuhla, emakhaya lamanyenti anebantfwana batali lababatfole emishadweni yabo yekucala. Emindenini lenjalo, bantfwana bangaba nemona, emagcubu nobe bangaciniseki kutsi ngubani lokufanele bamlalele. Umphumela ungaba kutsi bangayinaki imetamo leyentiwa ngulomtali longasiye wabo yekuba ngubabe nobe ngumake lokahle. Yini lengasita batali labanebantfwana labangasibo babo kutsi baphumelele?

      Sitfombe ekhasini 138

      Ngisho nobe ungumtali wabo mbamba nobe ungumtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakho, yetsembela eselulekweni seliBhayibheli

      21. Nangetulu kwetimo letingakavami, kungani batali labahlala nebantfwana labangasibo babo kufanele basebentise timiso teliBhayibheli?

      21 Caphela kutsi nangetulu kwaletimo letingakavami, timiso teliBhayibheli letisebenta kuleminye imindeni tiyasebenta nalapha. Kungatinaki letimiso kungabonakala kuyicatulula inkinga ekucaleni, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi kungaholela enhlekeleleni. (Tihlabelelo 127:1; Taga 29:15) Bani nekuhlakanipha kanye nekucondza​—kuhlakanipha kwekusebentisa timiso taNkulunkulu ube ucabanga ngetinzuzo tato, kanye nekucondza kutsi kungani emalunga emndeni asho futsi enta tintfo letitsite. Kudzingeka sibe nesihawu.​—Taga 16:21; 24:3; 1 Phetro 3:8.

      22. Kungani bantfwana bakutfola kumatima kwemukela umtali longasiye wabo?

      22 Nangabe ukhulisa bantfwana labangasibo bakho, ungase ukhumbule kutsi ngesikhatsi usengakabi lilunga lalomndeni, labantfwana bebakwemukela. Nanobe kunjalo, ngesikhatsi sewuhlala nabo, simo sabo sashintja. Njengobe bakhumbula umtali wabo mbamba longasahlali nabo, kungenteka kutsi kungabi melula ngabo kutsi bakwetsembe, mhlawumbe bacabanga kutsi sewufuna bayekele kutsandza umtali wabo longasahlali nabo, bese batsandza wena. Ngaletinye tikhatsi bangase bakukhumbute kutsi awusuye babe wabo nobe make wabo. Emavi lanjalo abuhlungu. Nanobe kunjalo, “ungasheshi ucansuke emoyeni wakho.” (Umshumayeli 7:9) Kucondza kanye nekuba nesihawu kuyadzingeka kute ukwati kubeketelela imiva yebantfwana.

      23. Siyalo singakhishwa njani emndenini lonemtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakhe?

      23 Letimfanelo tibaluleke kakhulu nangabe ukhipha siyalo. Siyalo lesingagucugucuki sibalulekile. (Taga 6:20; 13:1) Njengobe bantfwana bangafanani, nesiyalo singehluka kuye ngesimo. Labanye batali labakhulisa bantfwana labangasibo babo batsi kuncono nangabe umtali wabo mbamba kunguye lokhipha siyalo. Nanobe kunjalo, kubalulekile kutsi bobabili batali bavumelane ngesiyalo futsi banamatsele kuso, umtali angatsandzi labo labatalako kuphela bese atondza laba labanye. (Taga 24:23) Kulalela nako kubalulekile, kodvwa kufanele ulindzele kutsi emaphutsa atawukwenteka ngaletinye tikhatsi. Ungatsatseli tintfo etulu. Khipha siyalo ngelutsandvo.​—Kholose 3:21.

      24. Emindenini lenebatali labangafanani, yini lengasita ekuvimbeni tinkinga tekutiphatsa emkhatsini wemalunga ebulili lobehlukile?

      24 Kucoca njengemndeni kungaba lusito ekuvimbeni tinkinga. Loku kutawusita umndeni kutsi unake tintfo letibalulekile ekuphileni. (Catsanisa naFiliphi 1:9-11.) Kungasita lilunga ngalinye libone kutsi yini lelingayenta kute lisite ekwenteni umndeni ufinyelele imigomo yawo. Ngetulu kwaloko, kucoca njengemndeni ngekukhululeka kungavimba tinkinga tekutiphatsa. Emantfombatana kufanele ati indlela lefanele yekugcoka kanye neyekutiphatsa nawanababe wawo longawatali kanye nabobhuti bawo labangatalwa nabo, nebafana badzinga siyalo sendlela lokufanele batiphatse ngayo nabanamake wabo longabatali kanye nalapho banabosisi babo labangatalwa nabo.​—1 Thesalonika 4:3-8.

      25. Ngutiphi timfanelo letingasita ekwenteni umndeni lonemtali lokhulisa bantfwana labangasibo bakhe kutsi ube nekuthula?

      25 Kute uhlangabetane nensayeya yekuba ngumtali webantfwana labangasibo bakho, kufanele ube nesineke. Kutsatsa sikhatsi kwakha buhlobo lobusha. Kantsi kwenta bantfwana labangasibo bakho kutsi bakutsandze futsi bakuhloniphe kungaba ngumsebenti lomatima. Nanobe kunjalo, kungenteka. Inhlitiyo lehlakaniphile, lenekucondza, futsi lenesifiso lesicinile sekujabulisa Jehova, ilusito ekwenteni umndeni lonemtali lonebantfwana labangasibo bakhe kutsi ube nekuthula. (Taga 16:20) Timfanelo letinjalo tingakusita ukwati nekubeketelela naletinye timo.

      KUPHISHANEKELA UMCEBO KUYAWEHLUKANISA YINI UMNDENI WAKHO?

      26. Tinkinga kanye nesimo sengcondvo mayelana nemcebo kungawehlukanisa njani umndeni?

      26 Tinkinga kanye nesimo sengcondvo mayelana nemcebo kungawubhidlita umndeni ngetindlela letinyenti. Kuvisa buhlungu kutsi leminye imindeni yehlukaniswa yimali kanye nesifiso sekunjinga​—nobe sekunjinga kakhudlwana. Kwehlukana kungacala lapho bantfu labashadile basebenta bobabili bese baba nesimo sengcondvo sekutsi “lena yimali yami, leyo yakho.” Ngisho nalapho bangacabani, nangabe bantfu labashadile basebenta bobabili bangatitfola banesikhatsi lesincane sekutsi babe ndzawonye. Umkhuba lowandzako kulelive kutsi bobabe bahlale khashane nemindeni yabo sikhatsi lesidze​—kungaba tinyanga nobe iminyaka—​kute batfole imali lenyenti kwendlula leyo labangayitfola nabasekhaya. Loku kungaholela etinkingeni letinkhulu.

      27. Ngutiphi letinye timiso letingasita umndeni lonetinkinga tetimali?

      27 Kute imitsetfo lengabekwa mayelana nekucatulula letinkinga, ngobe imindeni leyehlukehlukene inetinkinga kanye netidzingo letingafanani. Nanobe kunjalo, seluleko seliBhayibheli singaba lusito. Nasi sibonelo: Taga 13:10 tiveta kutsi kukhandleka ngaphandle kwesidzingo singakubalekela ngaletinye tikhatsi ngekutsi ‘semukele teluleko.’ Loku akusho kumane uvete imibono yakho kuphela, kodvwa kusho nekufuna teluleko kanye nekutfola kutsi labanye bantfu bacabangani ngendzaba letsite. Ngetulu kwaloko, kwenta luhlelo lolufanele lwendlela yekusebentisa imali kungenta umndeni ube nebunye. Ngaletinye tikhatsi, mhlawumbe kwesikhashana​—kungadzingeka kutsi bantfu labashadile basebente bobabili kute bakwati kunakekela tindleko tabo, ikakhulukati nabanebantfwana nobe kunalabanye bantfu lababanakekelako. Kulesimo, indvodza ingacinisekisa umfati wayo kutsi isasenaso sikhatsi sekuba naye. Ngelutsandvo, yona kanye nebantfwana bangamlekelela emisebentini yasekhaya lavame kuyenta yedvwa.​—Filiphi 2:1-4.

      28. Ngutiphi tikhumbuto, lokungatsi natilalelwa tisite umndeni kutsi usebentele kuba nebunye?

      28 Khumbula kutsi ngisho nobe kuletikhatsi siyidzinga imali, ayiyiletsi injabulo. Ngalokucinisekile ayisiniki kuphila. (Umshumayeli 7:12) Kuliciniso kutsi kunaka kakhulu umcebo kungalimata buhlobo betfu naNkulunkulu kanye nekutiphatsa kwetfu. (1 Thimothi 6:9-12) Ngako-ke, kuncono kakhulu kutsi sifune kucala uMbuso waNkulunkulu kanye nekulunga kwakhe, siciniseke ngekutsi sitawutfola sibusiso sakhe emetameni yetfu yekutfola tidzingo tekuphila. (Matewu 6:25-33; Hebheru 13:5) Ngekubeka tintfo takamoya kucala kanye nangekuba nekuthula naNkulunkulu, nitawutfola kutsi nanobe umndeni wenu bewehlukene ngetizatfu letitsite, kodvwa utawuba nebunye beliciniso.

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGAYISITA NJANI . . . IMINDENI KUTSI ILONDVOLOTE KUTHULA EKHAYA?

      EmaKhristu anekucondza.​—Taga 16:21; 24:3.

      Bantfu labashadile labatsandzanako nalabahloniphanako, abayi ngekutsi basenkholweni leyodvwa yini.​—Efesu 5:23, 25.

      UmKhristu angeke awephule ngemabomu umtsetfo waNkulunkulu.​—Imisebenti 5:29.

      EmaKhristu anekuthula nalabanye.​—Roma 12:18.

      Ungasheshi ucansuke.​—Umshumayeli 7:9.

      IMISHADO LEFANELE ILETSA LUDVUMO KANYE NEKUTHULA

      Lamuhla, bantfu labadvuna kanye nalabasikati bahlala ndzawonye njengendvodza nemfati bangakashadi ngekwemtsetfo. Lesi simo umuntfu losandza kuba likholwa lokufanele ahlangabetane naso. Ngaletinye tikhatsi lesimo singase semukelwe ngemasiko esive nobe endzawo, kodvwa buhlobo lobunjalo busuke bungekho emtsetfweni. Timiso teliBhayibheli titsi umshado kufanele ubhaliswe ngendlela lefanele. (Thithusi 3:1; Hebheru 13:4) Liphindze litsi emaKhristu kufanele abe nemishado lehlanganisa indvodza leyodvwa kanye nemfati loyedvwa. (1 Khorinte 7:2; 1 Thimothi 3:2, 12) Kwenta ngekuvumelana nalomyalo kusinyatselo sekucala sekuba nekuthula emndenini wakho. (Tihlabelelo 119:165) Timfuneko taJehova singakwati kutigcina futsi atisiwo umtfwalo. Loko lasifundzisa kona kwentelwe kuzuzisa tsine.​—Isaya 48:17, 18.

  • Ungatincoba Tinkinga Letilimata Umndeni
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NAKUBILI

      Ungatincoba Tinkinga Letilimata Umndeni

      1. Ngutiphi tinkinga letingabonakali letikhona emindenini letsite?

      IMOTO lendzala isandza kuwashwa futsi yapholishwa. Kubantfu labendlulako, ibonakala imanyatela shengatsi yinsha. Kodvwa ngaphansi, umtimba wayo utfombile. Kunjalo nangemindeni letsite. Nanobe ngaphandle yonkhe intfo ibonakala ihamba kahle, buso lobumoyitelako bufihla kwesaba nebuhlungu. Ekhaya, tintfo letimbi letifanana nekutfomba ticedza kuthula kwemndeni. Tinkinga letimbili letingabangela loku kuba ngumhuca wetjwala, kanye nebudlova.

      UMONAKALO LOBANGELWA KUBA NGUMHUCA WETJWALA

      2. (a) Uyini umbono weliBhayibheli ngekusetjentiswa kwetinatfo letidzakwanako? (b) Kusho kutsini kuba ngumhuca wetjwala?

      2 LiBhayibheli alikulahli kusebentisa tinatfo letidzakwanako ngalokusesilinganisweni, kodvwa lilahla kudzakwa. (Taga 23:20, 21; 1 Khorinte 6:9, 10; 1 Thimothi 5:23; Thithusi 2:2, 3) Kodvwa-ke kuba ngumhuca wetjwala kungetulu kwekudzakwa, kukutilibatisa ngetinatfo letidzakwanako ngaso sonkhe sikhatsi, nekungatibambi nawunatsa. Imihuca yetjwala kungaba bantfu labadzala, kodvwa kuyadzabukisa kutsi ngisho nalabasha bangaba ngiyo.

      3, 4. Chaza indlela kuba ngumhuca wetjwala lokumlimata ngayo umlingani wemshado kanye nebantfwana.

      3 Kudzala, liBhayibheli lasho kutsi kusebentisa kabi tjwala kungaphatamisa kuthula kwemndeni. (Dutheronomi 21:18-21) Imiphumela lemibi lebangwa kuba ngumhuca wetjwala iviwa nguwo wonkhe umndeni. Umlingani wemshado angase etame kamatima kuyekelisa umuntfu longumhuca wetjwala nobe ente imetamo yekubeketelela kutiphatsa kwakhe lokushintjashintjako.a Uyetama kufihla tjwala, abulahle, afihle imali, avuse lutsandvo lwaloyo muntfu ngelikhaya, ngemphilo, ngisho nangaNkulunkulu. Nobe kunjalo, lomuntfu longumhuca uyachubeka nekunatsa. Njengobe imetamo yakhe yekulawula kunatsa kwaloyo muntfu yehluleka ngalokuphindzaphindziwe, uyadvumateka futsi ative asehluleki. Angase acale abe nekwesaba, atfukutsele, ative anelicala, akhatsateke, futsi angatetsembi.

      4 Bantfwana bayayiva imiphumela yekuba ngumhuca kwemtali. Labanye bayashaywa kantsi labanye bahlukunyetwa ngekwelicasi. Bangase batibeke licala ngalokudzakwa kakhulu kwemtali. Ngato tonkhe letintfo letentekako, bantfwana labanjalo babese abasabetsembi labanye bantfu. Ngesizatfu sekutsi abakakhululeki kucoca ngaloko lokwenteka ekhaya, bantfwana bangase bafundze kucindzetela imiva yabo nobe bafele ngekhatsi, futsi esikhatsini lesinyenti loko kuba nemiphumela leyingoti. (Taga 17:22) Bantfwana labanjalo bangase bakhule naloyo muva wekungatetsembi nobe kungatihloniphi bate babe badzala.

      YINI LENGENTIWA NGUMNDENI?

      5. Kuba ngumhuca wetjwala kungasingatfwa njani, futsi kungani loku kumatima?

      5 Nanobe bantfu labanyenti batsi kuba ngumhuca wetjwala akwelapheki, linyenti labo liyavuma kutsi ungakhona kubuyekela nangabe ungatitjela kutsi awubutsintsi nhlobo. (Catsanisa naMatewu 5:29.) Kodvwa-ke, kumelula kukhuluma ngekusita umuntfu longumhuca wetjwala kunekukwenta loko, ngobe esikhatsini lesinyenti loyo muntfu uyaphika kutsi unenkinga. Nobe kunjalo, nangabe emalunga emndeni atsatsa tinyatselo tekusingatsa indlela lokuphila nemuntfu lonjalo lokubatsintse ngayo, loyo muntfu angase abone kutsi unenkinga. Lomunye dokotela losanalokuhlangenwe nako kwekusita bantfu labanjalo kanye nemindeni yabo watsi: “Ngicabanga kutsi intfo lebaluleke kakhulu kutsi umndeni uchubeke nendlela yawo yekuphila levamile. Loyo muntfu longumhuca wetjwala utawubona kancane kancane indlela umehluko lomkhulu ngayo emkhatsini wakhe nalamanye emalunga emndeni.”

      6. Ngumuphi umtfombo weseluleko loncono kunayo yonkhe longasita imindeni lenelilunga lelingumhuca wetjwala?

      6 Nangabe emndenini wakho kunemuntfu longumhuca wetjwala, seluleko seliBhayibheli lesiphefumulelwe singakusita kute uphile ngendlela lezuzisako. (Isaya 48:17; 2 Thimothi 3:16, 17) Asewunake letinye timiso letiye tasita imindeni kutsi ikhone kuphila nemuntfu longumhuca wetjwala.

      7. Nangabe lilunga lemndeni lingumhuca wetjwala, ngubani lonelicala?

      7 Yekela kutibeka licala. LiBhayibheli litsi: “Ngulowo nalowo uyawutetfwalela umtfwalo wakhe,” futsi “sonkhe siyawulandza ngatsi matfupha ngamunye ngamunye kuNkulunkulu.” (Galathiya 6:5; Roma 14:12) Umuntfu longumhuca wetjwala angase abeke emalunga emndeni licala nobe awasole. Angase atsi: “Kube beningiphetse kahle, bengingeke nginatse.” Nangabe labanye bantfu bavumelana naye, bamkhutsata kutsi achubeke nekunatsa. Kodvwa ngisho nobe siphatfwa kabi timo nobe labanye bantfu, sonkhe​—kuhlanganise nemihuca yetjwala, sitawulandzisa ngaloko lesikwentako.​—Catsanisa naFiliphi 2:12.

      8. Ngutiphi letinye tindlela umuntfu longumhuca wetjwala langasitwa ngato kutsi abhekane nemiphumela yekunatsa kwakhe?

      8 Ungacabangi kutsi ngaso sonkhe sikhatsi kufanele uvikele umuntfu longumhuca wetjwala emiphumeleni yekunatsa kwakhe. Lesaga seliBhayibheli lesimayelana nemuntfu lotfukutsele singasebenta ngendlela lefananako nakumuntfu longumhuca wetjwala: “Nawuke wamsita kanye, kufanele umsite siphelane.” (Taga 19:19) Loyo muntfu kufanele ativele yena imiphumela yekunatsa kwakhe. Akatisulele yena lapho angcolise khona nobe ashayele emsebentini ngakusasa achaze kumcashi wakhe kutsi kungani angetanga emsebentini.

      Sitfombe ekhasini 146

      Labadzala belibandla bangaba lusito lolukhulu ekucatululeni tinkinga temndeni

      9, 10. Kungani imindeni lenebantfu labamihuca yetjwala kufanele yemukele lusito, futsi kufanele balufune kuphi kakhulu lolo sito?

      9 Yemukela lusito kulabanye. Taga 17:17 titsi: “Umngani unelutsandvo ngaso sonkhe sikhatsi; kantsi umnakenu utalelwe kutsi netfwalisane naye tinhlupheko.” Kuba nekucindzeteleka ekhaya nangabe kunemuntfu longumhuca wetjwala. Uyaludzinga lusito. Ungesabi kusondzela ‘kubangani labanelutsandvo’ kute bakusekele. (Taga 18:24) Kukhuluma nebantfu labayicondzako inkinga lokuyo nobe labake bahlangabetana nayo, kungakuniketa emacebo lalusito aloko lokufanele ukwente naloko lokungakafaneli ukwente. Ungakhulumi nanobe ngubani, kodvwa khuluma nebantfu lobetsembako, labangeke bembule “timfihlo” takho.​—Taga 11:13.

      10 Fundza kwetsemba labadzala labangemaKhristu. Labadzala ebandleni lebuKhristu bangaba lusito lolukhulu. Lamadvodza lavutsiwe afundzisiwe ngeliVi laNkulunkulu futsi analokuhlangenwe nako kwekusebentisa timiso talo. Angaba ‘bakhoselisi ngesikhatsi sesivunguvungu, abe njengemifula yemanti ehlane, afanane nelitfunti lelidvwala lelikhulu eveni lelomele emanti.’ (Isaya 32:2) Akusiko kutsi labadzala labangemaKhristu bavikela libandla lilonkhe etintfweni letiyingoti kuphela, kodvwa baphindze badvudvute, bacabule, futsi babe nenshisekelo kulabo labanetinkinga. Lusebentise kahle lusito lwabo.

      11, 12. Ngubani loniketa imindeni yebantfu labamihuca yetjwala lusito lolukhulu, futsi lolo sito luniketwa njani?

      11 Ngetulu kwako konkhe, cela emandla kuJehova. LiBhayibheli liyasicinisekisa: “Simakadze uhlala asedvute nabo labanetinhlitiyo letephukile uyabasindzisa labanemoya lowephukile.” (Tihlabelelo 34:18) Nangabe uyeva kutsi inhlitiyo nobe umoya wakho wephukile ngesizatfu sekucindzetela kwekuphila nemuntfu longumhuca wetjwala ekhaya, kufanele wati kutsi Jehova “uhlala asedvute” nawe. Uyasicondza simo semndeni wakho kutsi simatima kangakanani.​—1 Phetro 5:6, 7.

      12 Kukholelwa loko Jehova lakushoko eVini lakhe kungakusita ubeketelele kukhatsateka. (Tihlabelelo 130:3, 4; Matewu 6:25-34; 1 Johane 3:19, 20) Kutadisha liVi laNkulunkulu kanye nekuphila ngetimiso talo kukwenta utfole lusito lwemoya longcwele waNkulunkulu, longakuhlomisa ‘ngemandla lamakhulu’ kute uchubeke uphila malanga onkhe.​—2 Khorinte 4:7.b

      13. Nguyiphi lenye inkinga lelimata imindeni?

      13 Kusetjentiswa kabi kwetjwala kungaholela nakulenye futsi inkinga lengalimata imindeni​—budlova basekhaya.

      UMONAKALO LOBANGELWA BUDLOVA BASEKHAYA

      14. Bacala nini budlova basekhaya, futsi sinjani simo lamuhla?

      14 Sento sekucala sebudlova basekhaya besitsintsa bantfwana bandzawonye, boKhayini na-Abela. (Genesisi 4:8) Kusukela ngaleso sikhatsi, bantfu baye benta tonkhe tinhlobo tebudlova basekhaya. Kunemadvodza lashaya bafati bawo, bafati labahlasela emadvodza abo, batali labashaya bantfwana babo kabuhlungu, kanye nebantfwana lasebakhulile labahlukumeta batali babo lasebagugile.

      15. Budlova basekhaya buwatsintsa njani emoyeni emalunga emindeni?

      15 Umonakalo lobangelwa budlova basekhaya mukhulu kakhulu kunetibati letibonakalako. Lomunye umfati lobekashaywa yindvodza yakhe watsi: “Uye utive unelicala futsi unemahloni. Tikhatsi letinyenti ekuseni, uye ufise kungavuki ngobe ucabanga kutsi bewubhudza.” Bantfwana labakhula babona budlova basekhaya baba setfubeni lekutsi nabo babe nebudlova nasebakhulile futsi sebanemindeni yabo.

      16, 17. Kuyini kuhlukunyetwa ngekwemivelo, futsi kuwatsintsa njani emalunga emndeni?

      16 Budlova basekhaya abugcini ngekushaya. Ngalokuvamile bentiwa ngemavi. Taga 12:18 titsi: “Emavi lakhulumeka ngebudlabha ahlaba njengesikhali.” ‘Kuhlaba’ lokuhambisana nebudlova basekhaya kuhlanganisa kwetfuka nekutsetsa, kuphindze kuhlanganise nekuhlale ugceka, kwedzelela, kanye nekwesabisa lomunye umuntfu ngekumshaya. Tilondza letibangelwa budlova lobentiwa ngemavi atibonakali futsi imvamisa kute loticaphelako.

      17 Lokubuhlungu kakhulu kuhlukunyetwa kwemntfwana ngemavi​—lokukuhlale ugceka futsi ubukela phansi emakhono, kuhlakanipha kanye nekubaluleka kwakhe. Kuhlukunyetwa lokunjalo kungacedza kutetsemba kwemntfwana. Kuliciniso kutsi bonkhe bantfwana bayasidzinga siyalo. Nanobe kunjalo, liBhayibheli leluleka bobabe: “Ningabatfukutselisi bantfwabenu, khona bangetiwudzinwa.”​—Kholose 3:21.

      INDLELA YEKUBALEKELA BUDLOVA BASEKHAYA

      Sitfombe ekhasini 151

      EmaKhristu lashadile latsandzanako nalahloniphanako atawulungisa tinkinga tawo ngekushesha

      18. Bucala kuphi budlova basekhaya, futsi liBhayibheli litsi bungacedvwa njani?

      18 Budlova basekhaya bucala enhlitiyweni kanye nasengcondvweni; tento tetfu ticala ngaloko lesikucabangako. (Jakobe 1:14, 15) Kute umuntfu ayekele budlova, kufanele ashintje indlela lacabanga ngayo. (Roma 12:2) Kungenteka yini loko? Yebo. LiVi laNkulunkulu linemandla ekugucula bantfu. Lingakhipha ngisho nemibono ‘lembelwe ngalokucinile.’ (2 Khorinte 10:4, NW; Hebheru 4:12) Lwati lolungulonalona ngeliBhayibheli lungaletsa lushintjo lolukhulu kubantfu labembetse buntfu lobusha.​—Efesu 4:22-24; Kholose 3:8-10.

      19. UmKhristu kufanele amtsatse futsi amphatse njani umuntfu lashade naye?

      19 Indlela lomtsatsa ngayo umuntfu loshade naye. LiVi laNkulunkulu litsi: “Emadvodza kufanele atsandze bafati bawo, njengobe atsandza imitimba yawo. Indvodza letsandza umfati wayo ititsandza yona.” (Efesu 5:28) LiBhayibheli liphindze litsi indvodza kufanele inikete umfati wayo ‘inhlonipho njengesitja lesibutsakatsaka.’ (1 Phetro 3:7) Bafati bayalwa kutsi “batsandze emadvodza abo” futsi ‘bawahloniphe.’ (Thithusi 2:4; Efesu 5:33) Kute indvodza leyesaba Nkulunkulu lengatsi iyamhlonipha umfati wayo kodvwa ibe imhlukumeta emtimbeni kanye nangemavi. Kute umfati longatsi uyitsandza mbamba futsi uyayihlonipha indvodza yakhe kodvwa abe ayitsetsisa, nobe ayedzelela.

      20. Ngubani lophatsise batali umtfwalo wekunakekela bantfwana babo, futsi kungani kungakafaneli bafune lokukhulu kakhulu kubantfwana babo?

      20 Umbono lomuhle ngebantfwana. Bantfwana bayaludzinga lutsandvo kanye nekunakwa batali babo. LiVi laNkulunkulu libita bantfwana ngekutsi “balifa leliphuma kuSimakadze,” futsi “basibusiso.” (Tihlabelelo 127:3) Batali banemtfwalo embikwaJehova wekunakekela lelifa. LiBhayibheli likhuluma ‘ngekuntfwanata’ kanye ‘nangebulima’ bemfana. (1 Khorinte 13:11; Taga 22:15) Batali akukafaneli bamangale nababona tento tebulima kubantfwana babo. Bantfwana abasibo bantfu labadzala. Batali akukafaneli balindzele lokungetulu kweminyaka yemntfwana, indlela lakhuliswe ngayo, kanye nemakhono akhe.​—Fundza Genesisi 33:12-14.

      21. Nguyiphi indlela leyemukelwa nguNkulunkulu yekuphatsa batali lasebakhulile kanye neyekusebentelana nabo?

      21 Umbono ngebatali lasebakhulile. Incwadzi yaLevithikhusi 19:32 itsi: “Niyawutitfoba embikwalasebakhulile, nibahloniphe.” Ngekusho loko, uMtsetfo waNkulunkulu bewugcizelela kuhlonishwa kanye nekunakwa kwebantfu lasebakhulile. Loku kungase kube matima nangabe umtali losakhulile abonakala afuna lokunyenti kakhulu nobe agula futsi angakwati kuhamba nobe kucabanga kahle. Ngisho nalapho, bantfwana bayakhunjutwa kutsi “babuyisele kubonga kwabo kulabo lababakhulisile.” (1 Thimothi 5:4) Loku kutawusho kubanika sitfunti kanye nekubahlonipha, mhlawumbe ute ubanakekele ngekwetimali. Kuhlukumeta batali lasebakhulile, emtimbeni nobe ngalenye indlela, kuphambene ngalokuphelele naloko liBhayibheli lelitsi asikwente.

      22. Nguyiphi imfanelo lebalulekile lengasita ekuncobeni budlova basekhaya, futsi ingavetwa njani?

      22 Bani nemoya wekutibamba. Taga 29:11 titsi: “Silima siyabonakalisa nasesitfukutsele; kodvwa lohlakaniphile uyatibamba angatibonakalisi.” Ungawulawula njani umoya wakho? Kunekutsi uvumele kutfukutsela kwakheke ngekhatsi kuwe, tsatsa sinyatselo masinyane kute ulungise leyo nkinga. (Efesu 4:26, 27) Suka kuleyo ndzawo nangabe uva shengatsi uyehluleka kutibamba. Thandaza ucele umoya longcwele waNkulunkulu kutsi ukwente ube nemfanelo yekutibamba. (Galathiya 5:22, 23) Kushaywa ngumoya nobe kutilolonga kungakusita ulawule imiva yakho. (Taga 17:14, 27) Lwela ‘kwephuta kutfukutsela.’​—Taga 14:29.

      KUFANELE SEHLUKANE YINI NOBE SICHUBEKE SIHLETI NDZAWONYE?

      23. Yini lengenteka nangabe umKhristu achubeka anebudlova kanye nelulaka futsi angaphendvuki, mhlawumbe ate ahlukumete nemalunga emndeni wakhe emtimbeni?

      23 LiBhayibheli litsi leminye imisebenti Nkulunkulu layilahlako ‘butsa, nenkhani, . . . nelulaka,’ futsi litsi “labo labenta letintfo bangeke balidle lifa lembuso waNkulunkulu.” (Galathiya 5:19-21) Ngako-ke, nobe ngubani lotsi ungumKhristu kodvwa achubeke anebudlova kanye nelulaka futsi angaphendvuki, mhlawumbe ate ahlukumete loyo lashade naye nobe bantfwana emtimbeni, angasuswa ebandleni lebuKhristu. (Catsanisa na-2 Johane 9, 10.) Ngalendlela, libandla lingagcineka lihlantekile, lite bantfu labanebudlova.​—1 Khorinte 5:6, 7; Galathiya 5:9.

      24. (a) Bantfu labahlukunyetwako emshadweni bangakhetsa kwenta ini? (b) Bangani kanye nalabadzala labakhatsalelako bangamsekela njani umuntfu lohlukunyetwako, kodvwa yini lokungakafaneli bayente?

      24 Kutsiwani ngemaKhristu lahlale ashaywa bantfu lashade nabo labanebudlova, nalabangashintji? Lamanye aye akhetsa kuchubeka ahleti nabo ngetizatfu letitsite. Lamanye aye akhetsa kubashiya, ngobe abona kutsi inhlalakahle yawo lengekwemtimba, ngekwengcondvo, kanye neyakamoya​—mhlawumbe ngisho nekuphila kwawo, kusengotini. Loko umuntfu lohlukunyetwako ekhaya lakhetsa kukwenteka esimeni lesinjena kusincumo lokufanele atentele sona kuJehova. (1 Khorinte 7:10, 11) Bangani labahlose lokuhle, tihlobo, nobe labadzala labangemaKhristu bangase bafise kumsita nobe kumniketa seluleko, kodvwa akukafaneli bamcindzetele kutsi atsatse sincumo lesitsite. Lesi sincumo lokufanele atentele sona.​—Roma 14:4; Galathiya 6:5.

      KUPHELA KWETINKINGA LETILIMATAKO

      25. Iyini injongo yaJehova ngemndeni?

      25 Ngesikhatsi Jehova ashadisa bo-Adamu na-Eva, bekungasiyo injongo yakhe kutsi imindeni ibhidlitwe tinkinga letilimatako letinjengekuba ngumhuca wetjwala nobe budlova. (Efesu 3:14, 15) Umndeni bekufanele ube yindzawo legcwele lutsandvo kanye nekuthula, lapho tidzingo letingekwengcondvo, ngekwemivelo, kanye netakamoya tawo onkhe emalunga emndeni tinakekelwa khona. Nanobe kunjalo, ngemuva kwekutsi kungene sono, kuphila kwemndeni kwahhohloka.​—Catsanisa neMshumayeli 8:9.

      26. Nguliphi likusasa lelitawutfolwa ngulabo labetama kuphila ngekuvumelana naloko lokufunwa nguJehova?

      26 Kuyajabulisa kutsi Jehova akakayishintji injongo yakhe ngemndeni. Wetsembisa kuletsa umhlaba lomusha lonekuthula lapho bantfu “bayawuhlala baphephile, kute futsi loyawubesabisa.” (Hezekeli 34:28) Ngaleso sikhatsi, kuba ngumhuca wetjwala, budlova basekhaya, kanye nato tonkhe letinye tinkinga letilimata imindeni titawube tingasekho. Bantfu bayawumoyitela, hhayi ngobe bafihla kwesaba nobe buhlungu, kodvwa ngobe ‘batijabulisa ngekuthula lokukhulu.’​—Tihlabelelo 37:11.

      a Nanobe sikhuluma ngemhuca wetjwala njengemuntfu lomdvuna, letimiso letilapha tiyasebenta nalapho kungumuntfu lomsikati.

      b Kulamanye emave, kunetindzawo tekwelapha, tibhedlela, netinhlelo tekululama letisita bantfu labamihuca yetjwala kanye nemindeni yabo. Kusincumo semuntfu ngamunye kutsi uyalufuna yini lusito lolunjalo nobe cha. Kute indlela letsite lekhutsatwa yi-Watch Tower Society. Nobe kunjalo, kufanele umuntfu acaphele kute kutsi nakafuna lusito angatifaki etintfweni letephula timiso temiBhalo.

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGAYISITA NJANI . . . IMINDENI KUTSI IBALEKELE TINKINGA LETINGABANGELA UMONAKALO LOMKHULU?

      Jehova uyakulahla kusebentisa kabi tjwala.​—Taga 23:20, 21.

      Nguloyo naloyo utawutilandzisela ngetento takhe.​—Roma 14:12.

      Nangabe singatibambi, angeke sikwati kukhonta Nkulunkulu ngendlela layemukelako.​—Taga 29:11.

      EmaKhristu lacotfo ayabahlonipha batali bawo lasebakhulile.​—Levithikhusi 19:32.

  • Lapho Sekusele Kancane Kutsi Umshado Ubhidlike
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NAKUTSATFU

      Lapho Sekusele Kancane Kutsi Umshado Ubhidlike

      1, 2. Nangabe unetinkinga emshadweni wakho, ngumuphi umbuto lokufanele utibute wona?

      NGA-1988, lomunye umfati waseTaliyane, libito lakhe lokungu-Lucia, abecindzeteleke kakhulu.a Ngemuva kweminyaka lelishumi ashadile, umshado wakhe besewubhidlika. Abetame kanyenti kubuyisana nendvodza yakhe, kodvwa loko akuzange kuphumelele. Ngako-ke, bahlala ngekwehlukana ngesizatfu sekungavumelani futsi besekufanele akhulise emadvodzakati lamabili ayedvwana. Nakabuka emuva kuleso sikhatsi, Lucia uyakhumbula: “Besengititjelile kutsi kute lokungasindzisa umshado wetfu.”

      2 Nangabe nawe unetinkinga temshado, ungayicondza indlela Lucia labetiva ngayo. Kungenteka kutsi umshado wakho unetinkinga futsi uyatibuta nekutsi usengasindza yini. Nangabe kunjalo, kutawukusita kucabanga nganangumbuto: Sengitisebentise tonkhe yini teluleko letinhle Nkulunkulu lasiniketa tona eBhayibhelini mayelana nekwenta umshado uphumelele?​—Tihlabelelo 119:105.

      3. Ngisho nobe idivosi seyandzile, imibiko iveta kutsi labo labadivosile kanye nemindeni yabo bativa njani?

      3 Nangabe simo sishubile emkhatsini wendvodza nemfati, kucedza umshado kungase kubonakale kunguyona ndlela lemelula kakhulu. Kodvwa-ke, ngisho nobe emaveni lamanyenti kube nekwandza lokumangalisako kwebantfu labadivosako, luhlolo lwalamuhla luveta kutsi emadvodza kanye nebafati labanyenti labaye badivosa bayatisola ngaloko. Labanyenti babo sebahlushwa tinkinga temphilo letinyenti, kokubili emtimbeni kanye nasengcondvweni, kwendlula labo labangazange badivose. Kukhatsateka kanye nekungajabuli kwebantfwana labanebatali labadivosile kuvame kuhlala iminyaka leminyenti. Batali kanye nebangani balaba labadivosile nabo beva buhlungu. Kutsiwani ngendlela Nkulunkulu, uMsunguli wemshado, lasitsatsa ngayo lesimo?

      4. Tinkinga emshadweni kufanele tisingatfwe njani?

      4 Njengobe kuvetiwe etehlukweni letengcile, injongo yaNkulunkulu beyikutsi umshado ube sibopho lesihlala njalo. (Genesisi 2:24) Kodvwa-ke, kungani imishado leminyenti ibhidlika? Loku akuveli nje kwenteke, kodvwa kuvame kucala ngetimphawu letisecwayiso. Tinkinga letincane emshadweni tingakhula kakhulu kute kube ngulapho setibonakala tingasalungiseki. Nanobe kunjalo, nangabe letinkinga tilungiswa ngekushesha ngelusito lweliBhayibheli, imishado leminyenti angeke ibhidlike.

      BANI NEMBONO LOFANELE

      5. Ngumuphi umbono lokufanele labo labashadile babe nawo?

      5 Lenye intfo levame kubangela tinkinga kutsi labo labashadile balindzele tintfo letingakafaneli emshadweni wabo. Tincwadzi telutsandvo, bomagazini, tinhlelo te-TV, kanye nemabhayisikobho kungakha tifiso kanye nemaphupho langeke eneliseke. Lapho lamaphupho angafezeki, umuntfu angase ative ayengiwe, angakeneliseki futsi atfukutsele. Kodvwa-ke, bantfu lababili labanesono bangayitfola njani injabulo emshadweni? Kute umshado uphumelele, kudzingeka kwentiwe imetamo.

      6. (a) Ngumuphi umbono lofanele liBhayibheli leliwuvetako ngemshado? (b) Ngutiphi letinye tintfo letibangela kungavumelani emshadweni?

      6 LiBhayibheli lilusito. Liyasho kutsi ikhona injabulo emshadweni, kodvwa liphindze litsi labo labashadile “bayawuhlupheka.” (1 Khorinte 7:28) Njengobe sekuvetiwe, bantfu labashadile bayawenta emaphutsa ngobe banesono. Indlela labakheke ngayo engcondvweni nangekwemivelo, kanye nendlela labakhuliswe ngayo ayifanani. Ngaletinye tikhatsi, bantfu labashadile bavame kungavumelani etindzabeni tetimali, tebantfwana, kanye nangebantfu basekhakhabo. Kungabi nesikhatsi sekwenta tintfo ndzawonye kanye netinkinga letimayelana nekuya ecasini nako kungabangela kucabana.b Kulungisa tinkinga letinjalo kutsatsa sikhatsi, kodvwa ungapheli emandla! Bantfu labanyenti labashadile baye batincoba tinkinga letinjalo futsi batfola tisombululo labavumelana ngato bobabili.

      COCANI NGEKUNGEVANI LOKUKHONA

      Sitfombe ekhasini 154

      Lungisani tinkinga ngekushesha. Lingashoni lilanga solomane nitfukutsele

      7, 8. Nangabe bantfu labashadile baphatseke kabi nobe bangacondzani, imiBhalo itsi kufanele basisingatse njani lesimo?

      7 Bantfu labanyenti bakutfola kumatima kwehlisa umoya nabacoca ngetintfo letibaphetse kabi, kungacondzani, nobe emaphutsa abo. Kunekutsi asho ngalokucacile atsi: “Ngibona shengatsi awungicondzi kahle,” umuntfu loshadile angase acansuke futsi atsatse inkinga lencane ayente ibe yinkhulu. Labanye batsi: “Utikhatsalela wena kuphela,” nobe “Awungitsandzi.” Lona lomunye angase akhetse kungaphendvuli ngesizatfu sekutsi akafuni bacabane.

      8 Kuncono kulalela seluleko seliBhayibheli lesitsi: “Tfukutselani, kodvwa ningoni; lilanga lingashoni solomane nitfukutsele.” (Efesu 4:26) Ngesikhatsi sebaneminyaka lengu-60 bashadile, labanye labajabulile emshadweni wabo babutwa ngaloko lokuye kwawenta waphumelela. Lendvodza yatsi: “Safundza kutsi singalali singakatilungisi tinkinga, ngisho nobe betibonakala titincane kangakanani.”

      9. (a) ImiBhalo itsi nguyiphi intfo lebalulekile ekukhulumisaneni? (b) Yini lokuye kudzingeke kutsi bantfu labashadile bayente, ngisho nobe idzinga sibindzi kanye nekutfobeka?

      9 Nangabe indvodza kanye nemfati wayo bangavumelani, nguloyo naloyo kufanele ‘asheshe kuva, ephute kukhuluma, ephute nekutfukutsela.’ (Jakobe 1:19) Ngemuva kwekulalelisisa, bobabili bangase basibone sidzingo sekucolisa. (Jakobe 5:16) Kusho ngebucotfo kutsi “Ngiyacolisa ngekukuphatsa kabi,” kudzinga kutfobeka kanye nesibindzi. Kulungisa kungevani ngalendlela kuyaphumelela kakhulu ekusiteni bantfu labashadile kutsi bangagcini ngekucatulula tinkinga kuphela, kodvwa baphindze babe nemusa kanye nebuhlobo lobuhle lobutawukwenta kutsi bajabule ngekuba ndzawonye.

      KWENETISANA EMSHADWENI

      10. Ngusiphi sivikelo Pawula lasitjela emaKhristu aseKhorinte lesingasebenta kumKhristu lamuhla?

      10 Ngesikhatsi umphostoli Pawula abhalela baseKhorinte, wakuncoma kushada “ngenca yebuphingi.” (1 Khorinte 7:2) Lamuhla, lelive libi ngendlela lefananako, nobe kwendlula iKhorinte yasendvulo. Tindzaba letimayelana nekutiphatsa lokubi lokucocwa ngato ngekukhululeka, indlela yekugcoka lengakazitsi, kanye netindzaba letivusa inkhanuko letitfolakala kubomagazini nasetincwadzini, ku-TV, kanye nakumabhayisikobho, tikhutsata tifiso letingcolile tekuya ecasini. Umphostoli Pawula watjela bantfu baseKhorinte labebaphila esimeni lesifananako: “Kuhle kutsi umuntfu ashade kunekutsi ashiswe yinkhanuko.”​—1 Khorinte 7:9.

      11, 12. (a) Yini indvodza nemfati labakweletana yona, futsi kufanele yenetiswe ngemoya lonjani? (b) Kufanele sisingatfwe njani simo lapho kudzingeka kutsi kungenetiswana khona kwesikhashana?

      11 LiBhayibheli likhutsata emaKhristu lashadile: “Indvodza ayenelise umfati wayo, nemfati ente njalo endvodzeni yakhe.” (1 Khorinte 7:3) Caphela kutsi kugcizelelwa kupha, hhayi kufuna ngenkhani. Kusondzelana emshadweni kwenetisa kuphela nangabe nguloyo naloyo acabangela lomunye. Nasi sibonelo: LiBhayibheli liyala emadvodza kutsi asebentelane nebafati bawo ‘ngekwati.’ (1 Phetro 3:7) Loku kuliciniso kakhulu endzabeni yekwenetisana emshadweni. Nangabe umfati angaphatfwa ngelutsandvo, kungaba matima kutsi asijabulele lesici semshado.

      12 Tiba khona tikhatsi lapho kudzingeka kutsi bantfu labashadile bangenetisani kwesikhashana. Loku kungenteka kumfati ngaletinye tikhatsi tenyanga nobe lapho adzinwe kakhulu. (Catsanisa naLevithikhusi 18:19.) Kungaba njalo nasendvodzeni nangabe inenkinga lenkhulu yasemsebentini futsi itiva iphansi. Timo letinjalo letibangela kutsi kungenetiswana kwesikhashana tingasingatfwa kahle nangabe labo labashadile bacocisana ngalokukhululekile ngesimo futsi ‘bavumelane.’ (1 Khorinte 7:5) Loku kutawukwenta kutsi kube bete lofika etiphetfweni letingakafaneli. Nanobe kunjalo, nangabe umfati agodlela indvodza yakhe ngemabomu, nobe indvodza ingamenetisi ngelutsandvo umfati wayo, lona lomunye angawela esilingweni. Esimeni lesinjalo, kungase kuvele tinkinga emshadweni.

      13. EmaKhristu angakulwela njani kugcina kucabanga kwawo kuhlantekile?

      13 Njengawo onkhe emaKhristu, tinceku taJehova letishadile kufanele tibalekele kubuka titfombe letingcolile, letingakha tifiso letingcolile naletingasito temvelo. (Kholose 3:5) Kufanele ticaphele imicabango kanye netento tato natisebentelana nebantfu bebulili lobehlukile. Jesu wecwayisa: “Ngulowo nalowo lobuka lomsikati, bese uyamkhanuka, sewuphinge naye enhlitiyweni yakhe.” (Matewu 5:28) Ngekusebentisa seluleko seliBhayibheli lesimayelana nekuya ecasini, bantfu labashadile bangakwati kubalekela kuwela esilingweni sekuphinga. Bangachubeka bajabulela kusondzelana kwasemshadweni lapho kuya ecasini kutsatfwa njengesipho lesiligugu lesivela kuJehova, uMsunguli wemshado.​—Taga 5:15-19.

      TIZATFU LETINGEKWEMBHALO TEKUDIVOSA

      14. Ngusiphi simo lesibuhlungu lesivame kuba khona, futsi sibangelwa yini?

      14 Kuyajabulisa kutsi imindeni leminyenti yemaKhristu iyakwati kulungisa nobe ngabe ngutiphi tinkinga letivelako. Kodvwa-ke, ngaletinye tikhatsi akubi njalo. Ngesizatfu sekutsi sinesono futsi siphila eveni lelinesono lelibuswa nguSathane, leminye imishado igcina ibhidlikile. (1 Johane 5:19) EmaKhristu angahlangabetana njani nesimo lesibuhlungu kangaka?

      15. (a) Ngusiphi sizatfu lesingekwemBhalo sekudivosa, nalesivumela kutsi uphindze ushade? (b) Kungani labanye baye bakhetsa kungamdivosi umuntfu labashade naye longaketsembeki?

      15 Njengobe kuvetiwe eSehlukweni 2 salencwadzi, sizatfu lesingekwemBhalo sekudivosa, nalesivumela kutsi uphindze ushade, bundlundlulu.c (Matewu 19:9) Nangabe unebufakazi lobucinile bekutsi umuntfu loshade naye akaketsembeki kuwe, kufanele wente sincumo lesimatima. Utawuchubeka yini uhleti kulomshado nobe utawudivosa? Kute imitsetfo lebekiwe. Lamanye emaKhristu aye amtsetselele umuntfu lashade naye lophendvuke ngebucotfo, futsi umshado wawo lawusindzisile uye uphumelele kahle. Labanye baye bakhetsa kungadivosi ngesizatfu sebantfwana.

      16. (a) Ngutiphi letinye tizatfu letenta labanye badivose bantfu labashade nabo labonile? (b) Nangabe umuntfu loshadile longenacala enta sincumo sekutsi utawudivosa nobe cha, kungani kungakafaneli kube nebantfu labagceka sincumo sakhe?

      16 Ngakulokunye, kungenteka kutsi leso sento siye saphumela ekubeni umuntfu akhulelwe nobe abe nesifo lesitsatselwanako ngekwelicasi. Kungenteka nekutsi kufunwa kuvikelwa bantfwana kumtali lobahlukubeta ngekwelicasi. Kuyacaca kutsi kunyenti lokufanele kucatjangelwe ngembikwekutsi kwentiwe sincumo. Nanobe kunjalo, nangabe kwenteka uva kutsi umuntfu loshade naye wente sento sekungatsembeki, kodvwa ngemuva kwaloko uye ecasini naye, loko kutawusho kutsi sewumcolele futsi ufuna nichubeke nishadile. Tizatfu letingekwemBhalo tekutsi ungadivosa futsi uphindze ushade atisasebenti. Kute umuntfu lokufanele angene etindzabeni tenu nobe etame kukukhetsisa kutsi wente njani, futsi akukafaneli kube nemuntfu logceka sincumo losentile. Nguwe lotawuhlangabetana nemiphumela yaloko lokukhetsile. “Ngulowo nalowo uyawutetfwalela umtfwalo wakhe.”​—Galathiya 6:5.

      TIZATFU TEKUHLALA NGEKWEHLUKANA

      17. Nangabe umuntfu loshade naye angakenti bundlundlulu, ngusiphi seluleko lesivela eBhayibhelini lesimayelana nekuhlala ngekwehlukana nobe kudivosa?

      17 Tikhona yini timo letivumela kutsi nihlale ngekwehlukana nobe udivose umuntfu loshade naye ngisho nobe angakenti bundlundlulu? Yebo tikhona, kodvwa esimeni lesinjena umKhristu akakakhululeki kutsi aphindze ashade nalomunye umuntfu. (Matewu 5:32) Nanobe liBhayibheli likuvumela kuhlala ngekwehlukana, kodvwa litsi lowo lowehlukana naloyo lashade naye kufanele ahlale “angendzi, nome-ke abuyisane” naye. (1 Khorinte 7:11) Ngutiphi letinye tetimo letimatima letingenta bantfu kutsi bahlale ngekwehlukana?

      18, 19. Ngutiphi timo letiyingoti kakhulu letingenta umuntfu loshadile akhetse kuhlala ngekwehlukana nobe kudivosa, ngisho nobe angakavumeleki kuphindze ashade?

      18 Umndeni ungase weswele ngesizatfu sekuvilapha kanye nemikhuba lemibi yendvodza.d Ingase igembule ngemali yayo nobe itsenge tidzakamiva kanye netjwala. LiBhayibheli litsi: “Nangabe umuntfu anganakekeli . . . umndeni wakhe, sewukulahlile kukholwa; futsi loko kwenta kwakhe kubi kakhulu kunekwemuntfu longakholwa.” (1 Thimothi 5:8) Nangabe lendvodza ingashintji tindlela tayo, futsi itsatsa imali yemfati wayo kute yente imikhuba yayo lemibi, umfati angakhetsa kuvikela kuphila kwakhe kanye nebantfwana bakhe ngekutsi bahlale ngekwehlukana ngalokusemtsetfweni.

      19 Kuhlala ngekwehlukana kungase kucatjangelwe nalapho umlingani wemshado anebudlova kakhulu kulona lashade naye, mhlawumbe amshaya njalo kute kube ngulapho sekabona kutsi kuphila kwakhe sekusengotini. Ngetulu kwaloko, nangabe umlingani wemshado acindzetela lona lashade naye kutsi angayilaleli imiyalo yaNkulunkulu, loyo locindzetelwako angakhetsa kwehlukana naye, ikakhulukati nakabona kutsi loku kufaka buhlobo bakhe naJehova engotini. Loyo losengotini angaphetsa ngekutsi indlela lencono langaveta ngayo kutsi ‘ulalela Nkulunkulu kunekulalela bantfu,’ kuhlala ngekwehlukana ngalokusemtsetfweni.​—Imisebenti 5:29.

      20. (a) Nangabe umndeni ubhidlika, yini bangani labavutsiwe kanye nalabadzala labangayenta, futsi yini lokungakafaneli bayente? (b) Bantfu labashadile akukafaneli basebentise loko lokushiwo liBhayibheli mayelana nekuhlala ngekwehlukana nobe ngekudivosa njengetaba tekwenta ini?

      20 Kuto tonkhe timo tekuhlukunyetwa kabuhlungu kwemuntfu loshadile, kute umuntfu lokufanele atjele lona lohlukunyetwako kutsi ahlukane nobe achubeke ahlala nemlingani wakhe. Nanobe bangani labavutsiwe kanye nalabadzala bangabasekela futsi babanike teluleko letingekwemBhalo, angeke bakwati konkhe lokuchubekako emkhatsini wendvodza nemfati. NguJehova kuphela lobonako. Kuliciniso kutsi umfati longumKhristu utawube angalihloniphi lilungiselelo laNkulunkulu lemshado nangabe abeka taba letingavakali kute adivose. Kodvwa-ke nangabe simo lesiyingoti sichubeka, kute umuntfu lokufanele amsole nangabe akhetse kwehlukana nemlingani wakhe. Loku kuyasebenta nasendvodzeni lengumKhristu lekhetsa kwehlukana nemfati wayo. “Sonkhe siyakuma embikwesihlalo sekwehlulela saNkulunkulu.”​—Roma 14:10.

      INDLELA UMSHADO LOBESEWUBHIDLIKILE LOWASINDZISWA NGAYO

      21. Ngukuphi lokuhlangenwe nako lokuveta kutsi teluleko teliBhayibheli tiyasebenta emshadweni?

      21 Ngemuva kwetinyanga letintsatfu Lucia lesikhulume ngaye ekucaleni, ahlukane nendvodza yakhe, wahlangana naboFakazi BaJehova futsi wacala kufundza nabo liBhayibheli. Uyachaza: “Ngamangala kakhulu ngesikhatsi ngibona liBhayibheli linginiketa tindlela lengingatilungisa ngayo tinkinga tami. Kwatsi nje ngemuva kwekufundza nabo liviki linye, besengifuna kubuyela endvodzeni yami. Lamuhla ngingasho kutsi Jehova uyakwati kusindzisa imishado etinkingeni ngobe timfundziso takhe tisita bantfu labashadile kutsi bahloniphane. Akusilo liciniso loko lokushiwo ngulabanye kutsi boFakazi BaJehova behlukanisa imindeni. Esimeni sami, kwenteke lokwehlukile kuloko.” Lucia wafundza kusebentisa timiso teliBhayibheli ekuphileni kwakhe.

      22. Yini bantfu labashadile lokufanele bayetsembe?

      22 Akusuye Lucia kuphela lowasitakala. Umshado kufanele ube sibusiso, hhayi umtfwalo. Jehova usilungiselele lithulusi lelihle kakhulu lelineteluleko tebantfu labashadile lelitendlula tonkhe​—lokuliVi lakhe leliligugu. LiBhayibheli ‘lihlakaniphisa labete lwati.’ (Tihlabelelo 19:7-11) Lisindzise imishado leminyenti lebeseyitawubhidlika futsi latfutfukisa naleyo lebeyinetinkinga letimatima. Shengatsi bonkhe bantfu labashadile bangatetsemba ngalokuphelele teluleko Nkulunkulu Jehova labanika tona. Tisebenta mbamba!

      a Libito lishintjiwe.

      b Letinye taletintfo kuye kwacocwa ngato etehlukweni letindlulile.

      c Leligama lelitsi ‘bundlundlulu,’ lifaka ekhatsi kuphinga, bunkonkoni, kulala nesilwane, kanye naletinye tento letingcolile letentiwa ngekusebentisa titfo tebulili.

      d Loku akutitsintsi timo lapho indvodza ingakwati kondla umndeni wayo ngetizatfu letingetulu kwemandla ayo, letifaka ekhatsi kugula nobe kungabi khona kwemsebenti.

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGASISITA NJANI . . . SIBALEKELE KUBHIDLIKA KWEMSHADO?

      Emshadweni kunenjabulo kanye nelusizi.​—Taga 5:18, 19; 1 Khorinte 7:28.

      Kungevani kufanele kusingatfwe ngekushesha.​—Efesu 4:26.

      Nanikhuluma, kulalela kubaluleke ngendlela lefananako nekukhuluma.​—Jakobe 1:19.

      Kwenelisana emshadweni kufanele kwentiwe ngemoya lote bugovu kanye nangelutsandvo.​—1 Khorinte 7:3-5.

  • Kucitsa Iminyaka Yekuguga Nindzawonye
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NAKUNE

      Kucitsa Iminyaka Yekuguga Nindzawonye

      1, 2. (a) Ngutiphi tingucuko letibakhona lapho umuntfu sekacala kuguga? (b) Emadvodza labehlonipha Nkulunkulu etikhatsini tasendvulo akutfola njani kweneliseka lapho asagugile?

      KUGUGA kuletsa tingucuko letinyenti. Butsakatsaka bemtimba busicedza emandla. Siye sitsi nasitibuka esibukweni sitibone sesishwaphene ebusweni, sesicala kucatsatela enhloko, nobe sicala kuvela imphandla. Singase futsi sicale kukhohlwa kakhulu. Nangabe bantfwana bashada, sitfola tihlobo letinsha, siphindze futsi sitfole nebatukulu. Kulabanye, kutsatsa umhlalaphansi emsebentini wekutiphilisa kwenta simo semphilo sehluke.

      2 Kuliciniso kutsi iminyaka yekuguga ingaba ngulevivinyako. (Umshumayeli 12:1-8) Nanobe kunjalo, cabanga ngetinceku taNkulunkulu lokukhulunywa ngato eBhayibhelini. Nanobe tagcina tifile, tatfola kuhlakanipha kanye nekucondza, futsi loko kwatenta tatfola kweneliseka nasetigugile. (Genesisi 25:8; Jobe 12:12) Yini leyatisita kutsi tijabule nanobe setigugile? Akungabateki kutsi tasitwa kuphila ngekuvumelana netimiso letitfolakala eBhayibhelini.​—Tihlabelelo 119:105; 2 Thimothi 3:16, 17.

      3. Ngusiphi seluleko Pawula lasiniketa emadvodza kanye nabomake labadzala?

      3 Encwadzini yakhe layibhalela Thithusi, umphostoli Pawula waniketa seluleko lesinengcondvo kulabo labaseminyakeni yekuguga. Wabhala: “Uyale emadvodza lamadzala kutsi atitsibe, azitse, acondze, acine ekukholweni, naselutsandvweni, nasekuciniseleni. Kanjalo nabomake labadzala ubayale kutsi bahlonipheke ngesimilo, bangabi tinhlebi nome tigcili tekudzakwa, kufanele babe bafundzisi balokulungile.” (Thithusi 2:2, 3) Kulalela lamavi kungakusita kutsi ukhutsatelele tinkinga letiletfwa kuguga.

      TIVUMELANISE NEKUTIMELA KWEBANTFWANA BAKHO

      4, 5. Baye bative njani labanye batali nangabe bantfwana babo sebahamba ekhaya, futsi labanye bativumelanisa njani naleso simo lesisha?

      4 Nangabe tindzima setishintja, kudzingeka utivumelanise nalolo shintjo. Loku kuliciniso lapho bantfwana lasebakhulile bahamba ekhaya futsi bashada. Kubatali labanyenti loko kubakhumbuta kutsi sebayaguga. Nanobe bajabula ngekutsi bantfwana babo sebakhulile, batali bavame kukhatsateka ngekutsi babaceceshe kahle yini labo bantfwana kutsi sebangatimela. Bangase futsi babe nesitunge njengobe bantfwana babo bangasekho ekhaya.

      5 Kuyacondzakala kutsi ngisho nobe bantfwana sebahambile ekhaya, batali bayachubeka nekukhatsateka ngenhlalakahle yabo. Lomunye make watsi: “Ngingajabula kakhulu nangabe ngingahlala ngichumana nabo kute ngitawuciniseka kutsi basaphila.” Lomunye babe uyalandzisa: “Ngesikhatsi indvodzakati yetfu ihamba ekhaya, kwaba matima kakhulu. Loko kwashiya sikhala lesikhulu emndenini wetfu, ngobe ngaso sonkhe sikhatsi besenta tintfo ndzawonye.” Labatali bakubeketelele njani kuhamba kwebantfwana babo ekhaya? Etimeni letinyenti, baye basitwa kukhatsalela labanye bantfu, kanye nekubasita.

      6. Yini lesita kutsi buhlobo bemndeni buhlale busendzaweni lefanele?

      6 Lapho bantfwana bashada, indzima yebatali iyashintja. Genesisi 2:24 utsi: “Indvodza iyawushiya uyise nenina inamatsele kumfati wayo, bese baba nyamanye.” Kucaphela simiso saNkulunkulu sebunhloko kanye nesekuhleleka kutawusita batali bagcine tintfo tisendzaweni yato.​—1 Khorinte 11:3; 14:33, 40.

      7. Ngusiphi simo sengcondvo lesihle lomunye babe labanaso ngesikhatsi emadvodzakati akhe ashada futsi ahamba ekhaya?

      7 Ngemuva kwekutsi emadvodzakati abo lamabili ashadile futsi ahambile ekhaya, labanye batali beva shengatsi kunesikhala lesikhulu emphilweni yabo. Ekucaleni, lendvodza beyibacansukela labakhwenyana bayo. Kodvwa njengobe izindla ngesimiso sebunhloko, lendvodza yacaphela kutsi labakhwenyana bayo bekungibo labanemtfwalo wekunakekela imindeni yabo. Ngako-ke, kwakutsi lapho emadvodzakati ayo acela seluleko, yayivele iwabute kutsi emadvodza awo acabangani wona, futsi ekugcineni yayicikelela kutsi yenta konkhe lokusemandleni ayo kute ibasekele. Nyalo, bakhwenyana bayo sebayitsatsa njengemngani futsi bayasijabulela seluleko sayo.

      8, 9. Labanye batali baye bativumelanisa njani nekutimela kwebantfwana babo lasebakhulile?

      8 Kutsiwani nangabe labo labasandza kushada, nanobe bangenti lutfo loluphambene nemibhalo, bangakwenti loko batali babo labacabanga kutsi kuncono? Labanye batali labanebantfwana lasebashadile bayachaza: “Sihlale sibasita kutsi babone indlela Jehova latsatsa ngayo tintfo. Kodvwa nangabe singavumelani nesincumo sabo, siye sisemukele, bese siyabasekela futsi sibakhutsate.”

      9 Emaveni latsite ase-Asia, labanye bomake baye bakutfole kumatima kwemukela kutsi emadvodzana abo sekatimele. Kodvwa-ke, nabahlonipha kuhleleka kanye nebunhloko bebuKhristu, baye batfole kutsi kuyancipha kushayisana nabomalukatane babo. Lomunye make longumKhristu utfola kutsi kuhamba kwemadvodzana akhe ekhaya kuye kwaba “yintfo lahlale ayibonga njalo.” Uyajabula nakabona emakhono alamadvodzana akhe ekunakekela imindeni yawo. Loku futsi kuye kwaba lusito ngobe kunciphise umtfwalo lokudzingeka yena nendvodza yakhe bawutfwale njengobe sebagugile.

      KUVUSELELA SIBOPHO SENU SEMSHADO

      Titfombe ekhasini 166

      Njengobe nichubeka niguga, cinisani lutsandvo lwenu

      10, 11. Ngusiphi seluleko semBhalo lesitawusita bantfu kutsi babalekele letinye tingibe letiletfwa minyaka yekuguga?

      10 Bantfu benta tintfo letehlukehlukene nasebafika eminyakeni yekuguga. Lamanye emadvodza agcoka ngendlela leyehlukile kute abonakale asemasha. Bafati labanyenti bakhatsatwa tingucuko letiletfwa kuncamuka kwekuya emfuleni. Kuyadzabukisa kutsi bantfu labakuleminyaka babangela labo labashade nabo inzondo kanye nesikhwele ngekudlala ngemiva yebantfu labasebasha bebulili lobehlukile. Kodvwa-ke, emadvodza lamadzala lesaba Nkulunkulu ‘anekucondza,’ futsi ayatilawula tifiso letingakalungi. (1 Phetro 4:7) Nabomake labavutsiwe balwela kugcina imishado yabo icinile, bachutjwa lutsandvo ngemadvodza abo kanye nesifiso sekujabulisa Jehova.

      11 Ngephansi kwekuphefumulelwa, iNkhosi Lemuweli yabhala emavi ekudvumisa “umfati sibili” lowentela indvodza yakhe ‘lokuhle ngaso sonkhe sikhatsi sekuphila kwakhe, futsi longayenteli lokubi.’ Indvodza lengumKhristu angeke yehluleke kubonga umfati wayo ngendlela latikhandla ngayo kute abeketelele kuphatamiseka ngekwemivelo lokuletfwa kukhula ngeminyaka. Lutsandvo lwayo lutawuyenta kutsi ‘imdvumise.’​—Taga 31:10, 12, 28.

      12. Bantfu labashadile bangasondzelana njani njengobe iminyaka ihamba?

      12 Eminyakeni lebenimatasatasa kuyo nikhulisa bantfwana, kungenteka kutsi nobabili nabekela eceleni injabulo kanye netifiso tenu kute ninakekele bantfwana. Ngemuva kwekuhamba kwabo ekhaya, leso kusuke sekusikhatsi sekutsi nisale ninaka umshado wenu. Lenye indvodza itsi: “Ngesikhatsi indvodzakati yetfu ihamba ekhaya, ngacala kucinisa buhlobo bami nemfati wami.” Kufanele nibe matasatasa nente imisebenti ndzawonye futsi ninakekelane. Kute bangabi nesitunge, labanye bamema emalunga elibandla emakhaya abo. Kukhatsalela labanye bantfu kuletsa tibusiso, kodvwa ngetulu kwaloko kujabulisa Jehova.​—Filiphi 2:4; Hebheru 13:2, 16.

      13. Nguyiphi indzima lefezwa kwetsembana kanye nekukhulumisana ngalokukhululekile njengobe bantfu labashadile bacitsa iminyaka yekuguga ndzawonye?

      13 Ungavumi kutsi lizinga lokhulumisana ngalo naloyo loshade naye linciphe. Khulumani ngekukhululeka. (Taga 17:27) Lenye indvodza itsi: “Sikhulisa kuvana kwetfu ngekunakekelana kanye nangekucabangelana.” Njengobe senigugile, ningahlanganyela ndzawonye emsebentini wekushumayela. Kwetsembana kanye nekukhulumisana ngalokukhululekile kungabucinisa buhlobo benu, kute umshado wenu ukhone kumelana nekuhlasela kwaSathane, longumbhidliti wemishado.

      JABULELA KUBA NEBATUKULU BAKHO

      14. Yini leyentiwa ngugogo waThimothi leyasita lomtukulu wakhe kutsi akhule abe ngumKhristu?

      14 Batukulu ‘bangumchele’ walabagugile. (Taga 17:6) Kuba nebuhlobo lobusedvute nebatukulu kungajabulisa kakhulu​—kwenta sijabulele kuphila futsi kuyacabula. LiBhayibheli likhuluma ngaLowisi, kanye nendvodzakati yakhe Yunisi, labebavame kucocela Thimothi losemncane loko labebakukholelwa. Lomntfwana wakhula ati kutsi make wakhe kanye nagogo wakhe bebatsatsa emaciniso eliBhayibheli njengalabalulekile.​—2 Thimothi 1:5; 3:14, 15.

      15. Mayelana nebatukulu babo, yini lengentiwa bogogo nabomkhulu, futsi yini lokungakafaneli bayente?

      15 Naku lokungentiwa bogogo nabomkhulu kute basite batukulu babo. Njengobe bebaye bacocele bantfwana babo emaciniso lamayelana netinjongo taJehova, kufanele bente lokufananako nakubatukulu babo. Bantfwana labanyenti bayakujabulela kuva bogogo kanye nabomkhulu babo bacoca ngetindzaba letiseBhayibhelini. Kodvwa-ke, akukafaneli nitsatse umtfwalo wababe wekunamatsisela emaciniso eliBhayibheli kubantfwana bakhe. (Dutheronomi 6:7) Kunaloko, kufanele niphelelise umsebenti wakhe. Shengatsi umthandazo wenu ungafanana newemhlabeli lowatsi: “Nanyalo-ke nome sengigugile sengimphunga, ungangishiyi, Nkulunkulu, kuze ngishumayele ingalo yakho kuso situkulwane, nemandla akho kubo bonkhe labefikako.”​—Tihlabelelo 71:18; 78:5, 6.

      16. Bogogo nabomkhulu bangakubalekela njani kubangela kwehlukana emndenini wabo?

      16 Lokuvisa buhlungu kutsi labanye bogogo nabomkhulu bayabatetemisa batukulu babo, futsi loko kubenta bangasevani nebatali balabantfwana. Kuba kwenu nemusa locotfo kungenta kube melula ngebatukulu benu kutsi batfululele sifuba sabo kini nangabe besaba kutjela batali babo. Ngaletinye tikhatsi bantfwana baba nelitsemba lekutsi bogogo nabomkhulu batawuba seluhlangotsini lwabo hhayi lwebatali, ngesizatfu sekutsi bayabatetemisa. Yini lokufanele niyente nanisesimeni lesinjena? Ngekuhlakanipha, khutsatani batukulu benu kutsi bakhululeke nabanebatali babo. Ungabachazela nekutsi loko kuyamjabulisa Jehova. (Efesu 6:1-3) Nangabe kudzingeka, ungabasita nekutsi bakwati kucoca nebatali babo. Tjela batukulu bakho liciniso mayelana naloko loye wakufundza eminyakeni leyengcile. Kwetsembeka kanye nekubakhatsalela kwakho kungabazuzisa.

      YETAYELANA NETIMO TAKHO NJENGOBE UKHULA

      17. Ngukuphi kutimisela kwemhlabeli emaKhristu lasagugile lokufanele akulingise?

      17 Njengobe iminyaka ichubeka, utawutfola kutsi awusakwati kwenta tonkhe tintfo lobewutsandza kutenta. Yini umuntfu langayenta kute akwemukele kutsi sewuyaguga? Engcondvweni yakho ungativa uneminyaka lengemashumi lamatsatfu, kodvwa nawutibuka esibukweni ubona lokwehlukile kuloku. Kungakudvumati loko. Umhlabeli wancenga Jehova watsi: “Ungangifihli esikhatsini sebudzala bami, ungangikhohlwa nase ngiphelelwa ngemandla.” Kwente umgomo wakho kulingisa kutimisela kwemhlabeli. Watsi: “Kepha mine ngiyawukwetsembela kuwe njalonjalo, ngengete kukudvumisa ekukudvumiseni kwami.”​—Tihlabelelo 71:9, 14.

      18. UmKhristu lovutsiwe angasisebentisa njani sikhatsi sakhe nasekatsetse umhlalaphansi?

      18 Labanye baye bahlela timo tabo kusanesikhatsi kute batfutfukise indlela labakhonta ngayo Jehova nasebatsetse umhlalaphansi. Naku lokwashiwo ngulomunye babe nyalo losekatsetse umhlalaphansi: “Ngahlela kusanesikhatsi kutsi ngitawukwentani naseyicedzile kufundza sikolwa indvodzakati yetfu. Bengitimisele kuba lihlahlandlela lasikhatsi sonkhe, futsi ngatsengisa libhizinisi lami kute ngikwati kukhonta Jehova kahle. Ngathandaza kuNkulunkulu ngacela sicondziso sakhe.” Nangabe nawe sewuseminyakeni yekutsatsa umhlalaphansi, ungatfola indvudvuto kuloko lokwashiwo nguMdali wetfu Lomkhulu: “Ngisho nasebudzaleni benu nome senimphunga, nginguye, nginguloyo loyakunisimisa.”​—Isaya 46:4.

      19. Ngusiphi seluleko lesiniketwa labo lasebagugile?

      19 Kwetayelana nesimo sekungasebenti akusimelula. Umphostoli Pawula wakhutsata emadvodza lamadzala kutsi “atitsibe.” Loku kudzinga kutsi sitikhute, kute singatitfoli sesiphishanekela kutfola imphilo lentofontofo. Kutawuba nesidzingo sekuhlela timo takho kanye nesekutikhuta ngemuva kwekutsatsa umhlalaphansi. Ngako-ke, bani matasatasa, ‘ukhutsale emsebentini weNkhosi ngaso sonkhe sikhatsi, wati kutsi kusebenta kwakho akusilo lite eNkhosini.’ (1 Khorinte 15:58) Yenta imisebenti leminyenti kute ukwati kusita labanye bantfu. (2 Khorinte 6:13) Lamanye emaKhristu akhetsa kushumayela ngenkhutsalo ngetindzaba letinhle kuye ngekwemandla awo. Njengobe uchubeka uguga, ‘cina ekukholweni, naselutsandvweni, nasekuciniseleni.’​—Thithusi 2:2.

      KUBEKETELELA KUSHONELWA NGUMUNTFU LOSHADE NAYE

      20, 21. (a) Kuletikhatsi tekuphela, yini legcina yehlukanise bantfu labashadile? (b) Ana ubabekela njani sibonelo bantfu labashonelwe ngulabo labashade nabo?

      20 Kuliciniso kutsi kuletikhatsi tekuphela, bantfu labashadile bagcine behlukaniswe kufa. EmaKhristu lashonelwe bantfu lashade nabo ayati kutsi labantfu lababatsandzako balele, futsi ayaciniseka ngekutsi atawuphindze ababone. (Johane 11:11, 25) Nanobe kunjalo, lokulahlekelwa kubuhlungu kakhulu. Lona loshonelwe angabhekana njani nalesimo?a

      21 Kukhumbula loko lokwentiwa ngulomunye lesifundza ngaye eBhayibhelini kungaba lusito. Ana waba ngumfelokati ngemuva kwekuba sekashade iminyaka lesikhombisa, futsi kukhulunywa ngaye asaneminyaka lengu-84 budzala. Singaciniseka ngekutsi weva buhlungu ngesikhatsi ashonelwa yindvodza yakhe. Wabhekana njani nalesimo? Wachubeka anikela kuNkulunkulu Jehova inkonzo lengcwele ethempelini imini nebusuku. (Lukha 2:36-38) Kuthandaza kwakhe kwamsita kakhulu elusizini labenalo kanye nasekubeni nesitunge njengemfelokati.

      22. Labanye bafati kanye nemadvodza lashonelwe baye babhekana kanjani nekuba nesitunge?

      22 Lomunye wesifazane loneminyaka lengu-72 budzala futsi losekabe ngumfelokati iminyaka lelishumi, utsi: “Insayeya lenkhulu lebenginayo kungabi nemuntfu lengingacoca naye. Indvodza yami beyisilaleli lesihle. Besivame kukhuluma ngelibandla kanye nangencenye lesibe nayo emsebentini wekushumayela.” Lomunye umfelokati utsi: “Nanobe kuhamba kwesikhatsi kuphilisa, kodvwa ngitfole kutsi intfo lelaphako nguloko umuntfu lakwentako ngesikhatsi sakhe. Usuke usesimeni lesincono kakhulu sekusita labanye.” Indvodza leneminyaka lengu-67, leyashonelwa ngumkayo itsi: “Indlela lencono yekubhekana nekushonelwa, kudvudvuta labanye.”

      KUJATJULELWA NGUNKULUNKULU NASEWUGUGILE

      23, 24. Nguyiphi indvudvuto lenkhulu liBhayibheli leliyinika labo labagugile, ikakhulukati labo labashonelwe?

      23 Nanobe kufa kutsatsela bantfu labashadile balingani babo, Jehova uhlale etsembekile futsi aneliciniso. INkhosi Davide yahlabela: “Kunye kuphela lengakucela kuSimakadze, ngiko kodvwa lengikufunako: kutsi ngihlale endlini yaSimakadze onkhe emalanga ekuphila kwami, ngibukisise buhle baSimakadze, ngizindle ngaye ngisethempelini lakhe.”​—Tihlabelelo 27:4.

      24 Umphostoli Pawula uyasikhutsata: “Ubatise bafelokati, lababafelokati sibili.” (1 Thimothi 5:3) Leseluleko lesilandzela lesicondziso siveta kutsi bafelokati labete tihlobo bangahle badzinge lusito lwalabo labasebandleni. Nanobe kunjalo lesicondziso lesitsi ‘satise’ siveta kutsi kufanele sibatsatse njengalababalulekile. Kuyabadvudvuta bafati kanye nemadvodza lashonelwe kwati kutsi Jehova ubatsatsa njengalababalulekile kanye nekutsi utawubanakekela.​—Jakobe 1:27.

      25. Ngumuphi umgomo lobalulekile bantfu labagugile lokufanele babe nawo?

      25 LiVi laNkulunkulu leliphefumulelwe litsi: “Labadzala bahlonishelwa bumphunga babo.” “Budzala bungumvuzo wemphilo yekulunga; timvu tingumchele walabalungile.” (Taga 16:31; 20:29) Ngako-ke, ngisho nobe ushadile nobe sewuhlala wedvwa futsi, chubeka ubeka kukhonta Jehova kucala ekuphileni kwakho. Ngekwenta njalo utawuba neligama lelihle kuNkulunkulu futsi utawuba nelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni lote buhlungu bekuguga.​—Tihlabelelo 37:3-5; Isaya 65:20.

      a Kute utfole lapho kucocwa kabanti ngalendzaba, fundza incwajana letsi “Lapho Ufelwa Othandekayo,” ngesiZulu, leshicilelwa yi-Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGABASITA NJANI . . . BANTFU LABASHADILE NJENGOBE BACHUBEKA BAGUGA

      Batukulu ‘bangumchele’ kubogogo nabomkhulu.​—Taga 17:6.

      Kuguga kungaletsa ematfuba lamanyenti ekukhonta Jehova.​—Tihlabelelo 71:9, 14.

      Bantfu labagugile bakhutsatwa kutsi ‘batitsibe.’​—Thithusi 2:2.

      Nanobe labo labashonelwe bantfu labashade nabo beva buhlungu, bangayitfola indvudvuto eBhayibhelini.​—Johane 11:11, 25.

      Jehova ubatsatsa njengalabalulekile bantfu labagugile labetsembekile.​—Taga 16:31.

  • Lungiselela Umndeni Wakho Likusasa Lelihlala Njalo
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NESITFUPHA

      Lungiselela Umndeni Wakho Likusasa Lelihlala Njalo

      1. Beyiyini injongo yaJehova ngemndeni?

      NGESIKHATSI Jehova ahlanganisa Adamu na-Eva ngemshado, Adamu waveta injabulo yakhe ngekusho inkondlo yekucala yesiHebheru leyabhalwa. (Genesisi 2:22, 23) Nanobe kunjalo, uMdali abecabanga lokungetulu kwekuletsela bantfwana bakhe lababantfu injabulo. Abefuna kutsi bantfu labashadile kanye nemindeni bente intsandvo yakhe. Naku lakutjela bo-Adamu na-Eva: “Talanani, nandze, nigcwalise umhlaba, niwuncobe. Nibuse etikwetinhlanti taselwandle, nasetikwetinyoni tasemoyeni, nasetikwato tonkhe tilwane letihamba emhlabeni.” (Genesisi 1:28) Loyo kwakungumsebenti lomkhulu nalozuzisako! Bona kanye nebantfwana babo bebatawujabula kube benta intsandvo yaJehova, balalela ngalokuphelele.

      2, 3. Imindeni ingayitfola njani injabulo lamuhla?

      2 Nalamuhla, imindeni iyajabula nangabe ibambisana ekwenteni intsandvo yaNkulunkulu. Umphostoli Pawula wabhala: “Kumesaba Nkulunkulu kunenzuzo etintfweni letinyenti, ngobe kucuketse setsembiso semphilo yamanje kanye nesemphilo letako.” (1 Thimothi 4:8) Umndeni lowesaba Nkulunkulu futsi lolandzela sicondziso lesitfolakala eBhayibhelini uyawutfola injabulo ‘ekuphileni kwanyalo.’ (Tihlabelelo 1:1-3; 119:105; 2 Thimothi 3:16) Ngisho nobe emndenini kulilunga linye kuphela leliphila ngetimiso teliBhayibheli, kuncono kunalapho kute khona ngisho lelilodvwa.

      3 Lencwadzi ikhulume ngetimiso teliBhayibheli letinyenti letingenta umndeni ujabule. Kungenteka ubonile kutsi letinye tato tivela emahlandla lamanyenti kulencwadzi. Kungani? Kungobe ticuketse emaciniso lanemandla, layinzuzo kuwo wonkhe umuntfu emndenini. Umndeni lolwela kusebentisa letimiso teliBhayibheli utfola kutsi kwesaba Nkulunkulu “kucuketse setsembiso semphilo yamanje.” Asesiphindze sihlole letine taleto timiso letibalulekile.

      KUBALULEKA KWEKUTIBAMBA

      4. Kungani kutibamba kubalulekile emshadweni?

      4 INkhosi Solomoni yatsi: “Umuntfu lowehluleka kutibamba ufanana nelidolobha lelibhidlikelwe tindvonga talo.” (Taga 25:28; 29:11) ‘Kutibamba’ kubalulekile kulabo labafuna kutfola injabulo emshadweni wabo. Kuvumela imiva lelimatako, njengentfukutselo nobe inkhanuko yekutiphatsa lokubi, kuyobangela umonakalo loyotsatsa iminyaka kutsi ulungiseke​—nangabe uyoke ulungiseke.

      5. Umuntfu lonesono angaba njani nekutibamba, futsi loko kutawuletsa tiphi tinzuzo?

      5 Kuliciniso kutsi kute situkulwane sa-Adamu lesingakhona kuyilawula ngalokugcwele inyama yaso lenesono. (Roma 7:21, 22) Nobe kunjalo, kutibamba kusitselo semoya. (Galathiya 5:22, 23) Ngako-ke, umoya waNkulunkulu utawusenta sibe nalemfanelo yekutibamba nangabe siyithandazela, sisebentisa seluleko lesifanele lesisemiBhalweni, nobe nangabe sitihlanganisa nebantfu labanayo lemfanelo futsi singatihlanganisi nalabo labete. (Tihlabelelo 119:100, 101, 130; Taga 13:20; 1 Phetro 4:7) Kwenta kanjalo kutawusisita ‘sibalekele bundlundlulu,’ ngisho nalapho silingwa. (1 Khorinte 6:18) Sitawubulahla budlova futsi sibalekele kuba mihuca yetjwala. Sitawukusingatsa ngekuthula kuchukulutwa kanye netimo letimatima. Shengatsi sonkhe​—kuhlanganise nebantfwana—​singaba nalesitselo semoya lesibalulekile.​—Tihlabelelo 119:1, 2.

      UMBONO LOFANELE NGEBUNHLOKO

      6. (a) Nguluphi luhlelo lwebunhloko lolwamiswa nguNkulunkulu? (b) Yini lokufanele ikhunjulwe yindvodza kute bunhloko bayo buletse injabulo emndenini wayo?

      6 Simiso sesibili lesibalulekile kucaphela bunhloko. Pawula wachaza indlela tintfo lokufanele tihlelwe ngayo nakatsi: “Kepha-ke ngitsandza kutsi nati kutsi, inhloko yawo onkhe emadvodza nguKhristu, nenhloko yemfati yindvodza, nenhloko yaKhristu nguNkulunkulu.” (1 Khorinte 11:3) Loku kusho kutsi indvodza ngiyo leholako ekhaya, umfati wayo uyayisekela ngekwetsembeka, kantsi bantfwana bona balalela batali babo. (Efesu 5:22-25, 28-33; 6:1-4) Kodvwa phawula kutsi bunhloko buletsa injabulo kuphela nangabe busetjentiswa ngendlela lefanele. Emadvodza lesaba Nkulunkulu ayati kutsi kuba tinhloko akusho kutsi sekufanele acindzetele labanye. Alandzela sibonelo saJesu, loyiNhloko yawo. Nanobe Jesu ‘abetawuba yinhloko etikwako konkhe,’ ‘aketelanga kukhontwa, kepha wetela kutewukhonta.’ (Efesu 1:22; Matewu 20:28) Ngendlela lefananako, indvodza lengumKhristu isebentisa bunhloko kute inakekele umfati wayo nebantfwana, hhayi kutsi itizuzise yona.​—1 Khorinte 13:4, 5.

      7. Ngutiphi timiso temiBhalo letitawusita umfati kutsi afeze indzima yakhe layiniketwe nguNkulunkulu emndenini?

      7 Endzimeni yakhe, umfati lowesaba Nkulunkulu akancintisani nendvodza yakhe nobe afune kuyiphatsa. Uyakujabulela kusekela indvodza yakhe kanye nekubambisana nayo. Ngaletinye tikhatsi, liBhayibheli likhuluma ngekutsi umfati ‘wendvodza,’ lokukwenta kube sebaleni kutsi indvodza iyinhloko yakhe. (Genesisi 20:3) Ngekushada, umfati ‘uboshelwa endvodzeni yakhe.’ (Roma 7:2) Ngesikhatsi lesifananako, liBhayibheli libita umfati ngekutsi ‘ngumsiti’ nangekutsi ‘ngumphelelisi.’ (Genesisi 2:20, NW.) Unetimfanelo kanye nemakhono indvodza yakhe lete wona, futsi uyayisekela. (Taga 31:10-31) LiBhayibheli liphindze litsi umfati ‘ungumngani,’ umuntfu losebenta ngekubambisana naloyo lashade naye. (Umshumayeli 4:10) Letimiso temiBhalo tisita indvodza kanye nemfati kutsi bacondze indzima yalomunye nalomunye kanye nekutsi baphatsane ngenhlonipho.

      ‘SHESHA KUVA’

      8, 9. Chaza letinye tetimiso letingasita emalunga emindeni kutsi atfutfukise emakhono awo ekukhulumisana.

      8 Kulencwadzi, sidzingo sekukhulumisana sigcizelelwa kanyenti. Kungani? Kungobe kumelula kucatulula tinkinga nangabe bantfu bakhulumisana futsi balalelana. Kugcizelelwe ngalokuphindzaphindziwe kutsi kukhulumisana kufanele kwentiwe ngini nobabili. Umfundzi Jakobe wakubeka ngalendlela: “Ngulowo nalowo muntfu akasheshe kuva, ephute kukhuluma.”​—Jakobe 1:19.

      9 Kubalulekile futsi nekunaka indlela lokhuluma ngayo. Kuphahluka, kutsetsa, nobe emavi lagceka kabuhlungu akakwenti kukhulumisana kuphumelele. (Taga 15:1; 21:9; 29:11, 20) Ngisho nobe loko lesikushoko kuliciniso, nangabe kukhulunywe ngelunya, ngekutigcabha, nobe ngendlela lete luvelo, cishe kuyokwenta umonakalo lomkhulu kunekutsi kwente lokuhle. Loko lesikukhulumako kufanele kunambitseke, ‘kunandziswe njengeluswayi.’ (Kholose 4:6) Emavi etfu kufanele afanane “nemahhabhula egolide labekwe etindishini tesiliva.” (Taga 25:11) Imindeni lefundza kukhulumisana kahle isuke itsatse sinyatselo lesikhulu lesiyisa enjabulweni.

      INDZIMA LEBALULEKILE YELUTSANDVO

      10. Nguluphi luhlobo lwelutsandvo lolubalulekile emshadweni?

      10 Ligama lelitsi “lutsandvo” livela kanyenti kulencwadzi. Uyalukhumbula yini loluhlobo lwelutsandvo lokukhulunywa ngalo kakhulu? Kuliciniso kutsi lutsandvo lwetitsandzani (ngesiGriki, eʹros) lubalulekile emshadweni. Emishadweni lephumelelako, lutsandvo lolujulile kanye nebungani (ngesiGriki, phi·liʹa) kuyakhula emkhatsini wendvodza nemfati. Kodvwa lutsandvo lolubaluleke kakhulu ngulolo ngesiGriki lokutsiwa yi-a·gaʹpe. Lolu lutsandvo lesiba nalo ngaJehova, ngaJesu, kanye nangabomakhelwane betfu. (Matewu 22:37-39) Ngulolutsandvo Jehova laluvetela bantfu. (Johane 3:16) Kuyasijabulisa kakhulu kutsi natsi singaluveta lutsandvo lolufananako kumuntfu lesishade naye kanye nakubantfwana betfu​—1 Johane 4:19.

      11. Lutsandvo luwuzuzisa njani umndeni?

      11 Emshadweni, lolutsandvo loluhloniphekile “lusibopho lesiphelele sebunye.” (Kholose 3:14, NW.) Luhlanganisa bantfu labashadile futsi lubente bafune kwentelana tintfo letinhle bobabili kanye nebantfwana babo. Lapho bahlangabetana netimo letimatima, lutsandvo lubasita kutsi batisingatse ngebunye. Njengobe bakhula, lutsandvo lubasita kutsi basekelane futsi bachubeke batsandzana. “Lutsandvo . . . alutifuneli kwalo. . . . Lubeketelela tintfo tonkhe, lukholwa tintfo tonkhe, lwetsemba tintfo tonkhe, lukhutsatelela tintfo tonkhe. Lutsandvo alusoze luphele.”​—1 Khorinte 13:4-8.

      12. Kungani kuba nelutsandvo ngaNkulunkulu njengebantfu labashadile kuwucinisa umshado?

      12 Umshado ucina kakhulu nangabe ungakasekelwa kuphela elutsandvweni lwalabo labashadile, kodvwa ngalokuyinhloko usekelwe elutsandvweni ngaJehova. (Umshumayeli 4:9-12) Kungani kunjalo? Umphostoli Johane wabhala: “Kutsandza Nkulunkulu kugcina imiyalo yakhe.” (1 Johane 5:3) Ngako-ke, bantfu labashadile kufanele baceceshe bantfwana babo kutsi besabe Nkulunkulu hhayi ngobe nje babatsandza, kodvwa ngobe kungumyalo waJehova. (Dutheronomi 6:6, 7) Kufanele babalekele kutiphatsa lokubi hhayi ngobe nje batsandzana, kodvwa ngobe batsandza Jehova, ‘lotawubehlulela bonkhe labagwadlako nalabaphingako.’ (Hebheru 13:4) Ngisho nobe umlingani wemshado abanga tinkinga letinkhulu emshadweni, lutsandvo ngaJehova lutawukwenta kutsi lona lomunye achubeke alandzela timiso teliBhayibheli. Iyajabula imindeni lapho lutsandvo ngalomunye nalomunye luciniswa lutsandvo ngaJehova.

      UMNDENI LOWENTA INTSANDVO YANKULUNKULU

      13. Kutimisela kwenta intsandvo yaNkulunkulu kungamsita njani umuntfu kutsi anake tintfo letibaluleke kakhulu?

      13 Ekuphileni kwakhe konkhe, umKhristu unaka kwenta intsandvo yaNkulunkulu. (Tihlabelelo 143:10) Nguloko lokushiwo kwesaba Nkulunkulu. Kwenta intsandvo yaNkulunkulu kusita imindeni kutsi inake tintfo letibaluleke kakhulu. (Filiphi 1:9, 10) Nasi sibonelo: Jesu wecwayisa: “Ngitele kuphambanisa indvodzana neyise, indvodzakati nenina, malukatane neninatala. Titsa letinkhulu temuntfu kuyawuba bakabo.” (Matewu 10:35, 36) Njengobe Jesu ecwayisa, balandzeli bakhe labanyenti baye bashushiswa ngemalunga emindeni yabo. Leyo yintfo lebuhlungu kakhulu! Nanobe kunjalo, umndeni akukafaneli ubaluleke kakhulu kwendlula lutsandvo lwetfu ngaNkulunkulu Jehova kanye nangaJesu Khristu. (Matewu 10:37-39) Nangabe umuntfu abeketela ngisho nobe aphikiswa, labo labamphikisako bangashintja nababona imiphumela lemihle yekwesaba Nkulunkulu. (1 Khorinte 7:12-16; 1 Phetro 3:1, 2) Ngisho nobe loko kungenteki, kuyekela kukhonta Jehova ngobe uphikiswa akuzuzisi ngalutfo.

      14. Sifiso sekwenta intsandvo yaNkulunkulu singabasita njani batali kutsi bafune kuzuzisa bantfwana babo?

      14 Kwenta intsandvo yaNkulunkulu kutawusita batali kutsi bente tincumo letinhle. Nasi sibonelo: Kuletinye tindzawo, batali bavame kutsatsa bantfwana njengalabatawuba yinzuzo esikhatsini lesitako, futsi betsembela kubo kutsi babanakekele nasebagugile. Ngisho nobe kulungile futsi kufaneleka kutsi bantfwana labakhulile banakekele batali babo lasebagugile, loko akukafaneli kwente batali bakhutsate bantfwana babo kutsi baphishanekele umcebo. Batali basuke bangabazuzisi bantfwana babo nangabe babafundzisa kutsandza umcebo kwendlula tintfo letihlobene nekukhonta Nkulunkulu.​—1 Thimothi 6:9.

      15. Yunisi, make waThimothi, waba njani sibonelo lesihle semtali lowenta intsandvo yaNkulunkulu?

      15 Sibonelo lesihle kulendzaba nguYunisi, make wemngani waPawula lokunguThimothi. (2 Thimothi 1:5) Ngisho nobe abeshade nemuntfu longakholwa, Yunisi kanye naLowisi, gogo waThimothi, bamcecesha ngemphumelelo kutsi esabe Nkulunkulu. (2 Thimothi 3:14, 15) Ngesikhatsi Thimothi asakhule ngalokwenele, Yunisi wamvumela kutsi ahambe ekhaya ayawukwenta umsebenti wekushumayela ngeMbuso futsi abe sitfunywa selivangeli kanye naPawula. (Imisebenti 16:1-5) Akungabateki kutsi wajabula kakhulu lapho indvodzana yakhe iba sitfunywa selivangeli lesihamba embili. Kwesaba Nkulunkulu Thimothi lakuveta nasakhulile kwafakazela kutsi abececeshwe kahle asemncane. Ngisho nobe abemkhumbula kakhulu, Yunisi wenetiseka futsi wajabula ngekuva imibiko lemayelana nemsebenti lowetsembekile waThimothi.​—Filiphi 2:19, 20.

      UMNDENI KANYE NELIKUSASA LAKHO

      16. Njengendvodzana, ngukuphi kukhatsalela lokufanele Jesu lakuveta, kodvwa yini leyayibaluleke kakhulu kuye?

      16 Jesu wakhulela emndenini lobewesaba Nkulunkulu, futsi lapho asakhulile wamkhatsalela make wakhe. (Lukha 2:51, 52; Johane 19:26) Nanobe kunjalo, intfo lebeyibaluleke kakhulu kuJesu bekukufeza intsandvo yaNkulunkulu, futsi loku bekufaka ekhatsi kuvula litfuba lekutsi bantfu bajabulele kuphila lokuphakadze. Loku wakwenta lapho anikela ngekuphila kwakhe lokute sono njengesihlengo sebantfu labanesono.​—Makho 10:45; Johane 5:28, 29.

      17. Kwetsembeka kwaJesu kwabavulela maphi ematfuba lamahle labo labenta intsandvo yaNkulunkulu?

      17 Ngemuva kwekufa kwaJesu, Jehova wamvusela ekuphileni kwasezulwini futsi wamniketa ligunya lelikhulu, wate wambeka kutsi abe yiNkhosi yeMbuso wasezulwini. (Matewu 28:18; Roma 14:9; Sembulo 11:15) Umhlatjelo waJesu wenta kutsi labanye bantfu bakhetfwe kute babuse naye kuloMbuso. Waphindze wavula nelitfuba lekutsi bonkhe bantfu labalungile bajabulele kuphila lokumnandzi emhlabeni lolipharadisi. (Sembulo 5:9, 10; 14:1, 4; 21:3-5; 22:1-4) Lamuhla sinelitfuba lelikhulu kakhulu lekumemetela letindzaba letinhle kubomakhelwane betfu.​—Matewu 24:14.

      18. Ngusiphi sikhumbuto nesikhutsato lesiniketwa imindeni kanye nebantfu bonkhe?

      18 Njengobe umphostoli Pawula aveta, kwesaba Nkulunkulu kucuketse setsembiso sekutsi bantfu bangatizuza letibusiso emphilweni “letako.” Lena yindlela lencono kakhulu yekutfola injabulo! Khumbula kutsi “live liyendlula netinkhanuko talo, kodvwa lowo lowenta intsandvo yaNkulunkulu, uyawuphila kuze kube phakadze.” (1 Johane 2:17) Ngako-ke, ngisho nobe ungumntfwana nobe umtali, indvodza nobe umfati, umuntfu lomdzala longakashadi lonebantfwana nobe lote bantfwana, lwela kwenta intsandvo yaNkulunkulu. Ngisho nobe ucindzetelekile nobe unebumatima lobukhulu, ungalokotsi ukhohlwe kutsi uyinceku yaNkulunkulu lophilako. Shengatsi tento takho tingamjabulisa Jehova. (Taga 27:11) Shengatsi kutiphatsa kwakho kungakuletsela injabulo nyalo kanye nekuphila lokuphakadze emhlabeni lomusha lotako!

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGAWUSITA NJANI . . . UMNDENI WAKHO KUTSI UJABULE?

      Kutibamba kungatfutfukiswa.​—Galathiya 5:22, 23.

      Ngekuba nembono lofanele ngebunhloko, indvodza kanye nemfati bawufunela lokuhle umndeni wabo.​—Efesu 5:22-25, 28-33; 6:4.

      Kukhulumisana kuhlanganisa nekulalela.​—Jakobe 1:19.

      Lutsandvo ngaJehova luyawucinisa umshado.​—1 Johane 5:3.

      Kwenta intsandvo yaNkulunkulu kungumgomo lobalulekile emndenini.​—Tihlabelelo 143:10; 1 Thimothi 4:8.

      SIPHO SEKUNGASHADI

      Akusibo bonkhe bantfu labashadako, futsi akusibo bonkhe labashadile labakhetsa kuba nebantfwana. Jesu abengakashadi, futsi watsi kungashadi kusipho nangabe kwentiwa “ngenca yembuso welizulu.” (Matewu 19:11, 12) Nemphostoli Pawula wakhetsa kungashadi. Watsi kokubili kungashadi nekushada ‘kutiphiwo.’ (1 Khorinte 7:7, 8, 25-28) Ngako-ke, nanobe lencwadzi beyikhuluma kakhulu ngetindzaba letimayelana nemshado kanye nekukhulisa bantfwana, akukafaneli sitikhohlwe tinzuzo kanye netibusiso tekuhlala ungakashadi, nobe tekushada kodvwa ungabi nebantfwana.

  • Kuhlonipha Batali Betfu Lasebagugile
    Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini
    • SEHLUKO SELISHUMI NESIHLANU

      Kuhlonipha Batali Betfu Lasebagugile

      1. Yini lesiyikweleta batali betfu, futsi kufanele sibaphatse njani?

      LENYE indvodza lehlakaniphile yasendvulo yeluleka: “Lalelisisa uyihlo, ngobe nguye lowakutala; ungamedzeleli nenyoko ngobe asagugile.” (Taga 23:22) Ungase utsi: ‘Angeke ngize ngiyente intfo lenjalo!’ Kunekutsi sedzelele bomake nobe bobabe betfu, linyenti letfu libatsandza kakhulu. Siyacaphela kutsi sibakweleta kakhulu. Kwekucala, batali betfu basiniketa kuphila. Nanobe Jehova anguMtfombo wekuphila, besingeke sibe khona ngaphandle kwebatali betfu. Kute intfo leligugu njengekuphila lesingayinika batali betfu. Cabanga nangekutidzela, kukhatsalela, tindleko, kanye nekunakekela ngelutsandvo lokudzingekako kute usite umntfwana njengobe asuka ebuntfwaneni aya ebudzaleni. Ngako-ke, kuyafaneleka kutsi liVi laNkulunkulu leluleke: “Hlonipha uyihlo nenyoko . . . kuze kube kuhle kuwe, ube nemphilo lendze emhlabeni.”​—Efesu 6:2, 3.

      KUCAPHELA TIDZINGO TABO LETINGEKWEMIVELO

      2. Bantfwana lasebakhulile ‘bangakubuyisela njani kubonga’ kubatali babo?

      2 Umphostoli Pawula wabhalela emaKhristu: “[Bantfwana nome batukulu] abacale bakhombise inhlonipho yekukholwa kwabo emakhaya kubo, babuyisele kubonga kwabo kulabo lababakhulisile, ngobe nguloko lokuhle emehlweni aNkulunkulu.” (1 Thimothi 5:4) Bantfwana lasebakhulile ‘babuyisela kubonga kwabo’ ngekuveta kutsi bayayijabulela iminyaka yelutsandvo, umsebenti, neyekubanakekela batali babo kanye nabogogo nabomkhulu labayicitsa babakhulisa. Lenye indlela bantfwana labangakwenta ngayo loku kucaphela kutsi njengabo bonkhe bantfu, lasebagugile badzinga kutsandvwa kanye nekucinisekiswa​—futsi bavame kukudzinga kakhulu loko. Njengatsi sonkhe, nabo badzinga kubona kutsi bayatsandvwa. Badzinga nekuva kutsi kuphila kwabo kubalulekile.

      3. Singabahlonipha njani batali betfu kanye nabogogo nabomkhulu?

      3 Ngako-ke, singahlonipha batali betfu kanye nabogogo nabomkhulu ngekubatjela kutsi siyabatsandza. (1 Khorinte 16:14) Nangabe bangahlali natsi, kufanele sikhumbule kutsi kutsintsana nabo kungabajabulisa kakhulu. Kubabhalela incwadzi lemnandzi, kubashayela lucingo, nobe kubavakashela kungabenta bajabule. Ngesikhatsi aneminyaka lengu-82 budzala, Miyo, lohlala eJapan, wabhala: “Indvodzakati yami [lenendvodza lesikhonti lesijikeletako] iye ingitfumele ligama lendzawo labatawube bakuyo kanye nenombolo yelucingo labayisebentisako ngalelo viki. Ngiye ngikwati kuvula libalave lami bese ngitsi: ‘Wo, nyalo sebalapha!’ Ngihlale ngimbonga Jehova ngekungibusisa ngemntfwana lonjena.”

      KUBASITA NGETIDZINGO LETINGEKWENYAMA

      4. Lisiko lenkholo yemaJuda lakukhutsata njani kuphatsa batali labagugile ngendlela lekhohlakele?

      4 Kuhlonipha batali betfu kuhlanganisa nekunakekela tidzingo tabo letingekwenyama yini? Yebo, kuvame kuba njalo. Esikhatsini saJesu, baholi benkholo labangemaJuda bebanelisiko lekutsi nangabe umuntfu atsi imali nobe tintfo takhe ‘tinikelwe kuNkulunkulu,’ abesakhululekile emtfwalweni wekutisebentisa ekunakekeleni batali bakhe. (Matewu 15:3-6) Loko bekukukhohlakala lokukhulu! Ecinisweni, labaholi benkholo bebakhutsata bantfu kutsi bangabahloniphi batali babo, kodvwa babedzelele ngekutsi bangatinakekeli tidzingo tabo. Tsine akukafaneli sente kanjalo.​—Dutheronomi 27:16.

      5. Nangetulu kwetinhlelo tahulumende letikhona kulamanye emave, kungani kuhlonipha batali kungase kuhlanganise nekubasita ngekwetimali?

      5 Emaveni lamanyenti lamuhla, tinhlelo tenhlalakahle letisekelwa nguhulumende tiye tinakekele letinye tetidzingo tebantfu labagugile, njengekudla, kwekwembatsa, kanye nendzawo yekuhlala. Ngetulu kwaloko, kungenteka kutsi labo lasebagugile baye bakwati kutibekela lokutsite kwekutinakekela. Nanobe kunjalo, nangabe letintfo tiphela nobe tibonakala tingakeneli, bantfwana batawube bahlonipha batali babo ngekwenta konkhe lokusemandleni abo kute banakekele leto tidzingo. Ecinisweni, kunakekela batali lasebagugile kubufakazi bekutinikela kuNkulunkulu Jehova, uMsunguli wemndeni.

      LUTSANDVO KANYE NEKUTIDZELA

      6. Yini labanye labaye bayihlela mayelana nendzawo yekuhlala kute banakekele tidzingo tebatali babo?

      6 Bantfwana labanyenti lasebakhulile baye batinakekela ngelutsandvo nangekutidzela tidzingo tebatali babo labagulako. Labanye baye batsatsa batali babo kute bahlale nabo nobe batfutsela endzaweni lesedvute nabo. Labanye baye batfutsa kute bayohlala nebatali babo. Etikhatsini letinyenti, kwenta kanjalo kuye kwaba sibusiso kokubili kubatali kanye nakubantfwana.

      7. Kungani kukuhle kungajaki nawenta sincumo lesitsintsa batali lasebagugile?

      7 Ngaletinye tikhatsi kwenta kanjalo kuye kungaphumeleli. Kungani kunjalo? Mhlawumbe kungaba kutsi tincumo tentiwe ngekujaka nobe kutsi kucatjangelwe imiva kuphela. Ngekuhlakanipha, liBhayibheli liyecwayisa: “Lohlakaniphile indlela yakhe uyayibukisisa angakacali kuhamba ngayo.” (Taga 14:15) Nasi sibonelo: Asesitsi make wakho losagugile ukutfola kumatima kuhlala yedvwa, futsi wena ucabanga kutsi kutfutsa atewuhlala nawe kungamzuzisa. Njengobe ngekuhlakanipha ubukisisa indlela yakho, ungase ucabange nganaku lokulandzelako: Ngutiphi tintfo latidzinga mbamba? Tikhona yini tinhlelo tenhlalakahle letitimele kanye naleto letiphetfwe nguhulumende letingaletsa likhambi lelemukelekako? Yena uyafuna yini kutfutsa? Nangabe afuna, kuphila kwakhe kutawutsintseka njani? Kutawudzingeka yini kutsi ashiye bangani bakhe? Loku kungamtsintsa njani emoyeni? Sewukhulumile yini naye ngaletintfo? Kutfutsa kwakhe kungakutsintsa njani wena, loyo loshade naye, kanye nebantfwana bakho? Nangabe make wakho adzinga kunakekelwa, ngubani lotawumnakekela? Ningakwati yini kusitana ngalomtfwalo? Sewukhulumile yini ngalendzaba nabo bonkhe labatsintsekako?

      8. Bobani longakhuluma nabo nawufuna kwenta sincumo ngendlela longabanakekela ngayo batali bakho lasebagugile?

      8 Njengobe umtfwalo wekunakekela umtali utsintsa bonkhe bantfwana ekhaya, kungaba kuhlakanipha kutsi nihlangane njengemndeni kute nonkhe nihlanganyele ekwenteni tincumo. Kukhuluma nalabadzala belibandla lebuKhristu nobe bangani labake baba sesimeni lesifananako kungaba lusito. LiBhayibheli liyecwayisa: “Tinhloso atiphumeleli ngaphandle kweteluleko; kodvwa nangabe kunebeluleki labanyenti tiyakuphumelela.”​—Taga 15:22.

      BANI NELUVELO KANYE NEKUCONDZA

      Sitfombe ekhasini 179

      Kukungahlakaniphi kutsatsela umtali tincumo ngaphandle kwekukhuluma naye kucala

      9, 10. (a) Ngisho nobe bakhulile, yini lokufanele labagugile bacatjangelwe ngayo? (b) Ngisho nobe ngutiphi tincumo umntfwana losakhulile latentela batali bakhe, yini lokufanele ahlale abaniketa yona?

      9 Kuhlonipha batali betfu lasebagugile kudzinga kutsi sibe neluvelo kanye nekucondza. Njengobe iminyaka ichubeka, bantfu labagugile bangakutfola kumatima kakhulu kuhamba, kudla, kanye nekukhumbula. Bangase badzinge lusito. Etikhatsini letinyenti, bantfwana bakhatsateka kakhulu ngekuvikela batali babo, bate betame nekubaniketa ticondziso. Nanobe kunjalo, bantfu lasebagugile badzala futsi ekuphileni kwabo baye batfola kuhlakanipha nalokuhlangenwe nako lokunyenti, futsi baye bakwati kutinakekela nekutentela tincumo. Buntfu kanye nekutihlonipha kwabo kungase kusekelwe endzimeni yabo yekuba batali nebantfu labadzala. Batali lababona shengatsi kufanele basale balawulwa bantfwana babo bangase bacindzeteleke nobe batfukutsele. Labanye bangase bakutfukutselele nobe bangakwemukeli loko labakubona shengatsi metamo yekutsatsa inkhululeko yabo.

      10 Akusimelula kucatulula tinkinga letinjena, kodvwa kusho kuba nemusa kuvumela batali labagugile kutsi batinakekele futsi batentele tincumo ngelizinga labakhona ngalo. Kukuhlakanipha kutsi ungatenti tincumo ngaloko lokubona kubalungele ungakakhulumi nabo kucala. Kungenteka kutsi kunyenti labangasakwati kukwenta, ngako-ke bavumele kutsi bente loko labasakhona kukwenta. Nawungakulawuli kakhulu kuphila kwebatali bakho, ungaba nebuhlobo lobuhle nabo. Batawujabula kakhulu, futsi nawe utawujabula. Ngisho nobe kudzingeka ucine kuletinye tintfo letingabazuzisa, kuhlonipha batali bakho kusho kubaniketa inhlonipho lebafanele. LiVi laNkulunkulu liyeluleka: “Niyawutitfoba embikwalasebakhulile, nibahloniphe.”​—Levithikhusi 19:32.

      LONDVOLOTA UMBONO LOFANELE

      11-13. Nangabe buhlobo bemntfwana losakhulile kanye nebatali bakhe bungazange bube buhle ngesikhatsi asakhula, angahlangabetana njani nensayeya yekubanakekela nasebagugile?

      11 Ngaletinye tikhatsi, inkinga bantfwana lasebakhulile lababa nayo endzabeni yekuhlonipha batali lasebagugile ihlanganisa buhlobo labebanabo nebatali babo ngesikhatsi basebancane. Mhlawumbe babe wakho bekete bungani kanye nelutsandvo, make wakho angundlovu ayiphikiswa futsi ete umusa. Kungenteka nekutsi nanyalo usaphatseke kabi, utfukutsele, nobe useva buhlungu ngesizatfu sekutsi abazange bakukhulise ngendlela lebewuyifisa. Ungayincoba yini imiva lenjalo?a

      12 Basse, lowakhulela eFinland, uyalandzisa: “Babe wami longangitali abeliphoyisa lema-SS eJalimane lemaNazi. Abesheshe atfukutsele bese uba nebudlova. Abehlale ashaya make embikwami. Ngalelinye lilanga angitfukutselele, wakhipha libhande lakhe futsi wangishaya ngensimbi yalo ebusweni. Lelibhande langishaya kabuhlungu kakhulu, kangangekutsi ngavele ngawela embhedzeni.”

      13 Nanobe kunjalo, abenaletinye futsi timfanelo. Basse uyengeta: “Ngakulokunye, abesebenta kamatima futsi abengatitseli ngalabandzako endzabeni yekunakekela umndeni wakhe. Akakaze angikhombise kutsi uyangitsandza njengababe wami, kodvwa bengati kutsi abengajabuli emoyeni. Wacoshwa ngumake wakhe ngesikhatsi asengumfana lomncane. Wakhula alwa, futsi waya emphini asemncane. Ngekwelizinga lelitsite, bengisicondza simo sakhe futsi ngingamsoli. Ngesikhatsi sengikhulile, ngamsita ngalokusemandleni ami, kwate kwaba sekufeni kwakhe. Bekulukhuni, kodvwa ngenta konkhe lebengingakwenta. Ngetama kuba yindvodzana lenhle kwate kwaba sekufeni kwakhe, futsi ngicabanga kutsi naye abekubona loko.”

      14. Ngumuphi umbhalo losebenta kuto tonkhe timo, kuhlanganise naleto letiphakama lapho kunakekelwa batali lasebagugile?

      14 Etimeni letitsintsa umndeni, njengobe nje kunjalo nakuletinye timo, lesimiso seliBhayibheli siyasebenta: “Yembatsani bubele benhlitiyo, nesisa, nekutitfoba, nebumnene, nekucinisela. Nibeketelelane, nitsetselelane, nangabe umuntfu akhube lomunye; ngobe phela neNkhosi yanitsetselela, nani-ke yentani njalo.”​—Kholose 3:12, 13.

      LABO LABANAKEKELA BATALI BAYAKUDZINGA KUNAKEKELWA

      15. Kungani kunakekela batali kucindzetela ngaletinye tikhatsi?

      15 Kunakekela umtali losagugile kuyintfo lematima, ngobe kuhlanganisa imisebenti leminyenti, imitfwalo lemikhulu, kanye nema-awa lamanyenti. Nanobe kunjalo, inkinga levame kuba matima kakhulu ngulengekwemivelo. Kuyacindzetela kubona imphilo yebatali bakho ihhohloka, baphelelwa yinkhumbulo, futsi bangasakwati nekutentela tintfo. Sandy, lodzabuka ePuerto Rico, uyalandzisa: “Make abeyinsika yemndeni wakitsi. Bekubuhlungu kakhulu kumnakekela. Wacale wachuta; wabese udzinga ludvondvolo, wasebentisa i-walker, wagcine asadzinga sihlalo salabakhubatekile. Ngemuva kwaloko, waya ngekuya ahhohloka, kwate kwaba ngulapho afa. Abenekhensa yematsambo, futsi abedzinga kunakekelwa ngaso sonkhe sikhatsi​—imini nebusuku. Besimgeza, simuphe kudla futsi simfundzele lokutsite. Bekumatima kakhulu​—ikakhulukati ngekwemivelo. Ngesikhatsi sengibona kutsi make abetawufa, ngakhala ngobe bengimtsandza kakhulu.”

      16, 17. Ngusiphi seluleko lesingasita bantfu labanakekela batali kutsi balondvolote umbono lofanele?

      16 Nangabe nawe usesimeni lesifananako, yini longayenta kute uhlangabetane nalesimo ngemphumelelo? Kulalela Jehova ngekufundza liBhayibheli kanye nekukhuluma naye ngemthandazo kutawukusita kakhulu. (Filiphi 4:6, 7) Lenye intfo longayenta, kuciniseka kutsi udla kudla lokunemsoco futsi ulala ngalokwenele. Ngekwenta kanjalo, utawuba sesimeni lesincono ngekwemivelo nangekwenyama, kutsi unakekele umtali wakho. Mhlawumbe ungase uhlele sikhatsi sekuphumula lilanga ngalinye. Ngisho nobe kungenteka ungakwati kutsatsa liholidi, kukuhlakanipha kuhlela sikhatsi sekuphumula. Kute ukwati kutfola lesikhatsi sekuphumula, kungadzingeka uhlele kutsi kube nalomunye umuntfu lotawunakekela umtali wakho logulako.

      17 Kuvamile kutsi bantfu labanakekela batali lasebagugile balindzele lokukhulu kubo ngekwabo. Kodvwa akukafaneli utive unelicala nangabe kunalokutsite longakhoni kukwenta. Kuletinye timo, kungase kudzingeke kutsi uyise umuntfu lomtsandzako emakhaya lanakekela bantfu lasebagugile. Nangabe unemtali lomnakekelako, ungetami kwenta lokungetulu kwemandla akho. Bani nembono lofanele, hhayi ngetidzingo tebatali bakho kuphela, kodvwa nangaleto tebantfwana bakho, umlingani wakho wemshado, kanye nangetakho imbala.

      EMANDLA LAMAKHULU

      18, 19. Ngusiphi setsembiso sekusisekela Jehova lasentile, futsi ngukuphi lokuhlangenwe nako lokuveta kutsi uyasigcina lesetsembiso?

      18 EVini lakhe liBhayibheli, Jehova usiniketa sicondziso lesingasita bantfu labanakekela batali lasebagugile, kodvwa lesicondziso akusiso kuphela lasiniketako kute asisite. Aphefumulelwe, umhlabeli wabhala: “Simakadze usedvute nabo bonkhe labambitako . . . Uyabeva nabakhalako, abasindzise.” Jehova utawubasindzisa nobe abalondvolote labo labatsembekile kuye, ngisho nasetimeni letimatima kakhulu.​—Tihlabelelo 145:18, 19.

      19 Myrna, lohlala ePhilippines, wakufundza loko ngesikhatsi anakekela make wakhe lobekangasakwati kwenta lutfo ngesizatfu sekufa luhlangotsi. Wabhala: “Kute intfo lecindzetela kwendlula kubona umuntfu lomtsandzako ahlupheka, ehluleka ngisho nekukutjela kutsi kubuhlungu kuphi. Bekuba shengatsi ngimbona acwila kancane kancane, futsi bekute lebengingakwenta. Esikhatsini lesinyenti, bengivame kuguca ngemadvolo bese ngikhuluma naJehova, ngimtjele indlela lengikhatsateke ngayo. Bengikhala njengaDavide, lowancenga Jehova kutsi afake tinyembeti takhe egabheni futsi amkhumbule. [Tihlabelelo 56:8] Njengobe nje Jehova etsembisa, wangipha emandla lebengiwadzinga. ‘Simakadze waba sihlangu sami.’”​—Tihlabelelo 18:18.

      20. Ngutiphi tetsembiso teliBhayibheli letisita labo labanakekela batali lasebagugile kutsi babe nelitsemba, ngisho nobe loyo labamnakekelako afa?

      20 Kuye kwashiwo kutsi kunakekela batali lasebagugile “kunesiphetfo lesingajabulisi.” Nangetulu kwemetamo lengase yentiwe ngumuntfu longumnakekeli, bantfu labadzala batawukufa, njengobe nje kwenteka nakumake wa-Myrna. Kodvwa labo labetsembela kuJehova bayati kutsi kufa akusiko kuphela kwendzaba. Umphostoli Pawula watsi: “[Nginelitsemba] kuNkulunkulu . . . lekutsi bonkhe bantfu, labalungile nalabangakalungi, bayawuvuka ekufeni.” (Imisebenti 24:15) Labo labaye bafelwa batali babo lasebagugile batfola indvudvuto etsembeni leluvuko kanye nasesitsembisweni semhlaba lomusha waNkulunkulu losedvute, ‘loyawuba bete kufa.’​—Sembulo 21:4.

      21. Ngumiphi imiphumela lemihle letfolakala ngekuhlonipha batali lasebagugile?

      21 Tinceku taNkulunkulu tibatsandza kakhulu batali bato, ngisho nalapho sebagugile. (Taga 23:22-24) Tiyabahlonipha. Ngekwenta kanjalo, tijabulela loko lokwashiwo saga lesiphefumulelwe: “Yenta uyihlo nenyoko batigcabhe ngawe; yebo, ajabule nenyoko lowakutala.” (Taga 23:25) Ngetulu kwako konkhe, labo labahlonipha batali babo lasebagugile baphindze bajabulise futsi bahloniphe naNkulunkulu Jehova.

      a Lapha asikhulumi ngetimo lapho batali banelicala lekulisebentisa kabi ligunya kanye nekwetsenjwa kwabo, lokuyintfo lengase itsatfwe njengelicala.

      LETIMISO TELIBHAYIBHELI TINGASISITA NJANI . . . SIHLONIPHE BATALI BETFU LASEBAGUGILE?

      Kufanele sibuyisele kubonga kubatali betfu kanye nakubogogo nabomkhulu betfu.​—1 Thimothi 5:4.

      Konkhe lesikwentako kufanele sikwente ngelutsandvo.​—1 Khorinte 16:14.

      Tincumo letibalulekile akukafaneli sitente ngekubhudvutela.​—Taga 14:15.

      Ngisho nalapho batali lasebagugile sebagula futsi sebabutsakatsaka, kusafanele bahlonishwe.​—Levithikhusi 19:32.

      Kuguga kanye nekufa kutawuphela.​—Sembulo 21:4.

Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
Phuma
Ngena
  • SiSwati
  • Share
  • Khetsa Lokufunako
  • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imibandzela Yekuyisebentisa
  • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Ngena
Share