Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
MAY 7-13
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MAKHO 7-8
‘Tidzele Futsi Uvume Kuhlushwa Bese Ungilandzela Njalo’
(Makho 8:34) Wase ubita sicumbi sebantfu kanye nebafundzi bakhe, watsi kubo: “Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele futsi avume kuhlushwa bese ungilandzela njalo.
Liphuzu lelicwaningiwe laMak 8:34 leliku-nwtsty
akatidzele: Nome “angatiphileli yena.” Loku kusho kutsi umuntfu ubese akasatiphileli yena nobe utinikela ngalokuphelele kuNkulunkulu. Lenkhulumo yesiGriki ingaphindze isho kutsi “akasenti lokutsandvwa nguye,” lokungumcondvo lokahle ngobe usuke sekangasatinaki tifiso takhe, imigomo yakhe, kanye nematfuba langahle abe nawo. (2Ko 5:14, 15) Ligama lesiGriki lelifanako lasetjentiswa nguMakho nakachaza sento saPhetro sekuphika Jesu.—Mak 14:30, 31, 72.
w92 8/1 17 ¶14
Injani Indlela Logijima Ngayo Kulomncintiswano Wekuphila?
14 Ngesikhatsi Jesu Khristu anebafundzi bakhe kanye nesicumbi sebantfu, watsi: “Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele (nome, “angasenti lokutsandvwa nguye,” ngekusho kwa-Charles B. Williams) futsi avume kuhlushwa bese ungilandzela njalo.” (Makho 8:34) Nangabe sisivuma lesimemo, kufanele sikulungele kutsi sitawuchubeka sikwenta “njalo,” hhayi ngoba kukhona lokukhetsekile lesitakutfola, futsi kungenteka sikhubeke ngemavi alabanye nobe ngekutiphatsa noma labanye bangahle bente lokutsite lokungasiphatsi kahle. Konkhe loku kungasenta silahlekelwe ngumgomo lomuhle lebesinawo, nome kuze kusente silahlekelwe kuphila kwaphakadze. Indlela lesitfutfuka ngayo ekukhonteni kwetfu Nkulunkulu ingatsatsa sikhatsi, kodvwa leyo ntfutfuko ingashabalala ngekushesha nangabe singahlali sicaphile!
(Makho 8:35-37) Ngobe nobe ngubani lofuna kusindzisa umphefumulo wakhe uyawulahlekelwa nguwo, kodvwa nobe ngubani lolahlekelwa ngumphefumulo wakhe ngenca yami nangenca yetindzaba letimnandzi, utawusindzisa. 36 Ngobe utawuzuzani umuntfu nangabe atfola konkhe lokuseveni kodvwa alahlekelwe ngumphefumulo wakhe? 37 Kantsi futsi yini umuntfu langanikela ngayo kute ahlenge umphefumulo wakhe?
w08 10/15 25-26 ¶3-4
Yini Lotimisele Kuyidzela Kute Uchubeke Uphila?
3 Jesu waphindze wabuta imibuto lemibili leyenta bantfu bacabangisisa, letsi: “Ngobe utawuzuzani umuntfu nangabe atfola konkhe lokuseveni kodvwa alahlekelwe ngumphefumulo wakhe?” kanye nalotsi: “Kantsi futsi yini umuntfu langanikela ngayo kute ahlenge umphefumulo wakhe?” (Makho 8:36, 37) Imphendvulo yalombuto wekucala ibonakala imelula ngemcondvo wemuntfu. Akumzuzisi ngalutfo umuntfu kutfola live lonkhe nangabe atawulahlekelwa kuphila kwakhe. Tintfo umuntfu lanato timcoka nangabe aphila futsi akhona kutisebentisa. Lombuto wesibili, lotsi: “Kantsi futsi yini umuntfu langanikela ngayo kute ahlenge umphefumulo wakhe?” kungenteka wakhumbuta tilaleli takhe ngaloko Sathane lasola ngako Jobe nakatsi: “Umuntfu angalahlekelwa nguko konkhe lanako ngenca yemphilo yakhe.” (Jobe 2:4) Kubantfu labangamkhonti Jehova, emavi aSathane angabonakala aliciniso. Labanyenti bangenta noma ngabe yini, baze bayekele kuphila ngetimiso, kuze nje bachubeke baphila. Noko, kumaKhristu, kwehlukile.
4 Siyati kutsi Jesu aketanga emhlabeni kutosiniketa imphilo lencono, kunjinga, kanye nekuphila sikhatsi lesidze kulelive. Wetela kutosivulela litfuba lekutfola kuphila lokuphakadze emhlabeni lomusha kanye nekutsi silijabulele litsemba lemphilo yesikhatsi lesitako. (Johane 3:16) UmKhristu angacondza lombuto waJesu wekucala ngekutsi “Umuntfu utawuzuzani nangabe atfola konkhe lokuseveni, kodvwa alahlekelwe litsemba lekuphila lokuphakadze?” Imphendvulo yalombuto itsi: Kute lutfo langakuzuza. (1 Johane 2:15-17) Kute sikhone kuphendvula lombuto waJesu wesibili, kungaba kuhle kutsi sitibute nangu umbuto: ‘Kungakanani nyalo lengitimisele kukudzela kuze ngibe nelitsemba lekuphila eveni lelisha?’ Indlela lesiphila ngayo nyalo ngiyo lengaveta imphendvulo yalombuto, nekutsi lingakanani litsemba lesinalo lekuphila esikhatsini lesitako.—Catsanisa naJohane 12:25
(Makho 8:38) Ngobe nobe ngubani lonemahloni ngami nangemavi ami kulesitukulwane lesiphingako nalesonako, iNdvodzana yemuntfu nayo itawuba nemahloni ngaye nayifika inemandla lewanikwe nguYise ikanye netingilosi letingcwele.”
jy 143 ¶4
Ingubani INdvodzana Yemuntfu?
Kute bafundzi baJesu bemukelwe nguye, kufanele babe nesibindzi futsi batidzele. Jesu watsi: “Nobe ngubani lonemahloni ngami nangemavi ami kulesitukulwane lesiphingako nalesonako, iNdvodzana yemuntfu nayo itawuba nemahloni ngaye nayifika inemandla lewanikwe nguYise ikanye netingilosi letingcwele.” (Makho 8:38) Ngesikhatsi sekubusa Jesu, utawunika “umuntfu ngamunye umvuzo kuye ngemisebenti yakhe.”—Matewu 16:27.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Makho 7:5-8) Ngako labaFarisi naletati temtsetfo bambuta batsi: “Kwentiwa yini kutsi bafundzi bakho bangalihloniphi lisiko labokhokho, kodvwa badle ngetandla letingcolile?” 6 Jesu watsi kubo: “Isaya waphrofetha kufanele ngani nine batentisi njengobe kubhaliwe kutsi: ‘Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane nami. 7 Kungikhonta kwabo kulite ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.’ 8 Aniyigcini imitsetfo yaNkulunkulu, kodvwa nibambelele emasikweni ebantfu.”
Imibuto Levela Kubafundzi
Kungani kugeza tandla bekuyinkinga etitseni taJesu?
▪ Loku bekumane kungulenye inkinga etinkingeni letinyenti titsa taJesu lebetifuna kutfola lokutsite lokuliphutsa kuye nebafundzi bakhe. UMtsetfo waMosi bewukhuluma ngemiyalo leminyenti lemayelana nekuhlanteka lokuhambisana nelisiko lokufaka ekhatsi kuya esikhatsini, kuba nebulephelo kanye nekubamba tidvumbu tebantfu netetilwane. Bewuphindze unikete neticondziso tekutsi nawungcolile ungahlantwa njani. Loku bekungentiwa ngekutsi wentelwe umhlatjelo nome ugezwe.—Levi., tehl. 11-15; Num., tehl. 19.
Borabi bemaJuda bebachaza yonkhe imininigwane yalemitsetfo. Lokunye kwatiswa kuveta kutsi nangabe wente lokunye kwalokungakahlanteki “bekufanele uphekwe ngemibuto mayelana netimo lokungenteka tikubangele kugula, ngendlela nelizinga longatselela ngalo labanye, tintfo lotisebentisile lokungenteka utingcolisile kanye nemisimeto lokufanele uyente kute uphindze uhlanteke.”
Labo labebaphikisa Jesu bambuta batsi: “Kwentiwa yini kutsi bafundzi bakho bangalihloniphi lisiko labokhokho, kodvwa badle ngetandla letingcolile?” (Mak. 7:5) Letitsa tenkholo betingakhulumeli kutsi akukaphephi kudla ngetandla letingcolile. Njengobe bekulisiko, laborabi bebafuna kutsi kutselwe emanti etandleni temuntfu ngaphambi kwekutsi adle. Lokwatiswa lesikhulume ngako ngenhla kuyengeta: “Bebaphindze baphikisana ngekutsi ngusiphi sitja lokufanele sisetjentiswe nabatsela emanti etandleni temuntfu, nguluphi luhlobo lwemanti lokufanele lusetjentiswe, ngubani lokufanele atsele emanti futsi kufanele timantiswe ngelizinga lelingakanani.”
Indlela Jesu lenta ngayo kuyo yonkhe lemitsetfo beyilula. Watjela labaholi benkholo yemaJuda bangelikhulu lekucala watsi: “Isaya waphrofetha kufanele ngani nine batentisi njengobe kubhaliwe kutsi: ‘Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane [naJehova]. Kungikhonta kwabo kulite ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.’ Aniyigcini imitsetfo yaNkulunkulu, kodvwa nibambelele emasikweni ebantfu.”—Mak. 7:6-8.
(Makho 7:32-35) Bantfu baletsa kuye indvodza lebeyisihhulu futsi inenkinga yekukhuluma, bamncenga kutsi ayibeke tandla. 33 Ngako wayitsatsa wayisusa kulesicumbi baba bodvwa, wase ufaka iminwe yakhe etindlebeni tayo futsi ngemuva kwekukhafula watsintsa lulwimi lwayo. 34 Wase ubuka ezulwini, wadvonsa umoya watsi kuyo: “Efatha,” lokusho kutsi “Vuleka.” 35 Tindlebe tayo tavuleka, nalenkinga yayo yekukhuluma yaphela, yase icala kukhuluma kahle.
w00 2/15 17-18 ¶9-11
Unawo Yini ‘Umcabango WaKhristu’?
9 Lendvodza beyingeva etindlebeni futsi ingakwati nekukhuluma kahle. Kungenteka Jesu wabona kutsi lendvodza beyesaba futsi inemahloni. Ngekubona loko, wase wenta intfo lengakavami. Watsatsa lendvodza, wayisusa kulesicumbi, futsi waya nayo endzaweni lesitsele. Jesu wasebentisa tandla kuze akhombise lendvodza loko bekafuna kukwenta. Wafaka “iminwe yakhe etindlebeni tayo futsi ngemuva kwekukhafula watsintsa lulwimi lwayo.” (Makho 7:33) Jesu wase ubuka ezulwini futsi wathantaza. Letento takhe betikhombisa lendvodza kutsi abetayiphilisa ngemandla aNkulunkulu. Ekugcineni, Jesu watsi: “Vuleka.” (Makho 7:34) Ngemva kwaloko, tindlebe talendvodza tavuleka, futsi yase icala nekukhuluma kahle.
10 Jesu wakhombisa kutsi uyabacabangela labanye. Bekayinaka indlela labativa ngayo, futsi luvelo lwakhe lwamenta wabaphatsa kahle. Natsi lamuhla senta kahle kuba nemcabango waKhristu endleleni lesiphatsa ngayo labanye. LiBhayibheli lisiniketa umyalo lotsi: “Cabangani ngekuvumelana, nivelane, nitsandzane njengebazalwane, nibe nesihawu, futsi nitfobeke.” (1 Phetro 3:8) Loku kusikhutsata kutsi sikhulume futsi sente tintfo ngekucabangela indlela labanye labativa ngayo.
11 Ebandleni, singakhombisa kutsi siyayicabangela imiva yalabanye ngekubahlonipha, kanye nekubaphatsa ngendlela natsi lesingatsandza kutsi basiphatse ngayo. (Matewu 7:12) Loku kungafaka ekhatsi kunaka loko lesikukhulumako nabo nendlela lesikusho ngayo. (Kholose 4:6) Khumbula kutsi “emavi lakhulumeke ngebudlabha ahlaba njengesikhali.” (Taga 12:18) Loku kungasisita njani emndenini? Indvodza nemfati labatsandzana mbamba bayinaka kakhulu indlela ngamunye wabo lativa ngayo. (Efesu 5:33) Bayagwema kusebentisa emagama lahlabako, kuhlale bakhonona ngalomunye, nekusebentisa emagama latinshanshu, langavisa lomunye wabo buhlungu lobungapheli. Nebantfwana banayo imiva, futsi batali labanelutsandvo bayakunaka loko. Nakufanele basite bantfwana babo, babasita ngendlela lekahle futsi lehloniphekile, lengeke ibabangele emahloni bantfwana babo. (Kholose 3:21) Nangabe sibacabangela labanye, sisuke sikhombisa kutsi sinemcabango waKhristu.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Makho 7:1-15) BaFarisi naletinye tati temtsetfo lebebasuka eJerusalema beta babutsana kuJesu. 2 Babona labanye bebafundzi bakhe badla ngetandla letingcolile, nobe letingakagezwa. 3 BaFarisi nawo onkhe emaJuda bebangadli bangakatigezi tandla kuze kufike engcoseni, ngobe bebabambelele emasikweni abokhokho babo, 4 futsi nababuya emakethe bebangadli bangakatihlambululi. Bekunalamanye emasiko lamanyenti lebebabambelele kuwo, njengekugezwa kwetindzebe, tindziwo kanye netitja. 5 Ngako labaFarisi naletati temtsetfo bambuta batsi: “Kwentiwa yini kutsi bafundzi bakho bangalihloniphi lisiko labokhokho, kodvwa badle ngetandla letingcolile?” 6 Jesu watsi kubo: “Isaya waphrofetha kufanele ngani nine batentisi njengobe kubhaliwe kutsi: ‘Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane nami. 7 Kungikhonta kwabo kulite ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.’ 8 Aniyigcini imitsetfo yaNkulunkulu, kodvwa nibambelele emasikweni ebantfu.” 9 Ngetulu kwaloko watsi kubo: “Ninemacebo ekulahla imitsetfo yaNkulunkulu kute nigcine emasiko enu. 10 Ngobe Mosi watsi: ‘Hlonipha uyihlo nenyoko,’ waphindze watsi: ‘Umuntfu lokhuluma kabi ngeyise nobe ngenina kufanele afe.’ 11 Kodvwa nine nitsi: ‘Nangabe umuntfu atsi kuyise nobe kunina: “Konkhe lenginako lebengingakunakekela ngako sekuyikhobhani (lokusho sipho lesinikelwe kuNkulunkulu),”’ 12 akusadzingeki loyo muntfu abentele lutfo batali bakhe. 13 Ngako nilenta lite livi laNkulunkulu ngenca yemasiko enu leniwafundzisa labanye. Futsi nenta naletinye tintfo letinyenti letifana naleti.” 14 Wase ubita sicumbi sebantfu, watsi kuso: “Ngilaleleni, futsi nikucondze loko lengikushoko. 15 Kute intfo lengena ngekhatsi kumuntfu lengamngcolisa, kodvwa tintfo letiphuma kuye ngito letimngcolisako.”
MAY 14-20
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MAKHO 9-10
“Umbono Locinisa Kukholwa”
(Makho 9:1) Jesu wachubeka watsi kubo: “Ngicinisile ngitsi kini: Kukhona labalapha labangeke bafe bangakawuboni uMbuso waNkulunkulu nasewubusa.”
w05 1/15 12 ¶9-10
Khristu, Lokunguye Tiphrofetho Letikhuluma Ngaye
9 Besekuphele umnyaka Jesu aniketa bufakazi bekutsi unguMesiya. LiPhasika langemnyaka wa-32 C.E. beselengcile. Labanyenti lebebakholwa kuye besebayekele kumlandzela ngenca yekuhlushwa, kufuna kuba netintfo letinyenti, kanye nangenca yetinkhatsato tekuphila. Labanye kungenteka badideka futsi badvumala ngesikhatsi Jesu ala nabafuna kumenta inkhosi. Ngesikhatsi baholi benkholo yemaJuda bamphikisa, wala kwenta simangaliso lebesingamniketa ludvumo. (Matewu 12:38, 39) Kwala kwakhe kwenta njalo kungenteka kwabamangalisa labanyenti. Ngetulu kwaloko, Jesu wase utjela bafundzi bakhe intfo lokwaba lukhuni kutsi bayemukele, watsi: “Kufanele ngiye eJerusalema, ngiyewuhlushwa tibondza telibandla, nebaphristi labakhulu, nebafundzisi bemtsetfo. Ngitawubulawa.”—Matewu 16:21-23.
10 Etinyangeni letiyimfica kuya kuletilishumi lebetiseta, bekutawuba sikhatsi sekutsi “Jesu . . . . esuke emhlabeni abuyele kuYise.” (Johane 13:1) Ngenca yekutsi bekakhatsatekile ngebafundzi bakhe labetsembekile, Jesu wase wetsembisa kukhombisa labanye babo intfo langazange ayikhombise lamaJuda labekete kukholwa, lokusimangaliso lesivela ezulwini. Watsi: “Ngicinisile ngitsi kini: Kukhona labalapha labangeke bafe bangakayiboni iNdvodzana yemuntfu ita iseMbusweni wayo.” (Matewu 16:28) Jesu abengasho kutsi labanye babo bebatawuphila kuze kube ngulapho kumiswa uMbuso waMesiya nga-1914. Jesu bekafuna kukhombisa labatsatfu kubafundzi bakhe umbono lomangalisako wenkhatimulo yakhe nasekabusa njengeNkhosi eMbusweni. Lombono ubitwa ngekutsi kuguculwa simo.
(Makho 9:2-6) Ngemuva kwemalanga lasitfupha, Jesu watsatsa Phetro, Jakobe naJohane, wenyukela nabo entsabeni lendze babodvwa. Wase uyashintja embikwabo, 3 tingubo takhe tangetulu tacwebetela, futsi kute umuntfu emhlabeni labengatenta tibe mhlophe njengato. 4 Base babona Elija naMosi bakhuluma naye. 5 Phetro watsi kuJesu: “Mfundzisi, kuhle kutsi sibe lapha, ngako asakheni emathende lamatsatfu, linye libe lakho, lelinye libe laMosi futsi lelinye libe la-Elija.” 6 Ecinisweni Phetro abengati kutsi utsini, ngobe bebafile kwesaba.
w05 1/15 12 ¶11
Khristu, Lokunguye Tiphrofetho Letikhuluma Ngaye
11 Ngemuva kwemalanga lasitfupha, Jesu wahamba naPhetro, Jakobe, naJohane waya nabo entsabeni lendze, lokungenteka bekusicongo sentsaba iHemoni. Nabefika lapho, Jesu “wase uyashintja embikwabo, buso bakhe bakhanya njengelilanga, netingubo takhe tangetulu takhanya kakhulu.” Kwavela umphrofethi Mosi kanye na-Elija futsi bakhuluma naJesu. Kungenteka lesibonakaliso lesibalulekile senteka ebusuku, lokwenta kutsi sibonakale kahle. Kungako Phetro waze watsi angakha emathende lamatsatfu, lelinye libe laJesu, lelinye libe laMosi, futsi lelinye libe la-Elija. Ngesikhatsi Phetro asakhuluma, kwavela lifu lelikhanyako labasibekela, kwase kuvakala livi livela kulelifu litsi: “Lena yiNdvodzana yami letsandzekako nalengiyemukele; yilaleleni.”—Matewu 17:1-6.
(Makho 9:7) Kwavela lifu labasibekela, futsi kwevakala livi liphuma kulelifu litsi: “Lena yiNdvodzana yami letsandzekako, yilaleleni.”
Liphuzu lelicwaningiwe laMak 9:7 leliku-nwtsty
livi: Leli livesi lesibili emaVangelini lelisitjela kutsi Jehova wakhuluma nebantfu yena lucobo lwakhe.—Hlola emaphuzu lacwaningiwe aMak 1:11; Joh 12:28.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Makho 10:6-9) Nanobe kunjalo, ekucaleni Nkulunkulu ‘wadala lomdvuna nalomsikati. 7 Ngaleso sizatfu, indvodza itawushiya uyise nenina, 8 futsi laba lababili bayawuba nyamanye,’ ngako abasesibabili, kodvwa sebanyamanye. 9 Loko Nkulunkulu lakuhlanganisile, akungehlukaniswa ngumuntfu.”
w08 2/15 30 ¶8
Emaphuzu Labalulekile Lasencwadzini YaMakho
10:6-9. Nkulunkulu ufuna kutsi indvodza nemkayo babe nyamanye. Ngako, esikhundleni sekutsi bajake kudivosa, kufanele betame kusebentisa timiso teliBhayibheli kute bancobe tinkinga labangaba nato emshadweni.—Mat. 19:4-6.
(Makho 10:17, 18) Njengobe ahamba, umuntfu lotsite wagijima weta kuye wafike waguca embikwakhe, wambuta watsi: “Mfundzisi Lomuhle, yini lokufanele ngiyente kute ngitfole kuphila lokuphakadze?” 18 Jesu watsi kuye: “Ungibitelani ngekutsi ngimuhle? Kute umuntfu lomuhle ngaphandle kwaNkulunkulu.
Emaphuzu lacwaningiwe aMak 10:17, 18 laku-nwtsty
Mfundzisi Lomuhle: Kubonakala ngatsi lendvodza yabita Jesu ngekutsi “Mfundzisi Lomuhle” kuze imnikete sikhundla, lokuyintfo baholi benkholo lebebayitsandza. Jesu abete inkinga ngekubitwa ngekutsi “Mfundzisi” nobe “Nkhosi” (Joh 13:13), kepha bekafuna kutsi lonkhe ludvumo luye kuJehova.
Kute umuntfu lomuhle ngaphandle kwaNkulunkulu: Lamavi aJesu abekhombisa kutsi uyavuma kutsi nguJehova kuphela lonelilungelo lelisemtsetfweni lekusho kutsi yini lelungile nalengakalungi. Ngesikhatsi bavukela Nkulunkulu futsi badla sitselo sekwati lokulungile nalokungakalungi, kufana nekutsi bo-Adamu na-Eva batiniketa lelo lungelo. Kepha Jesu wenta lokwehlukile ngekutsi avumele Babe wakhe kube nguye lobeka imitsetfo. LiVi laNkulunkulu ngilo lelisitjela kutsi yini Nkulunkulu latsi ilungile.—Mak 10:19.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Makho 9:1-13) Jesu wachubeka watsi kubo: “Ngicinisile ngitsi kini: Kukhona labalapha labangeke bafe bangakawuboni uMbuso waNkulunkulu nasewubusa.” 2 Ngemuva kwemalanga lasitfupha, Jesu watsatsa Phetro, Jakobe naJohane, wenyukela nabo entsabeni lendze babodvwa. Wase uyashintja embikwabo, 3 tingubo takhe tangetulu tacwebetela, futsi kute umuntfu emhlabeni labengatenta tibe mhlophe njengato. 4 Base babona Elija naMosi bakhuluma naye. 5 Phetro watsi kuJesu: “Mfundzisi, kuhle kutsi sibe lapha, ngako asakheni emathende lamatsatfu, linye libe lakho, lelinye libe laMosi futsi lelinye libe la-Elija.” 6 Ecinisweni Phetro abengati kutsi utsini, ngobe bebafile kwesaba. 7 Kwavela lifu labasibekela, futsi kwevakala livi liphuma kulelifu litsi: “Lena yiNdvodzana yami letsandzekako, yilaleleni.” 8 Kodvwa ngekushesha nabacalata, abazange basabona muntfu, ngaphandle kwaJesu. 9 Nabasehla entsabeni, Jesu watsi bangacali batjele muntfu ngaloko lebebakubonile, kudzimate kube ngulapho iNdvodzana yemuntfu seyivukile ekufeni. 10 Bawalalela lawo mavi, kodvwa babutana bodvwa kutsi kusho kutsini lokuvuswa kwakhe ekufeni. 11 Babuta Jesu batsi: “Kwentiwa yini-ke kutsi tati temtsetfo titsi kufanele kufike Elija kucala?” 12 Watsi kubo: “Elija utawufika kucala futsi abuyisele tonkhe tintfo esimeni sato. Pho isho kutsini imibhalo nayitsi iNdvodzana yemuntfu kufanele ihlangabetane netinhlupheko letinyenti iphindze iphatfwe kabi? 13 Kodvwa ngitsi kini: Elija sewufikile, futsi bantfu bente labakutsandzako kuye, njengobe kubhaliwe ngaye.”
MAY 21-27
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MAKHO 11-12
“Ufake Lokunyenti Kwendlula Bonkhe”
(Makho 12:41, 42) Wabese uhlala macondzana nemabhokisi emnikelo, wabuka bantfu lebebafaka imali kulamabhokisi. Labanyenti labanjingile bebafaka imali lenyenti. 42 Kwefika umfelokati lophuyile wafaka tinhlavu letimbili temali letatitelinani lelincane kakhulu.
Emaphuzu lacwaningiwe aMak 12:41, 42 laku-nwtsty
nemabhokisi emnikelo: Tincwadzi takadzeni temaJuda titsi lamabhokisi emnikelo abephose afane nempalampala futsi abenembobo lencane yekufaka imali. Leminikelo beyisetjentiselwa tintfo letehlukehlukene. Leligama lesiGriki lelisetjentiswe kulelivesi liphindze litfolakale nakuJoh 8:20, lapho lihunyushwe ngekutsi “endzaweni lokubekwa kuyo emabhokisi emnikelo.” Lena kungenteka bekuyincenye yelithempeli lebitwa ngekutsi Yindzawo Yalabasikati. (Hlola liphuzu lelicwaningiwe laMat 27:6 neLithulusi Lekutadisha LiVi LaNkulunkulu (sgd), Incenye 15.) Ngekusho kwetincwadzi taborabi bemaJuda, bekunemabhokisi emnikelo langu-13 kuleNdzawo Yalabasikati. Kungenteka kutsi ethempelini bekunengungu lapho bekufakwa khona yonkhe imali lenikeliwe.
tinhlavu letimbili temali: Nalihunyushwe njengobe linjalo, leligama lelisebunyentini lisho “ema-lepton lamabili.” Kungenteka li-lepton beliyimali lencane kunayo yonkhe lebeyentiwe ngelitfusi nome nge-bronze ka-Israyeli. Ema-lepton langu-128 bewalingana nadenariyo munye.—Hlola “Lepton” kuSandzisanchazo lesiku-nwt, ne-sgd incenye 18.
letatitelinani lelincane kakhulu: Nalihunyushwe njengobe linjalo, leligama litsi “letatingema-quadran.” Leligama lesiGriki lelitsi ko·dranʹtes (lelisukela kulesi-Latin lelitsi quadrans) lisho imali yaseRoma lebeyentiwe ngelitfusi noma nge-bronze. Ema-quadran langu-64 bewalingana nadenariyo munye. Makho wachaza silinganiso semali yemaJuda ngekuyicatsanisa nemali yemaRoma.—Hlola i-sgd incenye 18.
(Makho 12:43) Wabita bafundzi bakhe, watsi kubo: “Ngicinisile ngitsi kini: Lomfelokati lophuyile ufake lokunyenti kwendlula bonkhe labo lebebafaka imali kulamabhokisi emnikelo.
w97 10/15 16-17 ¶16-17
Jehova Uyajabula Ngemsebenti Wakho Wemphefumulo Wonkhe
16 NgaNisan 11, sekwendlule emalanga lambalwa, Jesu wahlala ethempelini cishe lilanga lonkhe. Nakalapho, baFarisi baphikisa ligunya lakhe, baphindze bambuta imibuto lelukhuni mayelana nemtselo, kuvuka kwalabafile, naletinye tindzaba, futsi wabaphendvula ngemphumelelo. Jesu wayiveta ebaleni imikhuba lemibi yebaFarisi netati temtsetfo, lebeyifaka ekhatsi ‘kudla tindlu tebafelokati.’ (Makho 12:40) Jesu wabese uhlala phansi eNdzaweni Yalabasikati, lapho khona bekunemabhokisi emnikelo langu-13 ngekusho kwemlandvo wemaJuda. Wahlala lapho sikhatsi, futsi wabanakisisa bantfu ngesikhatsi banikela. Kwefika bantfu labanjingile batewunikela, futsi kungenteka labanye babo bebabukisa noma batikhandza balunge kakhulu. (Catsanisa naMatewu 6:2) Jesu wabese unakisisa kakhulu lomunye make. Labanye bantfu bebangeke babone lutfo lolubalulekile ngemnikelo wakhe. Kepha ngenca yekutsi Jesu abenemandla ekufundza inhlitiyo yemuntfu, wabona kutsi lomake ‘bekangumfelokati lophuyile.’ Waphindze wati nekutsi lomfelokati bekafake “tinhlavu letimbili temali letatitelinani lelincane kakhulu” ebhokisini lemnikelo.—Makho 12:41, 42.
17 Jesu wabita bafundzi bakhe kuze batibonele ngewabo futsi abafundzise sifundvo. Watsi: “Lomfelokati lophuyile ufake lokunyenti kwendlula bonkhe labo lebebafaka imali kulamabhokisi emnikelo.” Ngekubona kwaJesu, lomfelokati bekanikele ngemali lenyenti kubendlula bonkhe lalabanye bantfu. ‘Wafaka konkhe lanako,’ wasala ete lenye imali. Ngekwenta kwakhe kanjalo, lomfelokati wabeka lonkhe litsemba lakhe kuJehova. Sento sakhe saba sibonelo lesihle sekunikela kuNkulunkulu ngisho noma imali layinikela beyingabonakala ingenamsebenti. Kepha kuNkulunkulu beyibaluleke kakhulu!—Makho 12:43, 44; Jakobe 1:27.
(Makho 12:44) Ngobe bonkhe labanye bafake labakutsetse kulokunyenti labanako, kodvwa yena nanobe aphuyile, ufake konkhe lanako nalabephila ngako.”
w97 10/15 17 ¶17
Jehova Uyajabula Ngemsebenti Wakho Wemphefumulo Wonkhe
17 Jesu wabita bafundzi bakhe kuze batibonele ngewabo futsi abafundzise sifundvo. Watsi: “Lomfelokati lophuyile ufake lokunyenti kwendlula bonkhe labo lebebafaka imali kulamabhokisi emnikelo.” Ngekubona kwaJesu, lomfelokati bekanikele ngemali lenyenti kubendlula bonkhe lalabanye bantfu. ‘Wafaka konkhe lanako,’ wasala ete lenye imali. Ngekwenta kwakhe kanjalo, lomfelokati wabeka lonkhe litsemba lakhe kuJehova. Sento sakhe saba sibonelo lesihle sekunikela kuNkulunkulu ngisho noma imali layinikela beyingabonakala ingenamsebenti. Kepha kuNkulunkulu beyibaluleke kakhulu!—Makho 12:43, 44; Jakobe 1:27.
w87 12/1 30 ¶1
Kunikela Kwakho Kukutidzela Yini?
Sonkhe sinematfuba ekutfutfukisa kukhonta kweliciniso ngekunikela ngetintfo lesinato. Kulendzaba yalomfelokati, kunetifundvo letinyenti lesingatitfola. Sifundvo lesibaluleke kunato tonkhe sikutsi lokujabulisa Nkulunkulu kakhulu kunikela ngalokuncono kakhulu kulesinako, hhayi nje kunikela ngetintfo lesisuke singasatidzingi. Kufanele sitibute kutsi sinikela ngetintfo lesinganendzaba yini nato? Noma, sisuke sitidzela mbamba yini nasinikela?
cl 185 ¶15
Kuhlakanipha ‘LokuseVini LaNkulunkulu’
15 Akusimangalisi yini kutsi Jesu wakhetsa kunaka lomfelokati esikhundleni sabo bonkhe labanye labebanikele ethempelini ngalelo langa? Lendzaba yakhe isifundzisa kutsi Jehova uyakunaka lokuhle lesikwentako. Uyajabula ngeminikelo yetfu lesuka enhlitiyweni, futsi akayicatsanisi neminikelo yalabanye. Leliciniso lelisitsintsa tinhlitiyo silibona kahle endleleni Jehova lawemukela ngayo umnikelo walomfelokati.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Makho 11:17) Wafundzisa watsi: “Akukabhalwa yini kutsi: ‘Indlu yami kutawutsiwa yindlu yemthantazo yetive tonkhe’? Kodvwa nine niyenta umhume wetigelekece.”
liphuzu lelicwaningiwe laMak 11:17 leliku-nwtsty
yindlu yemthantazo yetive tonkhe: Kulababhali bemaVangeli labatsatfu labacaphuna Isa 56:7, nguMakho kuphela lowafaka lomusho lotsi “yetive [yebantfu] tonkhe.” (Mat 21:13; Luk 19:46) Lithempeli lebeliseJerusalema bekufanele libe yindzawo lapho ema-Israyeli nebantfu baletinye tive labahlonipha Nkulunkulu bebangamkhonta khona. (1Kh 8:41-43) Jesu bekanato tizatfu letiphatsekako tekuphikisa emaJuda labetsengisa ethempelini ngobe loko bekulenta umhume wetigelekece. Lokutsengisa ethempelini bekwenta bantfu baletinye tive bangajabuli kuta endlini yaJehova yemthantazo, futsi loko bekubavimbela kutsi bamati.
(Makho 11:27, 28) Babese bayefika eJerusalema, watsi nakangena ethempelini, baphristi labakhulu, tati temtsetfo kanye nemadvodza lamadzala beta kuye, batsi: “Letintfo utenta ngaliphi ligunya, futsi ngubani lokunike leligunya?”
jy 244 ¶7
Jesu Usebentisa Sihlahla Semkhiwa Kute Afundzise Ngekukholwa
Ngemuva kwesikhashana, Jesu nebafundzi bakhe befika eJerusalema. Njengenhlalayenta, Jesu wangena ethempelini futsi wafundzisa. Baphristi labakhulu nemadvodza lamadzala bambuta umbuto lotsi: “Letintfo utenta ngaliphi ligunya, futsi ngubani lokunike leligunya?” (Makho 11:28) Kungenteka bambuta loko ngenca yekutsi bekacoshe labebantjintja imali ethempelini.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Makho 12:13-27) Babese batfumela labanye bebaFarisi nemalunga elicembu laHerodi kute bamgibe ngaloko lakushoko. 14 Nabefika batsi kuye: “Mfundzisi, siyakwati kutsi ukhuluma liciniso nekutsi awutsengi emehlo emuntfu, futsi awubuki loko umuntfu langiko ngephandle, kodvwa ufundzisa indlela yaNkulunkulu ngeliciniso: Kuvumelekile yini kutsi sikhiphe umtselo kuKhesari nobe cha? 15 Kufanele yini vele sitsele?” Wakubona kutentisa kwabo, ngako watsi kubo: “Ningilingelani? Aseningikhombise denariyo.” 16 Bamniketa, wababuta watsi: “Sabani lesitfombe nalelibito lelilapha?” Bona batsi kuye: “KwaKhesari.” 17 Ngako Jesu watsi kubo: “Nikani Khesari lokukwakhe, kodvwa ninike Nkulunkulu lokukwakhe.” Nabeva loku bamangala kakhulu. 18 Kwefika baSadusi, bona lebebatsi kute kuvuswa kwalabafile, bambuta batsi: 19 “Mfundzisi, Mosi wabhala kutsi nangabe indvodza ifa futsi ishiye umfati wayo ete bantfwana, umnakabo kufanele angene lomfati, kute atewutalela umufi bantfwana. 20 Kwakukhona telamani letisikhombisa, futsi wekucala watsatsa umfati wase uyafa ete bantfwana. 21 Umnakabo wamngena lomfati, kodvwa naye wafa ete bantfwana, kwenteka lokufanako nakuwesitsatfu. 22 Bonkhe bosikhombisa bafa bete bantfwana. Ekugcineni lomfati naye wafa. 23 Pho-ke nasekuvuswa labafile, lomfati utawuba wabani? Ngobe ube ngumfati wabo bonkhe.” 24 Jesu watsi kubo: “Nidukile, ngobe aniyati imiBhalo kanye nemandla aNkulunkulu. 25 Nasekuvuswa labafile, labadvuna ngeke batsatse bafati nalabasikati ngeke bendze, kodvwa batawufana netingilosi tasezulwini. 26 Mayelana nekuvuswa kwalabafile, anifundzanga yini encwadzini yaMosi, endzabeni yesihlahla lesivutsako, kutsi Nkulunkulu watsi: ‘NginguNkulunkulu wa-Abrahama, wa-Isaka newaJakobe’? 27 Yena unguNkulunkulu walabaphilako, hhayi walabafile. Nine niduke kakhulu.”
MAY 28–JUNE 3
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MAKHO 13-14
“Caphela Ingoti Yekwesaba Bantfu”
(Makho 14:29) Phetro watsi kuye: “Ngisho nobe bonkhe laba labanye bangakushiya, mine ngeke ngize ngikushiye.”
(Makho 14:31) Kodvwa Phetro wakhuluma ngekutimisela watsi: “Ngisho nobe kungadzingeka ngife nawe, ngeke ngize ngikuphike.” Nalaba labanye bafundzi basho njalo.
(Makho 14:50) Ngako bonkhe bafundzi bakhe bamshiya babaleka.
(Makho 14:47) Lomunye kulabo lebebeme eceleni wahoshula inkemba yakhe, washaya ngayo sisebenti semphristi lophakeme wasisusa indlebe.
(Makho 14:54) Kodvwa Phetro abesolo amlandzela akhashane bate befika ebaleni lemphristi lophakeme, futsi wahlala netinceku talapho, wotsa umlilo.
(Makho 14:66-72) Njengobe Phetro abehleti ebaleni, kweta lenye intfombatana lesisebenti semphristi lophakeme. 67 Yatsi nayibona Phetro otsa umlilo, yambuka yamutsi njo, yase itsi: “Nawe bewuhamba naloJesu waseNazaretha.” 68 Kodvwa waphika, watsi: “Angimati lomuntfu lokhuluma ngaye, futsi angikucondzi naloko lokhuluma ngako,” wase uyaphuma uya ngasesangweni. 69 Nakefika lapho, lentfombatana yatsi nayimbona yaphindze yatsi kulabo lebebeme lapho: “Lona ngulomunye wabo.” 70 Waphindze waphika. Kwatsi ngemuva kwesikhashana, labo lebebeme edvutane batsi kuPhetro: “Vele nawe ungulomunye wabo, ngobe ecinisweni uwaseGalile.” 71 Kodvwa wafunga wagomela watsi: “Ngicinisile, angimati lomuntfu lenikhuluma ngaye!” 72 Ngekushesha lichudze lakhala kwesibili, futsi Phetro wawakhumbula emavi Jesu labewasho kuye nakatsi: “Kutawutsi lichudze lingakakhali kabili, utawube sewungiphike katsatfu.” Ngako weva buhlungu, futsi wadzindza sililo.
Wafundza Kutsetselela ENkhosini Yakhe
14 Njengobe Phetro abesolo alandzela ngekucophelela wagcine efike esangweni lalomunye umuti lomkhulu waseJerusalema. Leli bekulikhaya laKhayafase umphristi lophakeme labenjingile futsi aneligunya. Tindlu letifana nalena betivame kwakhiwa titungeletwe libala bese kuba nelisango ngembili. Phetro wefika kulelisango kodvwa akazange avunyelwe kutsi angene. Johane abemati lomphristi lophakeme futsi yena abesavele angekhatsi, ngako weta kuloyo labegadze esangweni wamcela kutsi angenise Phetro. Kodvwa kubonakala shengatsi Phetro akazange asahambisana naJohane, futsi akazange etame kungena ngekhatsi kulendlu kute eme edvute neNkhosi yakhe. Wachubeka eme ebaleni lapho bekunetigcili kanye netisebenti lebetotsa umlilo kulobusuku lobumakhata, tibukele njengobe bofakazi bemanga labamangalela Jesu bangena ngekushintjana endlini.—Mak. 14:54-57; Joh. 18:15, 16, 18.
it-2 619 ¶6
Phetro
Phetro wangena emabaleni emphristi lomkhulu ahamba nalomunye umfundzi lowamsita kutsi angene esangweni. (Joh 18:15, 16) Nakefika lapho, akazange atimele yedvwana, kodvwa waya emlilweni kuze afutfumale. Emalangabi alomlilo enta kutsi labanye bambone kutsi ungulomunye webafundzi baJesu, futsi nendlela yakhe yekukhuluma beyibenta basole. Khona lapho, Phetro waphika Jesu katsatfu, waze wafunga wagomela watsi akamati. Kusenjalo, lichudze lakhala kwesibili, futsi Jesu ‘wagucuka wabuka Phetro.’ Phetro waphumela ngephandle wadzindza sililo. (Mat 26:69-75; Mak 14:66-72; Luk 22:54-62; Joh 18:17, 18; hlola COCKCROWING; OATH.) Nome kunjalo, umthantazo Jesu labekawentile ngaPhetro waphendvuleka, futsi loko kwamsita Phetro kutsi kungapheli kukholwa kwakhe.—Luk 22:31, 32.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Makho 14:51, 52) Kodvwa lijaha lelitsite lebelembetse indvwangu yelineni lecolisakele ngetulu kwengubo yalo, lamlandzela edvute, futsi betama kulibamba, kodvwa lashiya lendvwangu yalo yelineni, labaleka lingakembatsi.
w08 2/15 30 ¶6
Emaphuzu Labalulekile Lasencwadzini YaMakho
14:51, 52—Belingubani lelijaha ‘lelabaleka lingakembatsi’? NguMakho kuphela lokhuluma ngalendzaba, ngako sinesizatfu lesicinile sekutsi abekhuluma ngaye matfupha.
(Makho 14:60-62) Ekugcineni, umphristi lophakeme wasukuma watsi kuJesu: “Kute yini longatiphendvulela ngako kuloku labakushoko?” 61 Kodvwa wabindza wangasho lutfo. Ngako lomphristi lophakeme waphindze wambuta, watsi: “UnguKhristu yini, iNdvodzana yaNkulunkulu Longcwele?” 62 Jesu watsi: “Nginguye, futsi nine nitawubona iNdvodzana yemuntfu ihleti ngesekudla saLoyo Lonemandla futsi ita isemafini.”
jy 287 ¶4
Jesu Uyiswa Ku-Anasi NakuKhayafase
Khayafase bekati kutsi emaJuda abetiva njani ngemuntfu lobekatsi uyiNdvodzana yaNkulunkulu. Ngesizatfu sekutsi Jesu bekabita Nkulunkulu ngekutsi unguBabe wakhe, emaJuda bewafuna kumbulala ngobe bewatsi ‘utenta lolingana naNkulunkulu.’ (Johane 5:17, 18; 10:31-39) Ngenca yekutsi abekwati loko, ngebucili Khayafase watsi kuJesu: “Ngikufungisa Nkulunkulu lophilako, sitjele kutsi unguKhristu yini, iNdvodzana yaNkulunkulu!” (Matewu 26:63) Jesu bekashito kutsi uyiNdvodzana yaNkulunkulu. (Johane 3:18; 5:25; 11:4) Kube Jesu akawuphendvulanga lombuto waKhayafase, loko bekutawusho kutsi sewuyaphika kutsi unguKhristu futsi uyiNdvodzana yaNkulunkulu. Ngako Jesu watsi kuKhayafase: “Nginguye, futsi nine nitawubona iNdvodzana yemuntfu ihleti ngesekudla saLoyo Lonemandla futsi ita isemafini.”—Makho 14:62.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Makho 14:43-59) Ngekushesha asakhuluma, kwefika Judasi labengulomunye webafundzi labalishumi nakubili, ahamba nesicumbi sebantfu lesasiphetse tinkemba netindvuku, sitfunywe baphristi labakhulu, tati temtsetfo nemadvodza lamadzala. 44 Judasi abevumelene nabo watsi: “Loyo lengitamanga, kutawube kunguye; nibombopha nihambe naye.” 45 Wacondza kuJesu, wafike watsi: “Mfundzisi!” wase uyamanga. 46 Ngako bambamba, base bayambopha. 47 Lomunye kulabo lebebeme eceleni wahoshula inkemba yakhe, washaya ngayo sisebenti semphristi lophakeme wasisusa indlebe. 48 Kodvwa Jesu watsi: “Nite kutengibopha niphetse tinkemba netindvuku shengatsi nitewubamba sigelekece? 49 Malanga onkhe bengihlale ngifundzisa ethempelini, kodvwa anizange ningibophe. Nanobe kunjalo, loku kwenteke kute kugcwaliseke imiBhalo.” 50 Ngako bonkhe bafundzi bakhe bamshiya babaleka. 51 Kodvwa lijaha lelitsite lebelembetse indvwangu yelineni lecolisakele ngetulu kwengubo yalo, lamlandzela edvute, futsi betama kulibamba, 52 kodvwa lashiya lendvwangu yalo yelineni, labaleka lingakembatsi. 53 Babese bayisa Jesu kumphristi lophakeme, futsi bonkhe baphristi labakhulu, emadvodza lamadzala kanye netati temtsetfo bahlangana. 54 Kodvwa Phetro abesolo amlandzela akhashane bate befika ebaleni lemphristi lophakeme, futsi wahlala netinceku talapho, wotsa umlilo. 55 Baphristi labakhulu nawo onkhe emalunga eNkantolo YemaJuda bebafuna bufakazi bekumangalela Jesu kute bambulale, kodvwa abazange babutfole. 56 Bantfu labanyenti bebetfula bufakazi lobungemanga ngaJesu, kodvwa bebungavumelani. 57 Labanye bebasukuma betfule bufakazi lobungemanga ngaye, batsi: 58 “Samuva atsi: ‘Ngitawudzilita lelithempeli lelakhiwe ngetandla, kutsi ngemuva kwemalanga lamatsatfu ngakhe lelinye lelingakentiwa ngetandla.’” 59 Ngisho nangemuva kwaloku, bufakazi babo bebungavumelani.