Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBER 4-10
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ESTA 1-2
“Yenta Konkhe Lokusemandleni Akho Kutsi Utfobeke Njenga-Esta”
Ungahlala Utfobekile Ngisho Nobe Ulingwa
11 Kudvunyiswa kakhulu nako kungavivinya kutfobeka kwetfu. Cabanga ngendlela Esta latiphatsa ngayo ngesikhatsi atsatfwa ayiswa esigodlweni. Bekusiphashaphasha sentfombi, kunguphuma langa sikotse futsi bekaniketwe timonyo letisezingeni lelisetulu lebekatatigcobisa umnyaka wonkhe. Bekahlala naletinye tintfombi lebetivela etindzaweni letinyenti tasePheresiya, nato lebetifuna kukhetfwa yinkhosi kutsi tibe yindlovukazi. Nanobe kunjalo, bekatfobekile. Akazange atigcabhe nome atikhukhumete ngisho nalapho inkhosi seyikhetse yena kutsi abe yinkhosikati yayo.—Esta 2:9, 12, 15, 17.
Wamelela Bantfu BaNkulunkulu
15 Kwatsi nasekufike sikhatsi sekutsi Esta ayiswe enkhosini, waniketwa inkhululeko yekukhetsa tintfo labecabanga kutsi utatidzinga kute atente abe muhle kakhulu. Kodvwa ngekutfobeka akazange acele lutfo ngaphandle kwaloko Hegayi labemtjele kona. (Esta 2:15) Kungenteka wacaphela kutsi buhle bakhe bubodvwa bebungeke bumente atsandvwe yinkhosi, kodvwa umoya wekuzitsa nekutfobeka bekungiwo lobalulekile ngobe bewungakavami kubantfu labasesigodlweni. Abecinisile yini ngaloko?
Ungahlala Utfobekile Ngisho Nobe Ulingwa
12 Kutfobeka kusisita kutsi sihlale sigcoka kahle, siphindze sitilungise kahle futsi sitiphatse ngendlela lekahle nalenhloniphekile. Siyacaphela kutsi kutsandvwa bantfu, asikutfoli ngekutigabatisa noma ngekufuna kunakwa ngalokute sidzingo kodvwa sikutfola ngekukhombisa umoya “wekuthula nalomuhle.” (Fundza 1 Phetro 3:3, 4; Jer. 9:23, 24) Nangabe sitigcabha kuyobonakala endleleni lesenta ngayo tintfo. Nasi sibonelo: Singase sitjele labanye ngemalungelo lakhetsekile lesinawo, sibatjele nangelwati lolutsite lwetintfo letiyimfihlo noma sibacocele ngelilungelo lesinalo lekwatana nebazalwane labanemalungelo lakhetsekile. Nobe singase sichaze tintfo ngendlela yekutsi kudvunyiswe tsine kube shengatsi ngitsi lesati kakhulu kantsi nalabanye basifakile sandla. Nakuloku Jesu wasibekela sibonelo lesihle. Sibonelo saloku kutsi letinye tintfo lebekatikhuluma bekaticaphuna nome atifundze njengobe tibhaliwe emiBhalweni yesiHebheru. Abekhuluma ngaleyondlela kute tilaleli takhe tati kutsi lakushoko bekungaveli kuye kodvwa bekuvela kuJehova.—Joh. 8:28.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Bewati Yini?
Bacwaningi batfola sibhelekece sasePheresiya lesikhuluma ngendvodza lokutsiwa ngu-Marduka (SiSwati Modekhayi). Beyisesikhundleni lesiphakeme, mhlawumbe beyisebenta ngetimali eShushani. Arthur Ungnad, losati semlandvo watsi bekukwekucala kutsi kutfolakale lokubhaliwe lokukhuluma ngaModekhayi ngaphandle kweliBhayibheli.
Kusukela Ungnad abhala lombiko, tati tihumushe tinkhulungwane taletinye tibhelekece tasePheresiya. Letinye tato takhiwe ngelubumba loluncane futsi tatfolakala etindzaleni telidolobha lasePersepolis, tatfolakala labekugcinwa khona umcebo, dvutane nelubondza lwalelidolobha. Letinye tato tabhalwa ngesikhatsi kubusa Zeksesi I. Tibhalwe ngelulwimi lwema-Elam futsi tinemagama lamanyenti latfolakala encwadzini ya-Esta.
Letinye tibhelekece tasePersepolis tiyakhuluma nga-Marduka, lobekangumabhalane wasesigodlweni saseShushani ngesikhatsi kubusa Zeksesi I. Lesinye sibhelekece sitsi Marduka bekangumhumushi. Loko kuyafana naloko liBhayibheli lelikushoko ngaModekhayi. Bekasesikhundleni, asebentela iNkhosi Ahashiveroshi (Zeksesi I) futsi akhuluma lokungenani tilwimi letimbili. Modekhayi bekavame kuhlala egedeni lasesigodlweni saseShushani. (Esta 2:19, 21; 3:3) Leligede belisakhiwo lesikhulu futsi bekusebentela khona tisebenti tenkhosi.
Kunekufana lokukhulu emkhatsini wa-Marduka lokukhulunywa ngaye kuletibhelekece naModekhayi lokukhulunywa ngaye eBhayibhelini. Bebaphila ngesikhatsi lesifanako, endzaweni lefanako, basetikhundleni letiphakeme futsi basebentela endzaweni lefanako. Konkhe loku kuveta kutsi loko lokwatfolwa bavubukuli kusho Modekhayi lokukhulunywa ngaye encwadzini ya-Esta.
SEPTEMBER 11-17
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ESTA 3-5
“Sita Labanye Kutsi Bente Konkhe Lokusemandleni Abo”
it-2-E 431 ¶7
Modekhayi
Uyala Kukhotsamela Hamani. Ngemuva kwaloko inkhosi Ahashiveroshi yabeka Hamani umAgagi kutsi abe ngundvunankhulu, futsi yayala bonkhe labahlala esangweni lenkhosi kutsi bakhotsamele Hamani njengoba besekasesikhundleni lesisetulu. Modekhayi wala kwenta kanjalo, futsi wabatjela kutsi ungumJuda. (Est 3:1-4) Lesizatfu Modekhayi lasibeka, besisekelwe ebuhlotjeni bakhe naJehova njengoba bekangumJuda lotinikele. Wabona kutsi kukhotsamela Hamani bekusho lokungetulu nje kwekumane agucele umuntfu lobalulekile, njengoba ema-Israyeli bekenta esikhatsini lesendlulile nawakhombisa kutsi ahlonipha umbusi. (2Sa 14:4; 18:28; 1Ks 1:16) Modekhayi bekanesizatfu lesivakalako sekungamkhotsameli Hamani. Kungenteka Hamani bekangumAmaleki, lokusive Jehova latsi utakulwa naso ‘kanye nato tonkhe titukulwane taso.’ (Eks 17:16; buka HAMAN.) Sizatfu lesenta Modekhayi wangakhotsami sikutsi bekakhombisa kutsi wetsembekile kuNkulunkulu hhayi kutsi bekanemona ngesikhundla saHamani.
it-2-E 431 ¶9
Modekhayi
Wasetjentiswa Kuze Kukhululwe Ema-Israyeli. Njengobe bekukhishwe umtsetfo wekutsi kubulawe onkhe emaJuda, Modekhayi wakhombisa kukholwa ngekutsi atsi ku-Esta ubekwe kutsi abe yinkhosikati kuze akhulule emaJuda. Watjela Esta kutsi bekanemsebenti lomkhulu lebekufanele awente, futsi watsi akahambe ayocela umusa kanye nelusito enkhosini. Nanobe loko bekutawufaka kuphila kwakhe engotini, Esta wavuma.—Est 4:7–5:2.
Wamelela Bantfu BaNkulunkulu
22 Kungenteka kutsi Esta wakhatsateka kakhulu nakeva lomlayeto. Kukholwa kwakhe besekutawuvivinywa kakhulu. Abesaba njengobe asho nakaphendvula Modekhayi. Wamkhumbuta ngemtsetfo wenkhosi, wekutsi kuya kwemuntfu enkhosini ingakambiti kusho kufa. Umuntfu abengasindza kuphela nangabe inkhosi imphakamisela indvuku yebukhosi yeligolide. Besikhona yini sizatfu sekutsi Esta acabange kutsi angasindza, ikakhulukati nakacabanga ngaloko lokwehlela Vashti ngesikhatsi ala kuya enkhosini nayimbita? Esta watjela Modekhayi kutsi besekuphele emalanga langu-30 solo inkhosi ingambiti! Kunganakwa ngalendlela kwamenta waba netizatfu letinyenti tekucabanga kutsi lenkhosi lenemivelo leshintjashintjako beseyingasamtsandzi.—Esta 4:9-11.
23 Modekhayi waphendvula ngesibindzi kute acinise kukholwa kwa-Esta. Wamcinisekisa ngekutsi nangabe ehluleka kwenta lokutsite, kusindziswa kwemaJuda bekutawuvela kulenye indzawo. Kodvwa Esta abengakulindzela njani kutsi utawusindza nasekucalile kuhlushwa kwemaJuda? Nalapho, Modekhayi wakhombisa kwetsembela kwakhe kakhulu kuJehova, labengeke avumele bantfu bakhe bacedvwe futsi netetsembiso takhe tingagcwaliseki. (Josh. 23:14) Modekhayi wase ubuta Esta, watsi: “Empeleni, ngubani nje lowatiko kutsi mhlawumbe wena wentelwa sona lesikhatsi kutsi ube yinkhosikati lenkhulu?” (Esta 4:12-14) Kufanele simlingise Modekhayi ngobe wetsembela ngalokuphelele kuNkulunkulu wakhe Jehova. Siyakwenta yini tsine loku?—Taga 3:5, 6.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Kulwela Inkhululeko Yekukhonta
14 Njenga-Esta naModekhayi bakadzeni, bantfu baJehova lamuhla bayayilwela inkhululeko yekukhonta Jehova ngendlela lafuna bamkhonte ngayo. (Esta 4:13-16) Ungaba nayo yini incenye? Yebo ungaba nayo. Ungabathantazela njalo bazalwane nabodzadze labasebumatimeni ngenca yekungaphatfwa kahle kusetjentiswa umtsetfo. Imithantazo lenjalo ingaba lusito lolukhulu kubazalwane nabodzadze wetfu lababhekene nebumatima nekuhlushwa. (Fundza Jakobe 5:16.) Jehova uyayiphendvula yini imithantazo lenjalo? Kuncoba kwetfu emacala etinkantolo kubufakazi bekutsi uyayiphendvula!—Heb. 13:18, 19.
SEPTEMBER 18-24
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ESTA 6-8
“Lesikufundzako Ngekukhulumisana Kahle”
Wenta Ngekuhlakanipha, Waba Nesibindzi Futsi Watidzela
15 Ngesizatfu sekutsi Esta wabeketela, futsi walindza lelinye lilanga kute avete sicelo sakhe enkhosini, loko kwavula litfuba lekutsi Hamani atihlazise yena. Mhlawumbe nguJehova Nkulunkulu lowabangela kutsi bungehli butfongo benkhosi. (Taga 21:1) Akumangalisi-ke kutsi liVi laNkulunkulu lisikhutsata kutsi sibe nesimo ‘sekulindza.’ (Fundza Mikha 7:7.) Nasilindza Nkulunkulu, singatfola kutsi indlela yakhe yekucatulula tinkinga tetfu ikwendlula khashane loko tsine lebesingase sikucabange.
Wakhuluma Ngesibindzi
16 Esta abengeke afune kutsi inkhosi iphindze imbeketelele; edzilini lakhe lesibili besekufanele ayitjele konkhe. Kodvwa abetawukwenta njani loko? Inkhosi yamnika litfuba lekutsi akhulume, yaphindze yambuta kutsi siyini sicelo sakhe. (Esta 7:2) Ngako besesifikile ‘sikhatsi sekutsi Esta akhulume.’
Wenta Ngekuhlakanipha, Waba Nesibindzi Futsi Watidzela
17 Singase simcabange Esta athantaza ngenhlitiyo kuNkulunkulu wakhe ngembikwekutsi asho lamavi latsi: “Nakukuhle enkhosini yami kwemukela sicelo sami, nome ngingesibani, sifiso sami, nkhosi, kutsi mane usindzise imphilo yami, nemphilo yesive sakitsi.” (Esta 7:3) Naka kutsi wayicinisekisa inkhosi ngekutsi uyakuhlonipha kwehlulela kwayo mayelana naloko lekubona kulungile. Esta abehluke kakhulu kuVashti labeke waba ngumfati wenkhosi, lowayihlazisa ngemabomu indvodza yakhe. (Esta 1:10-12) Ngetulu kwaloko, Esta akazange ayisole inkhosi ngekungahlakaniphi kwayo ngekutsi yetsembe Hamani. Kunaloko, wayincenga kutsi imvikele kulentfo lebeyibeka kuphila kwakhe engotini.
Wenta Ngekuhlakanipha, Waba Nesibindzi Futsi Watidzela
18 Kufanele kutsi lesicelo sayitsintsa inkhosi futsi sayimangalisa. Ngubani labengabeka kuphila kwendlovukazi yakhe engotini? Esta wachubeka watsi: “Mine nesive sakitsi sitsengisiwe kutsi sibulawe size sife sonkhe siphele. Kube mane bekutsengiswe ngatsi kutsi simane sibe tigcili netigcilikati ngabe ngithulile, ngobe angiboni kutsi loko singaze sikwetfwese inkhosi; kodvwa sitawubhujiswa sonkhe!” (Esta 7:4) Naka kutsi Esta wayichaza ngalokucacile inkinga, kodvwa waphindze watsi abetawubindza kube bebamane nje bafuna kubenta tigcili. Kodvwa lokubulawa kwesive sakubo bekutayitsintsa kakhulu inkhosi, ngako abengeke abindze.
19 Sibonelo sa-Esta sisifundzisa lokukhulu mayelana nekuba nelikhono lekucinisekisa. Nakwenteka udzinga kwembula inkinga lenkhulu kumuntfu lomtsandzako nobe kumuntfu loneligunya, kubeketela, inhlonipho kanye nekukhuluma kahle kungakusita kakhulu.—Taga 16:21, 23.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 3/1 11 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Esteri
7:4—Ukuqothulwa kwamaJuda kwakuzoyidalela kanjani “inkosi umonakalo”? Lapho ngobuhlakani esikisela ukuba amaJuda athengiselwe ebugqilini, u-Esteri waveza ukuthi ukubhujiswa kwamaJuda kwakuyodalela inkosi umonakalo. Izinhlamvu zesiliva ezingu-10 000 uHamani ayezithembise inkosi zazingelutho kunengcebo inkosi eyayingayithola ukube uHamani wayenze icebo lokuba amaJuda athengiswe njengezigqila. Ukuphumelela kwaleli cebo kwakuyosho nokubulawa kwendlovukazi.
SEPTEMBER 25–OCTOBER 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ESTA 9-10
“Wasebentisa Ligunya Lanalo Kuze Asite Bantfu Bakubo”
it-2-E 432 ¶2
Modekhayi
Modekhayi wabekwa kutsi abe ngundvunankhulu esikhundleni saHamani, futsi inkhosi yamniketa indandatho yayo yesicinisekiso leyayisetjentiselwa kubeka tincwadzi tembuso luphawu. Inkhosi yaniketa Esta indlu yaHamani, kodvwa Esta wabeka Modekhayi kutsi ayengamele. Avunyelwe yinkhosi, Modekhayi wabhala umtsetfo lebewuniketa emaJuda lilungelo lekutsi ativikele. Kubekwa kwalomtsetfo kwawajabulisa emaJuda, futsi kwawaniketa litsemba lekukhululwa. Labanyenti labangephansi kwembuso wasePheresiya batihlanganisa nemaJuda, futsi ngelilanga lesi-13 lenyanga ya-Adari, lokulilanga lapho lemitsetfo bekufanele isebente khona, emaJuda besekatilungiselele. Umbuso wasePheresiya bewuwasekela ngenca yekutsi Modekhayi bekasesikhundleni lesisetulu. EShushani kwaliwa kwaze kwaba lilanga lelilandzelako, lokwakulilanga lesi-14 lenyanga ya-Adari. Tingetulu kwa-75 000 titsa temaJuda letacotfulwa, kuhlanganise nemadvodzana aHamani langu-10. (Est 8:1–9:18) Ngemvume ya-Esta, Modekhayi wayala kutsi minyaka yonkhe kugcinwe lilanga lesi-14 nelesi-15 lenyanga ya-Adari, lokungemalanga labitwa ngekutsi ‘yiPhurimu,’ kuze kujatjulwe, kwentiwe emadzili, kuphiwane tipho, futsi kuphiwe nalabeswele. EmaJuda avuma kugubha lomkhosi, futsi enta nesincumo sekutsi bantfwana bawo batawagcina lamalanga, kuhlanganise nalabo bebatawuba yincenye yalesive. Njengoba Modekhayi abelandzela inkhosi Ahashiveroshi ngesikhundla, emaJuda abemhlonipha, futsi naye abechubeka awasita.—Est 9:19-22, 27-32; 10:2, 3.
it-2-E 716 ¶5
IPhurimu
Injongo Yayo. Labanye bahlatiyi batsi emaJuda asesikhatsini salamuhla, awasawugumbi uMkhosi wePhurimu ngendlela lebewugujwa ngayo ngesikhatsi ucaliswa. Sekawugubha ngendlela yawo leyehlukile, akasawugubheli kukhonta Nkulunkulu. Modekhayi na-Esta bebatikhonti taJehova, Nkulunkulu weliciniso, futsi bacalisa lomkhosi kute bamdvumise. EmaJuda angaleso sikhatsi asitwa nguJehova kute akhululeke. Loku kungenca yekutsi inkinga emaJuda bekabhekene nayo, yacala ngesizatfu sekutsi Modekhayi akhombise kutsi wetsembekile kuJehova futsi ufuna kukhonta yena kuphela. Kungenteka Hamani bekangumAmaleki, sive Jehova bekasicalekisile futsi atimisele kusibhubhisa. Modekhayi wawuhlonipha umtsetfo waNkulunkulu futsi wala kukhotsamela Hamani. (Est 3:2, 5; Eks 17:14-16) Emavi Modekhayi lawasho ku-Esta, (Est 4:14) akhombisa kutsi beketsembele kuJehova kuze akhulule emaJuda. Ngalokufanako, nekuzila kwa-Esta ngaphambi kwekutsi aye enkhosini nakayoyimema kwekucala kutsi ite edzilini, kukhombisa kutsi beketsembele kuJehova kutsi amsite.—Est 4:16.
cl-ZU 101-102 ¶12-13
‘Lingisani UNkulunkulu’ Ekusebenziseni Kwenu Amandla
12 UJehova umise ababonisi ukuba bahole ebandleni lobuKristu. (Hebheru 13:17) La madoda afanelekayo kufanele asebenzise igunya alinikwe uNkulunkulu ukuze anikeze umhlambi usizo oludingayo futhi abe neqhaza enhlalakahleni yawo. Ingabe isikhundla sabo siyabagunyaza abadala ukuba babe omashiqela phezu kwamanye amakholwa? Lutho! Abadala kudingeka babe nombono onokulinganisela nobonisa ukuthobeka ngendima yabo ebandleni. (1 Petru 5:2, 3) IBhayibheli lithi kubabonisi: “[Yalusani] ibandla likaNkulunkulu, alithenga ngegazi leNdodana yakhe.” (IzEnzo 20:28) Yileso isizathu esinamandla sokuphatha ilungu ngalinye lomhlambi ngesisa.
13 Singase sikufanekise kanje. Umngane wakho omkhulu ukucela ukuba unakekele impahla ethile eyigugu. Uyazi ukuthi umngane wakho uyikhokhele imali eshisiwe le mpahla. Ubungeke yini uyiphathe ngokucophelela, uqikelele? Ngokufanayo, uNkulunkulu uphathise abadala umthwalo wokunakekela impahla eyigugu ngempela: ibandla, elimalungu alo afaniswa nezimvu. (Johane 21:16, 17) UJehova uyazithanda izimvu zakhe—eqinisweni uzithanda kangangokuba waze wazithenga ngegazi eliyigugu leNdodana yakhe ezelwe yodwa, uJesu Kristu. Alikho inani elidlula leli uJehova ayengalikhokha ngenxa yezimvu zakhe. Abadala abathobekile bayakukhumbula lokho, baphathe izimvu zikaJehova ngendlela efanelana nalelo nani.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 3/1 11 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Esteri
9:10, 15, 16—Ngisho noma umyalo wawugunyaza ukuba amaJuda azithathele impango, kungani engazange akwenze lokho? Ukwenqaba kwawo kwabonisa ngokusobala ukuthi injongo yawo kwakuwukuzivikela, hhayi ukuthola ingcebo.
OCTOBER 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOBE 1-3
“Chubeka Ukhombisa Kutsi Umtsandza Kangakanani Jehova”
Bani Nekukholwa Futsi Ulalele NjengaNowa, Danyela Kanye NaJobe
16 Tinkinga Jobe lahlangabetana nato. Kwaba nelushintjo lolukhulu emphilweni yaJobe. Ngaphambi kwekutsi abhekane neluvivinyo, ‘bekanjinge kwendlula onkhe emadvodza aseMphumalanga.’ (Jobe 1:3) Bekanjingile, advumile futsi bantfu bebamhlonipha kakhulu. (Jobe 29:7-16) Noma kunjalo, Jobe akazange atikhukhumete noma acabange kutsi akamdzingi Nkulunkulu. Ecinisweni, Jehova wambita ngekutsi yinceku yakhe, futsi waphindze watsi: “Umsulwa, ucotfo ngenhlitiyo, ungumuntfu lowesaba Nkulunkulu nalokubalekelako lokubi.”—Jobe 1:8.
17 Ngesikhashana lesincane nje, imphilo yaJobe yashintja ngalokuphelele. Wahlupheka kakhulu futsi wadvumateka. Siyati kutsi konkhe loku kwabangelwa nguSathane, lowanyundzela Jobe futsi watsi ukhonta Nkulunkulu ngenca yetizatfu tebugovu. (Fundza Jobe 1:9, 10.) Jehova watinaka letinsolo letingemanga. Ngako waniketa Jobe litfuba lekukhombisa kutsi ucotfo, kuze akhombise kutsi ukhonta Nkulunkulu ngenhlitiyo yonkhe futsi ute tizatfu tebugovu.
Hlala Ucotfo KuJehova!
10 Sathane usibekela njani insayeya? Ngumaphi emanga Sathane lawakhulumako ngetinceku taNkulunkulu futsi akutsintsa njani? Sathane utsi awumtsandzi Jehova futsi utawuyekela kumkhonta. Uphindze atsi angeke uhlale ucotfo. (Jobe 2:4, 5; Semb. 12:10) Asingabati kutsi loko kukuvisa buhlungu kakhulu. Nanobe kunjalo, cabanga ngaloku: Jehova ukwetsemba kakhulu kangangekutsi uvumela Sathane kutsi avivinye bucotfo bakho. Uyaciniseka kutsi utawuba cotfo kute ukhombise kutsi Sathane ungumcambimanga futsi Jehova wetsembisa kukusita kute uhlale ucotfo. (Heb. 13:6) Kulilungelo lelihle kakhulu kwetsenjwa nguMbusi wendalo yonkhe! Uyabona yini kutsi kubaluleke ngani kutsi sihlale sicotfo? Nangabe sicotfo sikhombisa kutsi Sathane ungumcambimanga futsi sisuke singcwelisa ligama laJehova kanye nendlela yakhe yekubusa. Yini lesingayenta kute sihlale sicotfo?
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Loko Lesingakufundza Emavini AJesu Ekugcina
9 Watsini Jesu? Ngaphambi nje kwekutsi Jesu afe, wamemeta watsi: “Nkulunkulu wami, Nkulunkulu wami, ungishiyeleni?” (Mat. 27:46) LiBhayibheli alichazi kutsi kungani Jesu asho lamavi. Kodvwa naka kutsi yini lesingayifundza kulamavi. Lokunye lesikufundzako kutsi nakasho lamavi, bekagcwalisa siphrofetho lesikuTihlabelelo 22:1. Ngetulu kwaloko, lamavi akwenta kucace kutsi Jehova ‘bekangakayivikeli’ iNdvodzana yakhe. (Jobe 1:10) Jesu bekati kutsi Babe wakhe uvumele titsa takhe kutsi tikuvivinye kakhulu kukholwa kwakhe aze afe. Kute umuntfu loke wavivinywa kwengca Jesu. Ngetulu kwaloko, lamavi akhombisa kutsi Jesu bekamsulwa futsi kute sizatfu lebesenta afanelwe kubulawa.
OCTOBER 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOBE 4-5
“Gwema Kwatiswa Lokungemanga”
it-1-E 713 ¶11
Elifazi
2. Ngulomunye webangani baJobe labatsatfu. (Job 2:11) Elifazi umThemani kungenteka abesitukulwane sendvodzana ya-Esawu yekucala, lokusho kutsi bekasitukulwane sa-Abrahama futsi ahlobene naJobe. Elifazi nesitukulwane sakubo bebatigcabha ngekuhlakanipha lebebanako. (Jer 49:7) Kulaba labatsatfu ‘lebebadvudvuta’ Jobe, Elifazi bekunguye lebekabalulekile futsi bekanakeka kakhulu, lokusho kutsi kungenteka bekamdzala kunalaba labanye. Abekhuluma kucala kuto tonkhe letikhatsi letintsatfu lebebeta ngato kutodvudvuta Jobe, futsi inkhulumo yakhe yindze.
w05-ZU 9/15 26 ¶2
Melana Nokucabanga Okungalungile!
Ekhumbula umbono oyinqaba ayeke waba nawo, u-Elifazi wathi: “Kwadlula umoya phezu kobuso bami; iziboya zenyama yami zasiphuzela. Wama, kodwa angizange ngikwazi ukubona ukubonakala kwawo; isimo sasiphambi kwamehlo ami; kwazola, futhi manje ngezwa izwi.” (Jobe 4:15, 16) Ukucabanga kuka-Elifazi kwakuthonywe umoya onjani? Indlela agxeka ngayo uJobe ibonisa ukuthi lo moya wawungaveli neze ezingelosini zikaNkulunkulu ezilungile. (Jobe 4:17, 18) Wawuvela esidalweni somoya esibi. Ukube lo moya wawuvela kuJehova, uJehova wayengamlahlelani u-Elifazi nabangane bakhe ababili athi bakhulume amanga? (Jobe 42:7) Yebo, u-Elifazi wayethonywe amademoni. Amazwi akhe abonisa ukuthi wayengacabangi ngendlela kaNkulunkulu.
w10-ZU 2/15 19 ¶5-6
Melana Nenkulumo-ze KaSathane
USathane wasebenzisa u-Elifazi, omunye wabangane abathathu bakaJobe ababemvakashele, ukuba aveze umqondo wokuthi abantu bangamachoboka. Ebiza abantu ngokuthi “labo bahlala ezindlini zobumba,” wathi kuJobe: “[Isisekelo] sabo sisothulini! Umuntu ubachoboza masinyane kakhulu kunenundu. Bachotshozwa babe yizicucwana kusukela ekuseni kuze kuhlwe; bashabalala kuze kube phakade kungekho muntu okufaka enhliziyweni.”—Jobe 4:19, 20.
Kwenye indawo emiBhalweni, sifaniswa ‘nezitsha zobumba,’ ezisheshe ziphuke. (2 Kor. 4:7) Sibuthakathaka ngenxa yesono nokungapheleli esikuzuze njengefa. (Roma 5:12) Ngamandla ethu, asinakukwazi ukumelana nokuhlasela kukaSathane. Kodwa njengamaKristu, ukhona umuntu ongasisiza. Naphezu kobuthakathaka bethu, siyigugu emehlweni kaNkulunkulu. (Isaya 43:4) Ngaphezu kwalokho, uJehova uyabanika umoya ongcwele labo abawucelayo. (Luka 11:13) Umoya wakhe ungasinika “amandla angaphezu kwavamile,” usenze sikwazi ukumelana nanoma ibuphi ubunzima uSathane abulethayo kithi. (2 Kor. 4:7; Fil. 4:13) Uma simelana noDeveli, ‘siqinile okholweni,’ uNkulunkulu uyosiqinisa futhi asenze sibe namandla. (1 Pet. 5:8-10) Ngakho-ke, akudingeki simesabe uSathane uDeveli.
mrt-ZU 32 ¶13-17
Zivikele Emangeni
● Hlaziya umthombo wendaba nekuqukethe
Okushiwo iBhayibheli: “Qinisekani ngazo zonke izinto.”—1 Thesalonika 5:21.
Ngaphambi kokuyikholelwa indaba noma ukuyidlulisela kwabanye, ngisho noma kuyindaba esematheni, qiniseka ukuthi iyiqiniso. Kanjani?
Thola ukuthi uthembeke kangakanani umthombo. Izinkampani zabezindaba nezinye izinhlangano zingase zibike udaba ngendlela ezuzisa zona noma zithathe uhlangothi kwezepolitiki. Qhathanisa okubonayo neminye imithombo yezindaba. Ngezinye izikhathi, abangani bangase badlulise indaba engelona iqiniso nge-imeyili noma ezinkundleni zokuxhumana bengahlosile. Ngakho, ungayethembi indaba ongaqiniseki ngomthombo wayo.
Qiniseka ukuthi indaba ngokwayo eyamanje futhi inembile. Buka usuku, uthole amaqiniso aphathekayo, nobufakazi obunamandla obuyisekelayo. Nakisisa kakhulu uma indaba eyinkimbinkimbi ichazwa ngendlela elula kakhulu noma uma ihloselwe ukuthinta imizwa.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w03-ZU 5/15 22 ¶5-6
Hlala Ugxilile, Unqobe Emncintiswaneni Wokuphila
Ukuba yingxenye yenhlangano yomhlaba wonke yabakhulekeli beqiniso kungaba ithonya elinamandla elisenza sizinze. Yeka isibusiso okuyiso ukuhlanganyela nabazalwane bomhlaba wonke abanothando kangaka! (1 Petru 2:17) Futhi singaba yithonya elenza esikholwa nabo bazinze.
Cabanga ngezenzo zosizo zendoda eqotho enguJobe. Ngisho nomduduzi-mbumbulu u-Elifazi waphoqeleka ukuba avume: “Noma ubani okhubekayo, amazwi akho ayemvusa; namadolo abesephelelwa ngamandla ubuwaqinisa.” (Jobe 4:4) Siqhuba kanjani thina kulesi sici? Ngabanye sinomthwalo wemfanelo wokusiza abafowethu nodadewethu abangokomoya ukuba bakhuthazele enkonzweni kaNkulunkulu. Ekusebenzelaneni kwethu nabo, singenza ngokuvumelana nomoya wala mazwi: “Qinisani izandla ezibuthakathaka, nenze amadolo axegayo aqine.” (Isaya 35:3) Ngakho kungani ungakwenzi umgomo wakho ukuqinisa nokukhuthaza umKristu oyedwa noma ababili njalo lapho uhlangana nabo? (Hebheru 10:24, 25) Amazwi akhuthazayo okuncoma nokubonga ngemizamo yabo yokuqhubeka bejabulisa uJehova ingabasiza ngempela ukuba bahlale begxilile benombono wokuphumelela emncintiswaneni wokuphila.
OCTOBER 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOBE 6-7
“Nangabe Tinkinga Tekuphila Setikwengama”
w06-ZU 3/15 14 ¶10
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJobe
7:1; 14:14—Usho ukuthini “umsebenzi oyimpoqo”? Ukuhlupheka kukaJobe kwakunzima kakhulu kangangokuthi wabheka ukuphila njengomsebenzi oyimpoqo onzima nokhathazayo. (Jobe 10:17) Njengoba isikhathi esichithwa umuntu eShiyoli—kusukela ngesikhathi efa kuya ovukweni—siyinkathi ephoqelelwe, uJobe ufanisa leso sikhathi nomsebenzi oyimpoqo.
“Jehova . . . Uyabasindzisa Labadvumatekile”
NGALETINYE tikhatsi, singahle sicabange kutsi kuphila kufisha futsi ‘kugcwele tinkinga.’ (Jobe 14:1) Ngaletinye tikhatsi loku kuyasidvumata. Tikhonti taJehova letinyenti lokukhulunywa ngato eBhayibhelini take tativa ngaleyondlela. Letinye taze tafuna nekufa. (1 Khos. 19:2-4; Jobe 3:1-3, 11; 7:15, 16) Kodvwa Jehova longuNkulunkulu lebebametsemba, bekabadvudvuta futsi abacinisa. Loko lokwenteka kubo kwabhalwa kuze sifundze ngako futsi siyadvudvuteka nasikufundza.—Rom. 15:4.
g-ZU 1/12 16-17
Lapho Ufikelwa Umuzwa Wokuzibulala
Nakuba isimo sakho singase sibonakale singenathemba, khumbula ukuthi awuwedwa nokuthi ngokudabukisayo cishe bonke abantu babhekene nohlobo oluthile lwenkinga namuhla. IBhayibheli lithi: “Yonke indalo iyaqhubeka ibubula kanyekanye futhi isezinhlungwini kanyekanye.” (Roma 8:22) Yize okwesikhashana kungase kubonakale sengathi inkinga yakho ayisoze yaxazululeka, ngokuvamile izinto ziyadamba ngokuhamba kwesikhathi. Yini engakusiza lapho inkinga isaqhubeka?
Khuluma nomngane ovuthiwe nomethembayo ngemizwa yakho. IBhayibheli lithi: “Umngane weqiniso ubonisa uthando ngaso sonke isikhathi, futhi ungumfowabo womuntu ozalelwe isikhathi sosizi.” (IzAga 17:17) Indoda elungile uJobe, okukhulunywa ngayo eBhayibhelini, yakhuluma nabanye ngemizwa yayo ngesikhathi ibhekene nezinkathazo. Uma izwa lokho eyakubiza ngokuthi ‘ukwenyanya ukuphila kwami,’ yathi: “Ngizozwakalisa ukukhathazeka kwami ngami. Ngizokhuluma ngomunyu womphefumulo wami!” (Jobe 10:1) Ukuvulela abanye isifuba sakho kungayidambisa indlela ozizwa ngayo futhi kukwenze ube nombono ohlukile ngezinkinga obhekene nazo.
Thulula inhliziyo yakho kuNkulunkulu ngomthandazo. Abanye banombono wokuthi umthandazo umane nje uyinto yokukhulula ingqondo, kodwa iBhayibheli lisho okuhlukile. IHubo 65:2 libiza uJehova uNkulunkulu ngokuthi ‘UMuzwi womthandazo,’ futhi u-1 Petru 5:7 uthi: “Uyanikhathalela.” IBhayibheli likugcizelela ngokuphindaphindiwe ukubaluleka kokuncika kuNkulunkulu ngomthandazo. Ngokwesibonelo lithi:
“Thembela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yakho, ungenciki kokwakho ukuqonda. Mqaphele kuzo zonke izindlela zakho, yena uyokwenza izindlela zakho ziqonde.”—IZAGA 3:5, 6.
“Uyokwanelisa isifiso sabo bonke abamesabayo [uJehova], nokukhalela kwabo usizo uyokuzwa, abasindise.”—IHUBO 145:19.
“Yilokhu ukuqiniseka esinakho kuye, ukuthi, kungakhathaliseki ukuthi yini esiyicelayo ngokwentando yakhe, uyasizwa.”—1 JOHANE 5:14.
“UJehova ukude nababi, kodwa umthandazo wabalungileyo uyawuzwa.”—IZAGA 15:29.
Uma umtshela uNkulunkulu izinkinga obhekene nazo, uyokusiza. Ngesizathu esihle, iBhayibheli likukhuthaza ukuba ‘uthembele kuye ngazo zonke izikhathi. Thulula inhliziyo yakho phambi kwakhe.’—IHubo 62:8.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Lalela, Ufundze Futsi Ube Neluvelo
10 Singamlingisa Jehova ngekutsi setame kubati kahle bazalwane betfu. Bati kahle bazalwane nabodzadze. Coca nabo ngaphambi kwekutsi kucale imihlangano nalapho seyiphelile, hamba nabo emsebentini wekushumayela, futsi nangabe timo tivuma bameme kutsi bayodla nawe. Kwenta njalo kutakusita ubone kutsi dzadze lobewucabanga kutsi ute bungani wentiwa kutsi unemahloni, ungabona nekutsi umzalwane lobewucabanga kutsi utsandza umcebo unemusa, nekutsi umndeni lovame kufika seyicalile imihlangano ubeketelela kuphikiswa. (Jobe 6:29) Kuliciniso kutsi akukafanele ‘sitifake etindzabeni tebantfu.’ (1 Thim. 5:13) Nobe kunjalo, kukahle kwati tintfo letitsite ngebazalwane nabodzadze wetfu nangaloko lokwentekile ekuphileni kwabo futsi loko kungasenta sibati kahle.
OCTOBER 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOBE 8-10
“Lutsandvo LwaNkulunkulu Lolucotfo Luyasivikela Emangeni ASathane”
w15-ZU 7/1 12 ¶3
Ingabe Singakwazi Ngempela Ukumjabulisa UNkulunkulu?
UJobe wabhekana nezinkinga ezilandelanayo ezenza kwabonakala sengathi ubulungisa abukho. Waba nombono oyiphutha, waphetha ngokuthi uNkulunkulu akumkhathazi ukuthi uqhubeka eqotho kuYe noma cha. (Jobe 9:20-22) UJobe wayeqiniseka ukuthi yena ulungile, kangangokuthi kwabanye kwabonakala sengathi uthi ulunge kakhulu kunoNkulunkulu.—Jobe 32:1, 2; 35:1, 2.
Lusho Kutsini Kuwe Lutsandvo LwaJehova Lolucotfo?
14 Lutsandvo lwaNkulunkulu lolucotfo luvikela buhlobo betfu naye. Ngesikhatsi Davide athantaza kuJehova, watsi: “Uyindzawo lengibhaca kuyo; utangivikela ngetikhatsi letimatima. Ngitawumemeta ngijabulile ngobe uyangisindzisa. . . . Jehova umkhombisa lutsandvo lolucotfo loyo lowetsembela kuye.” (Hla. 32:7, 10) Emadolobha akadzeni bekatungeletwa lubondza lebelivikela bantfu labahlala kulelo dolobha, ngako lutsandvo lwaJehova lolucotfo lufana nelubondza lolusivikela kunobe yini lengalimata buhlobo betfu naye. Ngetulu kwaloko, lutsandvo lwaJehova lolucotfo lumenta asidvonsele kuye.—Jer. 31:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
‘Ngubani Lowati Umcondvo WaJehova?’
19 Yini lesiyifundzile ‘ngemcondvo waJehova’? Kufanele sivumele liVi laNkulunkulu libumbe indlela lesicondza ngayo indlela yaJehova yekucabanga. Akukafaneli silokotse sehlulele Jehova ngendlela tsine lesicabanga ngayo. Jobe watsi: “Nkulunkulu akasiye umuntfu njengami kutsi bengingaze ngiphendvulane naye, nekutsi bengingabukana naye buso nebuso enkhundleni.” (Jobe 9:32) NjengaJobe, natsi nasesicale kukucondza kucabanga kwaJehova, sitawuba nenkhaphunkhaphu yekubabata sitsi: “Lawa ngemacentselo nje emisebenti yakhe. Maye, lokukhulunywa ngaye sikuva kalufifi! Ngubani nje longakucondza kudvuma kwemandla akhe?”—Jobe 26:14.
20 Njengobe sichubeka sifundza imiBhalo, yini lokufanele siyente nangabe sihlangana nemBhalo lesingawucondzi kahle, lomayelana nendlela Jehova lacabanga ngayo? Nangabe solo singayicondzi imphendvulo yaleyondzaba ngisho sesente lucwaningo, leyo ndzaba kufanele siyitsatse njengesivivinyo lesikhombisa kutsi kufanele setsembele kuJehova. Khumbula kutsi ngaletinye tikhatsi, leminye imiBhalo ingahle isinike litfuba lekukhombisa kutsi sinekukholwa yini etimfanelweni taJehova. Ngekutitfoba, asivume kutsi asikucondzi konkhe lakwentako. (Shu. 11:5) Ngako-ke, sonkhe sivumelana nemavi emphostoli Pawula latsi: “Maye, kujula kwemcebo, nekwenhlakanipho, nekwelwati lwaNkulunkulu! Ngubani nje longaphenya kwehlulela kwakhe ahlolisise imfihlakalo yetindlela takhe? ‘Ngubani lowase wati ingcondvo yeNkhosi, nome-ke, lowase waba ngumeluleki wayo? Ngubani lowase wanika Nkulunkulu lutfo kuze naNkulunkulu ambone ngelutfo?’ Ngobe konkhe kuvela kuye, kukhona ngaye, kukhonela yena. Akube kuye ludvumo nini nanini! Amen.”—Rom. 11:33-36.
OCTOBER 30–NOVEMBER 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOBE 11-12
“Tindlela Letintsatfu Tekutfola Kuhlakanipha Futsi Uzuze Kuko”
w09-ZU 4/15 7 ¶17
UJobe Wadumisa Igama LikaJehova
17 Yini eyasiza uJobe ukuba agcine ubuqotho bakhe? Kusobala ukuthi ngaphambi kokuba kugadle izinhlekelele, wayevele enobuhlobo obuhle noJehova. Nakuba singenabufakazi bokuthi uJobe wayazi ukuthi uSathane wayebekele uJehova inselele, wayezimisele ukuhlala eqotho. Wathi: “Ngeke ngiziphuce ubuqotho bami ngize ngiphangalale!” (Jobe 27:5) Wabuhlakulela kanjani lobu buhlobo? Ngokungangabazeki, wayekwazisa lokho ayekuzwile ngokusebenzelana kukaNkulunkulu no-Abrahama, u-Isaka noJakobe, ababeyizihlobo zakhe ezikude. Ukuqaphelisisa kwakhe indalo kwamenza wakwazi ukubona izimfanelo zikaJehova eziningi.—Funda uJobe 12:7-9, 13, 16.
Jehova Uhlale Anawe, Ngako Awusiwedvwa
10 Yakha bungani nemaKhristu letsembekile. Yakha bungani ebandleni nebantfu longafundza kubo, bangaba badzala nobe bancane kunawe, nobe babe nemasiko lehlukile kunewakho. LiBhayibheli liyasikhumbuta kutsi kuhlakanipha ‘kutfolakala kulasebakhulile.’ (Jobe 12:12) Labakhulile nabo bangafundza lokunyenti kulabasebasha labetsembekile. Davide bekamncane kunaJonathani, kodvwa loko akuzange kubavimbele kutsi babe bangani. (1 Sam. 18:1) BoDavide naJonathani bebasitana kutsi bakhonte Jehova nanobe bekunetinkinga letimatima. (1 Sam. 23:16-18) Lomunye dzadze lokutsiwa ngu-Irina, lokunguye kuphela Fakazi emndenini wakubo utsi: “Bazalwane betfu nabodzadze bangafana mbamba nebatali betfu nobe bantfwana bakitsi. Jehova angabasebentisa kutsi babe ngumndeni lesiwudzingako.”
11 Kwakha bungani akusimelula, ikakhulukati nawunemahloni. Lomunye dzadze lonemahloni lokutsiwa nguRatna, lowafundza liciniso nanobe bekaphikiswa, utsi: “Ngabona kutsi ngiyakudzinga kusitwa bazalwane nabodzadze ebandleni.” Kungaba matima kutjela umuntfu indlela lotiva ngayo, kodvwa nawenta njalo lomuntfu angaba ngumngani wakho losedvute. Bangani bakho bayafuna kukukhutsata nekukusita, kodvwa kufanele ubatjele kutsi bangakusita ngani.
12 Lenye indlela lekahle yekwakha bungani kutsi sishumayele nalamanye emaKhristu. Carol, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Ngitfole bangani labanyenti labakahle ngekutsi ngicitse sikhatsi nebazalwane nabodzadze sisemsebentini wekushumayela futsi senta naleminye imisebenti lehambisana nekukhonta Jehova. Jehova ungisitile kuleminyaka asebentisa labangani.” Kwakha bungani nemaKhristu letsembekile kuhlale kusizuzisa. Jehova usebentisa labangani kuze basikhutsate nasidvumatekile ngenca yekuba nesitunge.—Taga 17:17.
it-2-E 1190 ¶2
Kuhlakanipha
Kuhlakanipha KwaNkulunkulu. Kuhlakanipha lokungiko kutfolakala kuJehova Nkulunkulu, “lokunguye yedvwa lohlakaniphile.” (Rom 16:27; Sem 7:12) Lwati luhambisana neliciniso, futsi njengobe Jehova anguMdali, ‘ute sicalo futsi ute nesiphetfo’ (Hl 90:1, 2), wati konkhe ngelizulu nangemhlaba, kwakhiwa kwako, tintfo letikuko kanye nemlandvo wako kuze kube ngunyalo. Imitsetfo yemvelo, imijikeleto kanye netimiso bantfu labetsembele kuto nabacwaninga nanabakha tintfo, konkhe kwentiwe nguJehova, futsi ngaphandle kwako bantfu bebangeke bakhone kwakho lutfo. (Job 38:34-38; Hl 104:24; Tag 3:19; Jer 10:12, 13) Ngetulu kwaloko, timiso takhe tekutiphatsa tibaluleke nakakhulu kuze umuntfu akhone kwehlulela kahle futsi abe nemphilo lenhle. (Dut 32:4-6; buka JEHOVAH [Nkulunkulu wetimiso tekutiphatsa].) Kute lokwendlula kucondza kwakhe. (Isa 40:13, 14) Nanobe Jehova angahle ativumele letinye tintfo letingahambisani netimiso takhe letilungile kutsi tenteke tiphindze tiphumelele kwesikhashana, kodvwa likusasa lisetandleni takhe futsi litawuhambisana nentsandvo yakhe. Tonkhe tintfo Jehova latishito ‘nakanjani titawuphumelela.’—Isa 55:8-11; 46:9-11.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w08-ZU 8/1 11 ¶5
Ukukhulumisana Nentsha
▪ ‘Ingabe ngiyakuqonda ngempela lokho okuvezwa amazwi?’ UJobe 12:11 uthi: “Indlebe ayiwavivinyi yini amazwi njengoba ulwanga lunambitha ukudla?” Manje kunanini ngaphambili, kudingeka ‘uvivinye’ lokho indodana noma indodakazi yakho ekushoyo. Intsha ivame ukweqisa lapho ikhuluma. Ngokwesibonelo, indodana noma indodakazi yakho ingase ithi, “Njalo ungiphatha njengengane!” noma “Awukaze ungilalele!” Esikhundleni sokugxila emazwini anganembile athi “njalo” nathi “awukaze,” qaphela ukuthi umntanakho kungenzeka akakuqondile ngempela lokho akushoyo. Ngokwesibonelo, amazwi athi “Njalo ungiphatha njengengane” angase asho ukuthi “Nginomuzwa wokuthi awungithembi,” kanti athi “Awukaze ungilalele” angase asho ukuthi “Ngifuna ukukutshela indlela engizizwa ngayo ngempela.” Zama ukuqonda isigijimi esivezwa amazwi.