-
Caphela Titsiyo TaDeveli!Sicongosekulindza—2012 | August 15
-
-
Caphela Titsiyo TaDeveli!
‘Phunyula elugibeni lwaSathane.’—2 THIM. 2:26.
UNGAPHENDVULA NJANI?
Ngukuphi kutihlola lokufanele ukwente nangabe wetayele kubasola labanye?
Yini longayifundza etibonelweni taPhilatu naPhetro mayelana nekuvumela kwesaba nekucindzetelwa?
Singawubalekela njani umuva wekutilahla ngelicala?
1, 2. Ngutiphi titsiyo taDeveli lesitawucoca ngato kulesihloko?
DEVELI uticuphile tinceku taJehova. Umgomo wakhe awusiko kutibulala, njengobe umtingeli angatibulala tilwane. Esikhundleni saloko, Develi ufuna kusibamba siphila futsi asebentise loyo muntfu lambambile ngendlela lafuna ngayo.—Fundza 2 Thimothi 2:24-26.
2 Kute abambe silwane siphila, umtingeli angasebentisa sitsiyo lesitsite. Angetama tindlela tekukhipha lesilwane lapho sibhace khona kute siphumele ebaleni, bese uyasibamba ngalesitsiyo. Angasebentisa nesitsiyo lesifihlekile lesitawuvele sibambe lesilwane singakagadzi. Develi usebentisa titsiyo letifananako kute abambe tinceku taNkulunkulu tiphila. Nangabe asifuni kubanjwa nguletitsiyo, kufanele sihlale sicaphele futsi sitinake timphawu letisecwayiso letisikhombisa titsiyo taSathane. Lesihloko sitawucoca ngekutsi singaticaphela njani titsiyo letintsatfu letisetjentiswe nguDeveli futsi taphumelela. Letitsiyo ngunati (1) inkhulumo lengalawuleki, (2) kwesaba nekucindzetelwa (3) nekutilahla ngelicala. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngaletinye titsiyo letimbili taSathane.
CIMA UMLILO WENKHULUMO LENGALAWULEKI
3, 4. Kwehluleka kulawula lulwimi lwetfu kungaba namiphi imiphumela? Niketa sibonelo.
3 Kute umtingeli akhiphe tilwane ehlatsini letibhace kulo, angalokhela ngemlilo bese kutsi natiphuma tibaleka, atibambe. Ngemcondvo longumfanekiso, Develi angatsandza kokhela libandla lebuKhristu ngemlilo. Nakaphumelela kwenta njalo, angakhona kuwakhipha emalunga elibandla kuleyondzawo lephephile bese uyawabamba. Singatikhandza njani sesibambisene naSathane singakanaki, lokungasho kutsi sicupho sakhe sesisibambile?
4 Umfundzi Jakobe wafananisa lulwimi nemlilo. (Fundza Jakobe 3:6-8.) Nasehluleka kulawula lulwimi lwetfu, kungafanana nekutsi sokhela libandla ngemlilo. Kungenteka njani loko? Cabanga nganasi simo: Emhlanganweni welibandla kwentiwa simemetelo sekutsi dzadze lotsite ubekwe kutsi abe lihlahlandlela lelivamile. Nakuphela imihlangano, bodzadze lababili bacoca ngalesimemetelo. Lomunye ukhombisa injabulo futsi ulifisela lokuhle lelihlahlandlela. Lona lomunye uyatisola tisusa talelihlahlandlela futsi utsi lodzadze umane nje ufuna kunakwa ebandleni. Ngumuphi kulabamemeteli lababili longatsandza kutsi abe ngumngani wakho? Kumelula kubona kutsi ngumuphi longalokhela ngemlilo libandla ngenkhulumo yakhe.
5. Kute sicime umlilo wenkhulumo lengalawuleki, ngukuphi kutihlola lokufanele sikwente?
5 Singawucima njani umlilo wenkhulumo lengalawuleki? Jesu watsi: “Umlomo ukhuluma loko lokugcwele enhlitiyweni.” (Mat. 12:34) Ngako-ke sinyatselo sekucala kuhlola inhlitiyo yetfu. Siyayikhweshisa yini imiva lemibi lengabangela inkhulumo lelimatako? Nasi sibonelo: Nangabe siva kutsi umzalwane lotsite wetama kufinyelela imisebenti ebandleni, siyaciniseka yini kutsi unetisusa letinhle nobe siyamsola ngekutsi wetama kutenta ncono? Nangabe setayele kubasola labanye, kuhle kukhumbula kutsi naDeveli watisola tisusa tenceku yaNkulunkulu letsembekile lenguJobe. (Jobe 1:9-11) Kunekutsi simsole umzalwane wetfu, kufanele sitihlole kutsi yini lesibangela kutsi sicabange kanjalo. Sinaso yini vele sizatfu lesihle sekumsola? Kungenteka yini kutsi inhlitiyo yetfu seyingenwa ngumoya wekuba bete lutsandvo lokhona kulamanga ekugcina?—2 Thim. 3:1-4.
6, 7. (a) Ngutiphi letinye tizatfu letingasenta sibasole labanye? (b) Kufanele sente njani nangabe setfukwa?
6 Cabanga ngaletinye tizatfu letingasenta sibasole labanye. Lesinye sato kungaba kutsi sifisa kunakwe kakhulu loko tsine lesiphumelele kuko. Ngekwenta njalo, singabe setama kutenta ncono kunalabanye. Kungenteka nekutsi setama kutitsetselela ngekwehluleka kutsatsa sinyatselo lesifanele. Ngisho nobe sisola labanye ngobe sitigabatisa, sinemona nobe singatetsembi, umphumela waloko uba mubi.
7 Kungenteka sicabange kutsi sinato tizatfu tekukhuluma kabi ngalomunye umuntfu. Mhlawumbe loyo muntfu uke wakhuluma kabi ngatsi. Nangabe kunjalo, kuphindzisela akusiyo imphendvulo. Nangabe siphindzisela sisuke siwuvutsela lomlilo futsi senta ngekuvumelana nentsandvo yaDeveli, hhayi yaNkulunkulu. (2 Thim. 2:26) Senta kahle kulingisa Jesu kulendzaba. Kwatsi etfukwa, “wangete waphindzisela ngenhlamba.” Esikhundleni saloko, “watinikela kuNkulunkulu lowehlulela ngekulunga.” (1 Phet. 2:21-23) Jesu abeciniseka kutsi Jehova utawuyilungisa indzaba ngesikhatsi saKhe nangendlela yaKhe. Natsi kufanele simetsembe kanjalo Nkulunkulu. Nangabe sikhuluma tintfo letibakhutsatako labanye, sisita kulondvolota ‘sibopho sekuthula’ ebandleni letfu.—Fundza Efesu 4:1-3.
BALEKELA SITSIYO SEKWESABA NEKUCINDZETELWA
8, 9. Yini leyenta Philatu wanikela ngaJesu?
8 Silwane lesibanjwe sicupho siyehluleka kunyakata nobe kuhamba ngenkhululeko. Ngendlela lefananako, umuntfu lovumela kwesaba nekucindzetelwa usuke alahlekelwe yinkhululeko ekuphileni kwakhe. (Fundza Taga 29:25.) Ase sicoce ngetibonelo temadvodza lamabili lehlukene lavumela kucindzetelwa nekwesaba futsi sibone kutsi yini lesingayifundza kulokuhlangenwe nako kwawo.
9 UMbusi wemaRoma, Phontiyusi Philatu bekati kutsi Jesu uyindvodza lete licala futsi kubonakala shengatsi abengafuni kumlimata. Philatu waze watsi Jesu abengakenti lutfo ‘lolungaze lwente kutsi adzimate abulawe.’ Nobe kunjalo, Philatu wamnikela ekufeni. Wakwentelani loko? Kungobe Philatu wavumela kucindzetelwa sicumbi sebantfu. (Luk. 23:15, 21-25) Labaphikisi bamemeta batsi: “Nawumkhulula lowo muntfu, kusho kutsi awusiso sihlobo saKhesari,” ngekwenta njalo bamcindzetela kutsi ente ngendlela yabo. (Joh. 19:12) Kungenteka kutsi Philatu abesaba kulahlekelwa sikhundla sakhe—nobe mhlawumbe kuphila kwakhe—nakasekela Khristu. Ngako-ke, wavumela kutsi Develi amhole ekwenteni intsandvo yakhe.
10. Yini leyenta kutsi Phetro aphike Khristu?
10 Umphostoli Phetro abengulomunye webangani baJesu labakhulu. Wamemetela kubantfu kutsi Jesu unguMesiya. (Mat. 16:16) Phetro wahlala acotfo ngesikhatsi labanye bafundzi bangayitfoli inchazelo yaloko Jesu abekusho futsi baMshiya. (Joh. 6:66-69) Ngesikhatsi titsa tifika titewubopha Jesu, Phetro wasebentisa inkemba kute avikele iNkhosi yakhe. (Joh. 18:10, 11) Nobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi Phetro wavumela kwesaba futsi waphika nekutsi uyamati Jesu Khristu. Kwaphela sikhashana lomphostoli abanjwe sicupho sekwesaba bantfu futsi wasivumela kutsi simvimbele ekwenteni ngesibindzi.—Mat. 26:74, 75.
11. Ngukuphi kucindzetelwa lokungadzingeka silwisane nako?
11 NjengemaKhristu, kudzingeka simelane nekucindzetelwa kwekwenta tintfo letingajabhisa Nkulunkulu. Bacashi nobe labanye bangetama kusiphocelela kutsi singetsembeki nobe basicindzetele kutsi sitiphatse kabi ngekwelicasi. Bantfwana besikolwa kungadzingeka bamelane nabontsanga yabo lababacindzetela kutsi bakope nakubhalwa luhlolo, babuke titfombe letikhombisa kungcola, babheme, badle tidzakamiva, banatse tjwala nobe batiphatse kabi ngekwelicasi. Ngako-ke, yini lengasisita sibalekele lesicupho sekwesaba nesekucindzetelwa kutsi sente tintfo letingajabhisa Jehova?
12. Ngutiphi tifundvo lesingatifundza kuPhilatu nakuPhetro?
12 Ase sibone kutsi yini lesingayifundza etibonelweni taPhilatu naPhetro. Philatu abenelwati loluncane ngaKhristu. Nobe kunjalo, bekati kutsi Jesu abetsembekile futsi abengafani nalabanye bantfu. Philatu abengakatfobeki futsi ete lutsandvo ngaNkulunkulu weliciniso. Ngako-ke, Develi wakhona kumbamba melula aphila. Phetro abenelwati lolunembile ngaNkulunkulu futsi amtsandza. Kodvwa ngaletinye tikhatsi abengakatfobeki, esaba futsi avumela kucindzetelwa. Ngembikwekutsi Jesu aboshwe, Phetro watishaya sifuba watsi: “Nome bangakuhlamuka bonkhe, mine ngingeke.” (Mak. 14:29) Lomphostoli abetawutilungela kancono tilingo lebetiseta kube abenesimo lesifanana nesemhlabeli lowabeka litsemba lakhe kuNkulunkulu futsi wahlabela watsi: “Simakadze ungakimi angesabi lutfo. Umuntfu angangentani nje?” (Hla. 118:6) Ngebusuku bekugcina bekuphila kwaKhe kwasemhlabeni, Jesu watsatsa Phetro nalabanye baphostoli lababili, waya nabo ensimini yaseGetsemane. Esikhundleni sekuhlala balindzile, Phetro nebangani bakhe batunywa butfongo. Jesu wabavusa watsi: “Lindzani nikhuleke kuze ningangeni ekulingweni.” (Mak. 14:38) Kodvwa Phetro waphindze walala futsi ngemuva kwaloko wehlulwa kwesaba nekucindzetelwa.
13. Singalwisana njani nekucindzetelwa kutsi sente lokutsite lokubi?
13 Tibonelo taPhilatu naPhetro tingasifundzisa lesinye sifundvo lesibalulekile: Kuphumelela nasicindzetelwa kudzinga kutsi sibe nelwati lolunembile, sitfobeke, sizitse, sibe nelutsandvo ngaNkulunkulu futsi sesabe Jehova hhayi bantfu. Nangabe kukholwa kwetfu kwakhelwe elwatini lolunembile, sitawukhuluma ngesibindzi nangekuciniseka ngetinkholelo tetfu. Loko kutawusisita kutsi simelane nekucindzetelwa futsi singabesabi bantfu. Kuliciniso kutsi akukafaneli setsembe kakhulu emandla etfu. Esikhundleni saloko, kufanele ngekutfobeka sivume kutsi siyawadzinga emandla aNkulunkulu kute silwisane nekucindzetelwa. Kudzingeka sithantazele umoya waJehova futsi sivumele lutsandvo ngaye lusente sidvumise ligama lakhe futsi silandzele timiso takhe. Ngetulu kwaloko, kudzingeka sikulungele kucindzetelwa ngembikwekutsi silingwe. Nasi sibonelo: Kulungisela kusenesikhatsi nekuthantaza kuyabasita bantfwana betfu kutsi bente kahle nangabe bontsanga yabo betama kubacindzetela kutsi bente lokutsite lokubi.—2 Khor. 13:7.a
BALEKELA SITSIYO LESIPITJITAKO—KUTILAHLA NGELICALA
14. Yini Develi langatsandza kutsi siyicabange mayelana nemaphutsa lesike sawenta?
14 Ngaletinye tikhatsi sicupho sesilwane singaba lugodvo lolusindzako nobe litje lelilengiswe lapho sivame kuhamba khona. Silwane lesingakanaki sendlula sinyatsele lesicupho, bese lolugodvo nobe lelitje liwela etikwaso, lisipitjite. Imiva yekutilahla ngelicala lengakafaneli ingafananiswa nalolugodvo lolusindzako lolupitjitako. Nasicabanga ngemaphutsa lesike sawenta singahle sitive ‘sidvubuteke kabi.’ (Fundza Tihlabelelo 38:3-5, 8.) Sathane angatsandza kusenta sicabange kutsi umusa waJehova angeke ufike kitsi, futsi natsi angeke sikhone kwenta loko Jehova lakufunako.
15, 16. Ungasibalekela njani sitsiyo sekuvumela kutilahla ngelicala?
15 Singasibalekela njani lesitsiyo lesipitjitako? Nangabe uke wenta sono lesikhulu, tsatsa sinyatselo nyalo sekulungisa buhlobo bakho naJehova. Tsintsana nalabadzala, ucele lusito lwabo. (Jak. 5:14-16) Yenta lokusemandleni akho kute ulungise loko lokonakele. (2 Khor. 7:11) Nangabe utfola siyalo, ungapheli emandla. Siyalo sikhombisa kutsi Jehova uyakutsandza. (Heb. 12:6) Timisele kutsi ungaphindzi wente loko lokukubangele kutsi wone, bese wenta ngekuvumelana nalesincumo sakho. Ngemuva kwekutsi sewuphendvukile futsi wagucuka, khombisa kukholwa kutsi umhlatjelo wenhlawulo waJesu Khristu ungatimbonya tono takho.—1 Joh. 4:9, 14.
16 Labanye bantfu bachubeka bativa banelicala ngetono lesebatsetselelwe tona. Nangabe nawe utiva kanjalo, khumbula kutsi Jehova wamtsetselela Phetro nalaba labanye baphostoli ngekuyishiya iNdvodzana yaKhe letsandzekako lenguJesu, ngesikhatsi idzinga lusito. Jehova wayitsetselela indvodza lebeyisusiwe ebandleni laseKhorinte ngesizatfu sekutiphatsa lokubi, kodvwa leyabese iyaphendvuka. (1 Khor. 5:1-5; 2 Khor. 2:6-8) LiVi laNkulunkulu likhuluma ngebantfu labenta tono letinkhulu, labaphendvuka futsi batsetselelwa nguNkulunkulu.—2 Khr. 33:2, 10-13; 1 Khor. 6:9-11.
17. Inhlawulo yaJesu ingasentela ini?
17 Jehova utakutsetselela futsi atikhohlwe tono lobewutenta nangabe uphendvuka mbamba futsi wemukela umusa wakhe. Ungacabangi kutsi umhlatjelo wenhlawulo waJesu angeke ukhone kutimbonya tono takho. Kucabanga lokunjalo kungasenta sibanjwe ngulesinye setitsiyo taSathane. Nobe ngabe yini Develi lafuna uyikholelwe, ciniseka kutsi inhlawulo ingatimbonya tonkhe tono talabo labake bawela esonweni kodvwa base bayaphendvuka. (Taga 24:16) Kukholwa kulenhlawulo kungawususa lomtfwalo lokusindzako wekutilahla ngelicala futsi kukunikete emandla ekukhonta Nkulunkulu ngenhlitiyo yakho yonkhe, ngengcondvo nangemphefumulo wakho wonkhe.—Mat. 22:37.
SIYAWATI EMACHINGA ASATHANE
18. Singatibalekela njani titsiyo taDeveli?
18 Sathane akanendzaba kutsi sibanjwa ngusiphi sitsiyo, kuphela nje nasibanjiwe. Njengobe siwati emachinga aSathane, singakhona kubalekela kubanjwa nguDeveli. (2 Khor. 2:10, 11) Angeke sibanjwe titsiyo nobe ticupho takhe nangabe sithantazela kuhlakanipha kwekumelana nekulingwa kwetfu. Jakobe wabhala: “Nangabe emkhatsini wenu kukhona loswele kuhlakanipha, akacele kuNkulunkulu lonika bonkhe bantfu ngekwephana lokungenakufehla, utawuphiwa.” (Jak. 1:5) Kudzingeka sente ngekuvumelana nemithantazo yetfu ngekutsi sibe nesifundvo lesitichubela sona futsi sikusebentise loko lesikufundza eVini laNkulunkulu. Tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini lesitibhalelwa sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile tiyasikhanyisela kute sitibone titsiyo letibekwa nguDeveli futsi tisisita sikhone kutibalekela.
19, 20. Yini leyenta kutsi kudzingeke senyanye lokubi?
19 Umthantazo nekutadisha liBhayibheli kutfutfukisa lutsandvo lesinalo ngekwenta lokuhle. Kodvwa kubalulekile nekutsi sikhulise indlela lesikwenyanya ngayo lokubi. (Hla. 97:10) Kuzindla ngemiphumela yekuphishanekela tifiso letimbi kungasisita sitibalekele. (Jak. 1:14, 15) Nasifundza kukwenyanya lokubi futsi sikutsandze mbamba lokuhle, angeke sibanjwe titsiyo Sathane lasibekela tona.
20 Sibonga kakhulu ngekutsi Nkulunkulu uyasisita kutsi singabanjwa titsiyo taSathane. Ngemoya wakhe longcwele, ngeliVi lakhe nangenhlangano yakhe, Jehova ‘uyasisindzisa kulokubi.’ (Mat. 6:13) Kulesihloko lesilandzelako sitawufundza ngekutsi singatibalekela njani letinye titsiyo letimbili letisetjentiswa nguDeveli kute abambe tinceku taNkulunkulu tiphila.
-
-
Bani Nemandla Ekumelana Netitsiyo TaSathane!Sicongosekulindza—2012 | August 15
-
-
Bani Nemandla Ekumelana Netitsiyo TaSathane!
‘Bani nemandla ekumelana nebucili baSathane.’—EF. 6:11.
UNGAPHENDVULA NJANI?
Inceku yaJehova ingakubalekela njani kubanjwa sitsiyo sekutsandza umcebo?
Yini lengasita umKhristu loshadile kutsi angagcumukeli emgodzini wekuphinga?
Kungani ukholelwa kutsi kuyazuzisa kumelana nekutsandza umcebo nekutiphatsa lokubi ngekwelicasi?
1, 2. (a) Yini leyenta Sathane abebete bubele ngalabagcotjiwe ‘naletinye timvu’? (b) Ngutiphi titsiyo taSathane lokutawucocwa ngato kulesihloko?
SATHANE DEVELI ute bubele ngebantfu, ikakhulukati labo labakhonta Jehova. Ecinisweni, Sathane ulwa nalabagcotjiwe. (Semb. 12:17) Lawo maKhristu letsembekile abesolo awucondzisa umsebenti walamuhla wekushumayela ngeMbuso futsi amveta Sathane njengembusi walelive. Develi akatitsandzi ‘letinye timvu’ letisekela labagcotjiwe futsi letinelitsemba lekuphila phakadze—litsemba Sathane lakete lona. (Joh. 10:16) Akumangalisi-ke kutsi kungani atfukutsele kangaka. Ngisho nobe sinelitsemba lekuphila ezulwini nobe emhlabeni, Sathane akanendzaba nenhlalakahle yetfu. Umgomo wakhe kutsi asibambe.—1 Phet. 5:8.
2 Kute afeze lomgomo, Sathane ubeke ticupho nobe titsiyo letehlukehlukene. Njengobe ‘aphumphutsekise tingcondvo’ talabangakholwa, abatemukeli tindzaba letimnandzi futsi abatiboni titsiyo takhe. Nobe kunjalo, Develi uyababamba labanye labawemukele umlayeto weMbuso. (2 Khor. 4:3, 4) Sihloko lesendlulile sikhombisile kutsi singatibalekela njani titsiyo letintsatfu taSathane: (1) inkhulumo lengalawuleki, (2) kwesaba nekucindzetelwa (3) nekutilahla ngelicala. Nyalo asesicoce ngekutsi singaba nawo njani emandla ekumelana naletinye titsiyo letimbili taSathane—kutsandza umcebo nesilingo sekuphinga.
KUTSANDZA UMCEBO—SITSIYO LESIMINYETELAKO
3, 4. Tinhlupheko macondzana nalemphilo tingasenta njani sitsandze umcebo?
3 Kulomunye wemifanekiso yakhe, Jesu wakhuluma ngenhlanyelo lehlanyelwa emanyeveni. Wachaza kutsi kungenteka umuntfu alive livi, kodvwa “tinhlupheko macondzana nalemphilo nelutsandvo lwebunjinga kuyaye kuliminyetele livi bangabe basatsela titselo.” (Mat. 13:22) Kutsandza umcebo kungulesinye sitsiyo lesisetjentiswa sitsa setfu lesinguSathane.
4 Kunetintfo letimbili letingaliminyanisa livi natihlangene ndzawonye. Lenye yato “tinhlupheko macondzana nalemphilo.” ‘Kuletikhatsi letimatima’ kunyenti lokungasenta sikhatsateke. (2 Thim. 3:1) Njengobe linani letintfo libita kakhulu futsi kwandza nekweswelakala kwemsebenti, ungakutfola kumatima kuphila. Kungenteka uhlushwa kucabanga ngelikusasa futsi uyatibuta: ‘Ngitawuba nayo yini imali leyenele nasengitsetse umhlalaphansi?’ Ngesizatfu sekutsi bakhatsateka ngaloko, labanye baphishanekela umcebo, bacabanga kutsi imali itawuba sicinisekiso sekulondzeka.
5. ‘Emandla elutsandvo lwebunjinga’ angasiyenga njani?
5 Lenye intfo Jesu lakhuluma ngayo—‘ngemandla layengako elutsandvo lwebunjinga.’ Lolutsandvo naluhlanganiswe netinhlupheko lungaminyanisa livi. LiBhayibheli liyavuma kutsi ‘imali yintfo yekukhosela.’ (Shu. 7:12) Nobe kunjalo, akukahlakaniphi kuphishanekela umcebo. Labanyenti batfole kutsi njengobe bachubeka betama kutfola umcebo, sicupho sekutsandza umcebo siyababamba. Labanye baze baba tigcili temcebo.—Mat. 6:24.
6, 7. (a) Kutsandza umcebo kungaba njani yingoti emsebentini wakho wekutiphilisa? (b) Ngutiphi tintfo umKhristu lokufanele acabange ngato nakuvela litfuba lekusebenta sikhatsi lesengetiwe?
6 Sifiso sekunjinga singacala ungakanaki. Asewucabange nganasi simo. Umcashi wakho uta kuwe atsi: “Ngikuphatsele tindzaba letimnandzi. Inkapane yetfu itfole umsebenti lomkhulu. Loku kusho kutsi kuletinyanga letimbalwa letitako kutawudzingeka usebente sikhatsi lesengetiwe. Kodvwa ngingakucinisekisa ngekutsi umholo wakho utawukhula.” Ungenta njani kuleso simo? Kuliciniso kutsi unemsebenti lobalulekile wekondla umndeni wakho, kodvwa loko akusiko kuphela lokufanele ukwente. (1 Thim. 5:8) Tinyenti letinye tintfo lokufanele ucabange ngato. Singakanani sikhatsi lesengetiwe lokutawudzingeka usisebente? Umsebenti wakho wekutiphilisa angeke yini uphatamise imisebenti yakho yebuKhristu lefaka ekhatsi imihlangano yelibandla neKukhonta Kwemndeni kwakusihlwa?
7 Nawenta sincumo, ngukuphi lotawukutsatsa njengalokubalulekile—kutsi kusebenta sikhatsi lesengetiwe kutawukuniketa imali lengakanani nobe kutsi kutabutsintsa njani buhlobo bakho naJehova? Sifiso sekuba nemali lenyenti sitawukwenta yini kutsi utibekele eceleni tintfo letimayelana neMbuso ekuphileni kwakho? Uyabona yini kutsi kutsandza umcebo kungakutsintsa njani nangabe ungabunaki buhlobo bakho naJehova nebemndeni wakho? Nangabe loko kwenteka kuwe, ungaba nawo njani emandla futsi ukhone kumelana nekuminyetelwa kutsandza umcebo?—Fundza 1 Thimothi 6:9, 10.
8. Ngutiphi tibonelo letisemBhalweni lesingacabanga ngato letingasisita kutsi sihlole indlela lesiphila ngayo?
8 Kute sibalekele kuminyaniswa kutsandza umcebo, kudzingeka sihlale sihlola indlela yetfu yekuphila. Asifuni kufanana na-Esawu, lowakhombisa ngetento kutsi akatinaki tintfo letingcwele. (Gen. 25:34; Heb. 12:16) Akukafanele nekutsi sifanane nalelijaha lelalinjingile lokwatsiwa alitsengise konkhe lelinako, liphe labaphuyile bese lilandzela Jesu. Esikhundleni sekutsi lente njalo, lelijaha “lahamba lidzabukile, ngobe belicebe kakhulu.” (Mat. 19:21, 22) Ngesizatfu sekutsi beseliminyaniswe ngumcebo, lelijaha lalahlekelwa lilungelo lelikhulu kakhulu lekulandzela umuntfu lomkhulu lowake waphila. Caphela kutsi lingakulahlekeli lilungelo lekuba ngulomunye webafundzi baJesu Khristu.
9, 10. Ungatsi uyini umbono wemiBhalo ngemcebo?
9 Kute singakhatsateki kakhulu ngemicebo, kufanele silalele seluleko saJesu: “Ningakhatsateki ngekutsi: ‘Sitawudlani?’ nome: ‘Sitawunatsani?’ nome: ‘Sitakwembatsani?’ Ngobe nebetive bafuna tona leto tintfo, kantsi uYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga tonkhe letintfo.”—Mat. 6:31, 32; Luk. 21:34, 35.
10 Kunekutsi ubanjwe ngemandla layengako elutsandvo lwebunjinga, timisele kuba nembono lofanana newembhali weliBhayibheli longu-Aguri, lowatsi: “Buphuya nebunjinga ungangiphi, kodvwa umane ungiphe lengikudzingako.” (Taga 30:8) Kuyacaca kutsi Aguri abecondza kutsi imali ingaba sivikelo nekutsi ingaphindze ibe ngemandla layengako elutsandvo lwebunjinga. Caphela kutsi tinhlupheko talokuphila nemandla layengako elutsandvo lwebunjinga kungabulimata buhlobo betfu naJehova. Kukhatsateka kakhulu ngemcebo kungadla sikhatsi sakho, kukucedze emandla futsi kukwente ungatimiseli emsebentini weMbuso. Ngako-ke, timisele kutsi ungabanjwa sitsiyo saSathane sekutsandza umcebo.—Fundza Hebheru 13:5.
KUPHINGA—UMGODZI LOFIHLWE NGEBUCILI
11, 12. UmKhristu angalingeka njani kutsi aphinge emsebenti wakhe wekutiphilisa?
11 Batingeli labafuna kubamba silwane lesinemandla bangagubha umgodzi lapho lesilwane setayele kuhamba khona. Lomgodzi ubese ufihlwa ngetintfungo nemhlabatsi. Lesinye sicupho saSathane lesiphumelela kakhulu sifananiswa naleso sitsiyo. Sono sekutiphatsa kabi. (Taga 22:14; 23:27) EmaKhristu lamanyenti agcumukele kulowo mgodzi ngekuvumela kuba sesimeni lesenta kutsi kube melula kwenta sono. Lamanye emaKhristu lashadile awele ekuphingeni ngemuva kwekutsi atsandzane ngalokungakafaneli nalabanye bantfu.
12 Kutsandzana ngalokungakafaneli nalomunye umuntfu kungenteka nasemsebentini wekutiphilisa. Ecinisweni, luhlolo lolwentiwe luveta kutsi ba-fati labaphingile labangetulu kwehhafu nemadvodza laphingile langaba matsatfu kulamane, atiphatsa kabi emisebentini yekutiphilisa. Umsebenti wakho udzinga kutsi usebente nebantfu bebulili lobehlukile yini? Nangabe kunjalo, bunjani budlelwane bakho nabo? Unayo yini imincele letawunigcina nisebenta futsi ningacali kutsandzana? Nasi sibonelo: Ngemuva kwekucoca kanyenti nalenye indvodza lasebenta nayo, dzadze longumKhristu angagcine asayetsemba, ayitjela ngisho netinkinga takhe temshado. Kulesinye simo, ngemuva kwekwakha bungani newesifazane lesebenta naye, indvodza lengumKhristu ingahle icabange: “Uyayatisa imibono yami futsi uyangilalela nangikhuluma naye. Uyangihlonipha. Ngifisa shengatsi ngabe nasekhaya ngiphatfwa kanjalo.” Uyabona yini kutsi emaKhristu lasetimeni letinjalo angalingeka kutsi aphinge?
13. Kutsandzana nemuntfu ngalokungakafaneli kungakheka njani ebandleni?
13 Kutsandzana nemuntfu kungakafaneli kungakheka nasebandleni. Cabanga nganasi sibonelo lesenteke mbamba. Daniel nemfati wakhe Sarah,a bebangemahlahlandlela lavamile. Daniel utsi yena abengulomdzala loyemukela ngenjabulo yonkhe imisebenti laniketwa yona ebandleni. Njengobe ashumayela, abechuba tifundvo teliBhayibheli nemajaha lasihlanu—matsatfu awo abhajatiswa. Labazalwane labasandza kubhajatiswa bebadzinga lusito lolutsite. Ngesikhatsi Daniel amatasa ngemisebenti yelibandla, Sarah abevame kuwasita. Masinyane loko kwaba ngumkhuba: Lamajaha labekafundzelwa nguDaniel abedzinga kukhutsatwa ngekukhonjiswa lutsandvo, futsi abekutfola loko kuSarah. NaSarah abedzinga kunakwa, futsi abekutfola kuletifundvo taDaniel. Besesibekiwe sicupho lesiyingoti. Daniel utsi: “Buhlobo bemkami naJehova bancipha njengobe kwendlula tinyanga asita lamajaha. Kuleso sikhatsi nami bese ngingasamnaki futsi konkhe loko kwaba nemphumela lomubi. Umkami waphinga nalomunye walamajaha bengiwafundzela. Buhlobo bakhe naJehova baphela ngingakanaki, njengobe bengimatasa kakhulu nginake imisebenti yami yelibandla.” Ungayibalekela njani ingoti lenjalo?
14, 15. Ngutiphi tintfo letingasita emaKhristu lashadile kutsi abalekele umgodzi wekuphinga?
14 Kute ubalekele umgodzi wekuphinga, cabangisisa ngekutsi sisho kutsini sibopho semshado. Jesu watsi: “Loko lakuhlanganisile Nkulunkulu, akungabe kusehlukaniswa ngumuntfu.” (Mat. 19:6) Ungacabangi kutsi imisebenti lonayo ebandleni ibaluleke kakhulu kunemlingani wakho wemshado. Ngetulu kwaloko, caphela kutsi kwetayela kucitsa sikhatsi wenta leminye imisebenti ungekho kanye nemngani wakho wemshado kungakhombisa kutsi umshado wakho unetinkinga futsi loko kunganingenisa esilingweni.
15 Nangabe ungulomdzala welibandla, kutsiwani-ke ngemhlambi? Umphostoli Phetro wabhala: “Yelusani umhlambi waNkulunkulu leniwuphetse, hhayi ngekucindzetelwa, kodvwa ngenhlitiyo levumako njengobe Nkulunkulu atsandza kutsi nente, hhayi ngekunaka inkhokhelo nje, kodvwa ngenshisekelo yekukhonta.” (1 Phet. 5:2) Kufanele uwanake emalunga elibandla lophatsiswe wona. Nobe kunjalo, akukafaneli wente umsebenti wakho njengemelusi ube ungawenti umsebenti wakho njengendvodza. Akunangcondvo futsi kuyingoti kunaka kakhulu kondla libandla abe umngani wakho wemshado “alambile” ekhaya. Daniel utsi: “Kunyenti lokufuneka ekuphileni kunekutsi ube matasa unaka imisebenti loniketwe yona bese awusawunaki umndeni wakho.”
16, 17. (a) Ngutiphi tinyatselo emaKhristu lashadile langatitsatsa emsebentini kute akhombise kutsi awakatimiseli kutsandzana nalomunye umuntfu? (b) Niketa sibonelo sekwatiswa lokushicilelwe lokungasita umKhristu loshadile kutsi abalekele kuphinga.
16 Tinyenti teluleko letinhle letivela emakhasini e-Sicongosekulindza ne-“Phaphama!” letingasita emaKhristu lashadile kutsi abalekele kubanjwa ngulesitsiyo sekuphinga. Nasi sibonelo: Sicongosekulindza saSeptember 15, 2006, ngesiZulu, secwayisa ngetimo letingavela emsebentini nakuletinye tindzawo tibangele kutsi utsandzane nemuntfu longakashadi naye. Sibonelo saloko kutsi nawusebenta ema-awa lamanyenti unemuntfu webulili lobehlukile, ungatifaka esilingweni. Nangabe ushadile, kufanele ukwente kucace ngenkhulumo nangetento kutsi awukatimiseli kutsandzana naloyo muntfu. Njengobe utimisele kutinikela kuNkulunkulu, angeke udlale ngelutsandvo nobe ugcoke futsi utilungise ngendlela lengakahlonipheki kute unakwe ngulabanye. Kuba netitfombe temlingani wakho wemshado nebantfwabakho emsebentini wakho wekutiphilisa kungakukhumbuta kutsi umndeni wakho ubaluleke kangakanani, futsi nalabanye bangakubona loko. Timisele kutsi ungakhutsati futsi ungavumeli muntfu akhombise kukunaka ngendlela lengemukeleki.
17 Sihloko lesitsi “Ukuthembeka Emshadweni—Kusho Ukuthini Ngempela?” ku-“Phaphama!” ya-April 2009 ngesiZulu, secwayisa ngemicabango yekutiphatsa lokubi ngekwelicasi nemuntfu longakashadi naye. Lesihloko sakhombisa kutsi imicabango lenjalo ingawakhulisa ematfuba ekutsi uphinge. (Jak. 1:14, 15) Nangabe ushadile, kungaba kuhlakanipha kutsi wena naloshade naye nikubekete ndzawonye lokwatiswa. Umshado ulilungiselelo lelacalwa nguJehova futsi ungcwele. Kuba nesikhatsi sekukhuluma naloshade naye ngemshado wenu kuyindlela lenhle yekukhombisa kutsi unekubonga ngetintfo letingcwele.—Gen. 2:21-24.
18, 19. (a) Kuphinga kunamiphi imiphumela? (b) Kwetsembeka emshadweni kuba namiphi imiphumela?
18 Nangabe ulingeka kutsi utsandzane nalomunye umuntfu ngalokungakafaneli, zindla ngemiphumela lebuhlungu yekutiphatsa kabi ngekwelicasi nekuphinga. (Taga 7:22, 23; Gal. 6:7) Labo labatiphatsa kabi abamjabulisi Jehova futsi batilimata bona nalabashade nabo. (Fundza Malakhi 2:13, 14.) Cabanga ngetinzuzo letitfolwa ngulabo labalondvolota kutiphatsa lokuhle. Abagcini ngekuba nelitsemba lekuphila phakadze kuphela, kodvwa bajabulela nekuphila lokuncono nyalo nekuba nanembeza lohlantekile.—Fundza Taga 3:1, 2.
19 Umhlabeli wahlabela watsi: “Bantfu labatsandza umtsetfo wakho [Nkulunkulu] banekuthula lokuphelele, kute lokuyawubakhuba endleleni.” (Hla. 119:165) Ngako-ke, litsandze liciniso futsi ‘ucaphele kutsi utiphatsa njani, ungatiphatsisi kwebantfu labangakahlakaniphi, kepha njengalabahlakaniphile’ kuletikhatsi letimbi. (Ef. 5:15, 16) Tindlela lesihamba kuto tigcwele titsiyo Sathane latisebentisela kubamba tikhonti teliciniso. Kodvwa tsine sikulungele kutivikela. Jehova usinikete konkhe lesikudzingako kute ‘sibe nemandla’ futsi ‘sicime tonkhe tikhali letivutsako talomubi.’—Ef. 6:11, 16.
-