Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
NOVEMBER 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 18-19
“Indlela Jehova Lahlukanisa Ngayo Lelive Ngekuhlakanipha”
it-1-E 359 ¶1
Umncele
Kubonakala shengatsi lokwehlukaniswa kwalelive emkhatsini waletive bekulawulwa tici letimbili: lokungumphumela wenkatho, kanye nelinani lebantfu baleso sive. Lenkatho kungenteka beyicishe ivete indzawo sive ngasinye lebesitawuhlala kuyo kuphela, lobekuluphawu lelifa encenyeni ngayinye kuya kulenye, njengaseNyakatfo nobe eNingizimu, eMphumalanga nobe eNshonalanga, ngasetsafeni lelingaselwandle nobe esifundzeni lesinetintsaba. Sincumo sekwenta inkatho savunyelwa nguJehova futsi loko bekutawusita kute kungabi nemona kanye nekucabana emkhatsini waletive. (Tag 16:33) Ngalendlela Nkulunkulu bekatawucondzisa tintfo kuze kutsi sive ngasinye sihambisane nesiphrofetho lesiphefumulelwe lesashiwo ngukhokho wabo Jakobe nasekatawufa lesibhalwe kuGenesisi 49:1-33.
it-1-E 1200 ¶1
Lifa
Tindzawo letilifa. Lamadvodzana a-Israyeli aniketwa nguJehova lifa lawo, futsi watjela Mosi indlela lebekufanele alehlukanise ngalo lelive. (Num 34:1-12; Jos 1:4) Emadvodzana aGadi, nemadvodzana aRubeni kanye nencenye yesive sakaManase baniketwa nguMosi live labo. (Num 32:33; Jos 14:3) Leletinye tive tatfola lifa lato ngenkatho ngaphansi kwesicondziso saJoshuwa na-Eliyezeri. (Jos 14:1, 2) Ngekuvumelana nesiphrofetho saJakobe lesikuGenesisi 49:5, 7, boSimeyoni naLevi abazange baniketwe indzawo yabo bodvwa kutsi ibe lifa labo. Lifa laSimeyoni (lelihlanganisa emadolobha nemadolobhana) belisendzaweni yelifa lakaJuda (Jos 19:1-9), emaLevi wona aniketwa emadolobha langu-48 labekuyo yonkhe indzawo yaka-Israyeli. Njengobe emaLevi bewabelwe kutsi ente umsebenti lokhetsekile endzaweni lengcwele, Jehova bekalifa lawo. Bewatfola kwelishumi njengelifa lawo ngenca yemsebenti lebebawenta. (Num 18:20, 21; 35:6, 7) Imindeni beyiniketwa indzawo endzaweni yesive sayo. Njengobe imindeni yandza futsi nemadvodzana atfola lifa, lelive belehlukaniswa libe ticephu letincane.
it-1-E 359 ¶2
Umncele
Ngemuva kwekuba lenkatho seyivetile kutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi kulendzawo, bekutawudzingeka kuncunywe kutsi sive ngasinye sitawudzinga indzawo lengakanani njengobe kusho sici sesibili: lokulinani lebantfu baleso sive. “Kufanele nilehlukanise ngenkatho ngekwemindeni yenu. Emacembu lamakhulu atawutfola lifa lelikhulu, emacembu lamancane wona atfole lelincane. Lifa lemuntfu ngamunye litawuba sendzaweni lapho inkatho ikhombe khona.” (Num 33:54) Sincumo lesentiwe ngulenkatho mayelana nekutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi angeke sishintje, kodvwa belungentiwa lushintjo kuye ngebukhulu balelifa. Ngako, ngesikhatsi kutfolakala kutsi indzawo yesive sakaJuda beyiyinkhulu kakhulu, lendzawo yabese iyancishiswa ngekutsi letinye ticephu talendzawo tiniketwe sive sakaSimeyoni.—Jos 19:9.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 359 ¶5
Umncele
Indzaba lemayelana nekwehlukaniswa kwelive lebelingaseNshonalanga yeJordane iveta kutsi inkatho yekucala yabelwa sive sakaJuda (Jos 15:1-63), Josefa (saka-Efrayimu) (Jos 16:1-10), kanye nencenye yesive sakaManase betitawuhlala eNshonalanga yeJordane (Jos 17:1-13) beyikhombisa imincele yabo kanye nemadolobha lababelwe wona. Ngemuva kwaloku, kubonakala ngatsi kwaba khona kuphatamiseka endzabeni yekwehlukanisa lelive, njengobe inkambu yema-Israyeli yabese iyasuka eGilgali iya eShilo. (Jos 14:6; 18:1) Akushiwo kutsi kwatsatsa sikhatsi lesingakanani, kodvwa Joshuwa watitsetsisa letive letingu-7 taka-Israyeli lebetisele ngenca yekutsi betihudvula tinyawo, tingayi kuyotsatsa lelive. (Jos 18:2, 3) Tinyenti tinchazelo letivetiwe mayelana nesizatfu sekuhudvula tinyawo kwaletive letingu-7, labanye bantfu bebacabanga kutsi loku kwabangelwa tintfo letinyenti ema-Israyeli latitsatsela tona ngesikhatsi ancoba emaKhenani kanye nekutsi bewativa akhululekile njengobe emaKhenani bewangeke awasongele futsi loko kwenta letive tangajaki kutsatsa lendzawo lebeyisele. Lokunye lokwenta ema-Israyeli ahudvula tinyawo kutsi kungenteka bewesaba kubhekana naletitsa lebetisasele kulelive. (Jos 13:1-7) Lokunye bekungukutsi incenye lebeyisele yeLive Lesetsembiso bese iyincane kunaleletinye tincenye lebetabelwe.
NOVEMBER 8-14, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUA 20-22
“Tifundvo Lesingatifundza Endzabeni Yekungevani”
w06-ZU 4/15 5 ¶3
Izihluthulelo Zokukhulumisana Nomuntu Oshade Naye
Ukukhulumisana ngokukhululekile kungavimbela ukungaqondani. Kudala kwa-Israyeli, isizwe sakwaRubeni, sakwaGadi nengxenye yesizwe sakwaManase, zonke ezazihlala empumalanga yoMfula iJordani, zakha “i-altare elaliphawuleka kakhulu” eduze kwaseJordani. Ezinye izizwe zakuqonda kabi lokhu. Ngenxa yokuthi zacabanga ukuthi abafowabo ngale kweJordani babehlubuka, izizwe zasentshonalanga zalungiselela ukuyolwa nalaba bantu “abadlubulundayo.” Nokho, ngaphambi kokuyolwa, zathumela ithimba ukuba liyoxoxa nezizwe ezisempumalanga. Yeka isinyathelo esiwukuhlakanipha ezasithatha! Zathola ukuthi i-altare elalakhiwe kwakungelona elokwenza iminikelo noma imihlatshelo engekho emthethweni. Kunalokho, izizwe ezisempumalanga zazesaba ukuthi mhlawumbe kuyokwenzeka ngelinye ilanga lezi zizwe zithi kuzo: “Aninasabelo kuJehova.” Leli altare laliyoba ubufakazi bokuthi nazo zingabakhulekeli bakaJehova. (Joshuwa 22:10-29) Zabiza leli altare ngokuthi ubuFakazi, cishe ngoba laliwubufakazi bokuthi kuzona, uJehova unguNkulunkulu weqiniso.—Joshuwa 22:34.
w08-ZU 11/15 18 ¶5
‘Phishekela Izinto Ezibangela Ukuthula’
Kungenzeka ukuthi amanye ama-Israyeli ayenomuzwa wokuthi kwase kunobufakazi obanele bobubi nokuthi uma ehlasela lezi ezinye izizwe zingalindele kwakuyofa abambalwa kuwo. Nokho, kunokuba ziphamazele, izizwe ezazisentshonalanga yeJordani zathumela amanxusa ukuba ayoxoxa ngale nkinga nabafowabo. Abuza: “Senzo sini sokungathembeki lesi enisenzileyo kuNkulunkulu ka-Israyeli ngokuyeka namuhla ukulandela uJehova?” Empeleni, okwenziwa izizwe ezazakhe i-altare kwakungesona isenzo sokungathembeki. Kodwa zaziyosabela kanjani kulokho kubekwa icala? Ingabe zaziyobhoka ngolaka noma zenqabe ukukhuluma nawo? Izizwe ezazibekwa icala zaphendula ngomoya ophansi, zachaza ngokucacile ukuthi empeleni ezazikwenzile kwakushukunyiswe isifiso sazo sokukhonza uJehova. Impendulo yazo yalondoloza ubuhlobo bazo noNkulunkulu yasindisa nokuphila. Ukuxoxa ngomoya ozolile kwalungisa izinto futhi kwabuyisela ukuthula.—Josh. 22:13-34.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 402 ¶3
EmaKhenani
Nanobe emaKhenani lamanyenti asindza ngesikhatsi ahlaselwa futsi akavumanga kutsi kutsatfwe indzawo yawo, kodvwa kusengashiwo kutsi “Jehova waniketa ema-Israyeli lonkhe lelive labefunge kulinika bokhokho bawo,” alitsatsa laba lifa lawo ase ahlala kulo futsi “kute ngisho nasinye setsembiso lesingazange sigcwaliseke kuto tonkhe tetsembiso letinhle Jehova labetishito endlini yaka-Israyeli. Tonkhe tagcwaliseka.” (Jos 21:43-45) Tive letititsa lebetiwatungeletile betiwesaba ema-Israyeli futsi atizange tisongele inhlalakahle yawo. Nkulunkulu bekashito kutsi utawacosha “kancane kancane” emaKhenani kuze tilwane tesiganga tingandzi kulendzawo lengahlali muntfu. (Eks 23:29, 30; Dut 7:22) Nanobe emaKhenani bekanetikhali letinemandla letifaka ekhatsi tincola temphi letinemasikela ensimbi, kodvwa ema-Israyeli abengeke amsole Jehova ngekungaphumeleli kwawo kutsi atsatse letinye tindzawo temaKhenani kube shengatsi wehlulekile kufeza setsembiso sakhe. (Jos 17:16-18; Tik 4:13) Kunaloko, lokulandzisa kukhombisa kutsi kuletikhatsi letimbalwa ema-Israyeli lancotjwa ngato, ancotjwa ngenca yekungetsembeki kwawo.—Num 14:44, 45; Jos 7:1-12.
NOVEMBER 15-21, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 23-24
“Seluleko Sekugcina Joshuwa Lasiniketa Lesive”
it-1-E 75
Kwakha Buhlobo
Kunesimo lesehlukile lebesikhona ngesikhatsi sive sema-Israyeli singena eKhenani, lokuLive Lesetsembiso. Nkulunkulu longuMbusi wendzawo yonkhe waniketa ema-Israyeli lilungelo leligcwele kulelive kuze agcwalise setsembiso lasenta kubokhokho bawo. Bewangangeni kulelive njengetihambi, futsi Jehova akawavumelanga ema-Israyeli kutsi akhe buhlobo naletive lebetikulendzawo. (Eks 23:31-33; 34:11-16) Bekufanele alandzele yonkhe imitsetfo nemiyalo yaNkulunkulu, hhayi imitsetfo yaletive lebetitawucoshwa. (Lev 18:3, 4; 20:22-24) Becwayiswa mayelana nekushada nebantfu bakuletinye tive. Buhlobo lobunjalo bebutawahlanganisa nebafati netihlobo letingamkhonti Jehova kanye nekukhonta kwemanga nemikhuba lengakalungi, lobekutawuba lugibe kuma-Israyeli kuphindze kuwabangele kutsi abe tihlubuki.—Dut 7:2-4; Eks 34:16; Jos 23:12, 13.
w07-ZU 11/1 26 ¶19-20
Izwi LikaJehova Akwenzeki Lingagcwaliseki
19 Ngokuqinisekile, kulokhu esiye sakubona ngamehlo ethu, singasho ukuthi: “Akukho nelilodwa izwi kuwo wonke amazwi amahle uJehova uNkulunkulu wenu awakhulumile kini eliye laphutha. Agcwaliseke wonke kini. Akuphuthanga nezwi elilodwa kuwo.” (Joshuwa 23:14) UJehova ukhulula, avikele futhi anakekele izinceku zakhe. Sikhona yini isithembiso sakhe ongathi asigcwalisekanga ngesikhathi sakhe asimisile? Asikho. Ngokuhlakanipha, sithembela eZwini likaNkulunkulu elinokwethenjelwa.
20 Kuthiwani ngekusasa? UJehova uye wasitshela ukuthi iningi lethu lingaba nethemba lokuphila emhlabeni oguqulwe waba ipharadesi elijabulisayo. Abambalwa kithi banethemba lokubusa noKristu ezulwini. Kungakhathaliseki ukuthi sinaliphi ithemba, sinesizathu esizwakalayo sokuhlala sithembekile njengoJoshuwa. Luyeza usuku lapho ithemba lethu liyogcwaliseka khona. Khona-ke, siyocabanga ngazo zonke izithembiso uJehova azenzile, futhi nathi siyothi: ‘Zigcwalisekile zonke.’
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 12/1 12 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa
24:2—Ingabe ubaba ka-Abrahama, uThera, wayengumkhulekeli wezithombe? Ekuqaleni, uThera wayengeyena umkhulekeli kaJehova uNkulunkulu. Kungenzeka ukuthi wayekhulekela unkulunkulu wenyanga okuthiwa uSin—unkulunkulu odumile e-Uri. Ngokokulandisa kwamaJuda, kungenzeka nanokuthi uThera wayengumenzi wezithombe. Nokho, lapho u-Abrahama elalela umyalo kaNkulunkulu eshiya i-Uri, uThera uhamba naye baya eHarana.—Genesis 11:31.
NOVEMBER 22-28, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JUDGES 1-3
“Indzaba Lemayelana Nesibindzi Nekuhlakanipha”
w04-ZU 3/15 31 ¶3
U-Ehudi Ugqabula Ijoka Lomcindezeli
Amasu ka-Ehudi awaphumelelanga ngenxa yokuhlakanipha kwakhe noma ukuhluleka kwesitha. Ukuphumelela kwezinjongo zikaNkulunkulu akuxhomekile kumuntu. Isizathu esiyinhloko sokuphumelela kuka-Ehudi sasiwukuthi wasekelwa uNkulunkulu njengoba enza ngokuvumelana nentando yaKhe engenakubhuntshiswa yokukhulula abantu baKhe. UNkulunkulu wayevuse u-Ehudi, ‘nalapho uJehova evusela abantu bakhe abahluleli, uJehova wayeba nalowo mahluleli.’—AbaHluleli 2:18; 3:15.
w04-ZU 3/15 30 ¶1-3
U-Ehudi Ugqabula Ijoka Lomcindezeli
Isinyathelo sokuqala u-Ehudi asithatha saba ‘ukuzenzela inkemba’—eyayisika nhlangothi zombili futhi imfushane ngokwanele ukuba ayithukuse ngaphansi kwezingubo zakhe. Kungenzeka wayekulindele ukuseshwa. Izinkemba zazivame ukubhincwa ngakwesobunxele ukuze labo abasebenzisa isandla sokunene basheshe bakwazi ukuzikhipha. Njengoba ayeyinxele, u-Ehudi wafihla inkemba yakhe “ngaphansi kwengubo yakhe phezu kwethanga lakhe lesokunene,” lapho onogada benkosi babengavamile ukusesha khona. Kungasekho lutho olumthikamezayo, “wayethula le nkokhiso ku-Egiloni inkosi yakwaMowabi.”—AbaHluleli 3:16, 17.
Imininingwane ngokwenzeka ekungeneni kwakhe ehlalankosi, ayichazwanga. IBhayibheli limane lithi: “Kwathi lapho [u-Ehudi] eseqedile ukuyethula le nkokhiso, ngaso leso sikhathi wabamukisa abantu, abaphathi benkokhiso.” (AbaHluleli 3:18) U-Ehudi wayethula inkokhiso, wakhapha abaphathi benkokhiso wabayisa endaweni ephephile kude nomuzi ka-Egiloni, wabe esebuyela kwa-Egiloni ngemva kokubamukisa. Wakwenzelani lokhu? Ingabe u-Ehudi wayehamba nala madoda ukuze amvikele, noma ngenxa yenkambiso nje, noma mhlawumbe ayemane engabathwali benkokhiso? Futhi ingabe wayefuna ukuba la madoda ahambe ngaphambi kokufeza isu lakhe ukuze angachaphazeleki? Kungakhathaliseki ukuthi u-Ehudi wayecabangani, ngesibindi wabuyela yedwa emzini ka-Egiloni.
“[U-Ehudi] wabuya ngasezinkwalini ezaziseGiligali, wathi: ‘Nginezwi eliyimfihlo engingathanda ukulixoxa nawe, nkosi.’” ImiBhalo ayichazi ukuthi wakwazi kanjani ukuphinde angene aze ayofika ku-Egiloni. Kwakungafanele yini onogada basole ukuthi kukhona okushaya amanzi? Ingabe bacabanga ukuthi umIsrayeli oyedwa nje vó akanakuba usongo enkosini yabo? Ingabe ukufika kuka-Ehudi ehamba yedwa kwenza kwabonakala sengathi uthengisa abantu bakubo? Kunoma ikuphi, u-Ehudi wacela ukukhuluma nenkosi ngasese, futhi inkosi yavuma.—AbaHluleli 3:19.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05 1/15 24 ¶7
Amaphuzu Avelele Encwadi YabaHluleli
2:10-12. Kumelwe sibe nesimiso sokutadisha iBhayibheli njalo ukuze ‘singazikhohlwa izenzo zikaJehova.’ (IHubo 103:2) Abazali kudingeka baligxilise iqiniso leZwi likaNkulunkulu ezinhliziyweni zezingane zabo.—Duteronomi 6:6-9.
NOVEMBER 29, 2013–DECEMBER 5, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIKHULU 4-5
“Jehova Usebentisa Bafati Lababili Kute Akhulule Bantfu Bakhe”
“Ngavuka Njengenina Wesive Sema-Israyeli”
Ema-Israyeli nakeva ligama laSisera bekavele achachatele kuhle kwemhlanga usemantini. Inkholo nemasiko aseKhanani bekamabi kakhulu kangangekutsi bekunikelwa ngebantfwana futsi nemathempeli akhona abegcwele tingwadla. Sewungabona-ke kutsi bekunjani kubuswa nguSisera kanye nelibutfo lakhe. Ingoma yaDebhora isikhombisa kutsi bantfu besebasaba nekuhambahamba futsi etindzaweni letisemaphandleni besekukhala libhungane. (Tikhulu 5:6, 7) Cabanga nje kutsi kuphila besekumatima kanganani, bantfu besebabhaca emahlatsini nasetintsabeni ngenca yekutsi abakaphephi, besebesaba ngisho nekulima, nekuhamba emigwacweni lemikhulu. Besebahlala emadolobheni labiyelwe ngelubondza ngobe bebasaba kutsi nabangake nje baphume batawuhlaselwa, bamukwe bantfwababo, nebafati babo badlwengulwe.
“Ngavuka Njengenina Wesive Sema-Israyeli”
Ema-Israyeli aphila lempilo yekwesaba iminyaka lengu-20 kwaze kwaba ngulapho Jehova abona kutsi labantfu bakhe lebebangalaleli sebatimisele kuphendvuka noma kwaze kwaba ngulapho Debhora ‘avuka njengenina wesive sema-Israyeli.’ LiBhayibheli alichazi kutsi Debhora bekanabo bantfwana kodvwa lenkhulumo isitjela kutsi bekadlala indzima yekuba ngumake wema-Israyeli. Jehova bekanikete Debhora indzima yekuvikela ema-Israyeli njengamake nakavikela bantfwabakhe. Jehova watjela Debhora kutsi acele Bharaki indvodza lenesibindzi futsi lebeyisikhulu kutsi iyokulwa naSisera aphindze ayinikete ticondziso.—Tikhulu 4:3, 6, 7; 5:7.
“Ngavuka Njengenina Wesive Sema-Israyeli”
Jayeli bekufanele asheshe. Kwekucala wamlungiselela indzawo yekulala. Sisera watjela Jayeli kutsi nangabe kwenteka kuba nemuntfu lomfunako angacali asho kutsi ukhona. Ngako Jayeli wambonya ngengubo futsi nakacela emanti wamniketa lubisi. Sisera walala watsi saka! Jayeli wesuka watsatsa sikhonkhwane selithende kanye nesandvo, wanyonyoba waya ngasenhloko yaSisera. Nyalo besekufanele acedze ngalesitsa saJehova. Kube bekangaciniseki ngaloko lebekafuna kukwenta bekangase abe sengotini. Kungenteka wacabanga ngekuhlupheka kwebantfu baNkulunkulu lobesekutsetse iminyaka leminyenti. Kungenteka futsi wacabanga ngekutsi leli litfuba lekulwela Jehova. LiBhayibheli alisitjeli kutsi bekacabangani. Lesikwatiko nje kutsi Sisera wabulawa.—Tikhulu 4:18-21; 5:24-27.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 1/15 25 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi YabaHluleli
5:20—Izinkanyezi zamlwela kanjani uBharaki zisezulwini? IBhayibheli alisho ukuthi lokhu kwakuhilela usizo lwezingelosi yini, noma ukuwa kwezinto emkhathini okwabhekwa izihlakaniphi zikaSisera njengokusho inhlekelele, noma mhlawumbe izibikezelo zezinkanyezi ezikhohlisa uSisera. Nokho, ngokungangabazeki uNkulunkulu wangenela ngandlela-thile.
DECEMBER 6-12, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIKHULU 6-7
“Hamba Ngalamandla Lonawo”
w02-ZU 2/15 6-7
Izimiso ZikaNkulunkulu Zingakuzuzisa
Ngaphezu kwalokho, ngemva kokuba uJehova enze ukuba uGideyoni anqobe, abantu bakwa-Efrayimi baqala ukuxabana naye. Wasabela kanjani uGideyoni? Ingabe ukunqoba kwase kumkhukhumezile wazibona ebalulekile? Lutho. Wagwema inhlekelele ngokunikeza impendulo ethambile. “Ngenzeni mina, uma kulinganiswa nokwenu na?” UGideyoni wayethobekile ngengqondo.—AbAhluleli 8:1-3.
w05-ZU 7/15 16 ¶3
“Inkemba KaJehova NekaGideyoni!”
Yeka indlela abakwaMidiyani abethuka ngayo manje! Ngokuphazima kweso, ukuthula kuphela ngokuphahlazwa kwezimbiza ezingu-300, nokushaywa kwezimpondo ezingu-300 kanye nokumemeza kwamadoda angu-300. Njengoba beshaqiswe ikakhulu amazwi amemezayo, athi “inkemba kaJehova nekaGideyoni!,” abakwaMidiyani baqala ukukhala ube mkhulu nakakhulu umsindo. Kuleyo nxushunxushu, akunakwenzeka ngabo ukuba bahlukanise umuntu wangakubo esitheni. Abangu-300 bama phuhle ezindaweni ababelwe kuzo njengoba uNkulunkulu ebangela ukuba izitha zigwazane zodwa. Ikamu liyangquzulwa, akekho ophunyukayo futhi abasele bayabulawa okuhilela ukususwa ngokuphelele kosongo lwabakwaMidiyani. Ekugcineni ukubuswa osekuthathe isikhathi eside nokunonya kuyaphela.—AbaHluleli 7:19-25; 8:10-12, 28.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 1/15 26 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi YabaHluleli
6:25-27. UGideyoni wasebenzisa ukuqonda ukuze angathukuthelisi abaphikisi bakhe ngokungadingekile. Lapho sishumayela izindaba ezinhle, kumelwe siqaphele ukuba singacasuli abanye ngokungadingekile ngendlela esikhuluma ngayo.
DECEMBER 13-19, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIKHULU 8-9
“Kutfobeka Kuncono Kunekutigcabha”
w00-ZU 8/15 25 ¶3
Ukusingatha Kanjani Ukungaboni Ngaso Linye?
UGideyoni, owayebambene ngezihluthu nabakwaMidiyani, wacela usizo esizweni sakwa-Efrayimi. Nokho, ngemva kwempi, u-Efrayimi wakhononda kakhulu kuGideyoni ngokuthi wayengambizanga ekuqaleni kwempi. Ukulandisa kuthi ‘wazama ngamandla ukuxabana naye.’ UGideyoni waphendula ngokuthi: “Ngenzeni mina, uma kulinganiswa nokwenu na? Ukukhothoza kwabakwa-Efrayimi akukuhle yini kunokuvuna umvini kwama-Abiyezeri na? UNkulunkulu unikele esandleni senu izikhulu zakwaMidiyani, o-Orebi noZebi; mina benginamandla okwenzani, uma kulinganiswa nokwenu, na?” (AbAhluleli 8:1-3) Ngamazwi akhethwe kahle nazolile, uGideyoni wagwema lokho okwakungaba yimpi eyinhlekelele phakathi kwezizwe. Kungenzeka ukuthi abesizwe sakwa-Efrayimi babezazisa futhi beziqhenya. Nokho, lokho akuzange kuvimbele uGideyoni ukuba alwele ukwenza kube nomphumela onokuthula. Ingabe singenza okufanayo?
Kusebalulekile Yini Kutfobeka?
15 Gideyoni usibonelo lesihle semuntfu lobekatfobekile. Ngesikhatsi ingelosi ibonakala kuye kwekucala, wavuma kutsi bekabuya emndenini lophansi nekutsi bekangakahlakaniphi. (Khu. 6:15) Kodvwa ngemuva kwekwemukela sabelo lebesivela kuJehova, Gideyoni waciniseka kutsi uyakuva loko Jehova bekafuna kutsi akwente futsi wetsembela kuye kuze amcondzise njengoba enta lesabelo. (Khu. 6:36-40) Nanobe Gideyoni bekanesibindzi, wenta tintfo ngekuhlakanipha. (Khu. 6:11, 27) Akazange abuke lesabelo lebekaniketwe sona njengelitfuba lekutitfolela ludvumo. Kunaloko, ngekushesha nje ngemuva kwekwenta lesabelo, wabuyela ekhaya.—Khu. 8:22, 23, 29.
w08-ZU 2/15 9 ¶9
Hamba Ngezindlela ZikaJehova
9 Ukuze sibe abangane bakaNkulunkulu, kumelwe sibe ‘abathobekile engqondweni.’ (1 Pet. 3:8; IHu. 138:6) Ukubaluleka kokuthobeka sikubona kubaHluleli isahluko 9. Indodana kaGideyoni, uJothamu, yathi: “Kwathi ngesinye isikhathi imithi yahamba yayozigcobela inkosi.” Kuleso sahluko, kwakhulunywa ngomuthi womnqumo, umkhiwane nomvini. Le mithi yayimelele abantu ababefaneleka, kodwa abangazange bafune ukubusa ama-Israyeli akubo. Kodwa ijikijolo—elisetshenziselwa nje ukubasa—lamelela ubukhosi buka-Abhimeleki oqhoshayo, umbulali owayeshabashekela ukubusa abanye. Nakuba ‘azenza isikhulu phezu kuka-Israyeli iminyaka emithathu,’ washeshe wafa. (AbaHl. 9:8-15, 22, 50-54) Yeka ukuthi kungcono kangakanani ukuba ‘othobekile engqondweni’!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 753 ¶1
Sidziya, I
Nanobe Gideyoni bekanetinhloso letinhle tekukhumbula lilanga Jehova lasita ngalo ema-Israyeli kutsi ancobe futsi advumise Nkulunkulu, kodvwa lesidziya “saba lugibe kuGideyoni nasendlini yakhe,” ngobe ema-Israyeli awetsembekanga kuNkulunkulu ngekutsi akhonte lesidziya. (Tik 8:27) Nobe kunjalo, liBhayibheli alisho kutsi Gideyoni wasikhonta lesidziya; futsi ngalokwehlukile, umphostoli Pawula umbala kulabo ‘belifu lelikhulu’ letikhonti taJehova letetsembekile letaphila ngaphambi kwelikhulu lekucala.—Heb 11:32; 12:1.
DECEMBER 20-26, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIKHULU 10-12
“Jaftha Bekayindvodza Lenebuhlobo Lobuhle NaJehova”
Kwetsembeka Kungasenta Semukeleke KuNkulunkulu
9 Kungenteka sibonelo saJosefa naso samsita Jeftha. Mhlawumbe wafundza indlela Josefa lakhombisa ngayo umusa kubomnakabo ngisho nobe bebamenyanya. (Genesisi 37:4; 45:4, 5) Kungenteka kucabanga ngalesibonelo kwasita Jeftha kutsi ente ngendlela leyajabulisa Jehova. Loko bomnakabo labakwenta kwamvisa buhlungu kakhulu. Kodvwa kulwela ligama laJehova ngiko lobekubaluleke kakhulu kuJeftha kwendlula indlela labekativa ngayo. (Tikhulu 11:9) Abetimisele kwetsembeka kuJehova. Simo sakhe sengcondvo samenta wabusiswa yena nema-Israyeli.—Hebheru 11:32, 33.
it-2-E 27 ¶2
Jeftha
Jeftha, bekayindvodza lebeyikhuluma ngetento, lengazange iphotise maseko kute ibe ngumholi lonemandla. Watfumela umlayeto enkhosini yema-Amoni, kute avete kutsi ema-Amoni bewahlasele live lakhe. Lenkhosi yaphendvula ngekutsi itsi ema-Israyeli atsatsa live layo. (Tik 11:12, 13) Kulesimo Jeftha wativeta kutsi akasuye umuntfu loneludlame nobe lisotja lelingakafundziseki, kodvwa wativeta njengemuntfu lofundza umlandvo ikakhulukati endleleni Nkulunkulu bekasebentelana ngayo nebantfu bakhe. Jeftha waveta kutsi loko ema-Amoni bewakusho bekungasilo liciniso, ngekutsi (1) ema-Israyeli awazange awahlasele ema-Amoni, bakaMowabi nebaka-Edomu (Tik 11:14-18; Dut 2:9, 19, 37; 2Khr 20:10, 11); (2) ema-Amoni bewangakalitsatsi lelive ngesikhatsi ema-Israyeli ancoba, ngobe belisetandleni temaKhenani kanye nema-Amori futsi Nkulunkulu wanikela Sihoni inkhosi yawo kanye nelive lakhe kuma-Israyeli; (3) ema-Amoni awazange awabangise ema-Israyeli indzawo yawo eminyakeni lengu-300 leyendlulile, pho nyalo awabangisa ngasiphi sizatfu ema-Israyeli?—Tik 11:19-27.
it-2-E 27 ¶3
Jeftha
Jeftha wayingenela lendzaba ngesikhatsi akhombisa kutsi itsintsa indzaba lemayelana nekukhonta. Waveta kutsi Jehova Nkulunkulu waniketa ema-Israyeli lelive ngenca yaleso sizatfu watsi labo labakhonta nkulunkulu wemanga angeke batfole ngisho nalencane indzawo. Watsi Khemoshi ngunkulunkulu wema-Amoni. Labanye bebacabanga kutsi loku bekuliphutsa. Kodvwa nanobe ema-Amoni bewanaMilkhomi longunkulunkulu wabo, nesive sakaMowabi sinaKhemoshi nkulunkulu waso, letive letihlobene betikhonta bonkulunkulu labanyenti. Solomoni waze wona ngekutsi aletse kukhonta Khemoshi ka-Israyeli ngenca yebafati bakhe bakuletinye tive. (Tik 11:24; 1Ks 11:1, 7, 8, 33; 2Ks 23:13) Ngetulu kwaloko, ligama lelitsi “Khemoshi” lingahle lisho “Kuncoba, nobe Umuntfu loncobako,” ngekusho kwaletinye tati. (Buka Gesenius’s Hebrew and Chaldee Lexicon, lehunyushwe ngu-S. Tregelles, 1901, p. 401.) Kungenteka Jeftha wamnaka lonkulunkulu ngobe ema-Amoni bewamncoma ngenca yekutsi bekancoba labanye aphindze abanikete indzawo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 26
Jeftha
Jeftha Indvodzana Letelwe Ngalokusemtsetfweni. Make waJeftha ‘abeyingwadla,’ kodvwa loko akusho kutsi Jeftha watalwa ngalokungekho emtsetfweni. Make wakhe bekayingwadla ngaphambi kwekutsi ashade abe ngumfati wesibili waGileyadi, njengobe nje naRahabi bekayingwadla, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi washada naSalmoni. (Tik 11:1; Jos 2:1; Mat 1:5) Lobunye bufakazi lobuveta kutsi Jeftha bekangasiyo indvodzana letelwe ngalokungekho emtsetfweni kutsi bomnakabo labatalwa ngumfati waGileyadi wekucala bamcosha kute angalitfoli lifa lababe wakhe. (Tik 11:2) Ngekuhamba kwesikhatsi wemukeleka ngobe waba ngumholi wemadvodza akaGileyadi (lebekubonakala shengatsi bomnakaboJeftha bekungibo lebebabalulekile). (Tik 11:11) Ngetulu kwaloko, wentela Nkulunkulu umhlatjelo ethendeni lekukhontela. (Tik 11:30, 31) Jeftha bekangeke atente letintfo leti kube bekuyindvodzana letelwe ngalokungekho emtsetfweni, ngobe uMtsetfo bewutsi: “Kute nendvodzana letelwe ngalokungekho emtsetfweni lengaba yincenye yesive saJehova. Ngisho nebantfwana bayo besitukulwane sayo selishumi ngeke babe yincenye yalesive saJehova”—Dut 23:2.
DECEMBER 27–JANUARY 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIKHULU 13-14
“Yini Batali Labangayifundza KuManowa Nakumkakhe?”
Batali—Ceceshani Bantfwana Benu Kusukela Basetinswane
Ase ucabange ngendzaba yaDani lobekabitwa ngekutsi nguManowa, labehlala edolobheni laseSora ka-Israyeli wasendvulo. Ingilosi yaJehova yatjela umfati waManowa lobekayinyumba kutsi abetawutala umntfwana wemfana. (Khu. 13:2, 3) Manowa lowetsembekile nemfati wakhe abazange bakungabate loko, bajabula kakhulu. Nanobe kunjalo, bebakhatsatekile ngaletinye tintfo letibalulekile. Ngako Manowa wathantaza: “Awu, Simakadze, ngiyakuncenga kutsi mane lowo muntfu waNkulunkulu lomtfumele lapha kitsi aphindze abuye atesifundzisa kutsi lomfana lotawutalwa sitamkhulisa kanjani.” (Khu. 13:8) Manowa nemfati wakhe bebakhatsateke ngekutsi batamkhulisa njani umntfwana wabo. Ngalokungangabateki bafundzisa indvodzana yabo Samsoni imitsetfo yaNkulunkulu futsi imetamo yabo yaphumelela. LiBhayibheli litsi: ‘Umoya waSimakadze wacala kumnyakatisa [Samsoni].’ Umphumela waloko waba kutsi Samsoni ente imisebenti yemandla njengalomunye wetikhulu taka-Israyeli.—Khu. 13:25; 14:5, 6; 15:14, 15.
w05-ZU 3/15 25-26
USamsoni Unqoba Ngamandla KaJehova!
Njengoba uSamsoni ayeqhubeka ekhula, “uJehova waqhubeka embusisa.” (AbaHluleli 13:24) Ngolunye usuku uSamsoni waya kuyise nonina wafike wathi: “Kukhona owesifazane engimbonile eThimna emadodakazini amaFilisti, manje ngithatheleni yena abe ngumkami.” (AbaHluleli 14:2) Cabanga ngendlela okwabashaqisa ngayo lokho. Esikhundleni sokuba ikhulule ama-Israyeli kubacindezeli, indodana yabo ifuna ukwenza ubuhlobo nabacindezeli ngokushada nendodakazi yabo. Ukuthatha umfazi okhulekela onkulunkulu bamaqaba kwakungqubuzana noMthetho kaNkulunkulu. (Eksodusi 34:11-16) Ngenxa yalokho, abazali bayenqaba: “Yingoba engekho yini owesifazane phakathi kwamadodakazi abafowenu naphakathi kwabo bonke abantu bakithi, ukuba uze uyothatha umfazi kumaFilisti angasokile?” Nakuba kunjalo, uSamsoni uyaphikelela athi kuyise: “Ngithathele yena nje, ngoba nguye kanye olungile emehlweni ami.”—AbaHluleli 14:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 3/15 26 ¶1
USamsoni Unqoba Ngamandla KaJehova!
KuSamsoni, ‘wayelungile’ ngayiphi indlela lona wesifazane ongumFilisti? I-Cyclopedia kaMcClintock noStrong ayisikiseli ukuthi “wayenguphuma langa sikothe, enogazi futhi eyisimomondiya, kodwa wayelungile ngenxa yenjongo ethile noma ngomqondo othile.” Ngenxa yayiphi injongo? AbaHluleli 14:4 bachaza ukuthi uSamsoni “wayefuna ithuba lokulwa namaFilisti.” USamsoni wayemthandela lokho lona wesifazane. Njengoba uSamsoni ayekhula eba yindoda, “umoya kaJehova wamqhuba,” noma wamshukumisela ukuba enze okuthile. (AbaHluleli 13:25) Ngakho, ngumoya kaJehova owashukumisa uSamsoni ukuba enze isicelo sokuthola umfazi esizweni esingalindelekile futhi yiwo owawumshukumisa phakathi naso sonke isikhathi lapho ayengumahluleli kwa-Israyeli. Ingabe uSamsoni walithola ithuba ayelifuna? Okokuqala, ake sihlole indlela uJehova amqinisekisa ngayo ukuthi uyomsekela.