Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
DECEMBER 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 1-5
“Asenyukeleni Entsabeni YaJehova”
(Isaya 2:2, 3) Ngemalanga ekugcina intsaba yelithempeli laSimakadze iyawucina, ibe ngulephakeme kwendlula tonkhe tintsaba; iyawuphakanyiswa ibe ngetulu kwemagcuma, tonkhe tive tiyawubekelela tiye kuyo tingasakhawuli. 3 Bantfu labanyenti bayawufika batsi: “Wotani, senyukele entsabeni yaSimakadze, endlini yaNkulunkulu waJakobe. Utasifundzisa tindlela takhe, khona sitewuhamba emikhondvweni yakhe.” Ngobe umtsetfo uyawuphuma eSiyoni, livi laSimakadze liphume eJerusalema.
ip-1 38-41 ¶6-11
Indlu YaJehova Iyaphakanyiswa
6 Siyogcwaliseka nini lesiphrofetho sa-Isaya? “Ngemalanga ekugcina.” I-New International Version itsi: “Etinsukwini tekugcina.” ImiBhalo YemaKhristu YesiGriki yabiketela tici lebetiyokwenta sibonakale lesikhatsi. Bekutawuba khona timphi, kutamatama kwemhlaba, tifo letingumshayabhuce, indlala kanye “netikhatsi letibucayi lokumatima kubhekana nato.” (2 Thimothi 3:1-5; Lukha 21:10, 11) Kugcwaliseka kwetiprofetho letinjalo kusinika bufakazi lobukhulu bekutsi siphila ‘emalangeni ekugcina,’ lokuyincenye yekugcina yalesimiso samanje. Kunengcondvo kulindzela kubona tintfo letabiketelwa ngu-Isaya tigcwaliseka lamuhla.
Intsaba Lokufanele Sikhonte Jehova Kuyo
7 Ngemavi lambalwa nje, Isaya udvweba umfanekiso logcamile losiphrofetho. Sibona intsaba lephakeme, ngetulu kwayo kunendlu lekhatimulako, lokulithempeli laJehova. Lentsaba iphakeme kakhulu kunetintsaba nemagcuma layitungetile. Kodvwa, ayikwenti ushaywe luvalo noma wesabe; iyakhanga. Bantfu bato tonkhe tive bafisa kukhuphukela kulentsaba yendlu yaJehova; babekelele baye kuyo. Kulula kukubona ngeliso lengcondvo loku, kodvwa kusho kutsini?
8 Ngemalanga a-Isaya emagcuma netintsaba bekuvame kuhlotjaniswa nekukhonta. Sibonelo saloku kutsi, betisetjentiswa njengetindzawo tekukhonta titfombe tiphindze tibe tindlu letingcwele tabonkulunkulu bemanga. (Dutheronomi 12:2; Jeremiya 3:6) Kodvwa, indlu yaJehova noma lithempeli lakhe, lihlobisa sicongo seNtsaba iMoriya eJerusalema. Ema-Israyeli letsembekile abeya eJerusalema katsatfu ngemnyaka, akhuphukele eNtsabeni iMoriya ayokhonta Nkulunkulu weliciniso. (Dutheronomi 16:16) Ngako kubekelela kwetive ‘entsabeni yendlu yaJehova’ kufanekisela kubutsana kwebantfu labanyenti ekukhonteni kweliciniso.
9 Lamuhla bantfu baNkulunkulu ababutsaneli entsabeni mbamba lenelithempeli lelakhiwe ngematje. Lithempeli laJehova eJerusalema labhujiswa ngemabutfo emaRoma nga-70 C.E. Ngetulu kwaloko, umphostoli Pawula wakwenta kwacaca kutsi lithempeli laseJerusalema nelitabernakele kwakufanekisela lokutsite. Kwakumelela lokutsite lokukhulu kakhulu, ‘lokulithende lelingulonalona, lelo lelamiswa nguJehova hhayi bantfu.’ (Hebheru 8:2) Lelithempeli lelingumfanekiso lililungiselelo lekukhonta Jehova lelisekelwe esihlengweni senhlawulo yaJesu Khristu. (Hebheru 9:2-10, 23) Lamuhla, “intsaba yelithempeli laSimakadze” lokukhulunywa ngayo ku-Isaya 2:2 imelela kukhonta Jehova lokuphakeme nalokuhlantekile. Labo labamukela kukhonta lokuhlantekile ababutsani endzaweni letsite, kodvwa babutsana ngebunye ekukhonteni Nkulunkulu.
Kuphakamisa Kukhonta Lokuhlantekile
10 Umphrofethi utsi “intsaba yelithempeli laSimakadze,” noma kukhonta lokuhlantekile, kuyawumiswa ‘kucine ngetulu kwesicongo setintsaba’ futsi ‘iyawuphakanyiswa ibe ngetulu kwemagcuma.’ Kusasele sikhatsi lesidze ngaphambi kwesikhatsi sa-Isaya, iNkhosi Davide yaletsa umphongolo wesivumelwane eNtsabeni YaseSiyoni eJerusalema, lebeyiphakeme ngemamitha langu-760 kusuka elwandle. Lomphongolo wahlala lapho waze wayiswa ethempelini naselicedziwe kwakhiwa lebeliseNtsabeni iMoriya. (2 Samuweli 5:7; 6:14-19; 2 Tikhronike 3:1; 5:1-10) Ngako, ngemalanga a-Isaya umphongolo longcwele besewuphakanyiswe mbamba wabekwa ethempelini, endzaweni lephakeme kunemagcuma lamanyenti labesetjentiselwa kukhonta kwemanga.
11 Ngemcondvo longekwemfanekiso, kukhonta Jehova bekusolo kuphakeme kunaleminye imikhuba yetinkolo talabo labakhonta bonkulunkulu bemanga. Esikhatsini setfu, Jehova uphakamise kukhonta kwakhe kwaze kwafika ezulwini, kwadlula tonkhe tinhlobo tekukhonta lokungakahlanteki, futsi kwaba ngetulu kwawo onkhe ‘emagcuma nesicongo setintsaba.’ Kanjani? Ngekubutsana ndzawonye kwabo bonkhe labafuna kukhonta Jehova “ngemoya nangeliciniso.”—Johane 4:23.
ip-1 44-45 ¶20-21
Indlu YaJehova Iyaphakanyiswa
20 Jehova akabayeki bantfu bakhe bazulazule njengetimvu letilahlekile. NgeliBhayibheli nangetincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, ubaniketa “umtsetfo” wakhe “nelivi” lakhe kuze bafundze tindlela takhe. Lolwati lubasita kutsi ‘bahambe etindleleni takhe.’ Ngekubonga nangekuvumelana nesicondziso lesivela ezulwini, bakhuluma ngetindlela taJehova. Babutsana ndzawonye emihlanganweni lemikhulu nasemacenjini lamancane—emaHholweni eMbuso nasemitini—kuze bafundze tindlela taNkulunkulu. (Dutheronomi 31:12, 13) Ngako balingisa sibonelo semaKhristu ekucala, labehlangana ndzawonye kuze akhutsatane futsi avuselelana kuze akhule “elutsandvweni nasemisebentini lemihle.”—Hebheru 10:24, 25.
21 Bamema labanye kutsi ‘bakhuphukele’ ekukhonteni Jehova Nkulunkulu lokuphakeme. Loku kuvumelana kahle nemyalo waJesu lawunika bafundzi bakhe ngaphambi kwekutsi enyukele ezulwini! Watsi: “Ngako-ke hambani nente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi bami, nibabhabhatise egameni leYise, neleNdvodzana, nelemoya longcwele, nibafundzise kugcina konkhe lenginitjele kona.” (Matewu 28:19, 20) Ngekusekelwa nguJehova, BoFakazi BaJehova bashumayela emhlabeni wonkhe, bafundzise, bente bantfu babe bafundzi futsi bababhabhatise.
(Isaya 2:4) Uyakwehlulela emkhatsini wetive, acatulule imibango yetive letinyenti. Tona-ke tiyawukhandza tinkemba tato, titente tibe ngemakhuba, tikhali tato tibe tikelo tekutsena tihlahla. Sive singeke sihlasele lesinye ngenkemba, futsi tive tingeke tisaceceshelwa kulwa imphi.
ip-1 46-47 ¶24-25
Indlu YaJehova Iphakeme
24 Tive tonkhe angeke tiwufinyelele lomgomo lophakeme. Uphakeme kakhulu kunato. Emavi a-Isaya agcwaliswa bantfu labavela etiveni letinyenti, labamunye ekukhonteni lokuhlantekile. Jehova ‘ubonisana nabo.’ Ufundzisa bantfu bakhe kutsi bahlalisane ngekuthula. Ecinisweni, kulelive lelihlukene ekhatsi nalelikhungetfwe tinkinga, ngemcondvo longekwemfanekiso, tiyawukhandza tinkemba tato, titente tibe ngemakhuba, tikhali tato tibe tikelo tekutsena tihlahla.’ Kanjani?
25 Abatingeneli timphi telive. Ngaphambi kwekutsi Jesu afe, kwefika emadvodza lahlomile atombopha. Ngesikhatsi Phetro asebentisa inkemba kuze avikele iNkhosi yakhe, Jesu watsi kuye: “Buyisela inkemba yakho emgodleni wayo, ngobe bonkhe labaphatsa inkemba bayawufa ngenkemba. (Matewu 26:52) Kusukela ngaleso sikhathi, balandzeli baJesu balandzela tinyatselo takhe ngekutsi bakhandze tinkemba tabo tibe ngemakhuba futsi abaphatsi tikhali kuze babulale lomunye umuntfu noma kusekela imphi nganoma nguyiphi indlela. ‘Balwela kuba nekuthula nabo bonkhe bantfu.’—Hebheru 12:14.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 1:8, 9) INdvodzakati yaseSiyoni seyisele njengendlu yekukhosela esivinini, nanjengelichugwana ensimini yemajoti, yebo, njengelidolobha lelivinjetelwe. 9 Kube Simakadze longuSomandla akasishiyelanga insali, ngabe sesifanana neSodoma, yebo, ngabe sesifanana neGomora.
w06 12/1 8 ¶5
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
Imibuto YeliBhayibheli Iyaphendvulwa:
1:8, 9—Kungayiphi indlela “indvodzakati yaseSiyoni seyisele njengendlu yekukhosela esivinini”? Loku kusho kutsi ngesikhatsi kuhlaselwa i-Asiriya, iJerusalema beliyobonakala lingenawo emandla ekutivikela njengendlu yekukhosela esivinini, nanjengelichugwana ensimini yemajoti. Kodvwa Jehova wamsita futsi akazange alivumele kutsi lifane neSodoma neGomora.
(Isaya 1:18) Simakadze utsi: “Wotani manje sitewubonisana. Nome tono tenu tibovu njengengati, titawuba mhlophe njengangcocwane, nome tibovu tju, titawuba mhlophe njengeboya bemvu.
w06 12/1 9 ¶1
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
1:18—Asho kutsini emavi aJehova latsi: “Wotani manje sitewubonisana”? Lesi bekungasiso nje simemo sekukhulumisana bese kufikwa esivumelwaneni. Kunaloko lelivesi lisho kuba khona kwebulungisa lapho Jehova uMehluleli lolungile anika ema-Israyeli litfuba lekutsi ashintje aphindze atihlante.
it-2 761 ¶3
Kubuyisana
Tinyatselo letidzingekako kuze kube nekubuyisana. Njengobe Nkululnkulu kunguye lophetfwe kabi futsi kungumtsetfo wakhe lophuliwe, ngumuntfu lokufanele abuyisane naNkulunkulu hhayi kutsi Nkulunkulu abuyisane nemuntfu. (Hla 51:1-4) Umuntfu akalingani naNkulunkulu futsi netimiso takhe letilungile atishintji. (Isa 55:6-11; Mal 3:6; catsanisa naJak 1:17.) Kubuyisana naNkulunkulu akusiyo indzaba yekukhulunywa noma yekuyekelelwa nje. (Catsanisa naJob 40:1, 2, 6-8; Isa 40:13, 14.) Lamanye emahumusho amchaza kanje Isaya 1:18, “Wotani nyalo, sitewubonisana kusho INKHOSI” (KJ; AT; JP; RS), lelinye lihumusho litsi: “‘Wotani nyalo bantfu sitewubonisana [“silungise kungevani,” Ro] emkhatsini wetfu,’ kusho Jehova.” Leliphutsa lekungevani lisemkhatsini webantfu hhayi Nkulunkulu.—Catsanisa Hez 18:25, 29-32.
DECEMBER 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU| ISAYA 6-10
“Tiphrofetho Letagcwaliseka NgaMesiya”
(Isaya 9:1, 2) Noko kungeke kusaba nelitfunti kulabo labebahluphekile. Kadzeni walitfobisa live lakaZebuloni nelive lakaNaftali, kodvwa ngesikhatsi lesitako uyakuliphakamisa live laseGalile lebetive, endleleni leya elwandle, ngesheya kweJordane. 2 Bantfu labahamba ebumnyameni bakubonile kukhanya lokukhulu; kulabo labahlala eveni lelitfunti lekufa kukhanya sekuchamukile.
Bebalindzele Mesiya
13 Kushumayela kwaMesiya eGalile, kwabiketelwa. Mayelana ‘nelive laZebuloni, nelive laNaftali, . . . kanye nelive laseGalile,’ Isaya wabhala: “Bantfu labahamba ebumnyameni bakubonile kukhanya lokukhulu; kulabo labahlala eveni lelitfunti lekufa kukhanya sekuchamukile.” (Isa. 9:1, 2) Jesu wacalisa umsebenti wakhe wekushumayela eGalile, ahlala eKhaphanawume, lapho bekunetakhamuti letinyenti tesive saZebuloni kanye naNaftali letajabulela kukhanya kwakamoya latiletsela kona. (Mat. 4:12-16) EGalile, Jesu wetfula iNshumayelo yaseNtsabeni leshukumisa ingcondvo, wakhetsa baphostoli bakhe, wenta simangaliso sakhe sekucala, futsi ngemuva kwekuvuswa kwakhe wabonakala kubafundzi labangu-500. (Mat. 5:1–7:27; 28:16-20; Mak. 3:13, 14; Joh. 2:8-11; 1 Khor. 15:6) Ngaleyondlela, wagcwalisa siphrofetho sa-Isaya, ngekushumayela ‘eveni laZebuloni, nelaNaftali.’ Waphindze washumayela umlayeto weMbuso nakuletinye tindzawo taka-Israyeli.
ip-1 124-126 ¶13-17
Sitsembiso SeSikhulu Sekuthula
‘Walitfobisa Live’
13 Isaya ukhuluma ngalesinye sigigaba lesibi kakhulu lesehlela intalo ya-Abrahama: “Noko kungeke kusaba nelitfunti kulabo labebahluphekile. Kadzeni walitfobisa live lakaZebuloni nelive lakaNaftali, kodvwa ngesikhatsi lesitako uyakuliphakamisa live laseGalile lebetive, endleleni leya elwandle, ngesheya kweJordane.” (Isaya 9:1) IGalile yindzawo lesesifundzeni saka-Israyeli lesenyakatfo. Siphrofetho sa-Isaya sihlanganisa ‘live lakaZebuloni nelive lakaNaftali nendlela lengaselwandle,’ umgcwaco wasendvulo lowawugudla eLwandle LwaseGalile uze uyofika eLwandle iMedithera. Ngemalanga a-Isaya, lendzawo beyibitwa ngekutsi “live laseGalile lebetive,” ngobe emitini yabo bekuhlala bantfu labangasiwo ema-Israyeli. Lelive ‘walitfobisa’ kanjani? Ema-Asiriya alincoba, atfumba ema-Israyeli, ahlalisa emacaba kulendzawo, emacaba langasiyo intalo ya-Abrahama. Umbuso wasenyakatfo wetive letilishumi washabalala kanjalo emlandvweni njengesive lesitimele!—2 Emakhosi 17:5, 6, 18, 23, 24.
14 Juda ucindzetelwe base-Asiriya. ‘Sonelitfunti lekuhlupheka’ yini njengobe kwenteka embusweni wetive letilishumi letifanekiselwa yiZebuloni neNafetali? Cha. “Ngesikhatsi lesitako,” Jehova utoletsa tibusiso endzaweni yembuso waseningizimu yakaJuda ngisho naseveni lebelibuswa ngumbuso wasenyakatfo. Kanjani?
15 Umphostoli Matewu uphendvula lombuto embhalweni lophefumulelwe ngemsebenti Jesu lawenta nakasemhlabeni. Nakachaza emalanga ekucala alomsebenti Matewu utsi: “Ngemuva kwekusuka eNazaretha, wefika wahlala eKhaphanawume ngaselwandle, esifundzeni sakaZebuloni nesakaNaftali, kute kutewugcwaliseka loko lokwashiwo ngumphrofethi Isaya, nakatsi: ‘Wena Galile yebetive, live lakaZebuloni nelakaNaftali, leningasendleleni leya elwandle, ngesheya kweJordane, bantfu lebebahleti ebumnyameni babone kukhanya lokukhulu, nekukhanya kuphumele kulabo lebebasetfuntini lekufa.’”—Matewu 4:13-16.
16 Sikhatsi lesitako’ lesabiketelwa ngu-Isaya sikhatsi semsebenti waKhristu wasemhlabeni. Jesu wacitsa sikhatsi lesinyenti sekuphila kwakhe eGalile. Umsebenti wakhe wacala kuwenta esifundzeni saseGalile futsi wacala khona kumemetela kutsi: “UMbuso welizulu sewusondzele.” (Matewu 4:17) EGalile, wabeka iNtshumayelo yakhe ledvumile yaseNtsabeni, wakhetsa baphostoli bakhe, wenta simangaliso sakhe sekucala futsi wabonwa balandzeli bakhe labangaba ngu-500 ngemuva kwekuvuswa kwakhe. (Matewu 5:1–7:27; 28:16-20; Makho 3:13, 14; Johane 2:8-11; 1 Khorinte 15:6) Ngekwenta njalo, Jesu wagcwalisa siphrofetho sa-Isaya ngekudvumisa “live lakaZebuloni nelive lakaNaftali.” Kuliciniso kutsi Jesu akagcinanga kubantfu baseGalile kuphela kwenta umsebenti wakhe. Ngekushumayela tindzaba letimnandzi eveni lonkhe, Jesu ‘wadvumisa’ sonkhe sive saka-Israyeli, kuhlanganise naJuda.
“Kukhanya Lokukhulu”
17 Kutsiwani ‘ngekukhanya lokukhulu eGalile Matewu lakhuluma ngako? Nalamavi abecashunwe esiphrofethweni sa-Isaya. Isaya wabhala watsi: “Bantfu labahamba ebumnyameni bakubonile kukhanya lokukhulu; kulabo labahlala eveni lelitfunti lekufa kukhanya sekuchamukile.” (Isaya 9:2) Ekhulwini lekucala C.E., inkholo yemacaba beyikumbonyile kukhanya kweliciniso. Baholi benkholo labangemaJuda babente lenkinga yaba yimbi kakhulu ngekubambelela emasikweni abo enkholo ‘alente laba lite livi laNkulunkulu.” (Matewu 15:6) Labatfobekile bebacindzetelwa futsi badidekile, balandzela “baholi labatimphumphutse.” (Matewu 23:2-4, 16) Ngesikhatsi Jesu longuMesiya efika, emehlo ebantfu labatfobekile avuleka ngendlela lemangalisako. (Johane 1:9, 12) Umsebenti waJesu ngesikhatsi asemhlabeni netibusiso letaba ngumphumela wenhlawulo yakhe kuchazwe kahle kulesiphrofetho sa-Isaya ngekutsi “kukhanya lokukhulu.”—Johane 8:12.
(Isaya 9:6) Ngobe tsine sitalelwe umntfwana, siphiwe indvodzana. Umbuso uyawubasemahlombe akhe. Uyawutsiwa nguMeluleki Lomangalisako, nguNkulunkulu Lonemandla, nguBabe Waphakadze, yiNkhosi Yekuthula.
Jabulani Ngemshado WeliWundlu!
18 Ngesikhatsi sekuBusa Kweminyaka Leyinkhulungwane, Khristu utawuba nanguyise walabanye bantfu. Ecinisweni, bonkhe labasemhlabeni labatawutfola kuphila lokuphakadze batakutfola ngobe babe nekukholwa emhlatjelweni waJesu loyinhlawulo. (Joh. 3:16) Ngaleyo ndlela, utawuba “nguBabe Waphakadze” kubo.—Isa. 9:6, 7.
w07 5/15 6
Kutfola Litsemba Eveni Leligcwele Lusizi
Sisekelo Lesicinisekile Selitsemba
Jesu Khristu watjela balandzeli bakhe watsi: “Kufanele nithantaze ngalendlela: “‘Babe wetfu losezulwini, alingcweliswe libito lakho. UMbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni njengasezulwini.’” (Matewu 6:9, 10) Lowo Mbuso wasezulwini—unguhulumende losetandleni taJesu Khristu—uyindlela yaNkulunkulu yekubonakalisa bukhosi bakhe lobufanele emhlabeni.—Tihlabelelo 2:7-12; Danyela 7:13, 14.
Kwesaba lokungetindlela letinyenti lokutsintsa tonkhe tici tekuphila lamuhla kukhombisa ngalokucacile kutsi kuyadzingeka kutsi Nkulunkulu angenele. Kuyajabulisa kutsi utongenela madvutane! Nyalo Jesu Khristu, lobekwe nguNkulunkulu esihlalweni sebukhosi njengeNkhosi lenguMesiya, uphatsiswe ligunya lekulwela bukhosi baJehova futsi angcwelise ligama laKhe. (Matewu 28:18) Madvutane, kubusa kwaloMbuso kutawucondziswa emhlabeni kuze kucedze tonkhe timbangela tekwesaba nekukhatsateka. Isaya 9:6 ubala buntfu lobukhombisa kutsi Jesu uyakufanelekela kuba nguMbusi longasikhulula ekwesabeni lesinako. Ngekwesibonelo, ubitwa ngekutsi “nguYise Waphakadze,” “uMeluleki Lomangalisayo,” nangekutsi “Sikhulu Sekuthula.”
Cabanga ngenkhulumo letsi “uYise Waphakadze.” Lesikhundla lesi sikhombisa kutsi Jesu unemandla neligunya—kanye nesifiso—sekunika bantfu labalalelako litfuba lekuphila phakadze emhlabeni ngesisekelo semhlatjelo wakhe wesihlengo. Loku kusho kutsi ekugcineni labantfu bayokhululwa esonweni nasekungaphelelini labakuzuza kumuntfu wekucala lowona, Adamu. (Matewu 20:28; Roma 5:12; 6:23) Khristu uyawuphindze asebentise ligunya lakhe lalinikwe nguNkulunkulu kutsi abuyisele ekuphileni labanyenti labafa.—Johane 11:25, 26.
Ngesikhatsi asesemhlabeni, Jesu watibonakalisa ‘anguMeluleki Lomangalisako.’ Ngenca yelwati lwakhe ngeliVi laNkulunkulu nangenca yendlela Jesu labacondza ngayo bantfu, abekwati kucatulula tinkinga tekuphila kwamalanga onkhe. Kusukela abekwa esihlalweni sebukhosi, Khristu uchubeka ‘anguMeluleki Lomangalisako,’ losebenta njengemuntfu loyinhloko elungiselelweni laJehova lekukhulumisana nebantfu. Seluleko saJesu, lesibhalwe eBhayibhelini, sihlakaniphile ngaso sonkhe sikhatsi. Kwati nekukukholwa loku kungakwenta uphile kuphila lokute kungaciniseki nekwesaba lokukwetfusako.
Isaya 9:6 ubita Jesu nangekutsi ‘uSikhulu Sekuthula.’ Njengobe analelo gunya, Khristu madvutane utawusebentisa emandla akhe kute acedze konkhe kungalingani—tembusalive, tenhlalo netemnotfo. Njani? Ngekuletsa sintfu ngephasi kweMbuso munye waMesiya lonekuthula.—Danyela 2:44.
Ngephasi kwekubusa kwaloMbuso, kuyoba khona kuthula lokuhlala njalo emhlabeni wonkhe. Kungani ungaciniseka ngaloku? Sizatfu sembulwe ku-Isaya 11:9, lotsi: “Kungeke kulimate futsi kungeke kubulale nome ngangukuphi entsabeni yami lengcwele, ngobe umhlaba uyawugcwala kwati Simakadze, njengobe nemanti agcwalisa lwandle.” Ekugcineni, wonkhe umuntfu emhlabeni uyawuba nelwati lolungulonalona ngaNkulunkulu futsi uyawumlalela. Inhlitiyo yakho iyajabula yini ngalesetsembiso? Nangabe ijabula, ungaphotisi emaseko kungenisa “lwati” leliligugu “ngaJehova.”
Ungalutfola lolwati lolu ngaNkulunkulu lolwakha kukholwa naloluniketa, kuphila ngekuhlola loko liBhayibheli lelikufundzisako ngetintfo letenteka lamuhla nangelikusasa lelichakazile lelitsenjiswe eBhayibhelini. Ngako-ke, sikuncusa kutsi uzuze emfundvweni yamahhala yeliBhayibheli leniketwa BoFakazi BaJehova endzaweni yakini. Lena yindlela yekunciphisa kwesaba neyekutfola litsemba lelingulonalona eveni leligcwele lusizi.
(Isaya 9:7) Umbuso wakhe uyawukhula, kuthula nenhlalakahle kungeke kuphele. Uyawubusa esihlalweni sebukhosi saDavide, nasembusweni wakhe. Uyakuwumisa awusekele ngekwemtsetfocotfo nangekulunga, kusukela kuleso sikhatsi kuze kube nguphakadze naphakadze. Inshisekelo yaSimakadze longuSomandla iyawukwenta loko.
ip-1 132 ¶28-29
Setsembiso SeSikhulu Sekuthula
28 Ngesikhatsi saNkulunkulu lesifanele, emhlabeni wonkhe kutawuba nekuthula phakadze ngaKhristu futsi ngeke kuphatanyiswe. (Imisebenti 1:7) “Umbuso wakhe uyawukhula, kuthula nenhlalakahle kungeke kuphele. Uyawubusa esihlalweni sebukhosi saDavide, nasembusweni wakhe. Uyakuwumisa awusekele ngekwemtsetfocotfo nangekulunga, kusukela kuleso sikhatsi kuze kube nguphakadze naphakadze.” (Isaya 9:7a) Nakasebentisa ligunya lakhe njengeSikhulu Sekuthula, Jesu ngeke asebentise tindlela letinelunya. Tikhonti takhe titawuba nenkhululeko yekutikhetsela futsi ngeke tiphocelelwe kutsi tititfobe. Kunaloko, konkhe letiyokufeza kuyoba “ngekwemtsetfocotfo nangekulunga.” Lolushintjo luyajabulisa!
29 Ngenca yekutsi libito laJesu lelisiphrofetho linetinchazelo letinyenti, Isaya wephetsa lencenye yesiphrofetho ngendlela lejabulisako utsi: “Inshisekelo yaSimakadze longuSomandla iyawukwenta loko.” (Isaya 9:7b) Jehova wenta tintfo ngenshisekelo. Akenti lutfo ngendlela yekugcina licala. Singaciniseka kutsi noma yini layetsembisako, utayifeza ngalokuphelele. Noma ngubani lofisa kujabulela kuthula phakadze, kufanele akhonte Jehova ngenhlitiyo yonkhe. NjengaJehova Nkulunkulu naJesu, Sikhulu Sekuthula, shengatsi tonkhe tinceku taNkulunkulu ‘tingashisekela kwenta imisebenti lemihle.’—Thithusi 2:14.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 7:3, 4) Simakadze wakhuluma ku-Isaya, watsi: “Phuma wena nemsa wakho Sheyari Jashubi niyewuhlangabeta Ahazi ngasemseleni wesitiba lesisenhla, emgwacweni loya eNsimini yeMgezi Wetingubo.’ 4 Ubosho kuye utsi: ‘Caphela, uthule, ume sibindzi, ungaphelelwa ngemandla ngenca yaletiphintana letibili taletikhuni letishuncako, nangekuvutsa kwelulaka lwaResini nemaSiriya akhe nelwemsa waRemaliya.
w06 12/1 9 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
7:3, 4—Jehova wamsindziselani Ahazi, inkhosi lembi? Emakhosi aseSiriya newaka-Israyeli ahlela kususa inkhosi yakaJuda Ahazi esihlalweni sebukhosi bese abeka umbusi longupopayi, indvodzana yaThabeyeli—indvodza beyingasiyo yentalo yaDavide. Lelicebo laDeveli beliyophatamisa kusebenta kwesivumelwano seMbuso lesentiwa naDavide. Jehova wasindzisa Ahabi kuze agcine luhla lwentalo lebelutawuveta ‘iNkhosi Yekuthula’ leyetsenjisiwe.—Isa 9:6.
(Isaya 8:1-4) Simakadze wakhuluma kimi, watsi: “Tsatsa incwadzi lenkhulu legocotwako ubhale kuyo ngelutsi lolwetayelekile, utsi: Maheri Shalali Hashi Bazi.’’ 2 Ngiyawubita Uriya, umphristi, naZakhariya, umsa waJeberekhiya, bangimele njengabofakazi bami labetsembekile.” 3 Ngabe sengiya kumphrofethikati, wase uyakhulelwa, watala indvodzana. Simakadze wakhuluma kimi, watsi: “Metse libito utsi nguMaheri Shalali Hashi Bazi. 4 Kwatsi lomfanyana asengakakwati nakahle kutsi ‘Babe’ nome ‘Make’, umcebo waseDamaseko nemphango yaseSamariya kuyawube sekutfunjwa yinkhosi yase-Asiriya.”
it-1 1219
Isaya
Ngesikhatsi semphrofethi Isaya kaJuda, ikakhulukati ngemalanga eNkhosi Ahabi, umbuso bewungatiphatsi kahle. Bekunekuvukela emkhatsini wemakhosi nebantfu, futsi kuJehova lesive besigula. Babusi bebabitwa ngekutsi “babusi baseSodoma” futsi labantfu bebafaniswa ‘nebantfu baseGomora.’ (Isa 1:2-10) Isaya watjelwa kusengaphambili kutsi ngeke balalele. Jehova watsi lesimo besitawuchubeka tize letive tibhujiswe kanye ‘nekwelishumi’ “nenhlanyelo lengcwele” kuyawushiywa njengesiphunti sesihlahla lesikhulu. Umsebenti wa-Isaya kungenteka wadvudvuta linani lelincane lebantfu futsi wacinisa kukholwa kwalo ngisho nobe linyenti lalesive lingazange lilalele.—Isa 6:1-13.
Nanobe abenake kakhulu Juda, Isaya waphindze wakhuluma ngetiphrofetho lebetimayelana na-Israyeli kanye nesive besimtungetile, ngobe simo sabo besifana nesakaJuda futsi sinemlandvo lofanako. Wakujabulela kakhulu lokusebenta njengemphrofethi kusukela nga-778 B.C.E., ngesikhatsi iNkhosi Uziya ikhotsama, futsi wachubeka kwaze kwaba ngumnyaka wesi-14 wekubusa kweNkhosi Hezekiya (nga-732 B.C.E.).—Isa 36:1, 2; 37:37, 38.
Umndeni wa-Isaya. Isaya abeshadile. Umfati wakhe abebitwa ngekutsi ‘ngumphrofethikati’ (Isa 8:3), lobekusho lokungetulu kwekumane abe ngumfati wemphrofethi. Ecinisweni, njengaDebhora lowaphila ngesikhatsi seTikhulu naHulidiya lowaphila ngesikhatsi sekubusa kwaJosiya, Jehova abemnike umsebenti wekuphrofetha.—Khu 4:4; 2Kho 22:14.
LiBhayibheli likhuluma ngemadvodzana a-Isaya lamabili, Jehova labemuphe wona ‘latibonakaliso netimangaliso esiveni sema-Israyeli.’ (Isa 8:18) Sheyari Jashubi abesakhulile ngesikhatsi sa-Ahazi kutsi abengakhona kupheletela babe wakhe ngesikhatsi ayomikisa umlayeto eNkosini. Ligama lelitsi Sheyari Jashubi lisho kutsi “Insali (Labo Labasele) Iyawubuya.” Leligama belisiphrofetho, njengobe indvodzana ya-Isaya yetsiwa lona, neMbuso wakaJuda ngekuhamba kwesikhatsi bewutawuphela futsi insali yaka-Israyeli kuphela lebeyiyawubuyela emuva. (Isa 7:3; 10:20-23) Insali yabuyela emuva nga-537 B.C.E. ngesikhatsi Khuresi iNkhosi yasePheresiya yenta simemetelo sekhululwa ekutfunjweni kweminyaka lengu-70.—2Khr 36:22, 23; Ezr 1:1; 2:1, 2.
Lenye indvodzana ya-Isaya yetsiwa libito isengakatalwa, futsi lelibito labhalwa esibhelekeceni lacinisekiswa bofakazi labetsembekile. Lendzaba yagcinwa iyimfihlo kwaze kwaba ngulapho italwa, labofakazi base bayeta batewukhuluma loko umphrofethi abekubiketele ngalendvodzana, bakhombisa kutsi lendzaba yalokutalwa kwalendvodza beyisiphrofetho lesibalulekile. Nkulunkulu abemetse watsi nguMaheri Shalali Hashi Bazi, lokusho kutsi “Phutfuma, Mphango! Ufike Masinyane Embangweni.” Kwabiketelwa kutsi lomfanyana asengakakwati nakahle kutsi, “Babe” nome “Make” emaSiriya netive letilishumi taka-Israyeli abetawuyekela kusongela emaJuda.—Isa 8:1-4.
Lesiphrofetho besibiketela kutsi emaJuda abetawukhululwa ngekushesha; futsi sagcwaliseka ngesikhatsi i-Asiriya ingenela nabashulungana boResini iNkhosi yaseSiriya naPhekha iNkhosi yaka-Israyeli bayawuhlasela iJerusalema. Ema-Asiriya ahlasela iDamaseko, kamuva, ngabo-740 B.C.E., yawucedza uMbuso wema-Israyeli, kwafezeka loko lobekuchazwa ngulelibito lendvodzana ya-Isaya. (2Kho 16:5-9; 17:1-6) Nanobe kunjalo, kunekutsi yetsembele kuJehova, iNkhosi Ahazi ngekuphamatela yetama kuwabamba ngengcondvo emaSiriya nema-Israyeli, ngekufumbatsisa iNkhosi yase-Asiriya kuze itewubavikela. Ngenca yaloko, Jehova wavumela ema-Asiriya kutsi awasongele kakhulu emaJuda futsi ahlasele iJerusalema, njengobe Isaya abebiketele.—Isa 7:17-20.
Isaya wakhuluma emahlandla lamanyenti ngetibonakaliso Jehova abetativeta, lesinye sato ngemadvodzana akhe lamabili, kulokunye, sa-Isaya cobo lwakhe. Jehova wamyala kutsi ahambe ngcunu ,angakafaki lutfo nasetinyaweni iminyaka lemitsatfu lokusibonakaliso nemhlolo kwalokutawuvelela iGibhithe neSudani, inkhosi yase-Asiriya beyitawubatfumba.—Isa 20:1-6; catsanisa na-Isa 7:11, 14; 19:20; 37:30; 38:7, 22; 55:13; 66:19.
Tiphrofetho Tekutfunjwa Nekukhululwa. Isaya waba nelilungelo lekubiketela kutsi bekungesiyo i-Asiriya lebeyitawumuka emakhosi akaJuda bukhosi futsi ibhubhise iJerusalema kodvwa bekuyiBhabhulona. (Isa 39:6, 7) Ngesikhatsi ema-Asiriya atseleka kaJuda alikhukhula aze “ayewukhawula entsanyeni,” Isaya watjela iNkhosi Hezekiya emavi ladvudvutako nakatsi libutfo lase-Asiriya ngeke likhone kuhlasela lelidolobha. (Isa 8:7, 8) Jehova wawagcwalisa lamavi ngesikhatsi atfumela ingelosi yakhe kutsi ibulale emasotja ase-Asiriya langu-185 000, futsi wakhulula iJerusalema.—2Khr 32:21.
Lokwenta Isaya wajabula kakhulu kuba nelilungelo lekukhuluma kanye nekubhadala tiphrofetho letinyenti letimayelana nekutfunjwa kwebantfu baNkulunkulu kanye nekubuyiselwa kweliJerusalema. Nanobe Jehova akuvumela kutsi bantfu bakhe batfunjwe eBhabhulona ngenca yekungalaleli kwabo, Nkulunkulu wayibhubhisa iBhabhulona ngoba beyifuna konakalisa lidvumela lelihle lebantfu bakhe futsi ingasafuni kubakhulula. Tiphrofetho letinyenti ta-Isaya tikhuluma ngekubhujiswa kweliBhabhulona nekutsi belingeke liphindze lakhiwe kabusha.—Isa 45:1, 2; tehl 13, 14, 46-48.
ip-1 111-112 ¶23-24
Tsembela KuJehova Nawubhekene Nebumatima
Tiphrofetho Letinembile
23 Isaya nyalo sewukhuluma ngesimo sangaleso sikhatsi. Ngesikhatsi liJerusalema livinjetelwe libutfo laseSiriya na-Israyeli, Isaya uyabika: “Simakadze wakhuluma kimi, watsi: ‘Tsatsa incwadzi lenkhulu legocotwako ubhale kuyo ngelutsi lolwetayelekile, utsi: Maheri Shalali Hashi Bazi.’’ Ngiyawubita Uriya, umphristi, naZakhariya, umsa waJeberekhiya, bangimele njengabofakazi bami labetsembekile.’” (Isaya 8:1, 2) Ligama lelitsi Maheri Shalali Hashi Bazi lisho kutsi “Phutfuma, Mphango! Ufike Masinyane Embangweni.” Isaya ucela emadvodza lamabili lahlonishwayo emphakatsini kutsi afakazele kubhala kwakhe leligama esibhelekeceni lesikhulu, kuze kamuva acinisekise kutsi lombhalo uliciniso. Lesibonakaliso kufanele sigcizelelwe ngesibonakaliso sesibili.
24 Isaya utsi: “Ngabe sengiya kumphrofethikati, wase uyakhulelwa, watala indvodzana. Simakadze wakhuluma kimi, watsi: ‘Metse libito utsi nguMaheri Shalali Hashi Bazi. Kwatsi lomfanyana asengakakwati nakahle kutsi ‘Babe’ nome ‘Make’, umcebo waseDamaseko nemphango yaseSamariya kuyawube sekutfunjwa yinkhosi yase-Asiriya.’” (Isaya 8:3, 4) Lesibhelekece lesikhulu nemfana losandza kutalwa kutawuba tibonakaliso tekutsi madvutane nje i-Asiriya litophangwa bakaJuda, iSiriya na-Israyeli. Nini? Ngaphambi kwekutsi lomfana akwati kahle kutsi “Babe” nobe “Make.” Kubiketela lokunembile kufanele kwente bantfu bametsembe Jehova. Noma kungenta labanye bamhleke bulima Isaya nemadvodzana akhe. Noma ngabe kwentekani, emavi a-Isaya lasiphrofetho ayagcwaliseka.—2 Emakhosi 17:1-6.
DECEMBER 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 11-16
“Umhlaba Uyawugcwala Kwati Jehova”
(Isaya 11:3-5) Uyawutijabulisa ekwesabeni Simakadze. Angeke ehlulele ngalakubona ngemehlo akhe, nome ente sincumo ngalakuve ngetindlebe takhe; 4 kodvwa labeswele uyawubehlulela ngekwemtsetfocotfo, labamphofu belive abehlulele ngekungakhetsi. Uyawushaya umhlaba ngendvuku yemlomo wakhe; ngekuphefumula kwemlomo wakhe uyawubulala lababi. 5 Kulunga kuyawuba libhande lakhe, kwetsembeka kube ngumbhenso welukhalo lwakhe.
ip-1 160-161 ¶9-11
Kusindziswa Nekujabula Ngephasi Kwekubusa KwaMesiya
UMehluleli Lolungile Lonesihe
9 Isaya ubiketela lokwengetiwe ngebuntfu baMesiya: “Angeke ehlulele ngalakubona ngemehlo akhe, nome ente sincumo ngalakuve ngetindlebe takhe.” (Isaya 11:3b) Kube bewungema embi kwenkantolo, bewungajabula yini ngekuba nemehluleli lonjalo? NjengeMehluleli waso sonkhe sintfu, Mesiya akakhohliswa timphikiswane letingemanga, bucili basetinkantolo, inhlebo nobe tintfo letingasho lutfo, njengemcebo. Uyakwati kubona inkhohliso futsi ubuka “umuntfu lositsekile wenhlitiyo,” “umuntfu lofihlekile.” (1 Phetro 3:4, umbhalo waphasi) Jesu usibonelo lesiphakeme kunato tonkhe kubo bonkhe labacelwe kutsi bahlulele tindzaba ebandleni lebuKhristu.—1 Khorinte 6:1-4.
10 Buntfu baMesiya lobuhamba embili buyitsintsa njani indlela lehlulela ngayo? Isaya uyachaza utsi: “Uyawubehlulela ngekwemtsetfocotfo, labamphofu belive abehlulele ngekungakhetsi. Uyawushaya umhlaba ngendvuku yemlomo wakhe; ngekuphefumula kwemlomo wakhe uyawubulala lababi. Kulunga kuyawuba libhande lakhe, kwetsembeka kube ngumbhenso welukhalo lwakhe.”—Isaya 11:4, 5.
11 Nangabe balandzeli bakhe badzinga kulungiswa, Jesu ubalungisa ngendlela lebazuzisa kakhulu—usibonelo lesihle kulabadzala labangemaKhristu. Ngakulolunye luhlangotsi, labo labatiphatsa kabi bangalindzela sehlulelo lesimatima. Nangabe Nkulunkulu asabhubisa lelive lelibi, Mesiya ‘uyawushaya umhlaba’ ngelivi lakhe lelineligunya, abhubhise bonkhe lababi. (Tihlabelelo 2:9; catsanisa neSembulo 19:15.) Ekugcineni, bayobe sebangekho bantfu lababi labaphatamisa kuthula kwesintfu. (Tihlabelelo 37:10, 11) Njengoba kulunga kulibhande lakhe, kwetsembeka kungumbhenso welukhalo lwakhe, unemandla ekukwenta loku.—Tihlabelelo 45:3-7.
(Isaya 11:6-8) Imphisi iyawuhlalisana nelizinyane lemvu, ingwe iyawulala ndzawonye nembuti; linkhonyane, nelibhubesi lelincane, nenkhomo lekhuluphele kuyawuhlala ndzawonye; konkhe kuyakweluswa ngumntfwana lomncane. 7 Inkhomati iyakudla dlelo linye nelibhele, emankhonyane ako acambalale ndzawonye, libhubesi lidle tjani njengenkhabi. 8 Luswane luyawudlala ngasemgodzini wemfeti, kutsi nemntfwana lomncane afake sandla sakhe emgodzini welibululu.
Kuthula Kweminyaka Leyinkhulungwane Nekwaphakadze!
8 Kumelula yini ngebantfu kutsi babuse tilwane futsi babe nekuthula nato? Bantfu labanyenti banebudlelwane lobuhle netilwane tasekhaya letifaka ekhatsi tinja nemakati. Kutsiwani-ke ngetilwane tesiganga? Lomunye umbiko utsi: “Bososayensi labaphile netilwane letesabekako futsi bafundza nendlela letenta ngayo tintfo, batfole kutsi tonkhe tilwane letimunyisako tinemiva.” Kuliciniso kutsi siyatibona tilwane titfukutsela nangabe lotsite atisukela, kodvwa singasho yini kutsi tinayo imiva yelutsandvo? Lombiko uchubeka utsi: “Natikhulisa bantfwana bato, tilwane letimunyisako tiyalukhombisa lutsandvo letinalo ngabo.”
9 Akukafaneli simangale nasifundza eBhayibhelini kutsi kutawuba nekuthula emkhatsini webantfu netilwane. (Fundza Isaya 11:6-9; 65:25.) Leni? Khumbula loko Jehova lakutjela Nowa nemndeni wakhe nabaphuma emkhunjini ngemuva kwaZamcolo, watsi kubo: “Luvalo nekwesatjwa kwenu akubesetilwaneni tonkhe temhlaba.” Loko wakusho kute tilwane tivikeleke. (Gen. 9:2, 3) Kodvwa Jehova angakususa loko kwesaba kute budlelwane emkhatsini webantfu netilwane bufanane nasekucaleni. (Hos. 2:18) Leso kutawuba sikhatsi lesijabulisako kulabo labatawusindza futsi baphile emhlabeni.
(Isaya 11:9) Kungeke kulimate futsi kungeke kubulale nome ngangukuphi entsabeni yami lengcwele, ngobe umhlaba uyawugcwala kwati Simakadze, njengobe nemanti agcwalisa lwandle.
Kudvumisa Jehova NjengeMbumbi
9 Emhlabeni lomusha, sitawuzuza ngalokugcwele kulelipharadisi lelingumfanekiso. Sitawuphindze sikujabulele nekuphila epharadisi lapho kutawube kubusa khona uMbuso waNkulunkulu. Ngaleso sikhatsi, Jehova utawube achubeka asibumba futsi asifundzisa ngelizinga lelisetulu kakhulu. (Isaya 11:9) Jehova utawuphindze ente kutsi singasabi nesici emitimbeni nasetingcondvweni tetfu. Loko kutawenta kutsi kube melula ngatsi kutsi sitive kahle ticondziso takhe, bese sitilandzela njengobe tinjalo. Ngako asichubekeni sivumela Jehova kutsi asibumbe futsi simkhombise nekutsi lutsandvo lwakhe lubalulekile kitsi.—Taga 3:11, 12.
Utawuba Khona Nini Umhlaba Lote Lubandlululo?
UMBUSO WANKULUNKULU UTALUCEDZA LONKHE LUBANDLULULO
Nanobe lwati lweBhayibheli lungasisita silawule siphindze sikhiphe inzondo lesinayo, kunaletinye tintfo letimbili lokufanele kutsi tilungiswe ngembikwekutsi lubandlululo lucedvwe nya. Kwekucala, kunesono nemaphutsa ebantfu. LiBhayibheli litsi: “Kute longoni.” (1 Emakhosi 8:46) Lokusho kutsi noma singetama kanjani kubalekela lubandlululo, sibhekana nebumatima lobufanana nebemphostoli Pawula, lowabhala kutsi: “Nangifuna kwenta lokulungile, lokubi kunami shaqa.” (Roma 7:21) Ngaleso sizatfu, ngalesinye sikhatsi inhlitiyo yetfu lenemaphutsa itawubuyela ‘emicabangweni’ lengaholela elubandlululweni.—Makho 7:21.
Kwesibili, Sathane Develi uhuha bantfu. LiBhayibheli limchaza ngekutsi ‘ungumbulali webantfu’ futsi litsi ‘unguMkhohlisi wemhlaba wonkhe.’ (Johane 8:44; Sembulo 12:9) Loko kuchaza kutsi yini leyenta lubandlululo lwandze kangaka nekutsi kungani bantfu babonakala bangeke bakhone kutisita endzabeni yelubandlululo lolumatima, kucwasa ngelibala, kubulawa kwebantfu besive lesitsite, letinye tinhlobo tekubandlula ngelibala lesikhumba nekwenkholo kanye nekungahlalisani kahle kwebantfu.
Lokusho kutsi ngembikwekutsi kucedvwe lubandlululo ngalokuphelele, kudzingeka kucedvwe sono sebantfu, emaphutsa abo kanye nekuhuha kwaSathane Develi. LiBhayibheli liveta kutsi loko kutawufezwa nguMbuso waNkulunkulu.
Jesu Khristu wafundzisa balandzeli bakhe kutsi bathantaze kuNkulunkulu basebentisa lamavi latsi: “Umbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni.” (Matewu 6:10) UMbuso waNkulunkulu nguwo lotawucedza konkhe kungaphatseki kahle kwebantfu lokufaka ekhatsi kungabeketelelani nelubandlululo.
Nasewufikile uMbuso waNkulunkulu sewulawula umhlaba, Sathane ‘utawuboshwa’ nome angakhoni kwenta lutfo kute “angasaphindzi edukise tive.” (Sembulo 20:2, 3) Ngemuva kwaloko, kutawuba “nemhlaba lomusha” nome umphakatsi “lapho kubusela khona kulunga.”—2 Phetro 3:13.
Labo labatawuphila kulomphakatsi webantfu lolungile sengeke bawente emaphutsa, batawukhululeka esonweni. (Roma 8:21) Njengobe batawube batikhonti teMbuso waNkulunkulu, ‘ngeke balimate futsi ngeke babulale nome ngangukuphi.’ Kutawubangelwa yini loko? Kutawubangelwa kutsi “umhlaba uyawugcwala kwati Simakadze, njengobe nemanti agcwalisa lwandle.” (Isaya 11:9) Ngaleso sikhatsi, bonkhe bantfu batawufundza tindlela taJehova baphindze babe nelutsandvo njengaye. Loko kutawusho kuphela kwalo lonkhe lubandlululo, “ngobe Nkulunkulu akakhetsi muntfu.”—Roma 2:11.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 11:1) Kuyawuhluma lihlumela esiphuntini sakaJese; ligala lelimila etimphandzeni takhe liyawutsela titselo.
(Isaya 11:10) Ngalelo langa iMphandze yaJese iyakuma ibe siboniso kubetive, tive tiyawuhlangana kuyo, indzawo yayo yekuphumula ibe neludvumo.
w06 12/1 9 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
11:1, 10—Jesu Khristu angaba njani ‘yimphandze yaJese’ futsi amile ‘njengelihlumela esiphuntini sakaJese’? (Roma 15:12) Jesu wamila mbamba ‘njengelihlumela esiphuntini sakaJese’. Abengewesitukulwane saJese, ngaDavide indvodzana yaJese. (Matewu 1:1-6; Lukha 3:23-32) Nanobe kunjalo, kutfola kwaJesu emandla ekubusa kutsintsa buhlobo bakhe nabokhokho bakhe. Ngobe waniketwa emandla neligunya lekuniketa sintfu lesilalelako kuphila lokuphakadze emhlabeni, Jesu uba “nguBabe Waphakadze” kubo. (Isaya 9:6) Kungako aphindze abe “yimphandze” yabokhokho bakhe, kuhlanganise naJese.
(Isaya 13:17) “Bukani la, ngiyawuvusa emaMede kutsi abahlasele, bantfu labangatsengeki ngesiliva nalabangeke balingwe ngegolide.
w06 12/1 10 ¶10
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
Imibuto YeliBhayibheli Iyaphendvulwa:
13:17—Kungayiphi indlela emaMede angazange atsengeke ngesiliva futsi angajatjuliswa ligolide? EmaMede nemaPheresiya bekanake ludvumo labelutfola ngemva kwekuncoba njengalolungetulu kwempango yemphi. Loku kwabonakala kahle ngesikhatsi Khuresi aniketa labebatfunjiwe lebebabuyela ekhaya titja teligolide netelisiliva letatiphangwe nguNebukhadinezari ethempelini laJehova.
DECEMBER 26–JANUARY 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 17-23
“Ligunya Liyalahleka Nalisetjentiswa Kabi”
(Isaya 22:15, 16) Naku-ke lokushiwo yiNkhosi Simakadze lenguSomandla, itsi: “Hamba, uye endvuneni, kuShebna lophetse sigodlo, ufike utsi: 16 Wentani lapha, kona ngubani lokunike lemvume yekumba lithuna lakho lapha, nekukapuluta lithuna lakho lapha etulu ngekucota indzawo yakho yekuphumula lapha edvwaleni?
ip-1 238 ¶16-17
Tifundvo Letimayelana Nekungetsembeki
Indvuna Lenebugovu
16 Umphrofethi Isaya ukhuluma nemuntfu longaketsembeki. Uyabhala utsi: “Naku-ke lokushiwo yiNkhosi Simakadze lenguSomandla, itsi: “Hamba, uye endvuneni, kuShebna lophetse sigodlo, ufike utsi: Wentani lapha, kona ngubani lokunike lemvume yekumba lithuna lakho lapha, nekukapuluta lithuna lakho lapha etulu ngekucota indzawo yakho yekuphumula lapha edvwaleni?’”—Isaya 22:15, 16.
17 Shebna abeyindvuna, ‘aphetse sigodlo’ seNkhosi Hezekiya. Njengendvuna, abenesikhundla lesikhulu, abelandzela inkhosi ngesikhundla. Kunyenti lebekulindzeleke kuye. (1 Khorinte 4:2) Nanobe kunjalo, ngesikhatsi lokufanele ngabe unaka ngaso tindzaba tesive, Shebna abetifunela ludvumo lwakhe. Utfumela emadvodza latsite kutsi ayomlungisela indzawo yekumngcwaba ifane neyeNkhosi—etulu edvwaleni. Nakakubona loku, Jehova uphefumulela Isaya kutsi ekhute lendvuna lengaketsembeki: “Caphela-ke, Simakadze sewutakuntfonya akujikijele khashane, awu, wena ndvodza lenemandla. Utakugicita kamatima njengebhola, akujikijele eveni lelikhulu. Ngulapho-ke uyawufela khona, lapho tincola takho letinhle tiyawusala khona, wena hlazo lendlu yenkhosi yakho! Ngiyawukwehlisa esikhundleni sakho, ususwe esikhundleni sakho.” (Isaya 22:17-19) Ngobe Shebna unemhobholo, ngeke aze abe ngisho nendzawo yekumngcwaba levamile eJerusalema. Kunaloko uyawujikijelwa njengebhola, afele eveni lelikhashane. Kulendzaba kunesicwayiso kubo bonkhe bantfu baNkulunkulu labaphatsiswe ligunya. Ligunya liyakulahlekela nawulisebentisa kabi nobe umukwe lelo lungelo.
(Isaya 22:17-22) “Caphela-ke, Simakadze sewutakuntfonya akujikijele khashane, awu, wena ndvodza lenemandla. 18 Utakugicita kamatima njengebhola, akujikijele eveni lelikhulu. Ngulapho-ke uyawufela khona, lapho tincola takho letinhle tiyawusala khona, wena hlazo lendlu yenkhosi yakho! 19 Ngiyawukwehlisa esikhundleni sakho, ususwe esikhundleni sakho,” kusho Simakadze. 20 “Ngalelo langa ngiyawubita inceku yami, Eliyakimu, umsa waHilkiya. 21 Ngiyakumembatsisa ngemjiva wakho, ngimbophe ngelibhande lakho; emandla nemagunya akho ngiwanike yena. Uyawuba nguyise walabo labahlala eJerusalema nakubendlu yakaJuda. 22 Ngiyawubeka sikhiya sendlu yakaDavide emahlombe akhe; lakuvulako kute loyawukuvala, nalakuvalako kute loyawukuvula.
ip-1 238-239 ¶17-18
Tifundvo Letimayelana Nekungetsembeki
17 Shebna abeyindvuna, ‘aphetse sigodlo’ seNkhosi Hezekiya. Njengendvuna, abenesikhundla lesikhulu, abelandzela inkhosi ngesikhundla. Kunyenti lebekulindzeleke kuye. (1 Khorinte 4:2) Nanobe kunjalo, ngesikhatsi lokufanele ngabe unaka ngaso tindzaba tesive, Shebna abetifunela ludvumo lwakhe. Utfumela emadvodfza latsite kutsi ayomlungisela indzawo yekumngcwaba ifane neyeNkhosi—etulu edvwaleni. Nakakubona loku, Jehova uphefumulela Isaya kutsi ekhute lendvuna lengaketsembeki: “Caphela-ke, Simakadze sewutakuntfonya akujikijele khashane, awu, wena ndvodza lenemandla. Utakugicita kamatima njengebhola, akujikijele eveni lelikhulu. Ngulapho-ke uyawufela khona, lapho tincola takho letinhle tiyawusala khona, wena hlazo lendlu yenkhosi yakho! Ngiyawukwehlisa esikhundleni sakho, ususwe esikhundleni sakho.” (Isaya 22:17-19) Ngobe Shebna unemhobholo, ngeke aze abe ngisho nendzawo yekumngcwaba levamile eJerusalema. Kunaloko uyawujikijelwa njengebhola, afele eveni lelikhashane. Kulendzaba kunesicwayiso kubo bonkhe bantfu baNkulunkulu labaphatsiswe ligunya. Ligunya liyakulahlekela nawulisebentisa kabi nobe umukwe lelo lungelo.
18 Noko, uyawususwa njani Shebna esikhundleni sakhe? Nga-Isaya, Jehova uyachaza: “Ngalelo langa ngiyawubita inceku yami, Eliyakimu, umsa waHilkiya. Ngiyakumembatsisa ngemjiva wakho, ngimbophe ngelibhande lakho; emandla nemagunya akho ngiwanike yena. Uyawuba nguyise walabo labahlala eJerusalema nakubendlu yakaJuda. Ngiyawubeka sikhiya sendlu yakaDavide emahlombe akhe; lakuvulako kute loyawukuvala, nalakuvalako kute loyawukuvula.” (Isaya 22:20-22) Njengobe Eliyakimi atawutsatsa sikhundla saShebna, utawuniketwa timphahla tendvuna kanye nesikhiya sendlu yaDavide. LiBhayibheli lisebentisa ligama lelitsi “sikhiya” nalifanekisa ligunya, hulumende nobe emandla. (Catsanisa naMatewu 16:19.) Endvulo, umeluleki wenkhosi, njengobe abephatsiswa tikhiya, abengase engamele tonkhe tindlu tasebukhosini, aze ancume nekutsi bobani labangasebentela inkhosi. (Cathanisa nesembulo 3:7, 8.) Ngako sikhundla sekuba yindvuna sasibalulekile, futsi kunyenti lokwakulindzeleke kuyo. (Lukha 12:48) Kungenteka kutsi Shebna abewenta kahle umsebenti wakhe, kodvwa ngenca yekutsi abengaketsembeki, Jehova wafaka lomunye esikhundleni sakhe.
(Isaya 22:23-25) Ngiyakumbetsela njengesipikili esikhundleni sakhe, yena uyawuba njengesihlalo seludvumo emndenini weyise. 24 Kuleso sipikili kuyawuphanyekwa sonkhe sisindvo semndeni weyise, titukulwane takhe nemiliba yakhe, ngisho tonkhe titja letincane takhona, kusukela etindishini kuye emajekeni.” 25 Simakadze longuSomandla uyakhuluma utsi: “Ngalelo langa lesipikili besiyawushayelwa sishone sisime, siyawuphuma siwe, bese kutsi lomtfwalo bewuphanyekwe kuso udzilikele phansi emhlabatsini.” Simakadze ukhulumile.
w07 1/15 8 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—II
Lesikufundzako:
36:2, 3, 22. Nanobe asuswa esikhundleni sekuba yindvuna, Shebna wavunyelwa kutsi achubeke asisebenti senkhosi njengemabhalane wendvuna lomusha. (Isaya 22:15, 19) Nangabe kwenteka semukwa emalungelo latsite enhlanganweni yaJehova, singachubeka yini senta nobe ngumuphi lomunye umsebenti Nkulunkulu lasiniketa wona?
ip-1 240-241 ¶19-20
Tifundvo Letimayelana Nekungetsembeki
Tipikili Letimbili Letingumfanekiso
19 Kwekugcina, Jehova usebentisa lulwimi lolungumfanekiso nakachaza kutsi Shebna lamlahlekela njani ligunya laniketwa Eliyakimi. Utsi: “‘[Eliyakimi] Ngiyakumbetsela njengesipikili esikhundleni sakhe, yena uyawuba njengesihlalo seludvumo emndenini weyise. Kuleso sipikili kuyawuphanyekwa sonkhe sisindvo semndeni weyise, titukulwane takhe nemiliba yakhe, ngisho tonkhe titja letincane takhona, kusukela etindishini kuye emajekeni.” Simakadze longuSomandla uyakhuluma utsi: “Ngalelo langa lesipikili [Shebna] besiyawushayelwa sishone sisime, siyawuphuma siwe, bese kutsi lomtfwalo bewuphanyekwe kuso udzilikele phansi emhlabatsini.” Simakadze ukhulumile.’”—Isaya 22:23-25.
20 Kulamavesi, sipikili sekucala ngu-Eliyakimi. Uyawuba ‘sihlalo seludvumo emndenini’ weyise, Hilikiya. Ngalokwehlukile kuShebna, ngeke awuhlazise umndeni weyise nobe lidvumela lawo. Eliyakimi uyawuba yinsika lehlala njalo yetitja tasendlini, lokusho kutsi, kuletinye tisebenti teNkhosi. (2 Thimothi 2:20, 21) Kantsi sipikili sesibili nguShebna. Nanobe kungase kubonakale shengatsi ulondzekile, utawususwa. Nome ngubani lochubeka amlandzela utawukuwa.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 21:1) Leli livi lesembulo lelimacondzana neBhabhulona, lihlane lelingaselwandle: Njengetiwunguwungwana tihhusha tendlula eveni laseningizimu, kanjalo umhlaseli uchamuka ngasehlane, eveni lelesabekako.
w06 12/1 11 ¶2
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—I
21:1—Ngusiphi sigodzi lebesibitwa ngekutsi “lihlane lelingaselwandle,” futsi leni? IBhabhulona beyichazwa ngalendlela ngisho nome beyingekho edvute kwelwandle. Loku kungenca yekutsi tikhukhula temfula iYufrathe neTigrisi betivama kuhlasela lendzawo njalo ngemnyaka, loku bekwenta kutsi lendzawo ibe nelichaphoti ‘lelinjengelwandle.’
(Isaya 23:17, 18) Ekupheleni kweminyaka lengama-70, Simakadze utayihambela iThire. Itawubuyela emsebentini wayo webugwadla, yonkhe imibuso yemhlaba itawugwadla nayo. 18 Noko inzuzo yayo nemali yayo leyitfolako ingeke ibutsiswe ndzawonye, kodvwa iyakwehlukaniselwa Simakadze. Iyakwabelwa labo labakhonta Simakadze, babe nekudla lokunyenti netimphahla letinhle.
ip-1 253-254 ¶22-24
Jehova Ukhuluma Kabi Ngekutigabatisa KweThire
22 Isaya uchubeka utsi: “Ekupheleni kwaleminyaka lengema-70, iThire iyawuba njengengwadla kulengoma letsi: ‘Manje, wena ngwadla asakukhohliwe emadvodza, tsatsa ilire yakho, uyewuzula edolobheni! Dlala tingoma letinyenti kakhulu ngelihabhu, khona emadvodza atekukhumbula.’ Ekupheleni kweminyaka lengama-70, Simakadze utayihambela iThire. Itawubuyela emsebentini wayo webugwadla, yonkhe imibuso yemhlaba itawugwadla nayo.”—Isaya 23:15b-17.
23 Ngemuva kwekuwa kweliBhabhulona nga-539 B.C.E., iFenike iba ngephasi kwembusi weMbuso WemaMede NemaPheresiya. Umbusi wasePheresiya, Khuresi Lomkhulu, lobabeketelelako labanye. Ngephasi kwalombuso lomusha, lidolobha laseThire litawucalela phasi umsebenti walo wangaphambili futsi litikhandle kute liphindze libe njengesikhungo semhlaba setekutsengiselana—njengengwadla leseyilahlekelwe makhasimende leyetama kutfola lamasha ngekuzulazula esitaladini, idlale lihabhu layo, ihlabele netingoma tayo. Itawuphumelela yini iThire? Yebo, Jehova utawuyenta iphumelele. Ngekuhamba kwesikhatsi, lelidolobha litawuphumelela kangangekutsi ngasekupheleni kwelikhulu lesitfupha B.C.E., umphrofethi Zakariya utawutsi: “IThire yona seyitakhele inqaba; seyicokelele isiliva kwaba shangatsi lutfuli, negolide njengeludzaka lwasesitaladini.”—Zakhariya 9:3.
‘Inzuzo Yalo Kufanele Ibe Yintfo Lengcwele’
24 Lamavi lalandzelako lasiphrofetho ayamangalisa! Atsi: “Inzuzo yayo nemali yayo leyitfolako ingeke ibutsiswe ndzawonye, kodvwa iyakwehlukaniselwa Simakadze. Iyakwabelwa labo labakhonta Simakadze, babe nekudla lokunyenti netimphahla letinhle.” (Isaya 23:18) Kwenteka njani kutsi inzuzo yeThire nemali yayo leyitfolako ibe yintfo lengcwele kuJehova? Jehova uhlela tintfo ngendlela yekutsi tihambisane nentsandvo yakhe—kuze bantfu bakhe badle basutse futsi batembatsise. Loku kwenteka ngemva kwekubuya kwema-Israyeli ekutfunjweni eBhabhulona. Bantfu baseThire bayawasita ngekuwaniketa tingodvo temsedari tekwakha kabusha lithempeli. Baphindze bacale nekutsengiselana neJerusalema.—Ezra 3:7; Nehemiya 13:16.