Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
DECEMBER 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SEMBULO 7–9
“Sicumbi Lesikhulu Lokulukhuni Kusibala Sibusiswa NguJehova”
(Sembulo 7:9) Ngemuva kwaloko ngatsi ngiyabuka, ngabona sicumbi lesikhulu lokute muntfu lowakhona kusibala, siphuma kuto tonkhe tive, tinhlanga, bantfu, kanye netilwimi sime embikwesihlalo sebukhosi nasembikweliWundlu, sigcoke tingubo letindze letimhlophe; nasetandleni taso siphetse emagala elusundvu,
it-1-E 997 ¶1
Sicumbi Lesikhulu
Loku kuphakamisa umbuto: Nangabe “sicumbi lesikhulu,” kubantfu labatawusindza baphindze bahlale emhlabeni, kutakwenteka njani kutsi ‘beme embikwesihlalo sebukhosi nasembikweliWundlu’? (Semb. 7:9) Ngaletinye tikhatsi liBhayibheli nalikhulumela ‘kuma’ likhulumela kwemukeleka emehlweni aloyo lokumiwe embikwakhe. (Hla. 1:5; 5:5; Taga 22:29, AT; Luk. 1:19) Ecinisweni, esehlukweni lesendlulile sencwadzi yeSembulo, kutsiwa “emakhosi emhlaba, tikhulu, bakhuzeli bemphi, tinjinga, bantfu labanemandla, tonkhe tigcili nabo bonkhe labakhululekile” bavetwa njengebantfu labafuna indzawo yekutifihla “ebusweni baLoyo lohleti esihlalweni sebukhosi naselulakeni lweliWundlu, ngobe lilanga lelikhulu lelulaka lwabo selifikile, ngubani longakhona kuma?” (Semb. 6:15-17; catsanisa na-Luk. 21:36.) Kubonakala shengatsi ‘lesicumbi lesikhulu’ sakhiwa ngulabo labavikelwe ngesikhatsi selulaka lwaNkulunkulu kanye nalabo ‘lebeme’ embikwa Nkulunkulu kanye neliWundlu ngenca yekutsi bayemukeleka kubo.
(Sembulo 7:14) Masinyane ngatsi kuye: “Nkhosi yami nguwe lowatiko.” Yena watsi kimi: “Laba ngulabo labaphume ekuhluphekeni lokukhulu, labahlante tingubo tabo batenta taba mhlophe engatini yeliWundlu.
it-2-E 1127 ¶4
Kuhlushwa
Ngemuva nje kweminyaka lecishe ibe ngu-30 iJerusalema ibhujisiwe, umphostoli Johane, nakakhulumela sicumbi lesikhulu sebantfu labavela kuto tonkhe tive netinhlanga, watjelwa kutsi: “Laba ngulabo labaphume ekuhluphekeni lokukhulu.” (Semb. 7:13, 14) Ngenca yekutsi lesicumbi lesikhulu siphume ‘ekuhluphekeni lokukhulu’ kusitjela kutsi sisindzile kuko.Loku kufakazelwa ngemavi laku-Imisebenti 7:9, 10 latsi: “Nkulunkulu waba naye [Josefa], wamsindzisa kulo lonkhe lusizi lwakhe.” Josefa wakhululwa kuko konkhe kuhlupheka kwakhe, hhayi ngoba wakhona kukubeketelela, kodvwa ngoba wakumelela kuhlushwa wate wancoba.
(Sembulo 7:15-17) Kungako beme embikwesihlalo sebukhosi saNkulunkulu, bamentela umsebenti longcwele busuku nemini ethempelini lakhe; Loyo lohleti esihlalweni sebukhosi utawumisa lithende lakhe etikwabo. 16 Ngeke basalamba nobe bome, lilanga kanye nanobe ngukuphi kushisa lokuhlabako ngeke kusabashisa, 17 ngobe liWundlu lelisemkhatsini, lakunesihlalo sebukhosi khona litawubelusa, libaholele emitfonjeni yemanti ekuphila. NaNkulunkulu utakwesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo.”
it-1-E 996-997
Sicumbi Lesikhulu
Sibonakala ngani. Indlela leyinhloko yekubona “sicumbi lesikhulu” kufundza ngaloko lokuchazwako ngabo encwadzini yeSembulo sehluko 7 kanye nalamanye emavesi lakhuluma ngabo. Sembulo 7:15-17 sikhuluma ngaNkulunkulu kutsi ‘umisa lithende lakhe etikwabo’ kute abaholele “emitfonjeni yemanti ekuphila,” futsi Nkulunkulu “utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo.” KuSembulo 21:2-4 sitfola nalamanye emavi latsi: “lithende laNkulunkulu likanye nebantfu,” latsi “utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo” kanye nalatsi: “kufa ngeke kusaba khona.” Lombono lokukhulunywa ngawo lapha awukhulumi ngebantfu labasezulwini lapho kuchamuka khona ‘liJerusalema lelisha,’ kodvwa ukhuluma ngemhlaba lakunebantfu khona.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sembulo 7:1) Ngemuva kwaloku ngabona tingilosi letine time emagumbini lamane emhlaba, tibambisise imimoya lemine yemhlaba, kuze kubete umoya lohhusha emhlabeni, elwandle nakunobe ngusiphi sihlahla.
re-ZU 115 ¶4
Nkulunkulu Ubeka Israyeli Luphawu
4 Siyaciniseka kutsi, letingilosi letine letimelela tigaba letine tetingilosi, Jehova latisebentisa kutsi tibambe kukhishwa kwesahlulelo kute kube sikhatsi lesifanele sekwehlulela. Letingilosi nasetikhulule imimoya yelulaka lwaNkulunkulu kutsi luvutsele ngasikhatsi sinye inyakatfo, iningizimu, imphumalanga kanye nenshonalanga futsi loko kuyawuba nemiphumela lebuhlungu kakhulu. Kuyawufanana nangalesikhatsi Jehova atfumela imimoya lemine e-Elamu yasendvulo, lapho khona abhubhisa wacedza yonkhe intfo lebeyikhona lapho, kodvwa loku kutawenteka ngelizinga lelingetulu kakhulu kuloku. (Jeremiya 49:36-38) Kuyawuba sangcotfo lesikhulu lesihambisana nesiphepho lesiyawucotfula kwedlula bumayemaye lobabakhona ngesikhatsi Jehova abhubhisa sive sema-Amoni. (Amose 1:13-15) Kute incenye yenhlangano yaSathane emhlabeni leyawukhona kumelana nelulaka lwaJehova, lapho khona atawube angcwelisa bukhosi bakhe phakadze naphakadze.—Tihlabelelo 83:15, 18; Isaya 29:5, 6
(Sembulo 9:11) Sinenkhosi, lokuyingilosi yemgodzi longenamkhawulo. NgesiHebheru ibitwa ngekutsi ngu-Abhadoni, kodvwa ngesiGriki ibitwa ngekutsi ngu-Apholiyoni.
it-1-E 12
Abhadoni
Abhadoni, Ingilosi Yemgodzi Longenamkhawulo—Ingubani?
Nobe kunjalo, KuSembulo 9:11, ligama lelitsi “Abhadoni” lisentjetiswa nakukhulunywa ngaloyo ‘loyingilosi yemgodzi longenamkhawulo.’ Ligama lesiGriki lelitsi Apholiyoni liyafanana naleligama lelitsi “Abhadoni” lokusho ‘Umbhubhisi.’ Ngelikhulu lwesi-19, kwentiwa imetamo yekutsi lamavi lasiphrofetho lamayelana nalengilosi agcwaliseke kubantfu labafana neMbusi Vespasian, kuMuhammad, nakuNapoleon, futsi lengilosi beyitsatfwa ‘njengalenebusathane.’ Nobe kunjalo, naka kutsi embhalweni weSembulo 20:1-3 lengilosi lephetse ‘sikhiya semgodzi longenamkhawulo’ ivetwa njengemmeleli waNkulunkulu lochamuka ezulwini, futsi ite ‘busathane,’ itawubamba Sathane imjikijele emgodzini longenamkhawulo. Nayikhuluma ngemavi lakuSembulo 9:11, i-The Interpreter’s Bible itsi: “Abhadoni, yingilosi yaNkulunkulu hhayi yaSathane, futsi yenta imisebenti yaNkulunkulu yekubhubhisa.”
KulemiBhalo yesiHebheru lesisandza kukhuluma ngayo, kuyacaca kutsi ligama lelitsi ʼavad·dohnʹ lisho umcondvo lofanako neligama lelitsi Shiyoli kanye nalelitsi kufa. KuSembulo 1:18 sifundza ngemavi aJesu latsi: “Sengiphila phakadze naphakadze, futsi nginetikhiya tekufa neteliThuna.” Emandla akhe mayelana nemgodzi longenamkhawulo avetwa kuLukha 8:31. Unemandla ekubhubhisa, lokufaka ekhatsi kubhubhisa Sathane, futsi siyakubona loku nasifundza incwadzi yaHebheru 2:14, lapho kutsi khona Jesu wanikela ngengati yakhe kanye nangemtimba wakhe kuze kutsi, “ngekufa kwakhe amente lite loyo lonendlela yekubangela kufa, longuDeveli.” KuSembulo 19:11-16 uvetwa ngendlela lekhanyako kutsi ungummeleli waNkulunkulu lokhetfwe kutsi abe nguMbhubhisi nobe uMehluleli.—Buka sihloko lesitsi APOLLYON.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sembulo 7:1-12) Ngemuva kwaloku ngabona tingilosi letine time emagumbini lamane emhlaba, tibambisise imimoya lemine yemhlaba, kuze kubete umoya lohhusha emhlabeni, elwandle nakunobe ngusiphi sihlahla. 2 Ngabona nalenye ingilosi yenyuka ivela emphumalanga ineluphawu lwaNkulunkulu lophilako; yatimemeta ngelivi lelikhulu letingilosi letine lebetinikwe ligunya lekulimata umhlaba kanye nelwandle, 3 yatsi: “Ningawulimati umhlaba, lwandle kanye netihlahla, kudzimate kube ngulapho sesibeke tinceku taNkulunkulu wetfu luphawu emabuntini ato.” 4 Ngeva linani lalabo lebebabekwe luphawu, batinkhulungwane letilikhulu nemashumi lamane nakune (144 000), bavela kuto tonkhe tive temadvodzana aka-Israyeli: 5 Lababekwa luphawu esiveni sakaJuda batinkhulungwane letilishumi nakubili (12 000); esiveni sakaRubeni batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni sakaGadi batinkhulungwane letilishumi nakubili; 6 esiveni saka-Asheri batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni sakaNaftali batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni sakaManase batinkhulungwane letilishumi nakubili; 7 esiveni sakaSimeyoni batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni sakaLevi batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni saka-Isakhari batinkhulungwane letilishumi nakubili; 8 esiveni sakaZebuloni batinkhulungwane letilishumi nakubili; esiveni sakaJosefa batinkhulungwane letilishumi nakubili; nasesiveni sakaBhenjamini batinkhulungwane letilishumi nakubili lababekwa luphawu. 9 Ngemuva kwaloko ngatsi ngiyabuka, ngabona sicumbi lesikhulu lokute muntfu lowakhona kusibala, siphuma kuto tonkhe tive, tinhlanga, bantfu, kanye netilwimi sime embikwesihlalo sebukhosi nasembikweliWundlu, sigcoke tingubo letindze letimhlophe; nasetandleni taso siphetse emagala elusundvu, 10 futsi sichubeka simemeta ngelivi lelikhulu sitsi: “Insindziso ivela kuNkulunkulu wetfu lohleti esihlalweni sebukhosi, nakulo liWundlu.” 11 Tonkhe tingilosi betime titungelete sihlalo sebukhosi, labadzala netidalwa letine letiphilako, futsi takhotsama embikwesihlalo sebukhosi, takhonta Nkulunkulu, 12 titsi: “Amen! Sibusiso, inkhatimulo, kuhlakanipha, kubongwa, ludvumo, emandla, netikhwepha akube kwaNkulunkulu wetfu phakadze naphakadze. Amen.”
DECEMBER 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SEMBULO 10–12
“ ‘Bofakazi Lababili’ Bayabulawa Baphindze Bayavuswa”
(Sembulo 11:3) Ngitawubangela bofakazi bami lababili kutsi baphrofethe emalanga layinkhulungwane nemakhulu lamabili nemashumi lasitfupha, bembetse tindvwangu temasaka.”
Imibuto Levela Kubafundzi
Bobani labofakazi lababili lokukhulunywa ngabo kuSembulo sehluko 11?
◼ Sembulo 11:3 ukhuluma ngabofakazi lababili labebatawuphrofetha emalanga langu-1 260. Lendzaba ichubeka itsi silo sasendle ‘sitawubancoba siphindze sibabulale.’ Kodvwa ngemuva ‘kwemalanga lamatsatfu nehhafu,’ labofakazi lababili batawuphindze bavuswe, lokutawenta bantfu bamangale.—Semb. 11:7, 11.
Babobani labofakazi lababili? Imininingwane ngalendzaba isisita kutsi sibone kutsi babobani. Kwekucala, siyatjelwa kutsi “bamelelwa tihlahla temncuma letimbili, netintsi tetibane letimbili.” (Semb. 11:4) Loku kusikhumbuta ngelutsi lwesibane netihlahla letimbili temncuma letichazwa esiphrofethweni saZakhariya. Leto tihlahla temncuma kwakutsiwa timelela “lababili labagcotjiwe,” lokunguMbusi Zerubhabheli naJoshuwa umPhristi Lophakeme, ‘labebakhonta Simakadze wemhlaba wonkhe.’ (Zak. 4:1-3, 14) Kwesibili, labofakazi lababili bachazwa njengalabo labenta tento letifanana naleto letentiwa nguMosi na-Elija.—Catsanisa neSembulo 11:5, 6, Numeri 16:1-7, 28-35 kanye na-1 Emakhosi 17:1; 18:41-45.
Tifanana ngani letiphrofetho letimbili? Esiphrofethweni ngasinye, lokulandzisa kubhekisele kubantfu baNkulunkulu labagcotjiwe lebebahamba embili ngesikhatsi lesimatima sekuvivinywa. Ngako ekugcwalisekeni kweSembulo sehluko 11, bazalwane labagcotjiwe lebebahamba embili ngesikhatsi kubekwa uMbuso waNkulunkulu ezulwini nga-1914, bashumayela “bembetse tindvwangu temasaka” iminyaka lemitsatfu nehhafu.
Ngasekupheleni kwekushumayela kwabo bembetse tindvwangu temasaka, laba labagcotjiwe kwaba shengatsi babulewe ngesikhatsi baphonswa ejele sikhashana, lesafanekiselwa ngemalanga lamatsatfu nehhafu. Etitseni tebantfu baNkulunkulu, umsebenti walabagcotjiwe waba shengatsi ufile, lokwenta letitsa tajabula kakhulu.—Semb. 11: 8-10.
Nobe kunjalo, lamavi alesiphrofetho abecinisile ngobe ekupheleni kwalamalanga lamatsatfu nehhafu, labofakazi lababili bavuswa. Akusiko nje kutsi laba labagcotjiwe bakhululwa ejele kuphela, kodvwa labo labahlala betsembekile banikwa umsebenti lokhetsekile lovela kuNkulunkulu ngeNkhosi yabo, Jesu Khristu. Nga-1919 bebasemkhatsini walabo lababekwa kutsi babe ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ kute banakekele tidzingo tebantfu baNkulunkulu ngesikhatsi semalanga ekugcina.—Mat. 24:45-47; Semb. 11:11, 12.
Kuyajabulisa kutsi Sembulo 11:1, 2 uhlobanisa loko lokwenteka nesikhatsi lithempeli laNkulunkulu lelakalwa ngaso nobe lahlolwa ngaso. Malakhi sehluko 3 ukhuluma ngekuhlolwa lokufanako kwelithempeli laNkulunkulu, lokwalandzelwa sikhatsi sekuhlantwa kwalo. (Mal. 3:1-4) Watsatsa sikhatsi lesingakanani lomsebenti wekuhlola lelithempheli nekulihlanta? Wacala nga-1914 kwadzimate kwaba ngusekucaleni kwa-1919. Lesikhatsi sihlanganisa emalanga langu-1,260 (lokutinyanga letingu-42) nemalanga lamatsatfu nehhafu langumfanekiso lokukhulunywa ngawo kuSembulo sehluko 11.
Sijabula kakhulu ngekutsi Jehova wahlela lomsebenti wekuhlanta kuze atihlantele bantfu labakhetsekile, labatawenta imisebenti lemihle. (Thithusi 2:14) Ngetulu kwaloko, siyasijabulela sibonelo lesabekwa ngulabagcotjiwe labatsembekile labebahamba embili ngesikhatsi sekuvivinywa, ngaleyondlela bafanekiselwa bofakazi lababili.
(Sembulo 11:7) Nasebacedzile kufakaza, silo sasendle lesiphuma emgodzini longenamkhawulo sitawulwa nabo, sibancobe siphindze sibabulale.
(Sembulo 11:11) Ngemuva kwalamalanga lamatsatfu nehhafu, umoya wekuphila lovela kuNkulunkulu wangena kubo, basukuma bema ngetinyawo; labo labababona besaba kakhulu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sembulo 10:9, 10) Ngako ngaya kulengilosi ngatsi ayinginike lomculu lomncane. Yona yatsi kimi: “Wutsatse uwudle, utawubaba esiswini sakho, kodvwa emlonyeni wakho utawunongotela njengeluju.” 10 Ngawutsatsa lomculu lomncane esandleni salengilosi, ngawudla, emlonyeni wami wanongotela njengeluju; kodvwa nasengiwudlile wababa esiswini sami.
it-2-E 880-881
Umculu, Logocotwako
Lokungamelelwa Ngulomfanekiso. Tinyenti tincenye eBhayibhelini lapho kusentjetiswa umfanekiso weligama lelitsi “incwadzi legocotwako”. Hezekeli na Zakhariya babona incwadzi legocotwako ibhalwe ngala nangala. Ngalokuvamile bekusetjentiswa luhlangotsi lunye kuphela, kubhala etinhlangotsini totimbili kuveta kubaluleka nebumcoka betehlulelo letibhalwe kuletincwadzi letigocotwako. (Hez. 2:9–3:3; Zak. 5:1-4) Kulombono lokuSembulo, esandleni sekudla saloyo lohleti esihlalweni sebukhosi bekaphetse incwadzi legocotiwe ivalwe yananyatseliswa ngetimphawu letisikhombisa, kuze kungabonwa ngumuntfu loko lokwakubhaliwe ize iyovulwa liWundlu laNkulunkulu. (Semb. 5:1, 12; 6:1, 12-14) Ngemva kwesikhatsi, kulombono, Johane waniketwa lencwadzi legocotwako futsi bamtjela kutsi akayidle.Yavakala inongotela kuJohane kepha yaphindze wababa esiswini sakhe. Lencwadzi legocotwako yavulwa yangavalwa, futsi loko bekuyintfo lebekufanele icondzakale. KuJohane ‘bekumnandzi’ kutsi atfole lomlayeto lobewukulencwadzi kodvwa bowubaba ngoba bewukhuluma ngetiphrofetho letibuhlungu, futsi bekufanele atjele bantfu ngato. (Semb. 10:1-11) Hezekeli wabhekana nesimo lesifanako mayelana nencwadzi lebeyigocotiwe laniketwa yona, nayo lebeyinemlayeto lobewutawubangela ‘kukhala kanye nelusizi.’—Hez. 2:10.
(Sembulo 12:1-5) Kwaba nesibonakaliso lesikhulu ezulwini, kwabonakala umfati embetse lilanga, inyeti ingephansi kwetinyawo takhe, nasenhloko yakhe kunemchele wetinkhanyeti letilishumi nakubili, 2 futsi abekhulelwe. Abekhaliswa buhlungu nayimihelo yekubeleka. 3 Kwaphindze kwaba nalesinye sibonakaliso ezulwini. Kwabonakala drago lomkhulu, lobovu njengemlilo, lonetinhloko letisikhombisa netimphondvo letilishumi, kuletinhloko takhe kunemichele lesikhombisa; 4 umsila wakhe udvonsa incenye yesitsatfu yetinkhanyeti tasezulwini, futsi utijika emhlabeni. Lodrago abesolo eme ngakulomfati lobesekatawubeleka, kuze kutsi nakabeleka ashwabadzele lomntfwana. 5 Wabeleka indvodzana, lomdvuna labetakwelusa tonkhe tive ngentfonga yensimbi. Lomntfwana wakhe wahlwitfwa wayiswa kuNkulunkulu nasesihlalweni sakhe sebukhosi.
it-2-E 187 ¶7-9
Umhelo
Embonweni wemphostoli Johane lokuSembulo, Johane wabona umfati lobekasezulwini akhala ngenca yebuhlungu kanye ‘nemihelo yekubeleka.’ Lomtfwana lowatalwa bekayindvodzana, leyo lebekayitawelusa “tonkhe tive ngentfonga yensimbi.” Ngisho nobe drago etama kumshwabadzela lomtfwana kodvwa lomtfwana “wahlwitfwa wayiswa kuNkulunkulu nasesihlalweni sakhe sebukhosi.” (Semb. 12:1, 2, 4-6) Lokutsi Nkulunkulu ayitsatse lendvodzana bekusho kutsi uyayemukela njengemtfwana wakhe, njengobe bekulisiko lasendvulo kutsi umtfwana losandza kutalwa ayiswe kubabe wakhe kuze amemukele. (Buka sihloko lesitsi BIRTH.) Loku kusho kutsi lomfati, ngumfati waNkulunkulu, ‘lokuyiJerusalema lesetulu,’ futsi “ingumake” waKhristu kanye nabomnakabo.—Gal. 4:26; Heb. 2:11, 12, 17.
Kuliciniso kutsi ‘umfati’ waNkulunkulu losezulwini utawuba bete sono futsi ngeke eve buhlungu nakatala. Ngako ke, lemihelo lengekwemfanekiso iveta kutsi ‘lomfati’ utawubona ngayo kutsi sekusedvutane kutsi abeleke: njengoba bekasolo akulindzele loko.—Sem 12:2
Bekutawuba ngubani ‘lendvodzana’ le? Lendvodzana ‘beyitakwelusa tonkhe tive ngentfonga yensimbi.’ KuTihlabelelo 2:6-9, kwaphrofethwa ngeNkhosi yeMbuso waNkulunkulu lenguMesiya. Kodvwa Johane wabona lombono ngemvakwesikhatsi lesidze Khristu atalwa lamhlabeni futsi wafa waphindze wavuka. Ngako-ke lombono ufanelwe kube bowumayelana nekutalwa kweMbuso waMesiya loyawuholwa yindvodzana yaNkulunkulu, Jesu Khristu, loyo lowavuswa ekufeni futsi wahlala “ngesekudla sami, ngize ngifake titsa takho ngaphansi kwetinyawo takho.”—Heb. 10:12, 13; Hla. 110:1; Semb. 12:10.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sembulo 10:1-11) Ngaphindze ngabona lenye ingilosi lenemandla yehla ivela ezulwini yembetse lifu, etikwenhloko yayo kunemushi wenkosazana, buso bayo bunjengelilanga, tinyawo tayo tifana netinsika temlilo, 2 nasesandleni sayo kunemculu lomncane lobewuvuliwe. Yabeka lunyawo lwayo lwangesekudla etikwelwandle, kodvwa lunyawo lwayo lwangesencele yalubeka etikwemhlaba, 3 futsi yamemeta ngelivi lelikhulu lelinjengekubhodla kwelibhubesi. Ngesikhatsi imemeta, kwevakala emavi ekudvuma kwelitulu lokusikhombisa. 4 Ngesikhatsi lokudvuma kwelitulu lokusikhombisa kukhuluma, besengilungele kubhala; kodvwa ngeva livi lelivela ezulwini litsi: “Tivale tintfo letikhulunywe ngulokudvuma kwelitulu lokusikhombisa, ungatibhali phansi.” 5 Lengilosi lengayibona ime etikwelwandle nasetikwemhlaba yaphakamisela sandla sayo sangesekudla ezulwini, 6 yafunga ngaLoyo lophila phakadze naphakadze, lowadala lizulu netintfo letikulo, umhlaba netintfo letikuwo, kanye nelwandle netintfo letikulo, yatsi: “Ngeke kusephuta; 7 kodvwa ngemalanga lapho ingilosi yesikhombisa seyitawushaya licilongo layo, imfihlo lengcwele Nkulunkulu layimemetela njengetindzaba letimnandzi etincekwini takhe baphrofethi, itawupheleliswa.” 8 Ngaphindze ngeva lelivi lelivela ezulwini litsi kimi: “Hamba utsatse lomculu lovulekile losesandleni salengilosi leme etikwelwandle nasetikwemhlaba.” 9 Ngako ngaya kulengilosi ngatsi ayinginike lomculu lomncane. Yona yatsi kimi: “Wutsatse uwudle, utawubaba esiswini sakho, kodvwa emlonyeni wakho utawunongotela njengeluju.” 10 Ngawutsatsa lomculu lomncane esandleni salengilosi, ngawudla, emlonyeni wami wanongotela njengeluju; kodvwa nasengiwudlile wababa esiswini sami. 11 Ngako kwatsiwa kimi: “Kufanele uphindze uphrofethe mayelana nebantfu, tive, tilwimi kanye nemakhosi lamanyenti.”
DECEMBER 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SEMBULO 13-16
“Ningasesabi Lesilo Lesesabekako”
(Sembulo 13:1, 2) Lodrago wema etikwesihlabatsi saselwandle.
Ngabese ngibona silo sasendle senyuka siphuma elwandle, sinetimphondvo letilishumi netinhloko letisikhombisa, kuletimphondvo taso kunemichele lelishumi, kantsi etinhloko taso kunemagama lahlambalatako. 2 Lesilo sasendle lengasibona besifana nengwe, kepha tinyawo taso betifana netidladla telibhele, umlomo waso unjengewelibhubesi. Drago wanika lesilo emandla nesihlalo sakhe sebukhosi kanye neligunya lelikhulu.
Jehova ‘Ungumembuli Wetimfihlo’
6 Ngasekupheleni kwelikhulu lekucala C.E., Jesu lovusiwe wakhombisa umphostoli Johane imibono lesimanga. (Semb. 1:1) Kulomunye walemibono, Johane wabona Develi lofaniswa nanyokangwenya eme elusentseni lwelwandle. (Fundza Sembulo 13:1, 2.) Johane waphindze wabona silo lesingaketayeleki siphuma elwandle futsi sitfola emagunya lamakhulu kuDeveli. Ngemuva kwesikhatsi ingilosi yachazela Johane kutsi tinhloko letisikhombisa talesilo lesibovu, lesingumfanekiso wesilo lesichazwe kuSembulo 13:1, timelela ‘emakhosi lasikhombisa’ nobe bohulumende. (Semb. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Ngalesikhatsi Johane abhala lencwadzi, lasihlanu awo abesawile, yinye yayibusa, lena lenye-ke ‘beyisengakefiki.’ Kwakunguyiphi leyo mibuso? Asesicoce ngenhloko ngayinye yalesilo lesichazwe encwadzini yeSembulo. Sitawuphindze sibone kutsi loko lokwabhalwa nguDanyela kwayengeta njani imininingwane leyenabile mayelana nalemibuso kusesele emakhulu eminyaka ngembikwekutsi icale kubusa.
(Sembulo 13:11) Ngabona lesinye silo sasendle siphuma emhlabeni, sinetimphondvo letimbili letinjengeteliwundlu, kodvwa sacala kukhuluma njengadrago.
(Sembulo 13:15) Kwatsiwa asiphefumulele lomfanekiso walesilo sasendle, kuze ukhulume, ubangele nekutsi bonkhe labangavumi kuwukhonta babulawe.
re-ZU 194 ¶26
Kulwa Netilo Letimbili Letinelulaka
26 Ngabe kuyini loku? Ngumbuso wemaNgisi nemaMelika—ufana nenhloko yesikhombisa yesilo sasendle sekucala kepha lesidlala indzima lekhetsekile! Kwehlukaniswa kwaso kulombono kusisita sibone ngalokucacile kutsi sitimele nekutsi sidlala yiphi indzima emhlabeni. Lesilo sasendle lesingumfanekiso nalesinetimphondvo letimbili sakhiwa yimibuso lemibili yetepolitiki lebusa ngesikhatsi sinye, letimele kodvwa lebambisanako. Letimphondvo taso letimbili ‘letifana neteliwundlu’ tiveta kutsi sitenta lesinemusa futsi lesite luchweba, futsi sitenta hulumende lokhanyiselwe, longasita umhlaba wonkhe. Kepha ‘sikhuluma njengadrago’ ngemcondvo wekutsi siphocelela siphindze sisongele, sisebentise neludlame nobe ngabe ngukuphi lapho umbuso waso ungemukeleki khona. Lesilo asikukhutsati kutitfoba ngaphansi kwembuso waNkulunkulu lobuswa Liwundlu laNkulunkulu, kodvwa sikhutsata kunaka tintfo taSathane, drago lomkhulu. Lesilo sikhutsata kwehlukana ngekwebuve nenzondo, lokubanga kutsi kukhulekelwe lesilo sasendle sakucala.
re-ZU 195 ¶30-31
Kulwa Netilo Letimbili Letinelulaka
30 Umlandvo uveta kutsi lomfanekiso wesilo bewumelela inhlangano leyasungulwa, yatfutfukiswa yaphindze yasekelwa ngeMangisi neMamelika futsi beyatiwa ngekutsi yiNhlangano yeTive Letihlangene. Ngemuva kwesikhatsi, kuSembulo sehluko 17, lesilo savela ngendlela leyehlukile, saba sidalwa lesiphilako, lokusilo sasendle lebesinembala lobovu futsi lebesetsembele emandleni aso, sitimele. Lenhlangano yetive tonkhe yatikhulumela ngekutigcabha kutsi ngiyo kuphela lengaletsa kuthula nekulondzeka emhlabeni. Kodvwa ecinisweni ngiyo leyabangela kutsi tive letingephansi kwayo, tilwe todvwana futsi tetfukane. Iphindze yasongela ngekwemuka emalungelo, nobe ngekubulala tonkhe tive nebantfu labangatitfobi egunyeni layo. INhlangano yeTive letihlangene yacosha tonkhe tive lebetingafuni kulalela imibono yayo. Nakucala kuhlupheka lokukhulu, ‘letimphondvo’ temphi letikulomfanekiso wesilo sasendle titawufeza indzima yekubhubhisa.—Semb. 7:14; 17:8, 16.
31 Kusukela eMphini Yelive Yesibilli, umfanekiso wesilo sasendle—nyalo lokubonakala kunguMhlabuhlangene, bewusolo ungumbulali. Sibonelo nje, nga 1950 libutfo lemphi laMhlabuhlangene langenela imphi lebeyisemkhatsini weSouth Korea kanye neNorth Korea. Libutfo laMhlabuhlangene, labese lihlangana nelibutfo leSouth Korea futsi babulala bantfu labacishe babe ngu-1 420 000 baseNorth Korea kanye nebaseShayina. Ngendlela lefanako, kusukela nga-1960 kuya ku-1964, libutfo laMhlabuhlangene beliyihlasela njalo iCongo (Kinshasa). Ngetulu kwaloko, baholi bemave, lokufaka ekhatsi nebaholi benkholo boPaul VI kanye naJohn Paul II, bachubekile bacinisekisa kutsi lomfanekiso bewukuphela kwelitsemba lebantfu lotawuletsa kuthula. Bagcizelela kutsi nangabe bantfu bangafuni kuwukhonta lomfanekiso, bebatobe batibulala bona. Ngalamafisha bebasho kutsi batawubulala bonkhe bantfu labangafuni kulandzela lomfanekiso kanye nekuwukhonta.—Dut. 5:8, 9.
(Sembulo 13:16, 17) Siphocelela bonkhe bantfu, labancane nalabakhulu, labanjingile nalabeswele, labakhululekile nalabatigcili, kutsi babekwe luphawu etandleni tabo tangesekudla nobe emabuntini, 17 nekutsi kubete lotsengako nobe lotsengisako, ngaphandle kwemuntfu lonaloluphawu, lokulibito lesilo sasendle nobe inombolo yelibito laso.
w09-ZU 2/15 4 ¶2
Emaphuzu Lagcamile Lasencwadzini YeSembulo—II
13:16, 17. Ngisho nobe sisebumatimeni lesibutfola malanga onkhe lokufaka ekhatsi ‘kutsenga nekutsengisa,’ kodvwa asingavumeli lesilo sasendle sisicindzetele ngekutsi silawule timphilo tetfu. Kuvumela ‘kubekwa luphawu etandleni tetfu tangesekudla nobe emabuntini’ etfu sitawube sivumela silo sasendle kutsi silawule tento kanye nemicabango yetfu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sembulo 16:13, 14) Ngabona tinkhulumo letiphefumulelwe letingcolile letintsatfu lebetibukeka njengeticoco tiphuma emlonyeni wadrago, emlonyeni walesilo sasendle, nasemlonyeni wemphrofethi wemanga. 14 Ecinisweni leti tinkhulumo letiphefumulelwe ngemadimoni, tenta netibonakaliso, tiyaphuma tiye emakhosini emhlaba wonkhe, kuze tiwabutsele ndzawonye emphini yelilanga lelikhulu laNkulunkulu Somandla.
w09-ZU 2/15 4 ¶5
Emaphuzu Lagcamile Lasencwadzini YeSembulo—II
16:13-16. “Tinkhulumo letiphefumulelwe letingcolile, timelela emanga lakhulunywa ngemadimoni kuze aciniseke kutsi emakhosi emhlaba akatfonywa titja letisikhombisa tentfukutselo yaNkulunkulu kodvwa amelane naJehova.—Mat. 24:42, 44.
(Sembulo 16:21) Kwaba nematje lamakhulu esangcotfo, lilinye belingangesisindvo selithalenta, awela kubantfu avela ezulwini, labantfu bahlambalata Nkulunkulu ngenca yalesishayo sesangcotfo, ngobe besisikhulu ngendlela lengaketayeleki.
“Kusindziswa Kwenu . . . Sekusedvute”!
9 Ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu kutawube kungasiso sikhatsi sekushumayela ‘tindzaba letimnandzi teMbuso.’ Sikhatsi sekushumayela sitawube sesengcile. Kutawube sekufike sikhatsi ‘sekuphela.’ (Matewu 24:14) Bantfu baNkulunkulu batawumemetela ngesibindzi umlayeto lonemandla wekwehlulelwa lotawutsintsa bonkhe bantfu. Kungenteka lomlayeto utawube utsi live lelibi laSathane selitawubhujiswa ngalokuphelele. LiBhayibheli lifananisa lomlayeto nesangcotfo nalitsi: “Kwaba nematje lamakhulu esangcotfo, lilinye belingangesisindvo selithalenta, awela kubantfu avela ezulwini, labantfu bahlambalata Nkulunkulu ngenca yalesishayo sesangcotfo, ngobe besisikhulu ngendlela lengaketayeleki.”—Sembulo 16:21.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sembulo 16:1-16) Ngeva livi lelikhulu liphuma kulendzawo lengcwele litsi kuletingilosi letisikhombisa: “Hambani niyewutitfululela emhlabeni letitja letisikhombisa tentfukutselo yaNkulunkulu.” 2 Ingilosi yekucala yahamba yatfululela sitja sayo emhlabeni. Silondza lesibuhlungu nalesibi sahlasela bantfu lebebaneluphawu lwesilo sasendle, lebebakhonta nemfanekiso waso. 3 Yesibili yona yatfululela sitja sayo elwandle. Lwandle lwaba yingati lefana neyemuntfu lofile, yonkhe imiphefumulo lephilako yafa, lokutintfo letikulolwandle. 4 Yesitsatfu yona yatfululela sitja sayo emifuleni nasemitfonjeni yemanti. Konkhe kwaba yingati. 5 Ngeva lengilosi lesetikwemanti itsi: “Wena Lokhona, futsi labekhona, Lowetsembekile, ulungile ngobe sewukhiphe letehlulelo, 6 ngesizatfu sekutsi bacitse ingati yalabangcwele neyebaphrofethi, futsi ubanike ingati kutsi bayinatse; loku kubafanele.” 7 Ngeva lilati litsi: “Jehova Nkulunkulu, Somandla, tiliciniso futsi tilungile tincumo takho tekwehlulela.” 8 Ingilosi yesine yona yatfululela sitja sayo elangeni; lelilanga lavunyelwa kutsi lishise labantfu ngemlilo. 9 Labantfu bashiswa ngulokushisa lokukhulu, kodvwa bahlambalata libito laNkulunkulu, loneligunya kuletinhlupho, abazange baphendvuke futsi bamnike inkhatimulo. 10 Ingilosi yesihlanu yona yatfululela sitja sayo esihlalweni sebukhosi salesilo sasendle. Umbuso waso waba mnyama, nalabantfu batiluma lulwimi ngenca yebuhlungu, 11 kodvwa bahlambalata Nkulunkulu welizulu ngesizatfu salobuhlungu naletilondza tabo, abaphendvukanga nasemisebentini yabo. 12 Yesitfupha yona yatfululela sitja sayo emfuleni lomkhulu iYufrathe, emanti awo asha, kuze kutewulungiswa indlela yemakhosi lavela emphumalanga. 13 Ngabona tinkhulumo letiphefumulelwe letingcolile letintsatfu lebetibukeka njengeticoco tiphuma emlonyeni wadrago, emlonyeni walesilo sasendle, nasemlonyeni wemphrofethi wemanga. 14 Ecinisweni leti tinkhulumo letiphefumulelwe ngemadimoni, tenta netibonakaliso, tiyaphuma tiye emakhosini emhlaba wonkhe, kuze tiwabutsele ndzawonye emphini yelilanga lelikhulu laNkulunkulu Somandla. 15 “Ngita njengelisela. Uyajabula loyo lohlala aphapheme futsi embetse tingubo takhe tangetulu, kuze angatewuhamba ngcunu, nebantfu babone lihlazo lakhe.” 16 Tawabutsela ndzawonye endzaweni ngesiHebheru lebitwa ngekutsi yi-Amagedoni.
DECEMBER 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SEMBULO 17–19
“Imphi YaNkulunkulu Yekucedza Tonkhe Timphi”
(Sembulo 19:11) Ngabona lizulu livulekile, futsi kunelihhashi lelimhlophe. Loyo loligibele ubitwa ngekutsi nguloWetsembekile naloLiciniso, wehlulela aphindze alwe ngekulunga.
(Sembulo 19:14-16) Emabutfo asezulwini abemlandzela ngemahhashi lamhlophe, agcoke ilineni lemhlophe, lehlantekile, nalecolisakele. 15 Emlonyeni wakhe kuphuma inkemba lekhaliphako futsi lendze, kuze ashaye ngayo tive; utawutelusa ngentfonga yensimbi. Ngetulu kwaloko, unyatsela litje lekuhluta lentfukutselo yelulaka lwaNkulunkulu Somandla. 16 Engutjeni yakhe yangetulu, lokukutsi etikwelitsanga lakhe, kuneligama lelibhaliwe lelitsi, Nkhosi yemakhosi neMbusi webabusi.
w08-ZU 4/1 8 ¶3-4
I-Amagedoni—Imphi YaNkulunkulu Yekucedza Tonkhe Timphi
Nangabe batfu lababi basachubeka babusa, bantfu labalungile ngeke bakutfole kuthula nekulondzeka. (Taga 29:2; Shu. 8:9) Kuliciniso kutsi, ngeke sikhone kwehlukanisa bantfu nekukhohlakala kanye nebubi lababentako. Nobe kunjalo, kuthula lokungapheli kanye nekulunga kutawuba khona nasekususwe bantfu lababi. Solomoni wabhala watsi: “Umuntfu lomubi uyajeziswa, kuze labalungile batewutfola inkhululeko.”—Taga 21:18.
Njengoba Nkulunkulu anguMehluleli, singaciniseka kutsi ngaso sonkhe sikhatsi sehlulelo sakhe kubantfu lababi sitawuba ngulesilungile. Abrahama wabuta kutsi: “Angeke yini umehluleli wemhlaba wonkhe ente kulunga?” Imphendvulo layitfola Abrahama ikutsi Jehova uhlala acinisile! (Genesisi 18:25) Ngetulu kwaloko, liBhayibheli liyasicinisekisa kutsi Jehova akajabuli ngekubhubhisa bantfu lababi; ukwenta kuphela nangabe bangaphendvuki.—Hezekeli 18:32; 2 Phetro 3:9.
it-1-E 1146 ¶1
Lihhashi
Embonweni waJohane longumfanekiso, Jesu Khristu lokhatinyulisiwe uvetwa angumgibeli welihhashi lelimhlophe futsi uhamba nemabutfo akhe, nawo agibele emahhashi lamhlophe. Kulombono kwakhanya kuJohane kutsi Khristu umelele Jehova longu babe wakhe futsi utokulwa imphi yekulunga nato tonkhe titsa takhe. (Sembulo 19:11, 14) Ekucaleni, njengeNkhosi, Khristu ufeza indzima yakhe futsi kubese kulandzela tinsizi letimelelwa ngemahhashi lahlukahlukene kanye nebagibeli bawo.—Sem 6:2-8.
(Sembulo 19:19, 20) Ngabona silo sasendle, emakhosi emhlaba nemabutfo awo, babutsene ndzawonye kute balwe naloyo logibele lihhashi kanye nelibutfo lakhe. 20 Lesilo sasendle sabanjwa kanye nemphrofethi wemanga lowenta tibonakaliso embikwaso, ladukisa ngato labo labemukele luphawu lwesilo sasendle, nalabo labakhonta umfanekiso waso. Bobabili bajikwa basaphila echibini lemlilo lelivutsa sibabule.
re-ZU 286 ¶24
Inkhosi Lelichawe Iyancoba E-Amagedoni
24 Silo lesiphuma elwandle sinetinhloko letisikhombisa, netimphondvo letilishumi, lesimelela inhlangano yaSathane yetepolitiki, sijikijelwa ekusitsekeni, kanye nemprofethi wemanga, umbuso welive wesikhombisa. (Sembulo 13: 1, 11-13; 16:13) Njengobe “basaphila” futsi basebenta ngebunye kuze bamelane nebantfu baNkulunkulu emhlabeni, babese bajikijelwa “echibini lemlilo.” Ngabe lana kushiwo umlilo mbamba yini? Cha, njengoba nje silo kanye nemprofethi wemanga kungasito tilwane ngalokucondzile. Kunaloko kusho kubhujiswa lokuphelele, kubhujiswa kwekugcina, lokuyindzawo lapho kungabuywa khona. Lapha ngulapho, kufa neliThuna, kanye naDeveli cobolwakhe, batawujikijelwa khona. (Sembulo 20:10, 14) Siyaciniseka kutsi lesi akusiso sihogo semlilo lapho kutawuhlushwa khona bantfu lababi, njengoba sati kutsi kucabanga lokunjalo lokumayelana nesihogo kuyenyanyeka kuJehova.—Jeremiya 19:5; 32:35; 1 Johane 4: 8, 16.
(Sembulo 19:21) Kodvwa bonkhe labanye babulawa ngalenkemba lendze leyaphuma emlonyeni waloyo logibele lihhashi. Tonkhe tinyoni tesutsa inyama yabo.
re-ZU 286 ¶25
Inkhosi Lelichawe Iyancoba E-Amagedoni
25 Bonkhe labo labangasiyo incenye yeMbuso ngalokucondzile kepha labayincenye yalelive lelikhohlakele nabo ‘babulawa ngenkemba yaloyo logibele lihhashi.’ Jesu ubabala njengalabo labafanelwe kufa. Njengobe kungakhulunywa ngelichibi lemlilo kubo, kufanele sigadze kutsi batawuvuswa yini? Kute lapho sitjelwa khona kutsi labo labatawubhujiswa nguMehluleli waJehova ngaleso sikhatsi batawuvuswa. Njengobe Jesu asho, bonkhe labo labangasito “timvu” baya “emlilweni waphakadze lolungiselelwe Develi netingilosi takhe,” lokusho ‘kubhujiswa ngalokuphelele.’ (Matewu 25:33, 41, 46) Loku kutawuholela emvutfwandzabeni welilanga “lekwehlulelwa nelekubhujiswa kwebantfu labangamesabi Nkulunkulu.”—2 Phetro 3:7; Nahume 1:2, 7-9; Malakhi 4:1.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sembulo 17:8) Lesilo sasendle losibonile sasikhona, kodvwa asisekho, futsi sesitawenyuka siphume emgodzini longenamkhawulo siye ekubhujisweni. Labo labahlala emhlabeni, emabito abo langabhalwanga emculwini wekuphila kusukela kwasekelwa umhlaba, batawumangala nababona kutsi lesilo sasendle sasikhona, kodvwa asisekho, futsi sitawuphindze sibe khona.
re 247-248 ¶5-6
Imfihlakalo Lenkhulu Iyacatululwa
5 “Lesilo sasendle . . . sasikhona.” Yebo, besikhona futsi besatiwa njengeNhlangano Yetive Letihlangene kusukela nga-January 10, 1920 kuchubeke. Beyinemave langu-63 labekakulenhlangano ngasikhatsi sinye nobe letehlukene. Nobe kunjalo, i-Japan, iJalimane, kanye neTaliyane abese ayaphuma kuyo, futsi loko lobekubitwa ngekutsi yi-Soviet Union kwakhishwa kuleNhlangano. Nga-September 1939 mashicela wemaNazi eJalimane wenta kutsi kube neMphi yelive yesibili. Kwehluleka kweNhlangano Yetive Letihlangene kugcina kuthula emhlabeni kwenta kutsi kube shengatsi lenhlangano ifakwe emgodzini longenamkhawulo wesimo sekungenti lutfo. Nga-1942, beseyingasekho lenhlangano. Jehova akazange anikete inchazelo leningilitiwe mayelana nalombono ngaphambi kwangaleso sikhatsi noma ngemuva kwaso, kodvwa wayiniketa ngaso leso sikhatsi lesibucayi. Emhlanganweni lowawunesihloko lesitsi Umhlaba Lomusha, umzalwane N. H. Knorr, wakhuluma ngalesiphrofetho,watsi “Lesilo sasendle. . . Asisekho.” Wabese ubuta umbuto lotsi, “Lenhlangano ngeke siphume yini kulomgodzi?” Wabese ucaphuna emavi laku Sembulo 17:8 watsi: “Lenhlangano yetive itawuphindze ibe khona.” Nguloko lokwavele kwenteka—njengoba emavi aJehova lasiphrofetho abiketela!
Kuphuma Emgodzini Longenamkhawulo
6 Lesilo sasendle lesibovu saphuma vele emgodzini longenamkhawulo. Nga June 26, 1945, bekunemcimbi e-San Francisco, e-U.S.A., kuphitsitela kakhulu lapho emave langu-50 avotela kutsi kwemukelwe kubusa kwenhlangano yaMhlabuhlangene . Umgomo wayo kwakukugcina ‘kuthula nekulondzeka etiveni tonkhe.’ Inhlangano Yetive kanye naMhlabuhlangene kwakufanana ngetindlela letinyenti. I-World Book Encyclopedia yatsi: “Ngandlelatsite, Mhlabuhlangene ufanana neNhlangano Yetive Letihlangene leyaba khona ngemva kweMphi Yelive I . . . Lamave lamanyenti labekakha Inhlangano Yetive ngiwo futsi laphindze akhe Mhlabuhlangene. NjengeNhlangano Yetive, umgomo waMhlabuhlangene wawukugcina kuthula emkhatsisini wetive. Tincenye letiyinhloko taMhlabuhlangene tifana kanye naleti teNhlangano Yetive.” Ecinisweni Mhlabuhlangene, ukuvuka kwesilo sasendle lesibovu. Emalunga akhe ative letingaba ngu-190 futsi atendlula kakhulu tive letakha iNhlangano Yetive ngoba tona betingu-63; sewuze wenta ngisho nemisebenti leminyenti kwendlula leyo lebeyentiwa yiNhlangano Yetive.
(Sembulo 17:16, 17) Letimphondvo letilishumi lotibonile nalesilo sasendle, titayitondza lengwadla, titsatse konkhe lenako futsi tiyingcunule, titawudla nenyama yayo tiphindze tiyishise ingcongce lengwadla. 17 Ngobe Nkulunkulu ukufake etinhlitiyweni tato kutsi tente injongo yakhe, tifeze lomcondvo wato lowodvwa ngekutsi tinike silo sasendle umbuso wato, kudzimate kugcwaliseke emavi aNkulunkulu.
Jehova Wembula Loko “Lokufanele Kwenteke Masinyane”
17 Nanobe kunjalo, inkholo yemanga angeke imane iphele nje. Ingwadla lenkhulu itawuchubeka inemandla, futsi yenta emakhosi ente intsandvo yayo kudzimate kube ngulapho Nkulunkulu afaka etinhlitiyweni tabohulumende bemhlaba umcabango wekuyitondza. (Fundza Sembulo 17:16, 17.) Ngekushesha Jehova utawubangela bohulumende belive lelibuswa nguSathane, njengobe bamelelwa nguMhlabuhlangene, kutsi bahlasele inkholo yemanga. Batayibhubhisa lengwadla kuphele nekunjinga kwayo. Emashumini eminyaka lendlulile bantfu bebangacabangi kutsi intfo lenjena ingahle yenteke. Lamuhla, lengwadla ihleti icubile emhlane walesilo lesibovu. Nobe kunjalo, angeke ibhujiswe kancane kancane, esikhundleni saloko, itawuvele icedvwe ngekushesha lokukhulu.—Semb. 18:7, 8, 15-19.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sembulo 17:1-11) Lenye yaletingilosi letisikhombisa lebetiphetse titja letisikhombisa yeta kimi yatsi: “Kota ngitekubonisa kwehlulelwa kwengwadla lenkhulu lehleti etikwemanti lamanyenti, 2 leyo emakhosi emhlaba lenta nayo budlundlulu, nebantfu labahlala emhlabeni labadzakwe liwayini lebudlundlulu bayo.” 3 Lengilosi yangitsatsa ngemandla emoya yangiyisa ehlane. Ngabona umfati ahleti etikwesilo sasendle lesibovu, sigcwele emagama lahlambalatako, sinetinhloko letisikhombisa netimphondvo letilishumi. 4 Lomfati abembetse lokunembala lobukhwebeletane nalobovu, ahlotjiswe ngeligolide, ngelitje leliligugu nangemapharele, esandleni sakhe aphetse indzebe yeligolide lebeyigcwele tintfo letenyanyekako naletingcolile tebudlundlulu bakhe. 5 Ebuntini lakhe bekubhalwe ligama leliyimfihlakalo lelitsi: “IBhabhulona Lenkhulu, unina wetingwadla newetintfo letenyanyekako tasemhlabeni.” 6 Ngabona kutsi lomfati abedzakwe yingati yalabangcwele neyabofakazi baJesu. Ngatsi nangimbona ngamangala kakhulu. 7 Ngako lengilosi yatsi kimi: “Umangaliswa yini? Ngitakutjela imfihlakalo ngalomfati nangalesilo sasendle lesimetfwele lesinetinhloko letisikhombisa netimphondvo letilishumi: 8 Lesilo sasendle losibonile sasikhona, kodvwa asisekho, futsi sesitawenyuka siphume emgodzini longenamkhawulo siye ekubhujisweni. Labo labahlala emhlabeni, emabito abo langabhalwanga emculwini wekuphila kusukela kwasekelwa umhlaba, batawumangala nababona kutsi lesilo sasendle sasikhona, kodvwa asisekho, futsi sitawuphindze sibe khona. 9 “Loku-ke kudzinga ingcondvo lenekuhlakanipha: Letinhloko letisikhombisa timelela tintsaba letisikhombisa, leto lomfati lahleti etikwato. 10 Kunemakhosi lasikhombisa: lasihlanu asawile, yinye ikhona, lenye isengakaveli, kodvwa nayivela kufanele ihlale sikhatsi lesifishane. 11 Lesilo sasendle lesasikhona kodvwa lesesingasekho, siphindze sibe yinkhosi yesiphohlongo, kepha sivela kulawa lasikhombisa, futsi siya ekubhujisweni.
DECEMBER 30–JANUARY 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SEMBULO 20–22
“Buka! Ngenta Tonkhe Tintfo Tibe Tinsha.”
(Sembulo 21:1) Ngabona lizulu lelisha nemhlaba lomusha; ngobe lizulu lelidzala nemhlaba lomdzala sekwendlulile, nelwandle alusekho.
re-ZU 301 ¶2
Emazulu Lamasha Nemhlaba Lomusha
2 Emakhulwini eminyaka ngaphambi kwemalanga aJohane, Jehova watsi ku Isaya: “Buka la, ngiyawudala emazulu lamasha nemhlaba lomusha. Tintfo takadzeni tingeke tikhunjulwe, futsi tingeke tisabuya nasengcondvweni.” (Isaya 65:17; 66:22) Lesiphrofetho sacala kugcwaliseka ngesikhatsi emaJuda letsembekile abuyela e Jerusalema nga-537 B.C.E. ngemuva kweminyaka lengu-70 atfunjelwe e-Bhabiloni. Ngaleso sikhatsi babuyela e-Jerusalema, bakha umphakatsi lohlantekile, “umhlaba lomusha,” longephansi kwahulumende lomusha, “emazulu lamasha.” Umphostoli Phetro washo lokwengetiwe mayelana nalesiphrofetho, watsi: “Kodvwa kunemazulu lamasha nemhlaba lomusha lesikulindzele ngekwesetsembiso sakhe, futsi kuko kutawuba nekulunga.” (2 Phetro 3: 13) Nyalo Johane ubonisa kutsi lesetsembiso sitawugcwaliseka nakanjani ngelilanga leNkhosi. ‘Emazulu akadzeni nemhlaba wakadzeni,’ lesimiso salelive laSathane kanye nabo hulumende balelive labalawulwa nguye kanye nemadimoni akhe,kutokwengca. “Lwandle” lelihambahambako lwebantfu lababi, labavukelako ngeke lusaba khona. Esikhundleni saloko kutawuba “nemazulu lamasha nemhlaba lomusha”—umphakatsi lomusha wasemhlabeni lotawuba ngaphansi kwahulumende lomusha lokunguMbuso waNkulunkulu.—Catsanisa nembhalo weSembulo 20:11.
(Sembulo 21:3, 4) Ngemuva kwaloko ngeva livi lelikhulu livela esihlalweni sebukhosi litsi: “Buka, lithende laNkulunkulu likanye nebantfu, futsi utawuhlala nabo, bona babe bantfu bakhe. NaNkulunkulu utawuba nabo. 4 Utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo, kufa ngeke kusaba khona, nekulila, nekukhala kanye nebuhlungu, ngeke kusaba khona. Tintfo letindzala setendlulile.”
w13-ZU 12/1 11 ¶2-4
“Buka! Ngenta Tonkhe Tintfo Tibe Tinsha.”
“[Nkulunkulu] utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo.” (Sembulo 21:4) Hlobo luni lwetinyembeti letitawesulwa? Lapha akukhulunywa ngetinyembeti tenjabulo nobe tinyembeti letivikela emehlo etfu. Nkulunkulu usetsembisa kutsi utawesula tinyembeti letibangelwa kuhlupheka nelusizi. Angeke nje Nkulunkulu amane atisuse kwesikhana letinyembeti; kunalokho utawutesula ngalokuphelele ngekutsi acedze tonkhe tintfo letisikhalisako—kuhlupheka nelusizi.
“Kufa ngeke kusaba khona.” (Sembulo 21:4) Yini lebangele tinyembeti letinyenti kwedlula sitsa lesikufa? Jehova utawubakhulula bantfu labalalelako kulesitsa lesikufa. kanjani? Ngekutsi asuse imbangela lenguyonayona yekufa, lokusono lesasitfola ku-Adamu. (Roma 5:12) Jehova utawenta bantfu labalalelako kutsi babe bete sono semhlatjelo waJesu. Ngaleso sikhatsi, lesitsa sekugcina, lesikufa, ‘sitakwentiwa lite.’ (1 Khorinte 15:26) Bantfu labetsembekile batawukwati kuphila ngendlela Nkulunkulu lebekafise kutsi baphile ngayo—phakadze futsi babe banemphilo lenhle.
‘Buhlungu. . . Ngeke busaba khona’ (Sembulo 21:4) Hlobo luni lwebuhlungu lobungeke busaba khona? Buhlungu bonkhe lesibuva emtimbeni,engcondvweni kanye nebuhlungu lesibuva ngemiva yetfu lokubangelwa kuba nesono nekungapheleli kwetfu lokwenta kutsi singakujabuleli kuphila, ngeke busaba khona.
(Sembulo 21:5) Loyo lohleti esihlalweni sebukhosi watsi: “Buka, ngenta tonkhe tintfo tibe tinsha.” Waphindze watsi: “Bhala ngobe lamavi etsembekile futsi aliciniso.”
w03 8/1 12-13 ¶14
Jehova, unguNkulunkulu Weliciniso
14 Kufanele sikutsatse njengalokubalulekile loko Jehova lasitjela kona evini lakhe. Unguloko latsi ungiko, futsi utakwenta loko latsi utakwenta. Jehova singametsemba ngalokuphelele. Singametsemba Jehova nakatsi utawuletsa “imphindziselo kulabo labangamati nakulabangatilaleli tindzaba letimnandzi letimayelana neNkhosi yetfu Jesu.” (2 Thesalonika 1:8) Singamkholwa Jehova nakatsi eVini lakhe uyabatsandza labo labafuna kulunga, nakatsi utabanika kuphila lokuphakadze labo labanekukholwa,nanakatsi utawususa buhlungu kulila ngisho nekufa. Jehova wacinisekisa lesetsembiso ngekutsi atsi kumphostoli Johane: “Bhala ngobe lamavi etsembekile futsi aliciniso.”—Sembulo 21:4, 5; Taga 15:9; Johane 3:36.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sembulo 20:5) (Bonkhe labanye labafile abazange baphile yadzimate yaphela leminyaka leyinkhulungwane.) Lolu luvuko lwekucala.
it-2-E 249 ¶2
Kuphila
Kulomyalo lowanikwa Adamu, Nkulunkulu bekasho kutsi nangabe Adamu alalela, bekangeke afe. (Gen 2:17) Lapho sitsa sekugcina lesikufa sentiwa lite kubantfu labalalelako, ngeke basaba nesono lesitawubenta bagcine bafile. Angeke basaphindze bafe kuze kube phakadze. (1 Khor. 15:26) Lesento sekucedza kufa sitawenteka ekupheleni kwekubusa kwaKhristu, lokutawutsatsa iminyaka lengu-1000 njengobe kusho incwadzi yeSembulo. Naku lokulokuchazwa ngalabo labatawuba ngemakhosi nebaphristi naKhristu nasebavusiwe ekufeni: “batawuba njengemakhosi kanye naKhristu iminyaka leyinkhulungwane.” “Bonkhe labanye labafile” labangeke bavuswe ‘kudzimate kuphele leminyaka leyinkhulungwane’ ngulabo labatawube baphila nasekutophela iminyaka leyinkhulungwane,ngaphambi nje kwekukhululwa kwaSathane emgodzini longenamkhawulo kutsi avivinye bantfu kwekugcina. Ekupheleni kweminyaka leyinkhulungwane, bantfu labaphila emhlabeni batawube sebaphelelisiwe. Batawuba sesimeni lesifana nesaAdamu na Eva ngaphambi kwekutsi bone. Lesi kutawuba sikhatsi lapho khona bantfu batawujabulela kuphila baphelele. Labo labatawuphumelela kulokuvivinywa kwaSathane nasakhululwe sikhashana lesincane emgodzini longenamkhawulo, batawujabulela kuphila phakadze bete sono.—Semb. 20:4-10
(Sembulo 20:14, 15) Kufa neliThuna kwajikwa echibini lemlilo. Lelichibi lemlilo lisho kufa kwesibili. 15 Ngetulu kwaloko, nobe ngubani lobekangakabhalwa encwadzini yekuphila wajikwa kulelichibi lemlilo.
it-2-E 189-190
Lichibi Lemlilo
Lamagama lawa avela kuphela encwadzini yeSembulo futsi kuyacaca kutsi angumfanekiso. LiBhayibheli liniketa inchazelo yalo ngalamagama langumfanekiso ngekutsi litsi: “Lelichibi lemlilo lisho kufa kwesibili.”—Semb. 20:14; 21:8.
Lomfanekiso welichibi lemlilo uchazwe kabanti kulokushiwo encwadzini yeSembulo. Kutsiwa kufa kutawuphonswa kulelichibi lemlilo. (Semb. 19:20; 20:14) Kuliciniso kutsi kufa akushi njengentfo lebonakalako. Ngetulu kwaloko, Develi, losidalwa semoyo, naye ulahlwa kulelichibi. Njengobe angumoya, angeke asashiswe nobe alinyatwe ngumlilo mbamba.—Semb. 20:10; catsanisa na-Eks. 3:2 kanye na Khu. 13:20.
Njengoba lelichibi lemlilo limelele “kufa kwesibili” futsi njengobe Sembulo 20:14 sisho kutsi “kufa nelithuna” nako kutawuphoswa kilo. Kuyacaca kutsi lelichibi alikameleli lokufa bantfu labakutfola ku Adamu (Rom. 5:12), nobe Lithuna (“Sheol”). Ngako-ke kungenteka loko kusho umfanekiso walolunye luhlobo lwekufa, lokukufa kwaphakadze njengoba kute embhalweni lapho kukhulunywa khona ngekutsi lichibi litawukhipha labakulo njengobe kunjalo nangekufa lesakutfola kubo Adamu kanye neLithuna(“Sheol”). (Semb. 20:13) Ngako-ke labo labangakabhalwa “encwadzini yekuphila” lokungulabo labamelene nebukhosi baNkulunkulu, batawuphonswa kulelichibi lemlilo, lokusho kubhujiswa kwaphakadze nobe kufa kwesibili.—Semb. 20:15.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sembulo 20:1-15) Ngabona ingilosi yehla ivela ezulwini inesikhiya semgodzi longenamkhawulo neluketane lolukhulu esandleni sayo. 2 Yambamba drago, inyoka yekucala, longuDeveli naSathane, yambopha iminyaka leyinkhulungwane. 3 Yamjikijela kulomgodzi longenamkhawulo, yamvalela ngekhatsi yase ibeka luphawu kuze angasachubeki nekudukisa tive idzimate iphele iminyaka leyinkhulungwane. Ngemuva kwaloko kufanele akhululwe sikhashana. 4 Ngabona netihlalo tebukhosi, labo lebebahleti kuto banikwa ligunya lekwehlulela. Yebo, ngabona imiphefumulo yalabo lababulewe ngesizatfu sekufakaza ngaJesu nangekukhuluma ngaNkulunkulu. Abazange basikhonte silo sasendle nemfanekiso waso, futsi ababekwanga luphawu emabuntini abo nasetandleni tabo. Baphindze baphila, babusa njengemakhosi kanye naKhristu iminyaka leyinkhulungwane. 5 (Bonkhe labanye labafile abazange baphile yadzimate yaphela leminyaka leyinkhulungwane.) Lolu luvuko lwekucala. 6 Bayajabula futsi bangcwele bonkhe labahlanganyela eluvukweni lwekucala; kufa kwesibili kute ligunya kubo, kodvwa batawuba baphristi baNkulunkulu nebaKhristu, babuse njengemakhosi kanye naye iminyaka leyinkhulungwane. 7 Ngekushesha naseyiphelile iminyaka leyinkhulungwane, Sathane utawukhululwa ekuboshweni kwakhe, 8 aphume ayewudukisa tive emagumbini lamane emhlaba, Gogi naMagogi, kuze atibutsele kulemphi. Linani lato lingangesihlabatsi saselwandle. 9 Tasakatekela emhlabeni wonkhe, takaka inkambu yalabangcwele kanye nelidolobha lelitsandzekako. Kodvwa kwehla umlilo ezulwini watishwabadzela. 10 Develi lokunguye labetidukisa wajikwa echibini lemlilo nesibabule, lapho besekuvele kunesilo sasendle nemphrofethi wemanga khona; batawuhlushwa busuku nemini phakadze naphakadze. 11 Ngabona sihlalo sebukhosi lesikhulu lesimhlophe, kanye naloyo lohleti kuso. Umhlaba nelizulu kwabaleka embikwakhe, futsi akuzange kuphindze kutfolakale. 12 Ngabona nalabafile, labakhulu nalabancane beme embikwalesihlalo sebukhosi, nemiculu yavulwa. Kwavulwa lomunye umculu, lokungumculu wekuphila. Labafile behlulelwa ngekwaletintfo lebetibhalwe kulemiculu kuye ngetento tabo. 13 Lwandle lwakhipha labafile lebebakulo, kufa neliThuna nako kwakhipha labafile lebebakuko, futsi behlulelwa ngamunye ngamunye ngekwetento tabo. 14 Kufa neliThuna kwajikwa echibini lemlilo. Lelichibi lemlilo lisho kufa kwesibili. 15 Ngetulu kwaloko, nobe ngubani lobekangakabhalwa encwadzini yekuphila wajikwa kulelichibi lemlilo.