SEHLUKO 3
Iyini Injongo Yankulunkulu Ngebantfu?
1. Iyini injongo yaNkulunkulu ngebantfu?
NKULUNKULU ubafunela lokuhle bantfu. Wadala bantfu bekucala bo-Adamu na-Eva kutsi bahlale endzaweni lenhle. Abefise kutsi babe nebantfwana, bente wonkhe lomhlaba ube lipharadisi futsi banakekele tilwane.—Genesisi 1:28; 2:8, 9, 15; fundza liphuzu 6 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
2. (a) Sati ngani kutsi Nkulunkulu utakwenta lakuhlosile? (b) Lifundzisani liBhayibheli ngekuphila phakadze?
2 Ucabanga kutsi siyoke sihlale yini emhlabeni lolipharadisi? Jehova utsi: “Loko lese ngikuhlelile, nguloko lengiyawukwenta.” (Isaya 46:9-11; 55:11) Nkulunkulu utawukwenta konkhe lakuhlosile, kute lokutamvimba. Utsi bekanesizatfu sekudala lomhlaba. “Akazange awudalele kutsi ubete lutfo.” (Isaya 45:18) Ufuna kutsi bantfu bagcwale kuwo wonkhe umhlaba. Nkulunkulu ufuna kuhlale bantfu labanjani lamhlabeni, futsi ufuna bahlale sikhatsi lesingakanani? LiBhayibheli litsi: “Labalungile [noma labalalelako] bayawudla lifa lemhlaba, bahlale kulo kuze kube phakadze.”—Tihlabelelo 37:29; Sembulo 21:3, 4.
3. Ngumuphi umbuto longatibuta wona ngesizatfu sekutsi bantfu bayagula futsi bayafa?
3 Kodvwa kwenteka lokwehlukile lamuhla ngoba bantfu bayagula futsi bayafa. Etindzaweni letinyenti bayalwa futsi babulalane bodvwa. Asingabati kutsi leyo akusiyo injongo yaNkulunkulu. Pho kwentekani, kungani injongo yaNkulunkulu ingakagcwaliseki? LiBhayibheli kuphela lelingasichazela.
SITSA SANKULUNKULU
4, 5. (a) Ngubani lowakhuluma na-Eva asebentisa inyoka? (b) Kungenteka kanjani kutsi umuntfu lowetsembekile agcine asigebengu?
4 LiBhayibheli lisitjela kutsi Nkulunkulu unesitsa lesibitwa “ngekutsi nguDeveli nangekutsi nguSathane.” Sathane wakhuluma na-Eva ensimini yase-Edeni asebentisa inyoka. (Sembulo 12:9; Genesisi 3:1) Wenta kwabonakala kungatsi ngulenyoka lebeyikhuluma.—Fundza liphuzu 7 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
5 Nkulunkulu wamdala yini Sathane Develi? Cha, akazange! Yingilosi leyatishintja yaba nguDeveli, beyisezulwini ngesikhatsi Nkulunkulu adala umhlaba, awulungisela bo-Adamu na-Eva. (Jobe 38:4, 7) Kwenteka kanjani loko? Cabanga nganaku, kwenteka njani kutsi umuntfu lotsembekile ashintje abe sigebengu? Akatalwa asigebengu, kodvwa ucala kufisa noma kufuna intfo lengasiyo yakhe. Uchubeka acabanga ngalentfo futsi lesifiso sakhe lesibi siyakhula. Bese kutsi nakuvela litfuba alisebentise, ayebe. Ngekwenta loko sewusigebengu.—Fundza Jakobe 1:13-15; fundza liphuzu 8 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
6. Kwenteka kanjani kutsi ingilosi ibe sitsa saNkulunkulu?
6 Nguloko-ke lokwenteka kulengilosi. Ngemuva kwekutsi adale bo-Adamu na-Eva, Nkulunkulu wase ubatjela kutsi babe nebantfwana ‘bagcwalise umhlaba.’ (Genesisi 1:27, 28) Kungenteka kutsi lengilosi yacabanga yatsi, ‘Bonkhe nje labantfu laba bangakhonta mine kunekutsi bakhonte Jehova!’ Lesifiso sayo sakhula kakhulu ngesikhatsi ichubeka icabanga ngalentfo lengasiyo yayo. Lengilosi beyifuna kutsi bantfu bakhonte yona. Yase icamba emanga ku-Eva, yamdukisa. (Fundza Genesisi 3:1-5.) Ngekwenta loko yaba nguSathane Develi, sitsa saNkulunkulu.
7. (a) Yini leyabangela kutsi bo-Adamu na-Eva bafe? (b) Yini lebangela kutsi siguge futsi sife?
7 Bo-Adamu na-Eva abamlalelanga Nkulunkulu futsi badla sitselo. (Genesisi 2:17; 3:6) Bona kuJehova futsi ngemuva kwesikhatsi bafa, njengoba Jehova bekashito. (Genesisi 3:17-19) Bantfwana ba-Adamu na-Eva bafa ngoba nabo bebatoni. (Fundza Roma 5:12.) Nasi sibonelo lesitasisita sibone kutsi kwenteka kanjani kutsi bantfwana ba-Adamu na-Eva nabo kutsiwe bebatoni. Ticabange ubhaka ngelipani lelimoncokile. Lesinkhwa sitawuphuma simoncoke njengalelipani. Adamu waba soni ngesikhatsi angamlaleli Nkulunkulu. Ngesizatfu sekutsi siyintalelwane ya-Adamu, sonkhe sinesono kungako siguga futsi sifa.—Roma 3:23; fundza liphuzu 9 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
8, 9. (a) Sathane abefuna bo-Adamu na-Eva bacabange kutsini? (b) Yini leyenta Jehova wangababulali ngaleso sikhatsi?
8 Sathane wacalisa kuvukela Jehova nakadukisa bo-Adamu na-Eva. Abefuna bacabange kutsi Jehova ungumbusi lokabi, longabafuneli lokuhle nalonemanga. Ngalamanye emagama, Sathane bekatsi bantfu abadzingi kutjelwa nguNkulunkulu kutsi benteni kodvwa bekufanele batibonele bona kutsi ngukuphi lokuhle nalokubi. Abetawenta njani Jehova? Ngabe wavele wababulala ngaleso sikhatsi wacedza lokuvukela. Kodvwa loko bekutawukhombisa yini kutsi Sathane unemanga? Bekungeke.
9 Ngaleso sizatfu Jehova akazange ababulale ngaleso sikhatsi. Kunaloko wabayekela bachubeka batibusa. Loko bekutawenta kubonakale kahle kutsi Sathane nguye lonemanga nekutsi Jehova ukwati kancono lokulungela bantfu. Sitawufundza kabanti ngalendzaba Esehlukweni 11. Ucabangani wena, bekukahle yini ngabo-Adamu na-Eva kutsi balalele Sathane bangamlaleli Nkulunkulu? Jehova bekabanike konkhe labebakudzinga. Bebahlala endzaweni lenhle, benta umsebenti labawutsandzako futsi bebaphila saka! Bekute ngisho kunye Sathane labekabentele kona. Kube bewungibo, bewutawenta njani?
10. Yini lemcoka lokufanele siyikhetse lamuhla?
10 Sonkhe lamuhla sisesimeni lesifana nesabo, kudzingeka sikhetse. Lesikukhetsako ngiko lokutawuveta kutsi kuphila kwetfu kutawuba njani. Singakhetsa kubuswa nguJehova ngekutsi simlalele, sikhombise kutsi Sathane unemanga. Noma-ke singakhetsa kubuswa nguSathane. (Tihlabelelo 73:28; fundza Taga 27:11.) Lamuhla, bancane kakhulu bantfu labalalela Nkulunkulu. Ecinisweni akusuye Nkulunkulu lobusa umhlaba. Ngubani-ke nangabe kungasuye Nkulunkulu?
NGUBANI LOBUSA LOMHLABA?
Sathane bekangametsembisa yini Jesu lemibuso nangabe beyingesiyo yakhe?
11, 12. (a) Yini lesiyifundza kulokwashiwo nguSathane kuJesu? (b) Ngumiphi imiBhalo lekhombisa kutsi nguSathane lobusa umhlaba?
11 Jesu bekamati kahle lobusa lomhlaba. Ngalelinye lilanga, Sathane wakhombisa Jesu “yonkhe imibuso yemhlaba kanye nebuhle bayo.” Wase sewutsi kuye: “Tonkhe letintfo ngitakunika tona nawungaguca ungikhonte.” (Matewu 4:8, 9; Lukha 4:5, 6) Tibute, ‘Sathane bekangametsembisa yini Jesu lemibuso nangabe beyingesiyo yakhe?’ Bekangeke. Bonkhe bohulumende labasemhlabeni baSathane.
12 Kungenteka uyatibuta kutsi: ‘Kungenteka njani kutsi Sathane abuse umhlaba? Akusuye yini Jehova longuNkulunkulu Somandla lowadala tonkhe tintfo?’ (Sembulo 4:11) Kuliciniso kutsi Jehova unguSomandla, kodvwa Jesu wavele washo kutsi Sathane ‘ungumbusi walelive.’ (Johane 12:31; 14:30; 16:11) Pawula, lomunye webaphostoli baJesu, naye washo kutsi “nkulunkulu walomhlaba” nguSathane Develi. (2 Khorinte 4:3, 4) Kantsi nemphostoli Johane watsi “lonkhe live lisemandleni alomubi.”—1 Johane 5:19.
LITAWUBHUJISWA NJANI LELIVE LELIBUSWA NGUSATHANE?
13. Yini lesenta sidzinge live lelisha?
13 Sekuyingoti kakhulu kuphila kulelive. Kugcwele timphi, inkhohlakalo, kutentisa kanye nebudlova yonkhe indzawo. Bantfu betama kamatima kucedza letinkinga kodvwa kute lokhona kuticedza. Sekusedvute kutsi Nkulunkulu abhubhise lelive lelibi ngemphi yakhe i-Amagedoni, bese uletsa umhlaba lomusha lonekulunga.—Sembulo 16:14-16; fundza liphuzu 10 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
14. Ngubani Jehova lamkhetse kutsi abe yiNkhosi eMbusweni wakhe? Yini leyashiwo liBhayibheli mayelana naJesu?
14 Jehova wakhetsa Jesu kutsi abe yiNkhosi yeMbuso waKhe nobe yahulumende wakhe losezulwini. Eminyakeni lengetulu kwetinkhulungwane, liBhayibheli lasho kutsi Jesu abetawuba “yiNkhosi Yekuthula” nekutsi uMbuso wakhe bewungeke uphelelwe sikhatsi. (Isaya 9:6, 7) Jesu wafundzisa balandzeli bakhe kutsi bawuthantazele loMbuso nakatsi: “Umbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni, njengobe yentiwa ezulwini.” (Matewu 6:10) Esehlukweni 8, sitawufundza ngekutsi uMbuso waNkulunkulu utayisusa njani lemibuso lekhona lamuhla. (Fundza Danyela 2:44.) LoMbuso utawubese wenta lomhlaba ube lipharadisi.—Fundza liphuzu 11 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.
UMHLABA LOMUSHA SEWUDVUTANE!
15. Uyini “umhlaba lomusha”?
15 LiBhayibheli litsi: “Kunemazulu lamasha nemhlaba lomusha lesikulindzele . . . , futsi kuko kutawuba nekulunga.” (2 Phetro 3:13; Isaya 65:17) Ngalesinye sikhatsi liBhayibheli nalikhuluma “ngemhlaba” lisuke likhuluma ngebantfu labahlala kuwo. (Genesisi 11:1) Ngako “umhlaba lomusha” lonekulunga ngibo bonkhe bantfu labalalela Nkulunkulu nalababusisako.
16. Utawubaphani Nkulunkulu bantfu labahlala emhlabeni lomusha, futsi yini lokufanele siyente nasifuna kutfola lesipho?
16 Jesu watsi bonkhe labahlala emhlabeni lomusha waNkulunkulu batawutfola “kuphila lokuphakadze.” (Makho 10:30) Kufanele senteni nasifuna kutfola lesipho? Kute utfole imphendvulo, sicela ufundze Johane 3:16 kanye na-17:3. Kwanyalo asesibone kutsi liBhayibheli litsi kuyawuba njani kuphila emhlabeni loliPharadisi.
17, 18. Sati ngani kutsi kutawuba nekuthula emhlabeni nekutsi sitawuphepha?
17 Butawuphela budlova, timphi kanye nebubi balolonkhe luhlobo. Kute umuntfu lomubi lotawusala emhlabeni. (Tihlabelelo 37:10, 11) Nkulunkulu ‘utawucedza timphi emhlabeni wonkhe jikelele.’ (Tihlabelelo 46:9; Isaya 2:4) Umhlaba utawugcwala bantfu labatsandza Nkulunkulu nalabamlalelako. Kuyawuba nekuthula lokungapheli emhlabeni.—Tihlabelelo 72:7.
18 Bantfu baJehova batawuphepha. Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, Nkulunkulu bekawavikela ema-Israyeli nakamlalela. (Levithikhusi 25:18, 19) Kute lesitakwesaba nasesisePharadisi. Sitawuhlala siphephile!—Fundza Isaya 32:18; Mikha 4:4.
19. Yini lesenta siciniseke kutsi kutawuba nenala yekudla emhlabeni?
19 Kutawuba nenala yekudla. Kutawuba “nenala emasimini, lenala isibekele ticongo tetintsaba, kube tiphihli.” (Tihlabelelo 72:16) Jehova ‘longuNkulunkulu wetfu, utasibusisa’ futsi umhlaba utawuba ‘nesivuno lesihle.’—Tihlabelelo 67:6.
20. Sati ngani kutsi umhlaba utawuba lipharadisi?
20 Umhlaba wonkhe utawuba lipharadisi. Bantfu batawuba netindlu letinhle kanye netingadze. (Fundza Isaya 65:21-24; Sembulo 11:18.) Umhlaba wonkhe utawuba muhle ufane nensimu yase-Edeni. Jehova utawuhlale asinika konkhe lesikudzingako. Nalikhuluma ngaye, liBhayibheli litsi: “Uvula sandla sakho, wesutsise tonkhe tifiso talokuphilako.”—Tihlabelelo 145:16.
21. Sati ngani kutsi bantfu batawuphilisana ngekuthula netilwane?
21 Bantfu batawuphilisana ngekuthula netilwane. Tilwane ngeke tisabalimata bantfu. Bantfwana batawudlala bakhululeke ngisho naseceleni kwetilwane letiyingoti kitsi lamuhla.—Fundza Isaya 11:6-9; 65:25.
22. Utabentelani Jesu bantfu labagulako?
22 Kugula kutawuphela. Nakasesemhlabeni, Jesu welapha bantfu labanyenti. (Matewu 9:35; Makho 1:40-42; Johane 5:5-9) Njengobe ayiNkhosi eMbusweni waNkulunkulu, Jesu utawelapha bonkhe bantfu. Kute loyawuphindze atsi: “Ngiyagula.”—Isaya 33:24; 35:5, 6.
23. Utabentelani Nkulunkulu bantfu labafile?
23 Labafile batawuvuka. Nkulunkulu wetsembisa kutsi utawuvusa tigidzi tebantfu labafile. “Kutawuba neluvuko lwalabalungile nalabangakalungi.”—Fundza Johane 5:28, 29; Imisebenti 24:15.
24. Ucabanga kutsi kutawuba njani kuphila ePharadisi?
24 Sonkhe singatikhetsela lesikufunako. Singakhetsa kufundza kabanti ngaJehova futsi simkhonte noma singakhetsa kutentela lesikufunako. Nasikhetsa kukhonta Nkulunkulu sitawuba nelikusasa lelihle. Lenye indvodza yacela Jesu kutsi ayikhumbule naseyifile, Jesu watsi kuyo: “Utawuba nami ePharadisi.” (Lukha 23:43) Asifundzeni kabanti ngaJesu Khristu nekutsi utawutenta njani tonkhe tintfo Jehova lasetsembise tona.