Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
SEPTEMBER 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 9-10
“Dvumisa Jehova Ngobe Uhlakaniphile”
w99-ZU 7/1 30 ¶6
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Lapho ihlangana noSolomoni, le ndlovukazi yaqala ukumvivinya “ngezimfumbe.” (1 AmaKhosi 10:1) Igama lesiHeberu elisetshenziswe lapha lingahunyushwa ngokuthi “iziphico.” Kodwa lokhu akusho ukuthi le ndlovukazi yadlala imidlalo engasho lutho noSolomoni. Ngokuthakazelisayo, kumaHubo 49:4 kusetshenziswe igama lesiHeberu elifanayo ukuchaza imibuzo ebalulekile ephathelene nesono, ukufa nesihlengo. Khona-ke, cishe indlovukazi yaseSheba yayixoxa ngezindaba ezijulile ezazivivinya ukujula kokuhlakanipha kukaSolomoni. IBhayibheli lithi “yakhuluma naye ngakho konke okusenhliziyweni yayo.” USolomoni “wayiphendula ezindabeni zayo zonke. Kwakungekho nto eyayifihlelwe inkosi, engayitshelanga yona.”—1 AmaKhosi 10:2b, 3.
w99-ZU 11/1 20 ¶6
Lapho Ukuphana Kuvama
Imangazwe yilokho eyakuzwa neyakubona, inkosikazi yaphendula ngokuzithoba: “Zibusisiwe lezi zinceku zakho ezimi njalo phambi kwakho, zizwa ukuhlakanipha kwakho.” (1 AmaKhosi 10:4-8) Ayizange ithi izinceku zikaSolomoni ziyajabula ngenxa yokuthi zazizungezwe ingcebo—nakuba kwakunjalo. Kunalokho, izinceku zikaSolomoni zazibusisiwe ngoba zazilalela njalo ukuhlakanipha kukaSolomoni ayekunikwe uNkulunkulu. Yeka isibonelo esihle inkosikazi yaseSheba eyiso kubantu bakaJehova namuhla, abajabulela ukuhlakanipha koMdali ngokwakhe nokweNdodana yakhe, uJesu Kristu!
w99-ZU 7/1 30-31
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Ukuhlakanipha kukaSolomoni nokuchuma kombuso wakhe kwahlaba indlovukazi yaseSheba umxhwele kangangokuthi “akwabe kusabakho moya kuyo.” (1 AmaKhosi 10:4, 5) Lawa mazwi abanye bawabheka njengasho ukuthi indlovukazi “yabamba umoya.” Esinye isazi size sisikisele ukuthi yaquleka! Kungakhathaliseki ukuthi kwenzekani, lokho indlovukazi eyakubona neyakuzwa kwayimangaza. Yathi izinceku zikaSolomoni zazijabula ngokukwazi ukuzwa lokhu kuhlakanipha kwenkosi, futhi yabonga uJehova ngokubeka uSolomoni esihlalweni sobukhosi. Yabe isipha inkosi izipho ezibizayo, igolide lilodwa nje lalingamaRandi angu-247 600 000 ngokwenani lanamuhla. USolomoni naye waletha izipho, wanika le ndlovukazi “konke ekufunayo nekucelayo.”—1 AmaKhosi 10:6-13.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w08-ZU 11/1 22 ¶4-6
Ingabe Bewazi?
INkosi uSolomoni yayine-golide elingakanani?
ImiBhalo ithi uHiramu, inkosi yaseThire, yathumela amathani amane egolide kuSolomoni, indlovukazi yaseSheba yamnika inani elifanayo, kanti imikhumbi kaSolomoni yaletha amathani angaphezu kwangu-15 egolide elalivela e-Ofiri. Ukulandisa kuthi: “Isisindo segolide elaliza kuSolomoni ngonyaka owodwa sasingamathalenta egolide angamakhulu ayisithupha namashumi ayisithupha nesithupha,” noma amathani angaphezu kwangu-25. (1 AmaKhosi 9:14, 28; 10:10, 14) Ingabe lokhu kunengqondo? Yayingakanani imithombo yegolide ezikhathini zasendulo?
Umbhalo wasendulo, izazi ezithi uyiqiniso, uthi uFaro Thutmose III waseGibhithe (wangekhulu lesibili B.C.E.) waletha amathani angaba ngu-13,5 egolide ethempelini lika-Amun-Ra eKarnak. Ekhulwini lesi-8 B.C.E., inkosi yase-Asiriya uThigilati-phileseri III yathola amathani angaphezu kwamane egolide njengentela evela eThire, kanti uSarigoni II waletha inani elifanayo njengesipho sonkulunkulu baseBhabhiloni. Inkosi yaseMakedoniya uPhilip II (359-336 B.C.E.) kubikwa ukuthi wayethola amathani angaphezu kwangu-28 egolide unyaka ngamunye ezimayini zasePangaeum eThrace.
Lapho indodana kaPhilip u-Alexander Omkhulu (336-323 B.C.E.) ethumba umuzi wasePheresiya iSusa, kuthiwa wathatha amathani angaba ngu-1 180 egolide kanye namathani angaba ngu-7 000 kulo lonke elasePheresiya. Ngakho uma kuqhathaniswa nale mibiko, incazelo yeBhayibheli yegolide leNkosi uSolomoni ayilona ihaba.
SEPTEMBER 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 11-12
“Mkhetse Ngekuhlakanipha Lotoshada Naye”
Bani Seluhlangotsini LwaJehova
7 Kunyenti lesingakufundza kulokwenteka eNkhosini Solomoni. Ngesikhatsi asemncane, Solomoni bekanebuhlobo lobuhle naJehova. Nkulunkulu wamupha kuhlakanipha futsi wamniketa umsebenti wekwakha lithempeli lelihle kakhulu eJerusalema. Kodvwa Solomoni walahlekelwa buhlobo lobuhle naJehova. (1 Khos. 3:12; 11:1, 2) Umtsetfo waNkulunkulu washo ngalokucacile kutsi inkhosi lengumHebheru bekungakafaneli itsatse “bafati labanyenti, ngobe loko [kungayidukisa] inhlitiyo yayo.” (Dut. 17:17) Solomoni akazange alalele futsi watsatsa bafati labangu-700 netintfombi letingu-300. (1 Khos. 11:3) Bafati bakhe labanyenti bebangesiwo ema-Israyeli futsi bebakhonta bonkulunkulu bemanga. Ngako Solomoni akazange awulalele umtsetfo waNkulunkulu ngekutsi ashade nebafati baletinye tive.—Dut. 7:3, 4.
Ungayivikela Njani Inhlitiyo Yakho?
6 Sathane ufuna sibe njengaye, sivukele Jehova, singatinaki timiso takhe, futsi sibe nebugovu. Sathane angeke akhone kusiphocelela kutsi sicabange njengaye futsi sente tintfo ngendlela yakhe. Ngako usebentisa letinye tindlela kuze afeze umgomo wakhe. Nasi sibonelo, bantfu lesiphila nabo sebavele bonakaliswe yindlela Sathane lacabanga ngayo. (1 Joh. 5:19) Sathane unelitsemba lekutsi sitatihlanganisa nabo ngisho noma sati kutsi kutihlanganisa nabo “kona” indlela lesicabanga ngayo nalesenta ngayo tintfo. (1 Khor. 15:33) Nguloko Sathane lakwenta nakadukisa iNkhosi Solomoni. LeNkhosi yashada nebafati lebebakhonta bonkulunkulu bemanga futsi kancane kancane ‘bayiphambukisa’ kuJehova.—1 Khos. 11:3.
Bani Seluhlangotsini LwaJehova
9 Jehova akabubeketeleli bubi. LiBhayibheli litsi: “Simakadze watfukutselela Solomoni, ngobe inhlitiyo yakhe yayisukile kuSimakadze . . . , labeke watibonakalisa kuye emahlandla lamabili. Nome abemalele Solomoni kutsi alandzele labanye bonkulunkulu, noko Solomoni akazange awulalele umyalo waSimakadze.” Umphumela waloko waba kutsi Jehova akazange amemukela futsi amsekele. Titukulwane taSolomoni atizange tibuse sonkhe sive saka-Israyeli futsi taba netinkinga letimatima iminyaka leminyenti.—1 Khos. 11:9-13.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Abengawutfola Njani Umusa WaJehova?
Rehobowamu wahlela kutsi libutfo lakhe lilwe naletive letamvukela. Kodvwa Jehova wangenela futsi watfuma umphrofethi wakhe Shemaya kutsi atjele Rehobowamu atsi: “Ningakhuphuki kuyakulwa nabomnakenu, ema-Israyeli. Hambani niye emakhaya enu nonkhe, ngobe loku kungumuno wami.”—1 Khos. 12:21-24.
Rehobowamu wakutfola kumelula yini kulalela Jehova? Yini bantfu lebebatayicabanga ngalenkhosi lensha? Rehobowamu bekangeke yini alwe naletive letinyenti kantsi watjela bantfu kutsi utabajezisa “ngetiswebhu letinetipikili?” (Catsanisa na-2 Tikhronike 13:7.) Noma kunjalo, lenkhosi kanye nelibutfo layo “balilalela livi laSimakadze babuyela emakhaya abo, njengobe abeshito.”
Loku kusifundzisa kutsi kukuhlakanipha kulalela Jehova ngisho noma bantfu bangahlekisa ngatsi. Sitawutfola umusa waNkulunkulu kanye nesibusiso sakhe nangabe simlalela.—Dut. 28:2.
Yini leyenteka kuRehobowamu? Njengobe abesolo ayinkhosi yakaJuda neyakaBenjamini, wakhetsa kwakha emadolobha lamasha futsi waphindze “wawenta acina kakhulu.” (2 Khr. 11:5-12) Lokubaluleke kakhulu kutsi abeyilalela imitsetfo yaJehova. Ngisho noma lombuso lowakhiwa tive letilishumi taka-Israyeli longephasi kwaJerobowamu bewukhonta titfombe, labanyenti “basekela Rehobowamu” ngekutsi baye eJerusalema kuze bamelele kukhonta kweliciniso. (2 Khr. 11:16, 17) Ngako umbuso waRehobowamu wacina ngobe bekalalela Jehova.
SEPTEMBER 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 13-14
“Kungani Kufanele Senetiseke Siphindze Sitfobeke?”
w08-ZU 8/15 8 ¶4
Londoloza Ubuqotho Ngenhliziyo Enobunye
4 UJerobowamu ube esethi kumuntu kaNkulunkulu weqiniso: “Woza siye endlini uthathe okokuzisekela, futhi mangikuphe isipho.” (1 AmaKh. 13:7) Uzokwenzenjani lo mprofethi manje? Asamukele yini isimemo sokuya endlini yenkosi ngemva kokuyitshela isigijimi esiyilahlayo? (IHu. 119:113) Noma asenqabe, nakuba kubonakala sengathi inkosi iyazisola? Akungabazeki ukuthi uJerobowamu angabagidlabeza ngezipho eziphambili abangane bakhe. Uma kuwukuthi umprofethi kaNkulunkulu ubenesifiso esicashile sezinto ezibonakalayo, cishe isimemo senkosi siyisilingo esikhulu kuye. Nokho, uJehova umyale kanje umprofethi: “Akumelwe udle isinkwa noma uphuze amanzi, futhi ungabuyi ngendlela ohambe ngayo.” Ngakho uphendula ngaphandle kokunanaza: “Noma ubunganginika ngisho nengxenye yendlu yakho bengingeke ngihambe nawe ngidle isinkwa noma ngiphuze amanzi kule ndawo.” Umprofethi uyasuka eBhethele ahambe ngenye indlela. (1 AmaKh. 13:8-10) Isinqumo somprofethi sisifundisani ngokuba qotho ngokusuka enhliziyweni?—Roma 15:4.
w08-ZU 8/15 11 ¶15
Londoloza Ubuqotho Ngenhliziyo Enobunye
15 Yini enye esingayifunda ephutheni lomprofethi wakwaJuda? IzAga 3:5 zithi: “Thembela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yakho, ungenciki kokwakho ukuqonda.” Kunokuba aqhubeke ethembela kuJehova njengoba ayenzile ngaphambili, kulo mzuzu lo mprofethi wakwaJuda wathembela kokwakhe ukuhlakanipha. Iphutha lakhe lamlahlekisela ukuphila kwakhe negama elihle ayezenzele lona noNkulunkulu. Yeka ukuthi okwamehlela kukugcizelela ngokunamandla kanjani ukubaluleka kokukhonza uJehova ngesizotha nangobuqotho!
w08-ZU 8/15 9 ¶10
Londoloza Ubuqotho Ngenhliziyo Enobunye
10 Umprofethi wakwaJuda kwakufanele abubone ubuqili balo mprofethi omdala. Wayengazibuza, ‘Uma uJehova ebefuna ukunginika iziyalezo ezintsha, ingabe ingelosi ubezoyithumela komunye umuntu?’ Wayengacela uJehova ukuba acacise ngalezi ziyalezo, kodwa imiBhalo ayibonisi ukuthi wakwenza lokho. Kunalokho, ‘waphindela emuva nale ndoda endala ukuze adle isinkwa endlini yayo aphuze namanzi.’ UJehova akajabulanga ngalokho. Lapho umprofethi okhohlisiwe ekugcineni esebuyela kwaJuda, wahlaselwa ingonyama yambulala. Yeka ukuthi umsebenzi wakhe njengomprofethi waphela ngendlela edabukisa kanjani!—1 AmaKh. 13:19-25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Ubuka Imisebenti Lemihle Bantfu Labayentako
Lokubaluleke kakhulu kutsi emavi labhalwe encwadzini ya-1 Emakhosi 14:13 asifundzisa tintfo letinhle ngaJehova kanye naloko lakugadzile kitsi. Khumbula kutsi naku-Abiya kukhona lokuhle Jehova ‘lakutfola.’ Jehova watinika sikhatsi waphenyisisa inhlitiyo ya-Abiya wate wakutfola lokuhle lobekulotita. Lesinye sifundziswa samfanisa “nemvu lehacwe timphisi.” Jehova wabutsakasela buhle balendvodza kangangekutsi wayinika umvuzo wayibonisa bubele nobe beyichamuka emndenini lomubi.
SEPTEMBER 26–OCTOBER 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 15-16
“Asa Wakhombisa Kuba Nesibindzi—Wena Uyasikhombisa Yini?”
“Umsebenti Wenu Utakuba Nemvuzo”
Eminyakeni lengu-20 leyalandzela kwehlukana kwema-Israyeli abe ngimibuso lemibili, bantfu bakaJuda besebakhonta titfombe. Ngesikhatsi Asa aba yinkhosi nga-977 B.C.E., kukhontwa kwabonkulunkulu bentalo bemaKhenani bese kungene ngisho nasebukhosini. Kodvwa tikhronike letiphefumulelwe letimayelana nekubusa kwa-Asa titsi: “Wenta lokuhle nalokulungile emehlweni aSimakadze Nkulunkulu wakhe.” Asa “wesusa onkhe emalati etive kanye netindzawo letiphakeme, wabhidlita nematje lababetsi angcwele, wagawula netinsika ta-Ashera.” (2 Khr. 14:2, 3) Asa waphindze wesusa “titabane tasemathempelini” lebetisembusweni wakaJuda, lebetenta bunkonkoni. Asa akagcinanga ngekususa leto tintfo kuphela. Waphindze wakhutsata bantfu kutsi ‘bafunisise’ Nkulunkulu Jehova waboyise babo futsi ‘balalele imitsetfo nemiyalo’ yaNkulunkulu.—1 Khos. 15:12, 13; 2 Khr. 14:4.
Khonta Jehova Ngenhlitiyo Yakho Yonkhe!
7 Ngako-ke, ngamunye wetfu kufanele atihlole kutsi inhlitiyo yakhe itinikele ngalokuphelele yini kuNkulunkulu. Ungase utibute kutsi, ‘Ngitimisele yini kujabulisa Jehova, nekutsi ngivikele kukhulekela kweliciniso, kanye nekuvikela bantfu bakhe etintfweni letingaba yingoti elukholweni lwabo?’ Cabanga ngesibindzi Asa labanaso ngesikhatsi acosha Makha, “lobekayindlovukazi” kulelolive! Kungenteka kute umuntfu lomatiko lofana nalendlovukazi, kodvwa tikhona timo lapho khona kufanele ulingise sibindzi sa-Asa. Nasi sibonelo, yini longayenta nangabe lilunga lemndeni nome umngani wakho enta sono futsi angaphendvuki, bese kudzingeka kutsi ayekeliswe kuba nguFakazi? Ungaba naso yini sibindzi sekutsatsa sinyatselo sekungatihlanganisi naye? Inhlitiyo yakho ingakushukumisela kutsi wenteni?
it-1-E 184-185
Asa
Nanobe Asa abete kuhlakanipha futsi ngalesinye sikhatsi angatinaki tintfo letiphatselene naNkulunkulu, kodvwa buntfu bakhe lobuhle bebungetulu kwemaphutsa lawenta, futsi ubalwa njengalenye yemakhosi letsembekile kaJuda. (2Tk 15:17) Kubusa kwa-Asa lokwatsatsa iminyaka lengu-41 kuhlanganisa sikhatsi sekubusa kwemakhosi langu-8 aka-Israyeli lokunguJerobowamu, Nadabi, Bhasha, Ela, Zimri, Omri, Thibni (lowabusa incenye letsite yaka-Israyeli lebebahlukaniselene yona na-Omri), kanye na-Ahabi. (1Ks 15:9, 25, 33; 16:8, 15, 16, 21, 23, 29) Watsi nakafa Asa, indvodzana yakhe Jehoshafati yaba yinkhosi.—1Ks 15:24.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w98-ZU 9/15 21-22
Ingabe UNkulunkulu Ungokoqobo Kuwe?
Ngokwesibonelo, funda isiprofetho esiphathelene nenhlawulo yokwakha iJeriko kabusha bese ucabangela ukugcwaliseka kwaso. UJoshuwa 6:26 uthi: “UJoshuwa wabafungisa ngalesosikhathi, wathi: Makaqalekiswe phambi kukaJehova umuntu osuka akhe lomuzi waseJeriko; uyakubeka isisekelo sawo ngokulahlekelwa yizibulo lakhe, amise amasango awo ngokulahlekelwa ngomncinyane wakhe.” Ukugcwaliseka kwaso kwenzeka eminyakeni engaba ngu-500 kamuva, ngoba kweyoku-1 AmaKhosi 16:34 sifunda ukuthi: “Ezinsukwini [zeNkosi u-Ahabi] uHiyeli waseBethele wabuye wakha iJeriko; wabeka isisekelo salo ngokulahlekelwa nguAbiramu izibulo lakhe, wamisa amasango alo ngokulahlekelwa yithunjana lakhe uSegubi njengezwi likaJehova owalikhuluma ngesandla sikaJoshuwa indodana kaNuni.” NguNkulunkulu ongokoqobo kuphela owayengaphefumulela iziprofetho ezinjalo futhi aqikelele ukuthi ziyagcwaliseka.
OCTOBER 3-9
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 17-18
“Kuyawuze Kube Ngunini Solo Ningasitsatsi Sincumo?”
Bani Nekukholwa Yenta Tincumo Ngekuhlakanipha!
6 Ngesikhatsi ema-Israyeli sekangenile Eveni Lesetsembiso, bekufanele akhetse kutsi akhonta Jehova yini noma akhonta labanye bonkulunkulu. (Fundza Joshuwa 24:15) Loku bekungabonakala kusincumo lesimelula nje. Noma kunjalo, sincumo sabo besingasho kuphila noma kufa.Ngesikhatsi seTikhulu, ema-Israyeli bekakhetsa kabi emahlandla lamanyenti. Bamshiya Jehova futsi bakhonta bonkulunkulu bemanga. (Khu. 2:3, 11-23) Cabanga nangaloko lokwenteka kamuva emlandvweni webantfu baNkulunkulu ngesikhatsi kufanele bente sincumo. Umphrofethi Elija watibeka ebaleni tintfo lebekufanele bakhetse emkhatsini wato: Kukhonta Jehova noma kukhonta nkulunkulu wemanga longuBhali. (1 Khos. 18:21) Elija wabekhuta bantfu ngekutsi bangehlukanisi kutsi bangakuluphi luhlangotsi. Mhlawumbe ungase ucabange kutsi lesi kwakusincumo lesimelula ngoba kukuhlakanipha futsi kuhlale kuzuzisa kukhonta Jehova. Liciniso, kute umuntfu lobekaphile kahle engcondvweni lobekangakhetsa kukhonta Bhali. Noma kunjalo, lawo ma-Israyeli bekasolo adziyatela “emkhatsini wemicondvo lemibili.” Ngekuhlakanipha, Elija wabeluleka kutsi bakhetse indlela lekahle yekukhulekela, lokukukhonta Jehova.
Wamelela Kukhonta Lokuhlantekile
15 Nabeva loku, baphristi baBhali bachubeka “bamemeta kakhulu, batisika ngemikhwa nangetinkemba njengekwelisiko labo, baze bopha ingati.” Kodvwa konkhe loko akuzange kubasite! “Kwabate imphendvulo, kute lowaphendvula, kute nalowanaka.” (1 Khos. 18:28, 29) Kwavele kwacaca kutsi Bhali abeyintfo lengekho. Abemane ayindlela yaSathane yekuyenga bantfu kute bashiye Jehova. Liciniso likutsi kukhetsa lenye inkhosi ngaphandle kwaJehova kuyajabhisana, futsi kuyahlazana.—Fundza Tihlabelelo 25:3; 115:4-8.
Wamelela Kukhonta Lokuhlantekile
18 Ngaphambi kwekutsi Elija athantaze, kungenteka bantfu labebalapho bebatibuta kutsi Jehova naye abetawubonakala ayintfo lengekho yini njengobe kwaba njalo ngaBhali. Kodvwa kwatsi nasathantazile, kwababete sidzingo sekutibuta. Lokulandzisa kutsi: “Umlilo waSimakadze wehlela etikwalomhlatjelo, wawushisa wawucedza kanye netinkhuni, nematje, nemhlabatsi, wakhotsisisa onkhe emanti labelapho emseleni.” (1 Khos. 18:38) Leyo kwaba yimphendvulo lemangalisako! Yini bantfu labayenta nababona loko?
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w08-ZU 4/1 19, libhokisi
Waqapha Futhi Walinda
Isomiso Sosuku Luka-Eliya Saba Side Kangakanani?
Umprofethi kaJehova u-Eliya watshela iNkosi u-Ahabi ukuthi kwakuzoba nesomiso eside maduzane. Lokho kwenzeka “ngonyaka wesithathu”—ngokusobala kusukela osukwini u-Eliya aqala ukusibikezela ngalo. (1 AmaKhosi 18:1) UJehova waletha imvula ngokushesha ngemva kokuba u-Eliya ethé uNkulunkulu wayezokwenza kanjalo. Khona-ke, abanye bangase baphethe ngokuthi isomiso saphela phakathi nonyaka waso wesithathu, ngakho-ke sathatha isikhathi esingaphansi kweminyaka emithathu. Kodwa uJesu noJakobe basitshela ukuthi lesi somiso sathatha “iminyaka emithathu nezinyanga eziyisithupha.” (Luka 4:25; Jakobe 5:17) Ingabe iBhayibheli liyaziphikisa?
Lutho neze. Phela inkathi engenazo izimvula kwa-Israyeli wasendulo yayiyinde kakhulu, ithatha izinyanga ezingaba yisithupha. Akungabazeki ukuthi u-Eliya watshela u-Ahabi ngesomiso ngesikhathi lapho inkathi engenazo izimvula isibonakala iyinde ngokungavamile. Empeleni, isomiso sasiqale cishe esigamwini sonyaka ngaphambi kwalokho. Ngakho, lapho u-Eliya ememezela ukuphela kwesomiso “ngonyaka wesithathu” kusukela esimemezelweni sakhe sokuqala, isomiso sase sithathe iminyaka emithathu nengxenye. Kwase kuphele “iminyaka emithathu nengxenye” ngesikhathi bonke abantu bebuthana ndawonye ukuzobona lesi sivivinyo esikhulu eNtabeni iKarmeli.
Cabanga nangesikhathi u-Eliya aya ngaso ku-Ahabi okokuqala. Abantu babekholelwa ukuthi uBhali “wayegibela amafu,” umuntu owayengaqeda isomiso ngokuletha imvula. Uma kuwukuthi inkathi engenamvula yayiyinde ngokungavamile, kungenzeka abantu babezibuza: ‘Uphi uBhali? Uzoyiletha nini imvula?’ Isimemezelo sika-Eliya sokuthi kwakungeke kube namvula noma amazolo kuze kusho yena kumelwe ukuba sabakhungathekisa kakhulu abakhulekeli bakaBhali.—1 AmaKhosi 17:1.
OCTOBER 10-16
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 19-20
“Yetsembela KuJehova Kute Utfole Indvudvuto”
Yetsembela KuJehova Nawucindzetelekile
5 Fundza 1 Emakhosi 19:1-4. Elija wesaba ngesikhatsi iNdlovukazi Jezebeli ifuna kumbulala, ngako wabaleka waya eBherisheba. Wacindzeteleka kakhulu waze ‘wathandazela kutsi asale afa.’ Yini leyamenta wafisa kufa? Elija bekayindvodza lebeyinesono futsi “abengumuntfu lonemiva lefana neyetfu.” (Jak. 5:17) Kungenteka bekacindzeteleke kakhulu futsi akhatsele. Mhlawumbe Elija wacabanga kutsi imetamo yakhe yekusita bantfu bakhonte Nkulunkulu beyilite ngenca yekutsi kuso sonkhe sive sema-Israyeli bekunguye kuphela lobekakhonta Jehova. (1 Khos. 18:3, 4, 13; 19:10, 14) Kungenteka ikumangalise indlela lomphrofethi lowetsembekile labetiva ngayo, kodvwa Jehova bekayicondza.
Watfola Indvudvuto KuNkulunkulu Wakhe
13 Ucabanga kutsi Jehova wativa njani nakabuka phansi emhlabeni, abona umphrofethi wakhe alele ehlane ngephansi kwesihlahla, ancenga kutsi amane afe? Akudzingeki kutsi sicombele. Ngemuva kwekutsi Elija atunywe butfongo, Jehova watfumela ingilosi. Lengilosi yanyakatisa Elija imvusa, yatsi: “Vuka udle.” Elija wavele wenta njalo, njengobe lengilosi yayimlungiselele licebelengwane lesinkhwa lebesisashisa kanye nemanti. Wayibonga yini lengilosi? LiBhayibheli limane litsi lomphrofethi wadla futsi wanatsa, waphindze walala. Abedvumateke kakhulu yini kangangekutsi abengasakhoni nekukhuluma? Nanobe kungenteka kutsi abetiva njalo, lengilosi yamvusa kwesibili, mhlawumbe nasekudzabuka kusa. Yaphindze yatsi ku-Elija: “Vuka udle,” yase seyisho lamanye emavi lamangalisako latsi, “ngobe luhambo losetalutsatsa ludze kakhulu.”—1 Khos. 19:5-7.
Watfola Indvudvuto KuNkulunkulu Wakhe
21 Kuko konkhe lokwenteka, lendzaba isikhumbuta kutsi Jehova abengekho ekhatsi kwalesimangaliso lebesiveta emandla emvelo. Elija bekati kutsi Jehova abengasiye nje nkulunkulu lotfolakala emandleni emvelo njengaBhali, labedvunyiswa tikhonti takhe letidukile lebetitsi ungunkulunkulu wemafu, nobe ungunkulunkulu wemvula. Jehova unguMtfombo wawo onkhe emandla latfolakala endalweni, kodvwa mkhulu kakhulu kunato tonkhe tintfo latidalile. Ngisho nemazulu awakwati kumetfwala. (1 Khos. 8:27) Loku kwamsita njani Elija? Khumbula kwesaba labenako. Ngekusekelwa nguNkulunkulu Jehova, longuNkulunkulu lonemandla lamakhulu kakhulu, bekute sidzingo sekutsi Elija esabe bo-Ahabi naJezebeli!—Fundza Tihlabelelo 118:6.
Watfola Indvudvuto KuNkulunkulu Wakhe
22 Kwatsi lapho umlilo sewusukile nalomoya sewubindzile, Elija weva “liphimbo lelincane lelalikhulumela phansi.” Latsi akaphindze asho lokusenhlitiyweni yakhe, futsi wenta njalo, waphindze washo lokumkhatsatako. Kufanele kutsi loko kwamenta wakhululeka kakhulu. Akungabateki kutsi Elija wadvudvuteka kakhulu nakeva loko lokwabese kushiwo ‘nguleliphimbo lelincane lelalikhulumela phansi.’ Jehova wacinisekisa Elija ngekutsi abebaluleke kakhulu kuye. Kanjani? Nkulunkulu wamembulela injongo yakhe yesikhatsi lesitako lebeyimayelana nekulwa nekukhontwa kwaBhali ka-Israyeli. Kuyacaca kutsi umsebenti wa-Elija bewungasilo lite, ngobe injongo yaNkulunkulu beyisachubekela embili. Ngetulu kwaloko, Elija abesenayo incenye kulenjongo, ngobe Jehova waphindze wamtfuma wamnika neticondziso leticacile.—1 Khos. 19:12-17.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w97-ZU 11/1 31 ¶2
Isibonelo Sokuzidela Nokwethembeka
Eziningi zezinceku zikaNkulunkulu namuhla zibonisa umoya ofanayo wokuzidela. Ezinye ziye zashiya “amasimu” azo, indlela yokuziphilisa, ukuze ziyoshumayela izindaba ezinhle emasimini akude noma ukuze ziyokhonza njengamalungu omkhaya waseBethel. Ezinye ziye zaya kwamanye amazwe ukuze ziyosebenza emisebenzini yokwakha yeNhlangano. Eziningi ziye zamukela lokho okungase kubizwe ngokuthi imisebenzi ephansi. Nokho, asikho isigqila sikaJehova esenza inkonzo engabalulekile. UJehova uyabazisa bonke abamkhonza ngokuzithandela, futhi uyowubusisa umoya wabo wokuzidela.—Marku 10:29, 30.
OCTOBER 17-23
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 EMAKHOSI 21-22
“Lingisa Indlela YaJehova Ekusebentiseni Ligunya”
it-2-E 21
Jehova Wemabutfo
Ngesikhatsi Joshuwa abona ingilosi futsi asedvute ne Jerikho wayibuta kutsi iseluhlangotsini lwema-Israyeli yini nobe iseluhlangotsini lwetitsa, lengilosi yamphendvula yatsi: “Cha, kodvwa ngiyindvuna yelibutfo laJehova.” (Jos 5:13-15) Umphrofethi Mikhaya watjela iNkhosi Ahabi kanye neNkhosi Jehoshafati watsi: “Ngibone Jehova ahleli esihlalweni sakhe sebukhosi futsi lonkhe libutfo lasemazulwini belime eceleni kwakhe, ngesekudla nangesencele sakhe,” bekabhekisela kumadvodzana aNkulunkulu langumoya. (1Ks 22:19-21) Leligama lelitsi “Jehova wemabutfo” likahle kutsi libe sebunyentini, ngoba emadvodzana aNkulunkulu langumoya akehlukaniswa nje kuphela njengemakherubhi, emaserafi kanye netingilosi (Isa 6:2, 3; Gen 3:24; Sem 5:11) kodvwa aphindze abe ngemacembu lahlelekile kuze kutsi Jesu Khristu atokhona kukhuluma ‘ngemalegiyoni langu-12’ etingilosi langawatfuma. (Mat 26:53) Ngesikhatsi Hezekiya acela Jehova kutsi amsite, wambita ngekutsi “Jehova wemabutfo, Nkulunkulu wema-Israyeli, lohleti esihlalweni sebukhosi ngetulu kwemakherubhi,” lokufakazela kutsi libhokisi lesivumelwane kanye nemakherubhi langetulu kwesimbonyo salo, kumelela sihlalo sebukhosi saJehova lesisezulwini. (Isa 37:16; catsanisa na-1Sa 4:4; 2Sa 6:2.) Inceku ya-Elisha lebeyesaba yacinisekiswa ngumbono losimangaliso lapho khona yabona sifundza lesinentsaba sigcwele “emahhashi netincola temphi temlilo kutungelete Elisha,” lokuyincenye yelibutfo laJehova letingilosi.—2Ks 6:15-17.
“Inhloko Yawo Onkhe Emadvodza NguKhristu”
9 Kutfobeka. Jehova uhlakaniphe kwendlula nobe ngubani kodvwa uyayilalela imibono yetikhonti takhe. (Gen. 18:23, 24, 32) Uvumele labo labangephansi kweligunya lakhe kutsi bavete loko labakucabangako. (1 Khos. 22:19-22) Jehova ute sono kodvwa akalindzeli kutsi singawenti emaphutsa. Kunaloko, usita bantfu labanesono labamkhontako kutsi baphumelele. (Hla. 113:6, 7) Ecinisweni liBhayibheli lize lichaze Jehova ngekutsi “ungumsiti.” (Hla. 27:9; Heb. 13:6) INkhosi Davide yasho kutsi yakhona kwenta umsebenti wayo ngesizatfu sekutsi Jehova utfobekile.—2 Sam. 22:36.
it-2-E 245
Emanga
Jehova Nkulunkulu wavumela bantfu labanconota emanga “kutsi bakhohliswe timfundziso letingasilo liciniso kuze bakholwe emanga,” kunekutsi bakholwe tindzaba letimnandzi ngaJesu Khristu. (2Te 2:9-12) Lesimiso sabonakala kuloko lokwenteka eNkhosini Ahabi yaka-Israyeli emakhulwini eminyaka ngaphambili. Baphrofethi labakhuluma emanga bacinisekisa iNkhosi Ahabi kutsi itawuphumelela nayingalwa neRamothi-Gileyadi, kantsi umphrofethi waJehova Mikhaya yena wabiketela inhlekelele. Njengoba Jehova aveta embonweni lawukhombisa Mikhaya, wavumela sidalwa semoya kutsi sibe “ngumoya lokhohlisako” emilonyeni yebaphrofethi ba-Ahabi. Loko kusho kutsi lesidalwa semoya sasebentisa emandla aso kute bakhulume emanga, hhayi liciniso mayelana naloko Ahabi bekafuna kukuva kubo. Nanobe Ahabi bekacwayisiwe, wanconota kuyengwa ngulamanga futsi loko kwaba nemphumela lobuhlungu.—1Ks 22:1-38; 2Tk 18.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Kusho Kutsini Kuphendvuka Mbamba?
4 Ekugcineni, kubeketela kwaJehova kwaphela. Watfumela Elija kutsi ayotjela Ahabi naJezebeli kutsi bekatawubajezisa. Bekatawucotfula wonkhe umndeni wabo. Emavi a-Elija amtsintsa kakhulu Ahabi! Lokumangalisako kutsi lendvodza lebeyitigcabha ‘yatitfoba.’—1 Khos. 21:19-29.
5 Nanobe Ahabi atitfoba ngaleso sikhatsi, kodvwa ngemuva kwaloko wakhombisa kutsi bekangakaphendvuki mbamba. Akazange etame kucedza kukhontwa kwaBhali embusweni wakhe. Ngetulu kwaloko, akazange akhutsate bantfu kutsi bakhonte Jehova. Ahabi wakhombisa nangaletinye tindlela kutsi akaphendvuki mbamba.
6 Ngesikhatsi Ahabi acele iNkhosi Jehoshafati yakaJuda lebeyilungile kutsi itomsita nakalwa nemaSiriya, Jehoshafati watsi abacale babute kumphrofethi waJehova. Ahabi bekangafuni kukwenta loko, watsi: “Kukhona indvodza yinye lesele lengasibutela kuJehova; kodvwa ngiyayitondza ngobe ayikaze iphrofethe tintfo letinhle ngami, iphrofetha letimbi todvwa.” Nanobe kunjalo, bagcine babutile kumphrofethi Mikhaya. Kwavele kwenteka njengekusho kwa-Ahabi, lomphrofethi wamtjela tindzaba letibuhlungu. Kunekutsi Ahabi aphendvuke futsi acele Jehova amcolele, wavalela lomphrofethi ejele. (1 Khos. 22:7-9, 23, 27) Nanobe Ahabi amvalela lomprofethi waJehova, kodvwa bekangeke avimbe lesiphrofetho kutsi sigcwaliseke. Ahabi wabulawa kulemphi.—1 Khos. 22:34-38.
OCTOBER 24-30
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 1-2
“Sibonelo Lesihle Sekucecesha”
Indlela Labadzala Labacecesha Ngayo Labanye Kutsi Bafaneleke
15 Indzaba ya-Elisha iphindze ikhombise kutsi lamuhla kubalulekile ngebazalwane kuhlonipha labadzala labanalokuhlangenwe nako. Ngemuva kwekutsi Elija na-Elisha bavakashele licembu lebaphrofethi eJerikho, babese baya eMfuleni iJordane. “Elija watsatsa sembatfo sakhe wasigocota, wabe sewushaya ngaso lamanti. Emanti ehlukana ekhatsi.” Lamadvodza ewela lomfula emhlabatsini lowomile futsi ngesikhatsi ‘asahamba abekhulumisana omabili.’ Elisha walalelisisa konkhe lobekushiwo ngumfundzisi wakhe futsi wachubeka afundza kuye. Akazange atitjele kutsi wati konkhe. Elija wase utsatfwa sivunguvungu futsi Elisha wabuyela eMfuleni iJordane. Wafike washaya lamanti ngesembatfo sa-Elija wase utsi: ‘Uphi Jehova, Nkulunkulu wa-Elija?’ Lamanti aphindze ehlukana ekhatsi.—2 Emakhosi 2:8-14.
Indlela Labadzala Labacecesha Ngayo Labanye Kutsi Bafaneleke
16 Unakile yini kutsi simangaliso sekucala sa-Elisha besifana ncamashi nesimangaliso sekugcina sa-Elija? Kusifundzisani loku? Elisha akazange atitjele kutsi ngobe sewuneligunya, besekufanele ente tintfo ngendlela leyehlukile kuna-Elija. Esikhundleni saloko, ngekulingisa indlela Elija lebekenta ngayo, wakhombisa kutsi uyamhlonipha umfundzisi wakhe, futsi loko kwenta kutsi labanye baphrofethi bametsembe. (2 Emakhosi 2:15) Elisha waba ngumphrofethi iminyaka lengu-60 futsi Jehova wamnika emandla ekwenta timangaliso letinyenti kunaleto letentiwa ngu-Elija. Ngusiphi sifundvo bafundzi labangasifundza lamuhla?
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 8/1 9 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili
2:11—Ayini amazulu ‘u-Eliya enyukela kuwo ngesivunguvungu’? U-Eliya akayanga kwenye iplanethi, futhi akenyukelanga endaweni engokomoya lapho kuhlala khona uNkulunkulu namadodana akhe ayizingelosi. (Duteronomi 4:19; IHubo 11:4; Mathewu 6:9; 18:10) ‘Amazulu’ u-Eliya enyukela kuwo kwakuwumkhathi ozungeze umhlaba wethu. (IHubo 78:26; Mathewu 6:26) Njengoba inqola evuthayo yayihamba ngejubane elikhulu emkhathini womhlaba, kusobala ukuthi yamukisa u-Eliya kwenye indawo, lapho ahlala khona isikhathi esithile. Empeleni, eminyakeni eminingi kamuva, u-Eliya wabhalela uJehoramu, inkosi yakwaJuda incwadi.—2 IziKronike 21:1, 12-15.
OCTOBER 31–NOVEMBER 6
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 3-4
“Tsatsa Indvodzana Yakho”
“Ngiyati Kutsi Utawuvuka”
7 Umuntfu wesibilli lolukhulunywa ngaye eBhayibhelini lowavuka ekufeni wavuswa ngumphrofethi Elisha, lokwatsi ngemuva kwesikhatsi wenta umsebenti lobewentiwa ngu-Elija. Lomunye wesifazane waseShunemu lobekanjingile wamemukela kahle Elisha. Ngenca yemusa labawubonisa, Jehova wanika lomfati lobekete bantfwana kanye nemyeni wakhe lobesekakhulile umvuzo wekuba nendvodzana. Ngemuva kweminyaka lembalwa, lomfana wafa. Cabanga ngelusizi lomfati laba nalo. Ngemvume yendvodza yakhe, wahamba emakhilomitha langu-30 waya ku-Elisha eNtsabeni iKhameli. Lomphrofethi watfuma inceku yakhe Gehazi kutsi ihambe kucala iye eShunemu. Gehazi akazange akhone kuvusa lomfana lobekafile. Ngemva kwaloko lomfati loselusizini wafika kanye na-Elisha.—2 Khos. 4:8-31.
“Ngiyati Kutsi Utawuvuka”
8 Ngesikhatsi Elisha sekaseShunemu lapho bekunalesidvumbu khona, wathantaza. Ngalokusimangaliso, lomfana lebekafile wavuka futsi wase umikiswa kumake wakhe lobekajabulile. (Fundza 2 Emakhosi 4:32-37.) Kungenteka lomfati wawakhumbula emavi lashiwo nguHana lobekangabatfoli bantfwana. Ngesikhatsi aletse Samuweli ethempelini, Hana wathantaza watsi: “Simakadze . . . wehlisela phansi emadlizeni, aphindze akhuphulele ngetulu.” (1 Sam. 2:6) Kuyacaca kutsi Jehova wavusa umfana waseShunemu kute akhombise kutsi unemandla ekuvusa bantfu labafile.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 697 ¶2
Umphrofethi
“Emadvodzana ebaphrofethi.” Incwadzi iGesenius’ Hebrew Grammar ichaza kutsi (Oxford, 1952, likh. 418), ligama lesi Hebheru lelitsi ben (indvodzana ya) nobe benehʹ (emadvodzana a) lingasho “kuba lilunga lenhlangano letsite (nobe sive, kanye nelizinga lekuphila).” (Catsanisa naNeh 3:8, lotsi “lobekakha emafutsa ekugcobisa” ngesiHebheru kutsi “indvodzana yalobekakha emafutsa ekugcobisa.”) “Emadvodzana ebaphrofethi” kungenteka achaza sikolwa lebekufundza kuso baphrofethi noma inhlangano yebaphrofethi. Letikolwa tebaphrofethi betitfolakala eBetheli, naseJerikho, kanye naseGilgali. (2Ks 2:3, 5; 4:38; catsanisa na-1Sa 10:5, 10.) Samuweli bekafundzisa licembu lelitsite eRama (1Sa 19:19, 20), futsi na-Elisha kubonakala shengatsi bekenta umsebenti lofanako ngesikhatsi sakhe. (2Ks 4:38; 6:1-3; catsanisa na-1Ks 18:13.) Kulandzisa kuveta kutsi bebatakhela tindzawo tabo tekuhlala futsi basebentisa emathulusi labawabolekile, lokungaveta kutsi bebaphila kuphila lokulula. Nakuba bebavame kuhlala ndzawonye futsi badla ndzawonye, kodvwa bebatfola tabelo letingafani kulomsebenti wekuba baphrofethi.—1Ks 20:35-42; 2Ks 4:1, 2, 39; 6:1-7; 9:1, 2