Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JULY 4-10
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 SAMUWELI 18-19
“Bhazilayi Usibonelo Lesihle Sekutfobeka”
w07-ZU 7/15 14 ¶5
UBharizilayi—Indoda Eyayikwazi Ukulinganiselwa Kwayo
Akungatshazwa ukuthi uDavide wayelwazisa kakhulu usizo lukaBharizilayi. Akubonakali sengathi inkosi yayimane nje ifuna ukubonga uBharizilayi ngokumsiza ngezinto ezithile ayezidinga. UBharizilayi ocebile wayengaludingi lolo sizo. Kungenzeka ukuthi uDavide wayefuna ukuba le ndoda esikhulile ibe ilungu lasebukhosini ngenxa yezimfanelo zayo ezinhle. Ukuba kukaBharizilayi yilungu lasebukhosini kwakuyoba ilungelo elikhulu, kumbeke emathubeni okuthola izinzuzo zokuba umngane wenkosi.
w07-ZU 7/15 14 ¶7
UBharizilayi—Indoda Eyayikwazi Ukulinganiselwa Kwayo
Esinye isizathu okungenzeka senza uBharizilayi wanquma ngendlela anquma ngayo ukuthi wayesekhulile futhi enokulinganiselwa okuhambisana nokuguga. Kungenzeka ukuthi uBharizilayi wayenomuzwa wokuthi wayengeke esaphila isikhathi eside. (IHubo 90:10) Wayenze konke ayengakwenza ukuze asekele uDavide, kodwa futhi wayekwazi ukulinganiselwa ayenakho njengoba ayesekhulile. UBharizilayi akazange avumele ukucabanga ngesikhundla nodumo ukuba kumenze angabhekani namaqiniso futhi angacabangeli amandla akhe. Ngokungafani no-Absalomu owayefuna ukuvelela, uBharizilayi wahlakanipha wabonisa ukuthobeka.—IzAga 11:2.
w07-ZU 7/15 15 ¶1-2
UBharizilayi—Indoda Eyayikwazi Ukulinganiselwa Kwayo
Le ndaba kaBharizilayi igcizelela isidingo sokulinganisela. Akufanele senqabe ilungelo lenkonzo noma sigweme ukuzama ukulithola ngoba singafuni ziphazamiso noma sinomuzwa wokuthi asinakukwazi ukuthwala imithwalo yemfanelo. UNkulunkulu angasisiza lapho sintula khona uma sincika kuye ukuze sithole amandla nokuhlakanipha.—Filipi 4:13; Jakobe 4:17; 1 Petru 4:11.
Ngakolunye uhlangothi, kudingeka sikuvume ukulinganiselwa kwethu. Ngokwesibonelo, kungenzeka ukuthi kakade umKristu umatasa kakhulu ngezinto ezingokomoya. Uyaqaphela ukuthi uma amukela amalungelo engeziwe, angase angayifezi kahle imithwalo yakhe yemfanelo engokomBhalo enjengokunakekela umkhaya wakhe. Esimweni esinjalo, ukwenqaba amanye amalungelo bekungeke yini kube inkomba yokuthobeka nokulinganisela?—Filipi 4:5; 1 Thimothewu 5:8.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Ligijime ‘Ulicedze Libanga Lakho’
19 Nangabe unebutsakatsaka lobutsite futsi uva shengatsi bantfu abasicondzi simo lokuso, lokwenteka kuMefiboshethi kungakukhutsata. (2 Sam. 4:4) Mefiboshethi bekakhubatekile, futsi iNkhosi Davide beyimphatsa kabi. Kute lokubi Mefiboshethi lebekakwentile kuze kwenteke tintfo letimbi kuye. Nobe kunjalo, akazange atfukutsele, bekajabula ngetintfo letinhle lebetenteka kuye. Bekajabula ngendlela Davide lebekamphatse kahle ngayo esikhatsini lesendlulile. (2 Sam. 9:6-10) Ngesikhatsi Davide amphatsa kabi, wetama kucabangisisa ngalesimo. Akazange avumele liphutsa laDavide kutsi limtfukutselise futsi akazange amsole Jehova ngalobekwentiwe nguDavide. Mefiboshethi wanaka loko lebekangakhona kukwenta kuze asekele iNkhosi lebeyibekwe nguJehova. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) Jehova wenta kutsi sibonelo lesihle saMefiboshethi sibhalwe eVini Lakhe kuze sizuze.—Rom. 15:4.
JULY 11-17
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 SAMUWELI 20-21
“Jehova UnguNkulunkulu Lowehlulela Ngekulunga”
it-1-E 932 ¶1
Gibeyoni
Kuyo yonkhe iminyaka, bantfu bakaGibeyoni bachubeka baphila futsi bakhona ngisho nobe iNkhosi Sawula yenta lichinga lekubacotfula. Nanobe kunjalo, bantfu bakaGibeyoni balindzela Jehova ngesineke kutsi akuvete ebaleni lokungalungi lokwenteka kubo. Ngako Jehova wenta kutsi kube nendlala leyatsatsa iminyaka lemitsatfu ngesikhatsi kubusa Davide. Ngemuva kwekutsi abute kuJehova futsi atfole kutsi kulendzaba kunelicala lengati, Davide wabese ukhuluma nebantfu bakaGibeyoni kuze atfole kutsi yini lebeyingentiwa kuze kulungiswe lesimo. Bantfu bakaGibeyoni batsi kuye “lena akusiyo indzaba yelisiliva nobe yeligolide,” ngobe ngekusho kweMtsetfo, kute inhlawulo lengahlenga kuphila kwembulali. (Num 35:30, 31) Baphindze babona kutsi bebangeke babulale umuntfu ngaphandle kwekutsi batfole imvume lesemtsetfweni. Ngako-ke, ngemuva kwekutsi Davide ababute kutsi bafunani, bacela kutsi kuletfwe kubo “emadvodzana” aSawula langu-7. Liciniso likutsi lelicala lengati belikuSawula nendlu yakhe. Nanobe bekunguye lowahamba embili kulesento sekubulala, kodvwa ‘nemadvodzana’ akhe kungenteka nawo aba nesandla kuloko. (2Sa 21:1-9) Lesento lesi besingasho kutsi emadvodzana afela tono tabobabe wawo, (Dut 24:16) kodvwa loku bekusijeziso lesikhombisa kulunga lesihambelana nemtsetfo lotsi “kwenanwe kuphila ngekuphila.”—Dut 19:21.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Labadzala LabangemaKhristu—‘Babambisene Natsi Ekujabuleni Kwetfu’
14 Njengebantfu baJehova senta umsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe ngisho nobe Sathane nemasekela akhe basilinga ngaletinye tikhatsi. Labanye betfu bake babukana netinkinga letinkhulu, kodvwa ngekwetsembela kuJehova, siyakhona kuba nesibindzi sekumelana nato siphindze sitincobe. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi, kulwa nekucindzetelwa tinkinga talomhlaba kusicedza emandla kusishiye site litsemba. Njengobe sikuleso simo sekuphelelwa ngemandla, sisuke site emandla futsi sisengotini yekucindzetelwa tinkinga lebesingakhona kutincoba. Etikhatsini letinjalo, kusekelwa lesikutfola kulomdzala kungasisita siphindze sijabule sibe nemandla, njengobe lokuhlangenwe nako kwalabanye kukhombisa. Lihlahlandlela leliseminyakeni yabo-60 budzala, latsi: “Eminyakeni leminyenti leyendlulile, ngacala kungativa kahle futsi ngingasakhoni nekwenta umsebenti wekushumayela. Lomunye lomdzala welibandla wabona kutsi ngite emandla wase uta kimi. Wangikhutsata kakhulu asebentisa emavi lasekelwe eBhayibhelini. Ngakusebentisa loko langitjela kona, futsi ngazuza kakhulu.” Lichubeka litsi: “Lona lomdzala wakhombisa kutsi unelutsandvo ngekutsi anake simo lebengikuso aphindze angisite.” Kuliciniso kutsi kujabulisa kakhulu kwati kutsi sinalabadzala labahlale basinakile futsi labahlale bakulungele ‘kusilekelela,’ njenga-Abishayi.
JULY 18-24
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 SAMUWELI 22
“Yetsembela KuJehova Kute Akusite”
cl-ZU 19 ¶11
‘Ungasondela’ Ngempela Yini “KuNkulunkulu”?
11 Kukodwa ukufunda ukuthi uNkulunkulu “unamandla amakhulu.” (Isaya 40:26) Kanti kungokunye ukufunda indlela akhulula ngayo u-Israyeli wanqamula uLwandle Olubomvu, wabe esesisekela leso sizwe ehlane iminyaka engu-40. Ungawabona ngeso lengqondo amanzi agubhayo ehlukana phakathi. Ungasibona lesi sizwe—mhlawumbe esinabantu abangu-3 000 000—sihamba emhlabathini owomile, amanzi ajiyile emi ngapha nangapha njengezindonga ezinkulu. (Eksodusi 14:21; 15:8) Ungabubona ubufakazi bokunakekela kukaNkulunkulu nesivikelo saKhe ehlane. Kwaphuma amanzi edwaleni. Emhlabathini kwavela ukudla okufana nembewu emhlophe. (Eksodusi 16:31; Numeri 20:11) UJehova lapha akembuli nje kuphela ukuthi unamandla kodwa nokuthi uwasebenzisela ukusiza abantu bakhe. Akududuzi yini ukwazi ukuthi imithandazo yethu ikhuphukela kuNkulunkulu onamandla ‘oyisiphephelo nezikhwepha kithi, usizo olutholakala ngokushesha ngesikhathi sokucindezeleka’?—IHubo 46:1.
w10-ZU 6/1 26 ¶4-6
“Uyokwenza Ngobuqotho”
Ake siwahlolisise la mazwi kaDavide. Igama lesiHebheru elihunyushwa ngokuthi ‘ukwenza ngobuqotho’ lingahunyushwa nangokuthi “ukwenza ngomusa wothando.” Ubuqotho bangempela busekelwe othandweni. UJehova ubabonisa uthando labo abaqotho kuye.
Phawula futhi ukuthi ubuqotho abuwona nje umzwelo; bubonakaliswa ngezenzo. UJehova wenza ngobuqotho, njengoba uDavide azibonela ngokwakhe. Phakathi nezikhathi ezazicindezela kakhulu ekuphileni kwale nkosi ethembekile, uJehova wayisekela, wayivikela futhi wayiqondisa ngobuqotho. UDavide owayenomoya wokwazisa wambonga uJehova ngokumophula “entendeni yesandla sazo zonke izitha zakhe.”—2 Samuweli 22:1.
Amazwi kaDavide asitshela ukuthini? UJehova akashintshashintshi. (Jakobe 1:17) Akayiguquguquli imithetho yakhe futhi uzifeza ngaso sonke isikhathi izithembiso zakhe. Kwelinye lamahubo akhe, uDavide wabhala: “UJehova . . . ngeke abashiye abaqotho bakhe.”—IHubo 37:28.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Tfutfukisa Umoya Wekuba Ngulomncane
7 Sibonelo saNkulunkulu sekutfobeka samtsintsa kakhulu umhlabeli Davide. Wahlabela kuJehova watsi: “Ungihlomisa ngesihlangu sensindziso yakho; utehlisa wena kuze uphakamise mine.” (2 Sam. 22:36) Bonkhe bukhulu Davide labenabo ka-Israyeli abebubhekisa ekutitfobeni kwaJehova—kugobondzela nobe kutehlisa kwaNkulunkulu kute amnake. (Hla. 113:5-7) Kwehlukile yini kitsi? Ukhona yini kitsi lonebuntfu, emakhono nemalungelo ‘langazange awaphiwe’ nguJehova? (1 Khor. 4:7) Umuntfu lotiphatsa njengalomncane uba ‘ngulomkhulu’ ngekutsi uba yinceku yaJehova leligugu. (Luk. 9:48) Ase sibone kutsi kwenteka njani loko.
JULY 25-31
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 SAMUWELI 23-24
“Kupha Kwakho Kungumhlatjelo Yini?”
it-1-E 146
Arawuna
Arawuna wanikela ngelibala, tinkhomo kanye netinkhuni lobekutawentiwa ngato umhlatjelo ngaphandle kwekutsi afune kubhadalwa, kodvwa Davide watsi yena utatibhadalela letintfo. Kulandzisa lokuku-2 Samuweli 24:24 kukhombisa kutsi Davide watsenga lelibala lekubhulela kanye netinkhomo ngemashekeli elisiliva langu-50 (R1709) Nanobe kunjalo, umbhalo wa-1 Tikhronike 21:25 utsi Davide wabhadala lelibala ngemashekeli eligolide langu-600 (R1 196 399). Umbhali waSamuweli Wesibili ukhuluma kuphela ngekutsengwa kwendzawo yeli-al’thare netintfo lebetitawusetjentiselwa kwenta imihlatjelo futsi kubonakala shengatsi lemali beyifaka ekhatsi letintfo leti kuphela. Ngakulokunye umbhali weTikhronike Tekucala ukhuluma ngelithempeli kanye nendzawo lapho bekutakwakhiwa lelithempeli khona ngekuhamba kwesikhatsi, kuhlanganise netintfo lebetitawutsengwa kuze lakhiwe. (1Tk 22:1-6; 2Tk 3:1) Kubonakala shengatsi lamashekeli eligolide langu-600 atsenga lendzawo lenkhulu lapho bekutawukwakhiwa khona lelithempeli hhayi lendzawo lencane yeli-al’thare lelakhiwa nguDavide.
Fundza Lokutsite ‘Eluhlakeni Lweliciniso’
8 Kukhetsa silwane lesikahle sekunikela bekungasiyo inkinga nangabe umnikelo wemIsrayeli bewentiwa ngekutsitsandzela kute kuvetwe kubonga kuJehova, mhlawumbe loko akwente ngemnikelo wekushiswa ngobe afuna kwemukelwa nguye. Lesikhonti besitawujabula ngekuniketa Jehova lokuncono kakhulu kwaso. Lamuhla, emaKhristu awayenti iminikelo lebhalwe eMtsetfweni waMosi njengema-Israyeli, kodvwa ayenta ngekutsi anikele ngesikhatsi sawo, emandla kanye nemali yawo kute akhonte Jehova. Umphostoli Pawula wakhuluma ‘ngemilomo levumako’ yelitsemba lemaKhristu kanye ‘nekungayekeli kwenta lokuhle nekuhlephulelana loko lesinako,’ njengeminikelo lejabulisa Nkulunkulu. (Heb. 13:15, 16) Indlela bantfu baJehova labahlanganyela ngayo emisebentini lenjalo iveta kutsi bakubonga kangakanani loko Nkulunkulu labanikete kona. Ngaleso sizatfu, kunekufanana esimeni sengcondvo salabo labahlanganyela emisebentini yebuKhristu lamuhla kanye nesalabo labebenta iminikelo yekutitsandzela etikhatsini tasendvulo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 5/15 19 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wesibili
23:15-17. UDavide wayewuhlonipha ngokujulile umthetho kaNkulunkulu ophathelene nokuphila kanye negazi kangangokuthi kulesi senzakalo, wenqaba ngisho nokwenza into eyayifana nokwephula lowo mthetho. Kumelwe sihlakulele leso simo sengqondo ngayo yonke imiyalo kaNkulunkulu.
AUGUST 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 1-2
“Uyafundza Yini Emaphutseni Akho?”
it-2-E 987 ¶4
Solomoni
Ngesikhatsi beva umsindvo wemintjingo eGihoni futsi ungavakali khashane, nebantfu bamemeta batsi: “Lunwele loludze Nkhosi Solomoni!” Adoniya kanye nebantfu labekanabo bafikelwa kwesaba lokukhulu futsi babaleka. Solomoni wakhombisa kutsi kubusa kwakhe bekutawuletsa kuthula ngekutsi ale kutiphindziselela nakatsatsa bukhosi, ngobe loko bekutawukona kubusa kwakhe. Kungenteka Solomoni ngabe wabulawa kube bekaseticatfulweni ta-Adoniya, bese kutsi Adoniya abe sesikhundleni saSolomoni. Adoniya wabaleka wayobhaca endzaweni levikelekile, ngako Solomoni watfumela bantfu kutsi bamlandze ete kuye. Solomoni wamkhulula watsi abuyele ekhaya lakhe, wamtjela kutsi bekatawuchubeka aphila nangabe atiphetse kahle, kodvwa nangabe atfolakala ente lokubi, kutawufanele afe.—1Ks 1:41-53.
it-1-E 49
Adoniya
Ngemuva kwekufa kwaDavide, Adoniya waya kuBhatisheba wamncenga kutsi abe ngumkhulumeli wakhe acele iNkhosi Solomoni kutsi imnikete Abishagi lobekanakekela Davide kuze abe ngumfati wakhe. Emavi a-Adoniya latsi “bukhosi bekufanele bube bami futsi onkhe ema-Israyeli bekalindzele kutsi ngibe yinkhosi,” achaza kutsi Adoniya weva shengatsi umukwe lilungelo lakhe lekuba yiNkhosi ngisho nobe bekati kutsi Nkulunkulu wafaka sandla kulendzaba. (1 Ks 2:13-21) Nanobe sicelo sakhe asenta ngobe alahlekelwa bukhosi, kodvwa loko kwamveta kutsi abesolo anesifiso lesikhulu sekuba yiNkhosi, njengobe umtsetfo wasendvulo etindzaweni taseMphumalanga bewuveta kutsi bafati beNkhosi nemaphovela akhe bebatsatfwa nguloyo lobekatawutsatsa bukhosi naseyifile leNkhosi. (Catsanisa na-2Sa 3:7; 16:21.) Ngenca yalesicelo lesentiwa ngu-Adoniya asebentisa Bhatisheba, Solomoni wakhipha umyalo wekutsi kubulawe Adoniya, futsi loko kwenteka njengobe Solomoni atfumela Bhenaya kutsi akwente loko.—1Ks 2:22-25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 7/1 30 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Okuqala
2:37, 41-46. Akuve kuyingozi ukucabanga ukuthi ungaphula umthetho kaNkulunkulu kodwa ungajezi! Labo ngamabomu abaphambukayo baphume ‘endleleni enyinyekile eholela ekuphileni’ bayovuna imiphumela yaleso sinqumo sabo esingahlakaniphile.—Mathewu 7:14.
AUGUST 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 3-4
“Kubaluleka Kwekuhlakanipha”
Solomoni, Usibonelo Lesihle Yini Kuwe Nobe Usecwayiso?
4 Ngesikhatsi Solomoni acala kubusa, Nkulunkulu wabonakala kuye ngeliphupho, wamtjela kutsi acele nobe ngabe yini. Ngesizatfu sekutsi Solomoni bekacaphela kutsi bekete lokuhlangenwe nako lokwenele, wacela kuhlakanipha. (Fundza 1 Emakhosi 3:5-9.) Ajatjuliswa kutsi lenkhosi beyicele kuhlakanipha esikhundleni sebunjinga kanye neludvumo, Nkulunkulu wayinika “inhlitiyo lehlakaniphile nengcondvo lehlutekile,” kanye nekuchuma. (1 Khos. 3:10-14) Njengobe Jesu asho, kuhlakanipha kwaSolomoni bekumangalisa kakhulu kangangekutsi indlovukazi yaseSheba yeva ngako futsi yatsatsa luhambo kute iyotibonela ngewayo.—1 Khos. 10:1, 4-9.
5 Tsine asikalindzeli kutsi sitfole kuhlakanipha ngalokusimangaliso. Solomoni watsi: ‘Simakadze wephana ngekuhlakanipha,’ kodvwa waphindze watsi kufanele silwe kamatima kute sikutfole. Naku lakusho: “Lalela ubambisise kuhlakanipha; inhlitiyo yakho ibe nekucondza.” Waphindze wasebentisa emavi latsi ‘sicele lwati,’ ‘silufunisise,’ futsi ‘simbe’ kuhlakanipha. (Taga 2:1-6) Kuyacaca-ke, kutsi singakutfola kuhlakanipha.
6 Kungaba kuhle kutsi utibute: ‘Ngiyasinaka yini sibonelo saSolomoni sekutsandza kuhlakanipha kwaNkulunkulu?’ Kungaciniseki ngesimo semnotfo kwente bantfu labanyenti banaka kakhulu imisebenti yabo yekutiphilisa kanye nemali, nobe bashintja tincumo tabo letimayelana neluhlobo kanye nelizinga lemfundvo lokufanele babe nayo. Kutsiwani ngawe kanye nemndeni wakho? Tincumo lenitentako tiyaveta yini kutsi nitsandza kuhlakanipha kwaNkulunkulu futsi niyakufuna? Kwenta lushintjo etintfweni lenitinakako kanye nemigomo yenu kutanivumela yini kutsi nitfole kuhlakanipha lokwengetiwe? Kuliciniso kutsi kutfola kuhlakanipha kanye nekukusebentisa kutaniletsela injabulo lehlala njalo. Solomoni wabhala: “Utakucondza kulunga, nebumsulwa, nebucotfo, ukwati nalokufanele.”—Taga 2:9.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w98-ZU 2/1 11 ¶15
UJehova UnguNkulunkulu Wezivumelwano
15 Lapho inzalo ka-Abrahama yayisihleleké njengesizwe ngaphansi koMthetho, uJehova wayibusisa ngokuvumelana nesithembiso asenza kule nzalamizi. Ngo-1473 B.C.E. uJoshuwa owalandela uMose esikhundleni, waholela u-Israyeli eKhanani. Ukwabelwa kwezizwana izwe okwalandela kwagcwalisa isithembiso sikaJehova sokunika inzalo ka-Abrahama leli lizwe. Lapho u-Israyeli ekholekile, uJehova wayefeza isithembiso sakhe sokubenza banqobe izitha zabo. Lokhu kwaba njalo ikakhulukazi phakathi nokubusa kweNkosi uDavide. Ngesikhathi sendodana kaDavide uSolomoni, kwagcwaliseka isici sesithathu sesivumelwano sika-Abrahama. “OJuda noIsrayeli babebaningi ngangesihlabathi solwandle ngobuningi, bedla, bephuza, bejabula.”—1 AmaKhosi 4:20.
AUGUST 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 5-6
“Kusebenta Ngekutikhandla Nangekutinikela”
w11-ZU 2/1 15
Ingabe Bewazi?
Umsedari waseLebhanoni wawuthandwa kakhulu ngenxa yokuthi uqinile, muhle futhi unephunga elimnandi, ingasaphathwa eyokuthi awudliwa umuhlwa. Ngakho, uSolomoni wakha ithempeli ngezinto zokwakha zezinga eliphezulu. Endulo, amahlathi ayegcwele izihlahla zomsedari ezintabeni zaseLebhanoni, kodwa namuhla kusele izihlahla ezimbalwa nje.
it-1-E 424
Umsedari
Kusetjentiswa kwetingodvo temsedari bekudzinga tisebenti letinyenti tekujuba tihlahla, kutitfutsa tiyiswe eThire nobe eSidoni leselwandle lwaseMedithera, tentiwe tibe ticumbi tihambe ngelwandle tiyiswe eJopha. Betibese tiyatfutfwa tiyiswe eJerusalema. Loko kwaphumelela ngenca yesivumelwano lesentiwa nguSolomoni naHiramu. (1Ks 5:6-18; 2Tk 2:3-10). Ngekuhamba kwesikhatsi, lomsebenti wachubeka futsi kungako kutsiwa Solomoni wenta tingodvo ‘temsedari taba tinyenti njengetihlahla temsikhamori’ ngesikhatsi sekubusa kwakhe.—1Ks 10:27; catsanisa na-Isa 9:9, 10.
it-2-E 1077 ¶1
Lithempeli
Nakahlela lomsebenti wekwakha, Solomoni wabela emadvodza langu-30 000 asesiveni saka-Israyeli, futsi bekatfumela langu-10 000 eLebanoni inyanga ngayinye. Lamadvodza bekacitsa inyanga yinye aseLebanoni bese letimbili tinyanga abe semakhaya. (1Ks 5:13, 14) Wabela emadvodza langu-70 000 lebekatfwala imitfwalo ‘lebekangasiyo incenye yebantfu baka-Israyeli’ futsi wakhetsa langu-80 000 kutsi acetule ematje etintsabeni aphindze awalungise kahle. (1Ks 5:15; 9:20, 21; 2Tk 2:2) Solomoni wabeka emadvodza langu-550 kuze engamele umsebenti wekwakha. Waphindze wabeka langu-3 300 kuze acondzise letisebenti. Kubonakala shengatsi emadvodza langu-250, bekawesive saka-Israyeli futsi langu-3 600 ‘bewangasiyo incenye yebantfu baka-Israyeli.’ (1Ks 5:16; 9:22, 23).—2Tk 2:17, 18
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
g-ZU 5/12 17, libhokisi
IBhayibheli—INcwadi Yesiprofetho Esinembile, Ingxenye 1
UKUGCINWA KWESIKHATHI OKUNEMBILE
Isibonelo sokubaluleka kokugcinwa kwesikhathi okunembile eBhayibhelini kubonakala kweyoku-1 AmaKhosi 6:1, ebhekisela esikhathini iNkosi uSolomoni eyaqala ngaso umsebenzi wokwakha ithempeli eJerusalema. Siyafunda: “Kwathi ngonyaka wamakhulu amane namashumi ayisishiyagalombili [iminyaka engu-479 egcwele] ngemva kokuba abantwana bakwa-Israyeli bephumile ezweni laseGibhithe, ngonyaka wesine [wokubusa kukaSolomoni], ngenyanga kaZivi, okungukuthi, inyanga yesibili, ngemva kokuba uSolomoni ebe yinkosi phezu kuka-Israyeli, wayakha indlu kaJehova.”
Ukulandelana kwezenzakalo ngokohlelo lwezikhathi zeBhayibheli kuthi unyaka wesine wokubusa kukaSolomoni kwakungu-1034 B.C.E. Uma sibala sihlehlela emuva ngeminyaka engu-479 kusukela ngalowo nyaka, sifinyelela onyakeni ka-1513 B.C.E. njengonyaka ama-Israyeli aqala ngawo ukufuduka.
AUGUST 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 7
“Loko Lesingakufundza Etinsikeni Letimbili”
w13-ZU 12/1 13 ¶3
‘Ezintabeni Uyokumba Ithusi’
INkosi uSolomoni yasebenzisa ithusi eliningi ekuhlobiseni ithempeli eJerusalema. Eliningi lalo laliqongelelwe uDavide uyise, elithola ezimpini ayezinqobe elwa neSiriya. (1 IziKronike 18:6-8) “Ulwandle olubunjiwe” lwethusi, okuyindishi enkulu eyayisetshenziswa ngabapristi uma begeza, lwalumumatha amalitha angu-66 000 futhi kungenzeka isisindo salo sasingamathani angu-30. (1 AmaKhosi 7:23-26, 44-46) Kwakukhona nezinsika ezimbili ezinkulukazi zethusi emnyango wethempeli. Zazingamamitha angu-8 ubude futhi zinezihloko ezingamamitha angaba ngu-2.2 ubude. Lezi zinsika zaziyimihubhe, zinezindonga ezingamasentimitha angu-7.5 ubukhulu futhi zingamamitha angu-1.7 ukuzungeza. (1 AmaKhosi 7:15, 16; 2 IziKronike 4:17) Kukushiya ubambe ongezansi ukucabanga ukuthi lingakanani ithusi elasetshenziswa ekwenzeni lezi zinto zodwa nje.
it-1-E 348
Bhowazi, II
Lenye yetinsika telitfusi letinkhulu lebeyingasenyakatfo leyamiswa ngaphambi kwelithempeli laSolomoni lelikhatimulako yabitwa ngekutsi yiBhowazi, lokungenteka kusho kutsi “Ngemandla.” Insika lebeyingaseningizimu yona yabitwa ngekutsi yiJakhini, lokusho kutsi “Shengatsi Yena [Jehova] Angayimisa Icine.” Ngako nasiwahlanganisa ndzawonye lamagama futsi siwafundza kusukela ngasekudla kuya ngesencele njengobe lenye insika ibheke emphumalanga, loku kungaveta umcondvo lotsi ‘Shengatsi [Jehova] angalimisa licine [lelithempeli] ngemandla.’—1Ks 7:15-21; buka CAPITAL.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 263
Kugeza
Labo labakhonta Jehova kufanele bahlanteke emtimbeni kuze babe ngcwele. Loku kwabonakala kahle elungiselelweni lelithende lekukhontela futsi ngekuhamba kwesikhatsi kwabonakala nasemsebentini wasethempelini. Ngesikhatsi babekwa kutsi babe baphristi, uMphristi Lophakeme Aroni kanye nemadvodzana akhe bageza ngaphambi kwekutsi bagcoke letimphahla tebuphristi. (Eks 29: 4-9; 40:12-15; Lev 8: 6, 7) Baphristi bebasebentisa emanti lasendishini yelitfusi kuze bageze tandla netinyawo emagcekeni elithende lekukhontela, futsi ngekuhamba kwesikhatsi, bebageza kulolwandle loluyindingilizi lebelilelitfusi lelincibikilisiwe ethempelini laSolomoni. (Eks 30:18-21; 40:30-32; 2Tk 4:2-6) Ngelilanga lekubuyisana, umphristi lophakeme bekageza kabili. (Lev 16:4, 23, 24) Labo lebebatsetse imbuti ya-Azazeli, lobekusele nakwentiwa imihlatjelo yetilwane, kanye nemhlatjelo wenkhomo lebovu lebewentiwa ngaphandle kwendzawo lokuhlalwa kuyo, bekudzingeka bageze imitimba yabo kanye netingubo tabo ngaphambi kwekutsi babuyele kulendzawo lokuhlalwa kuyo.—Lev 16:26-28; Num 19:2-10.
AUGUST 29–SEPTEMBER 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 8
“Umthantazo WaSolomoni Lokhombisa Kutfobeka Nalosuka Enhlitiyweni”
w09-ZU 11/15 9 ¶9-10
Thuthukisa Imithandazo Yakho Ngokutadisha IBhayibheli
9 Ukuze uNkulunkulu awuzwe umthandazo, kumelwe usuke enhliziyweni. Kweyoku-1 AmaKhosi isahluko 8, uSolomoni wathandaza ngokusuka enhliziyweni phambi kwezixuku ezazibuthene eJerusalema ngenkathi kunikezelwa ithempeli likaJehova ngo-1026 B.C.E. Ngemva kokuba umphongolo wesivumelwano ubekwe eNgcwelengcwele nefu likaJehova ligcwalise ithempeli, uSolomoni wadumisa uNkulunkulu.
10 Funda ngokucophelela umthandazo kaSolomoni futhi uphawule indlela obhekisela ngayo enhliziyweni. USolomoni wavuma ukuthi nguJehova kuphela owazi inhliziyo yomuntu. (1 AmaKh. 8:38, 39) Wona lo mthandazo ubonisa ukuthi isoni ‘esibuyela kuNkulunkulu ngayo yonke inhliziyo yaso’ singaba nethemba lokuthethelelwa. Uma abantu bakaNkulunkulu babethunjwe isitha, uJehova wayeyozizwa izicelo zabo uma inhliziyo yabo iphelele kuye. (1 AmaKh. 8:48, 58, 61) Ngokuqinisekile, imithandazo yakho kufanele isuke enhliziyweni.
w99-ZU 1/15 17 ¶7-8
Phakamisa Izandla Ezithembekile Ngomthandazo
7 Kungakhathaliseki ukuthi sithandaza obala noma ngasese, isimiso esibalulekile esingokomBhalo okufanele sisikhumbule siwukuthi kufanele sibonise isimo sengqondo sokuthobeka emithandazweni yethu. (2 IziKronike 7:13, 14) INkosi uSolomoni yabonisa ukuthobeka emthandazweni eyawenza obala lapho kunikezelwa ithempeli likaJehova eJerusalema. USolomoni wayesanda kuqeda ukwakha esinye sezakhiwo ezinhle kunazo zonke ezake zakhiwa emhlabeni. Nokho, wathandaza ngokuthobeka: “UNkulunkulu uyakuhlala impela emhlabeni na? Bheka, izulu nezulu lamazulu alinakukwanela; pho, kakhulu kangakanani lendlu encane engiyakhileyo na?”—1 AmaKhosi 8:27.
8 NjengoSolomoni, kufanele sithobeke lapho simelela abanye ngomthandazo wasobala. Nakuba kufanele sikugweme ukuzwakala sinokulunga kokuzenzisa, ukuthobeka singakubonisa ngesimo sezwi. Imithandazo yokuthobeka ayinakho ukubukisa noma ukuzenzisa. Ayenzi kunakwe lowo muntu othandazayo, kodwa yenza kunakwe Lowo okukhulunywa naye. (Mathewu 6:5) Ukuthobeka kuboniswa nayilokho esikushoyo emthandazweni. Uma sithandaza ngokuthobeka, ngeke sizwakale sengathi siphoqelela ukuba uNkulunkulu enze izinto ezithile ngendlela yethu. Kunalokho, siyonxusa uJehova ukuba enze ngendlela evumelana nentando yakhe engcwele. Umhubi wabeka isibonelo ngokubonisa isimo sengqondo esifanele lapho enxusa: “Sindisa, Jehova! ngiyakuncenga; hlahlamelisa, Jehova! ngiyakucela.”—IHubo 118:25; Luka 18:9-14.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 1060 ¶4
Lizulu
Solomoni, lowakha lithempeli eJerusalema waveta kutsi ngisho “emazulu, emazulu laphakeme kakhulu,” angeke ametfwale Nkulunkulu. (1Ks 8:27) Njengobe Jehova anguMdali wemazulu, sikhundla sakhe siphakeme kakhulu ‘libito lakhe ngilo lodvwa leliphakeme kakhulu. Bukhosi bakhe bungetulu kwemhlaba nemazulu.’ (Hl 148:13) Jehova ukala emazulu njengalapho umuntfu akala intfo ngekunweba iminwe yetandla takhe bese kutsi lentfo layikalako ibesemkhatsini wesitfupha nacikilicane. (Isa 40:12) Emavi aSolomoni akasho kutsi Jehova ute indzawo yekuhlala. Futsi awasho kutsi utfolakala kuyo yonkhe indzawo nakuyo yonkhe intfo. Loku kubonakala kahle emavini lashiwo nguSolomoni ngaJehova latsi “shengatsi ungalalela usemazulwini, indzawo lohlala kuyo,” lokungemazulu lapho kuhlala khona tidalwa temoya.—1Ks 8:30, 39.