I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • Jehova ‘Ungumembuli Wetimfihlo’
    Sicongosekulindza—2012 | June 15
    • Jehova ‘Ungumembuli Wetimfihlo’

      “Impela, loNkulunkulu wakho unguNkulunkulu wabo bonkhe bonkulunkulu, neNkhosi yemakhosi, neMembuli [wetimfihlo].”—DAN. 2:47.

      UNGAPHENDVULA NJANI?

      Ngumiphi imininingwane lephatselene nelikusasa Jehova lasembulele yona?

      Timelelani timphondvo letisitfupha tesilo?

      Ngubuphi budlelwane lobukhona emkhatsini wesilo nesitfombe lesikhulu lesabonwa nguNebukhadnezari?

      1, 2. Yini Jehova lasembulele yona, futsi ukwenteleni loko?

      NGUMIPHI imibuso letawube ibusa umhlaba ngalesikhatsi uMbuso waNkulunkulu ubhubhisa imibuso yebantfu? Imphendvulo isebaleni—sivetelwe yona ‘nguMembuli wetimfihlo,’ Nkulunkulu Jehova. Usembulele yona ngaloko lokwabhalwa ngumphrofethi Danyela nemphostoli Johane.

      2 Jehova wembulela lamadvodza imibono lemayelana netilo. Waphindze wachazela Danyela ngeliphupho lelisiphrofetho lesitfombe lesikhulu lesicwebetelako. Jehova wenta kutsi lokulandzisa kubhalwe eBhayibhelini futsi kulondvolotwe kute sizuze. (Rom. 15:4) Wakwenta loko kute acinise litsemba letfu lekutsi ngekushesha uMbuso wakhe utawubhubhisa bonkhe bohulumende bebantfu.—Dan. 2:44.

      3. Kute siticondze kahle tiphrofetho, yini lokufanele siyati kucala, futsi ngani?

      3 Lokulandzisa kwaDanyela naJohane, akwembuli nje kuphela emakhosi lasiphohlongo nobe bohulumende bebantfu, kodvwa kuphindze kukhombise nekutsi leyo mibuso beyitawulandzelana njani. Nobe kunjalo, singaticondza kahle letiphrofetho nangabe siyati inchazelo yesiphrofetho sekucala ngca lesiseBhayibhelini. Kungani kunjalo? Kungobe lonkhe liBhayibheli netiphrofetho letikulo tihlobene naso.

      INTALO YENYOKA NESILO

      4. Yakhiwa bobani intalo yemfati, futsi yini letawentiwa nguleyontalo?

      4 Ngemuva kwekuba bo-Adamu bavukele e-Edeni, Jehova wenta setsembiso sekutsi ‘umfati’ utawuveta ‘intalo.’a (Fundza Genesisi 3:15.) Ngemuva kwesikhatsi, leyontalo beyitawufihlita lenyoka lenguSathane enhloko. Jehova wembula kutsi lentalo beyitawuvela nga-Abrahama, ibe yesive saka-Israyeli, ibe ngumJuda futsi ibe yintalelwane yeNkhosi Davide. (Gen. 22:15-18; 49:10; Hla. 89:3, 4; Luk. 1:30-33) Jesu Khristu uyincenye leyinhloko yalentalo. (Gal. 3:16) Incenye yesibili yayo yakhiwa ngemalunga elibandla lemaKhristu lagcotjwe ngemoya. (Gal. 3:26-29) Jesu nalaba labagcotjiwe bakha uMbuso waNkulunkulu. Nkulunkulu utawusebentisa lowo Mbuso kute abhubhise Sathane.—Luk. 12:32; Rom. 16:20.

      5, 6. (a) Mingakhi imibuso lemikhulu Danyela kanye naJohane labayichazako? (b) Timelelani tinhloko tesilo letichazwe encwadzini yeSembulo?

      5 Siphrofetho sekucala lesashiwo e-Edeni saphindze satsi Sathane abetawuveta “intalo.” Intalo yakhe beyingeke iyitsandze intalo yemfati. Ngubani lowakha intalo yenyoka? Yakhiwa ngibo bonkhe labalingisa Sathane ngekwenyanya Nkulunkulu nangekuphikisa bantfu baKhe. Emlandvweni, Sathane uhlele kutsi intalo yakhe ibe semacenjini etepolitiki lehlukehlukene nobe emibusweni leminyenti. (Luk. 4:5, 6) Leminye yalemibuso ilwe nebantfu baNkulunkulu ngalokucondzile. Labo bantfu baNkulunkulu bafaka ekhatsi sive saka-Israyeli nobe libandla lemaKhristu lagcotjiwe. Kungani kubalulekile kucabanga ngaloku? Kungobe kusenta sicondze sizatfu lesenta Danyela naJohane bachaza imibuso lesiphohlongo nje kuphela lenemandla.

      6 Ngasekupheleni kwelikhulu lekucala C.E., Jesu lovusiwe wakhombisa umphostoli Johane imibono lesimanga. (Semb. 1:1) Kulomunye walemibono, Johane wabona Develi lofaniswa nanyokangwenya eme elusentseni lwelwandle. (Fundza Sembulo 13:1, 2.) Johane waphindze wabona silo lesingaketayeleki siphuma elwandle futsi sitfola emagunya lamakhulu kuDeveli. Ngemuva kwesikhatsi ingilosi yachazela Johane kutsi tinhloko letisikhombisa talesilo lesibovu, lesingumfanekiso wesilo lesichazwe kuSembulo 13:1, timelela ‘emakhosi lasikhombisa’ nobe bohulumende. (Semb. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Ngalesikhatsi Johane abhala lencwadzi, lasihlanu awo abesawile, yinye yayibusa, lena lenye-ke ‘beyisengakefiki.’ Kwakunguyiphi leyo mibuso? Asesicoce ngenhloko ngayinye yalesilo lesichazwe encwadzini yeSembulo. Sitawuphindze sibone kutsi loko lokwabhalwa nguDanyela kwayengeta njani imininingwane leyenabile mayelana nalemibuso kusesele emakhulu eminyaka ngembikwekutsi icale kubusa.

      IGIBHITHE NE-ASIRIYA—TINHLOKO LETIMBILI TEKUCALA

      7. Imelelani inhloko yekucala yesilo, futsi ngani?

      7 Inhloko yekucala yalesilo imelela iGibhithe. Kungani? Kungobe umbuso waseGibhithe kwakunguwo umbuso wekucala lonemandla lowenyanya waphindze walwa nebantfu baNkulunkulu. Intalelwane ya-Abrahama lebeyitawuveta intalo letsenjisiwe yemfati, yandza kakhulu eGibhithe. BaseGibhithe bawacindzetela kakhulu ema-Israyeli. Sathane wetama kubacedza bonkhe labantfu baNkulunkulu ngembikwekutsi intalo ivele. Kanjani? Wabangela kutsi Faro afune kubulala bonkhe bantfwana bebafana bema-Israyeli. Jehova akakuvumelanga loko kutsi kwenteke futsi wabakhulula bantfu bakhe ekugcilatweni eGibhithe. (Eks. 1:15-20; 14:13) Ngemva kwaloko wangenisa ema-Israyeli eVeni Lesetsembiso.

      8. Imelelani inhloko yesibili, futsi yini leyetama kuyenta?

      8 Inhloko yesibili yesilo imelela i-Asiriya. Lombuso lomkhulu nawo wetama kubacedza bantfu baNkulunkulu. Kuliciniso kutsi Jehova wasebentisa ema-Asiriya njengelithulusi lakhe kute ajezise umbuso wetive letilishumi ngekukhonta kwawo titfombe kanye nekuvukela. Nobe kunjalo, ema-Asiriya abese ahlasela liJerusalema. Kungenteka Sathane bekafuna kuphatamisa luhla lwentalo lobelutawuholela ekutalweni kwaJesu. Jehova abengafuni kutsi bantfu bakhe babulawe, kungako abhubhisa titsa takhe waphindze wakhulula tinceku takhe letetsembekile ngalokusimangaliso.—2 Khos. 19:32-35; Isa. 10:5, 6, 12-15.

      IBHABHULONA—INHLOKO YESITSATFU

      9, 10. (a) Yini Jehova lavumela baseBhabhulona kutsi bayente? (b) Kute lesiphrofetho sigcwaliseke, yini lobekufanele yenteke?

      9 Inhloko yesitsatfu yalesilo lesabonwa nguJohane imelela umbuso inhlokodolobha yawo lokwakuyiBhabhulona. Jehova wavumela baseBhabhulona kutsi babhubhise liJerusalema bese batfumba bantfu bakhe. Ngembikwekutsi akuvumele loku kutsi kwenteke, Jehova wawecwayisa ema-Israyeli lavukelako ngekutsi liJerusalema litawubhujiswa. (2 Khos. 20:16-18) Wawatjela kutsi luhla lwemakhosi labekabekwa “esihlalweni sebukhosi saSimakadze” eJerusalema lutawuphatamiseka. (1 Khr. 29:23) Nobe kunjalo, Jehova waphindze wetsembisa kutsi intalelwane yeNkhosi Davide “lowo lokunguyena kungelakhe sibili” ligunya, itawufika itsatse bukhosi.—Hez. 21:25-27.

      10 Lesinye siphrofetho saveta kutsi emaJuda abetawube solo akhulekela ethempelini leliseJerusalema nakufika Mesiya nobe Logcotjiwe. (Dan. 9:24-27) Siphrofetho lesabhalwa ngembikwekutsi ema-Israyeli atfunjelwe eBhabhulona, sasho kutsi loyo muntfu abetawutalelwa eBhetlehema. (Mik. 5:2) Betingeke tigcwaliseke leto tiphrofetho emaJuda angakakhululwa eBhabhulona futsi abuyele eveni lawo ayowakha kabusha lithempeli. BaseBhabhulona bebangakavami kukhulula bantfu labatfunjiwe. Bebatawubuyela njani-ke bantfu baNkulunkulu eveni labo? Imphendvulo yalombuto Jehova wayembulela baphrofethi bakhe.—Amo. 3:7.

      11. UMbuso waseBhabhulona uvetwe njani ngetindlela letehlukehlukene? (Fundza umbhalo longentansi.)

      11 Umphrofethi Danyela abengulomunye walabo labebatfunjelwe eBhabhulona. (Dan. 1:1-6) Jehova wamsebentisa kute embule leminye imibuso lebeyitawulandzela lona waseBhabhulona. Jehova wayembula lemfihlo ngekutsi asebentise imifanekiso leyehlukehlukene. Sibonelo saloku kutsi wabangela iNkhosi yaseBhabhulona Nebukhadnezari kutsi ibhudze sitfombe lesikhulu lesicwebetelako. (Fundza Danyela 2:1, 19, 31-38.) Asebentisa Danyela, Jehova wembula kutsi inhloko yalesitfombe yeligolide imelela uMbuso waseBhabhulona.b Umbuso lowalandzela lona waseBhabhulona umelelwa sifuba nemikhono yesiliva. Kwakungumuphi lowo mbuso, futsi bewutawubaphatsa njani bantfu baNkulunkulu?

      IMEDE NEPHERESIYA—INHLOKO YESINE

      12, 13. (a) Yini Jehova layembula mayelana nekubhujiswa kweliBhabhulona? (b) Kungani emaMede nemaPheresiya ayifanekisela kahle inhloko yesine yalesilo?

      12 Kusesele iminyaka lengetulu kwelikhulu ngembikwesikhatsi saDanyela, Jehova wembulela umphrofethi Isaya ngembuso lobewutawubhubhisa iBhabhulona. Jehova akazange embule nje kuphela indlela iBhabhulona lebeyitawubhujiswa ngayo, kodvwa waphindze washo nelibito laloyo lobekatayibhubhisa. Umholi walelibutfo kwakunguKhuresi longuPheresiya. (Isa. 44:28–45:2) Danyela waphindze wembulelwa leminye imibono lemibili ngalokuphatselene naloMbuso wemaMede nemaPheresiya. Kulomunye umbono, lombuso wavetwa unjengelibhele lelaliphakamise lomunye umhlubulo walo. Latjelwa kutsi ‘lidle, lesutse inyama.’ (Dan. 7:5) Kulona lomunye umbono, Danyela wabona lombuso ufananiswe nesihhanca lesinetimphondvo letimbili.—Dan. 8:3, 20.

      13 Jehova wasebentisa uMbuso wemaMede nemaPheresiya kute ugcwalise siphrofetho ngekutsi ubhubhise liBhabhulona futsi ema-Israyeli akhululwe abuyele eveni lawo. (2 Khr. 36:22, 23) Nobe kunjalo, lombuso wemaMede nemaPheresiya nawo wetama kubacedza bantfu baNkulunkulu. Encwadzini yeliBhayibheli ya-Esta sifundza kutsi ndvunankhulu wasePheresiya, Hamani, wahlela kubulala emaJuda labekahlala kuleyondzawo futsi besekabeke nelilanga lekukwenta loko. Jehova waphindze wabavikela bantfu bakhe kulentalo yaSathane. (Esta 1:1-3; 3:8, 9; 8:3, 9-14) Kuyacaca-ke kutsi emaMede nemaPheresiya amelela inhloko yesine yalesilo lesikuSembulo.

      IGRISI—INHLOKO YESIHLANU

      14, 15. Ngumiphi imininigwane Jehova layembula ngalokumayelana neMbuso waseGrisi?

      14 Inhloko yesihlanu yalesilo lesikuSembulo imelela iGrisi. Njengobe Danyela abeshilo ekucaleni nakachaza liphupho laNebukhadnezari, umbuso waseGrisi uphindze ufanekiselwe sisu nematsanga lalitfusi alesitfombe. Danyela waphindze wembula leminye imibono lemibili lenemininingwane leyenabile ngembuso waseGrisi nenkhosi yawo lenemandla.

      15 Kulomunye umbono, Danyela wabona iGrisi ifananiswe nengwe lenetimphiko letine, lokwakusho kutsi lombuso utawuncoba tive ngekushesha. (Dan. 7:6) Kulomunye umbono, Danyela uchaza kutsi siphongo lesasineluphondvo lunye lolukhulu sasibulala njani sihhanca lesasinetimphondvo letimbili, lesasimelela iMede nePheresiya. Jehova watjela Danyela kutsi lesiphongo simelela iGrisi bese kutsi luphondvo lunye lolukhulu lumelele yinye yemakhosi ayo. Danyela wachubeka walandzisa kutsi loluphondvo lolukhulu belutawuphuka bese kuhluma letine esikhundleni salo. Nanobe lesiphrofetho sabhalwa kusesele iminyaka lengetulu kwemakhulu ngembikwekutsi iGrisi icale kubusa, yonkhe imininingwane lephatselene naso yaba liciniso. Alexander Lomkhulu, abeyinkhosi lenkhulu yaseGrisi futsi nguye lobekahola libutfo lebeliyobhubhisa iMede nePheresiya. Ngekushesha loluphondvo lwaphuka, futsi lenkhosi leyayinemandla yashona ineminyaka lengu-32 budzala. Ngaleso sizatfu, lombuso wehlukaniswa waba ngimibuso lemine.—Fundza Danyela 8:20-22.

      16. Yini leyentiwa ngu-Antiochus IV?

      16 Ngemuva kwekubhujiswa kwePheresiya, uMbuso waseGrisi wabusa eveni laka-Israyeli. Ngaleso sikhatsi ema-Israyeli abesabuyele eVeni Lesetsembiso futsi sekalakhe kabusha lithempeli eJerusalema. Bekasolo asive lesikhetsiwe saNkulunkulu, futsi nelithempeli lelakhiwe kabusha belisolo liyindzawo leyinhloko yekukhonta kweliciniso. Nobe kunjalo, ngelikhulu lesibili leminyaka B.C.E., iGrisi, inhloko yesihlanu yalesilo, yahlasela bantfu baNkulunkulu. Antiochus IV, lomunye wetindlalifa tembuso wa-Alexander lowawehlukene, wakha li-altare lalabakhonta titfombe ethempelini lelaliseJerusalema watsi labo lebebachuba inkholo yebuJuda kufanele bajeziswe ngekutsi babulawe. Nalapha futsi incenye yentalo yaSathane beyihlupha bantfu baNkulunkulu. Ngekushesha lomunye umbuso watsatsela umbuso waseGrisi sikhundla. Inhloko yesitfupha yalesilo yayitawuba yini?

      IROMA—INHLOKO YESITFUPHA ‘IYESABEKA, ITFUSA KAKHULU’

      17. Inhloko yesitfupha yaba nayiphi indzima ekugcwalisekeni kwaGenesisi 3:15?

      17 Umbuso waseRoma kwakunguwo lonemandla lamakhulu ngalesikhatsi Johane abona umbono walesilo. (Semb. 17:10) Lenhloko yesitfupha yaba nendzima lenkhulu ekugcwalisekeni kwesiphrofetho lesikuGenesisi 3:15. Sathane wasebentisa tiphatsimandla temaRoma kute tilimate ‘sitsendze sentalo’ sikhashana. Ngayiphi indlela? Tamangalela Jesu ngemanga tatsi uvukele umbuso futsi tambulala. (Mat. 27:26) Kodvwa loko kulimala kwaba kwesikhashana ngobe Jehova wamvusa Jesu.

      18. (a) Ngusiphi sive lesisha Jehova lasikhetsa, futsi kungani asikhetsa? (b) Intalo yenyoka yachubeka njani ilwisana nentalo yemfati?

      18 Baholi benkholo baka-Israyeli basita emaRoma ngalesikhatsi ahlasela Jesu, futsi labanyenti esiveni saka-Israyeli bamala Jesu. Loko kwabangela kutsi Jehova naye awale ema-Israyeli emvelo kutsi abe bantfu bakhe. (Mat. 23:38; Imis. 2:22, 23) Wabese ukhetsa sive lesisha, “ema-Israyeli aNkulunkulu.” (Gal. 3:26-29; 6:16) Leso sive sasilibandla lemaKhristu lagcotjiwe lebelakhiwa ngemaJuda nebeTive. (Ef. 2:11-18) Ngemuva kwekufa kanye nekuvuswa kwaJesu, intalo yenyoka yachubeka ilwisana nentalo yemfati. IRoma yetama emahlandla lamanyenti kucedza libandla lebuKhristu, leliyincenye yesibili yalentalo.c

      19. (a) Danyela uwuchaza njani umbuso wesitfupha? (b) Lesinye sihloko sitawube sicoca ngani?

      19 Kuleliphupho Danyela lalichazela Nebukhadnezari, imilente yensimbi yalesitfombe imelela iRoma. (Dan. 2:33) Danyela waphindze wabona lomunye umbono longachazi nje kuphela uMbuso wemaRoma kodvwa lochaza naleminye imibuso lebeyitawuvela eRoma. (Fundza Danyela 7:7, 8.) Emakhulwini eminyaka, umbuso waseRoma wawubonakala etitseni tawo ‘wesabeka, wetfusa kakhulu futsi unemandla lamakhulu.’ Nobe kunjalo, lesiphrofetho sabiketela kutsi ‘timphondvo letilishumi’ titawuphuma kulombuso waseRoma futsi bekutabese kuhluma lolunye luphondvo loluncane lube nemandla. Tiyini letimphondvo letilishumi, futsi luphondvo loluncane lumelela ini? Loluphondvo loluncane luhlobana njani nenchazelo yesitfombe lesikhulu lesabonwa nguNebukhadnezari? Sihloko lesisekhasini 14 sitayiphendvula lemibuto.

      [Imibhalo lengentansi]

      a Lomfati umelela inhlangano yaJehova lenjengemfati leyakhiwa tidalwa temoya letisezulwini.—Isa. 54:1; Gal. 4:26; Semb. 12:1, 2.

      b Inhloko yesitfombe lokukhulunywa ngayo encwadzini yaDanyela nenhloko yesitsatfu lokukhulunywa ngayo kuSembulo, kokubili kumelela iBhabhulona. Buka lishadi lelisemakhasini 12-13.

      c Nanobe iRoma yabhubhisa liJerusalema nga-70 C.E., leso sento sasingasho kugcwaliseka kwaGenesisi 3:15. Ngaleso sikhatsi ema-Israyeli emvelo bese angasiso sive lesikhetsiwe saNkulunkulu.

  • Jehova Wembula Loko “Lokufanele Kwenteke Masinyane”
    Sicongosekulindza—2012 | June 15
    • Jehova Wembula Loko “Lokufanele Kwenteke Masinyane”

      “Lesi Sembulo saJesu Khristu, lasiniketwa nguNkulunkulu kutsi akhombise tinceku takhe loko lokufanele kwenteke masinyane.”—SEMB. 1:1.

      UNGAPHENDVULA NJANI?

      Ngutiphi tincenye talesitfombe lesicwebetelako letifanekisela uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika?

      Johane ubuchaza njani budlelwane lobusemkhatsini weMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika naMhlabuhlangene?

      BoDanyela naJohane bakuchaza njani kutsi bonkhe bohulumende bemhlaba batawubhujiswa?

      1, 2. (a) Tiphrofetho taDanyela naJohane tisisita kutsi senteni? (b) Timphondvo letisitfupha tesilo timelelani?

      TIPHROFETHO taDanyela naJohane tivumelana ngetindlela letisenta siyicondze kahle inchazelo yaloko lokwenteka nyalo emhlabeni naloko lokutakwenteka esikhatsini lesitako. Yini lesingayifundza ngekucatsanisa umbono waJohane wesilo, nekulandzisa kwaDanyela lokumayelana nesilo lesesabekako lesinetimphondvo letilishumi, kanye nenchazelo yesitfombe lesicwebetelako? Kuticondza ngalokucacile letiphrofetho kufanele kusente sitsatse siphi sinyatselo?

      2 Ase sicoce ngembono waJohane wesilo. (Semb., sehl. 13) Njengobe sifundzile esihlokweni lesendlulile, tinhloko letisitfupha talesilo timelela iGibhithe, i-Asiriya, iBhabhulona, iMede nePheresiya, iGrisi kanye neRoma. Yonkhe lemibuso ayizange iyitsandze intalo yemfati. (Gen. 3:15) Ngemuva kwekuba Johane akubhalile loko lakubona, umbuso waseRoma lomelelwa yinhloko yesitfupha, wachubeka unguwo lonemandla. Ngekushesha inhloko yesikhombisa beyitawutsatsela umbuso waseRoma sikhundla. Ngumuphi umbuso lobewutawutsatsela lona waseRoma sikhundla, futsi bewutayiphatsa njani intalo yemfati?

      EMANGISI NEMAMELIKA ABA NEMANDLA

      3. Simelela bani silo lesesabekako lesinetimphondvo letilishumi, futsi letimphondvo letilishumi timelelani?

      3 Singayibona inhloko yesikhombisa yalesilo lokukhulunywa ngaso kuSembulo sehluko 13 ngekucatsanisa umbono waJohane nembono waDanyela wesilo lesesabekako lesinetimphondvo letilishumi.a (Fundza Danyela 7:7, 8, 23, 24.) Lesilo Danyela lasibona simelela uMbuso wemaRoma. (Buka lishadi lelisemakhasini 12-13.) Ngelikhulu lesihlanu leminyaka C.E., uMbuso wemaRoma wacala kwehlukana. Timphondvo letilishumi letahluma enhloko yalesilo lesesabekako timelela imibuso leyaphuma embusweni waseRoma.

      4, 5. (a) Yini leyentiwa luphondvo loluncane? (b) Imelelani inhloko yesikhombisa yalesilo?

      4 Letine taletimphondvo nobe imibuso leyavela enhloko yalesilo, yatfola kuhlonishwa lokukhetsekile. Timphondvo letintsatfu tatsatselwa sikhundla ‘luphondvo loluncane.’ Loku kwenteka ngalesikhatsi emaNgisi, lake aba yincenye yeMbuso wemaRoma, aba ngumbuso. Lisengakafiki likhulu lesi-17 leminyaka, emaNgisi abengumbuso lote emandla. Leminye imibuso lemitsatfu leyayingephansi kweMbuso waseRoma—Spain, iNetherlands kanye neFulansi—nayo yaba nemandla. EmaNgisi ayehlula lemibuso ayisusa etikhundleni tayo letiphakeme. Ngelikhulu lesi-18 leminyaka, umbuso wemaNgisi bese utawuba ngumbuso lonemandla emhlabeni wonkhe, kodvwa ngaleso sikhatsi wawungakabi yinhloko yesikhombisa yalesilo.

      5 Ngisho nobe umbuso waseNgilandi waba nemandla, tindzawo letatiseNyakatfo Melika taphuma ngaphansi kwekubusa kwawo. Nobe kunjalo, uMbuso waseMelika waba mkhulu, uvikelwe ngemaNgisi. Nakucala lilanga leNkhosi nga-1914, emaNgisi abengumbuso lomkhulu kwendlula nobe ngabe ngumuphi lowake waba khona futsi iMelika beyingumbuso lomkhulu wetentsengiselwane emhlabeni.b NgeMphi Yelive Yekucala, iMelika yaba nebudlelwane lobusedvute nemaNgisi. Ngako-ke, inhloko yesikhombisa yalesilo kwaba nguMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika. Lombuso wayiphatsa njani intalo yemfati?

      6. Inhloko yesikhombisa ibaphetse njani bantfu baNkulunkulu?

      6 Ngemuva kwekucala kwelilanga leNkhosi, inhloko yesikhombisa yacala kuhlasela bantfu baNkulunkulu—bomnakabo Khristu labasasele emhlabeni. (Mat. 25:40) Jesu washo kutsi nasekabusa, incenye yalentalo itawube isekhona emhlabeni. (Mat. 24:45-47; Gal. 3:26-29) UMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika wacala kulwisana nalabagcotjiwe. (Semb. 13:3, 7) Ngesikhatsi seMphi Yelive Yekucala wacindzetela bantfu baNkulunkulu, wavala kusakatwa kwaletinye tincwadzi futsi wafaka lamanye emalunga esigaba sesisebenti lesetsembekile ejele. Inhloko yesikhombisa yalesilo yadzimate yawuvala umsebenti wekushumayela sikhashana. Jehova wakubona kusengakenteki loku wase ukwembulela Johane. Nkulunkulu waphindze wamtjela Johane kutsi incenye yesibili yalentalo beyitawuphindze iwucale umsebenti wekushumayela. (Semb. 11:3, 7-11) Umlandvo wetinceku taJehova walamuhla uyakufakazela kutsi loko kwenteka.

      UMBUSO WEMHLABA WEMANGISI NEMAMELIKA NETINYAWO LETINENSIMBI NELUBUMBA

      7. Bukuphi budlelwane emkhatsini wenhloko yesikhombisa yalesilo kanye nesitfombe lesicwebetelako?

      7 Bukuphi budlelwane emkhatsini wenhloko yesikhombisa yalesilo nesitfombe lesikhulu lesicwebetelako? Ngesizatfu sekutsi emaNgisi avela embusweni waseRoma, iMelika yavela embusweni wemaNgisi, singasho kutsi nayo iMelika yavela eMbusweni waseRoma. Kutsiwani-ke ngetinyawo talesitfombe? Tichazwe ngekutsi incenye yato lenye iyinsimbi kantsi lenye ilubumba. (Fundza Danyela 2:41-43.) Lenchazelo yaletinyawo ikhuluma ngesikhatsi lokutawuvela ngaso inhloko yesikhombisa—uMbuso Wemhlaba wemaNgisi nemaMelika. Njengobe insimbi lehlanganiswe nelubumba ibutsakatsaka kunensimbi lengakahlanganiswa nalutfo, uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika nawo ubutsakatsaka kunembuso lovela kuwo. Loku kwakuyowenteka njani?

      8, 9. (a) Umbuso wesikhombisa wakhombisa njani kutsi ucine njengensimbi? (b) Lumelelani lubumba etinyaweni talesitfombe?

      8 Ngalesinye sikhatsi umbuso lomelelwa yinhloko yesikhombisa, ukhombise kuba njengensimbi. Loku kwabonakala ngalesikhatsi uphumelela eMphini Yelive Yekucala. NgeMphi Yelive Yesibili, lombuso lonjengensimbi loyinhloko yesikhombisa bewusolo ubonakala.c Ngemuva kwalemphi, inhloko yesikhombisa yakhombisa kuba njensimbi. Nobe kunjalo, kusukela ekucaleni lensimbi beyihlangene nelubumba.

      9 Tinceku taJehova betisolo tifuna kwati kutsi tinyawo talesitfombe timelelani. Danyela 2:41 uchaza kutsi letinyawo tensimbi nelubumba ‘tingumbuso’ munye hhayi leminyenti. Lubumba lumelela lokutsite lokukuloMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika, lokuwenta ube butsakatsaka kuneMbuso lonjengensimbi wemaRoma. Lubumba lubhekisela ‘kubantfu.’ (Dan. 2:43) Bantfu bawente waba butsakatsaka uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika ngekutsi balwele kutfola emalungelo, bakhankasele kuba nemalungelo lengetiwe emsebentini baphindze bafune kubuswa ngentsandvo yelinyenti. Bantfu bakwenta kube lukhuni ngeMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika kutsi ucine njengensimbi. Banemibono leyehlukene ngetepolitiki, nangabe lotsite atfole emavoti lambalwa ubabete ligunya lekwenta loko latsembise sive kutsi utasentela kona. Danyela wabiketela: ‘Umbuso nganhlanye uyawuba nemandla, kutsi nganhlanye ube yintekenteke.’—Dan. 2:42; 2 Thim. 3:1-3.

      10, 11. (a) Liyini likusasa ‘letinyawo’? (b) Yini lesingayisho ngelinani letintwane talesitfombe?

      10 Kulelikhulu lesi-21 leminyaka, emaNgisi nemaMelika solo anebudlelwane lobuhle njengobe abambisene etindzabeni letibalulekile temhlaba. Tiphrofetho letimayelana nesitfombe lesicwebetelako nesilo tiyavuma kutsi uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika angeke utsatselwe sikhundla nguleminye imibuso yelive. Lombuso wekugcina welive utawuba butsakatsaka kunaloyo lomelelwe ngimilente yensimbi, kodvwa angeke umane nje utiphelele.

      11 Linani letintwane talesitfombe linenchazelo lebalulekile yini? Asewucabange ngaloku: Kuleminye imibono Danyela usho emanani lacondzile—sibonelo saloku kutsi uyalisho linani letimphondvo letisetinhloko tetilo letehlukene. Lawo manani abalulekile. Nobe kunjalo, nakachaza lesitfombe, Danyela akalisho linani letintwane. Ngako-ke, lelinani kubonakala shengatsi alikabaluleki kangako njengobe nelinani lemikhono, tandla, iminwe nemilente kanye netinyawo talesitfombe kungashiwo. Lakamane akusho Danyela kutsi letintwane takhiwa yinsimbi nelubumba. Lenchazelo ikwenta kucace kutsi uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika nguwo lotawube ubusa ngalesikhatsi litje lelimelela uMbuso waNkulunkulu lishaya tinyawo talesitfombe.—Dan. 2:45.

      UMBUSO WEMHLABA WEMANGISI NEMAMELIKA KANYE NESILO LESINETIMPHONDVO LETIMBILI

      12, 13. Silo lesinetimphondvo letimbili simelelani, futsi sentani?

      12 Nanobe uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika uyinsimbi lehlanganiswe nelubumba, umbono Jesu lawubonisa Johane ukhombisa kutsi lombuso utawuba nendzima lebalulekile ngemalanga ekugcina. Ngayiphi indlela? Johane wabona umbono wesilo lesinetimphondvo letimbili lesikhuluma njenganyokangwenya. Simelelani lesilo? Sinetimphondvo letimbili, lokusho kutsi ngimibuso lemibili lebambisene. Johane uphindze ubona uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika kodvwa nyalo sewenta lomunye umsebenti.—Fundza Sembulo 13:11-15.

      13 Lesilo sitjela bantfu kutsi bakhe umfanekiso wesilo. Johane wabhala kutsi lomfanekiso wesilo utawuvela, unyamalale uphindze uvele futsi. Nguloko kanye lokwenteka enhlanganweni leyavetwa ngemaNgisi nemaMelika, lebeyentelwe kutsi ihlanganise imibuso yemhlaba iphindze iyimelele.d Lenhlangano yavela ngemuva kweMphi Yelive Yekucala, futsi beyatiwa ngekutsi yiNhlangano Yetive. Yanyamalala ngeMphi Yelive Yesibili. Ngesikhatsi saleyoMphi, bantfu baNkulunkulu bamemetela kutsi ngekusho kwesiphrofetho seSembulo lenhlangano beyitawuphindze ivele. Yaphindze yavela seyinguMhlabuhlangene.—Semb. 17:8.

      14. Kungamuphi umcondvo kutsiwa umfanekiso wesilo ‘uyinkhosi yesiphohlongo’?

      14 Johane uchaza lomfanekiso walesilo ‘njengenkhosi yesiphohlongo.’ Ngayiphi indlela? Akusho kutsi uyinhloko yesiphohlongo yalesilo. Umane nje ungumfanekiso waso. Emandla alomfanekiso avela etiveni letingemalunga aMhlabuhlangene, ikakhulukati eMbusweni weMhlaba wemaNgisi nemaMelika. (Semb. 17:10, 11) Kodvwa siphindze sitfole ligunya lekuba njengenkhosi kute sente umsebenti lotsite lotawutsintsa umhlaba wonkhe.

      UMFANEKISO WESILO UNCOBA INGWADLA LENKHULU

      15, 16. Imelelani ingwadla lenkhulu, futsi kwentekeni kulabo labayisekelako?

      15 Johane uphindze achaze kutsi wabona silo lesibovu—lesifanana nalesi lesinetimphondvo letisikhombisa—kugibele kuso ingwadla lenkhulu. Lengwadla kwakubhalwe kuyo ligama lelitsi “iBhabhulona lenkhulu.” (Semb. 17:1-6) Lengwadla lenkhulu imelela tonkhe tinkholo temanga, ngalokuyinhloko lokutinkholo letitsi tebuKhristu. Tinhlangano tenkholo tisekela silo ngekwetama kucondzisa tinhlangano tetembangave.

      16 Nobe kunjalo, ngelilanga leNkhosi, iBhabhulona Lenkhulu ibona emanti, nobe bantfu labayisekelako baphela. (Semb. 16:12; 17:15) Sibonelo saloko kutsi ngalesikhatsi umfanekiso walesilo ubonakala kwekucala, tinkholo letitsi tebuKhristu—incenye lenemandla yeBhabhulona Lenkhulu—taba nemandla lamakhulu emaveni langaseNshonalanga. Kodvwa lamuhla bantfu labanyenti abasawahloniphi emasontfo futsi abasabasekeli nebaholi bawo. Bantfu labanyenti baze bakholelwe kutsi tinkinga letigcwele umhlaba wonkhe tibangelwa tinkholo. Labanye bakusho ngalokucondzile kutsi kufanele kucedvwe nya lokutsiwa yinkholo emhlabeni.

      17. Yini letawenteka masinyane enkholweni yemanga, futsi ngani?

      17 Nanobe kunjalo, inkholo yemanga angeke imane iphele nje. Ingwadla lenkhulu itawuchubeka inemandla, futsi yenta emakhosi ente intsandvo yayo kudzimate kube ngulapho Nkulunkulu afaka etinhlitiyweni tabohulumende bemhlaba umcabango wekuyitondza. (Fundza Sembulo 17:16, 17.) Ngekushesha Jehova utawubangela bohulumende belive lelibuswa nguSathane, njengobe bamelelwa nguMhlabuhlangene, kutsi bahlasele inkholo yemanga. Batayibhubhisa lengwadla kuphele nekunjinga kwayo. Emashumini eminyaka lendlulile bantfu bebangacabangi kutsi intfo lenjena ingahle yenteke. Lamuhla, lengwadla ihleti icubile emhlane walesilo lesibovu. Nobe kunjalo, angeke ibhujiswe kancane kancane, esikhundleni saloko, itawuvele icedvwe ngekushesha lokukhulu.—Semb. 18:7, 8, 15-19.

      TILO TIYABHUJISWA

      18. (a) Yini letawentiwa silo, futsi kutawuba namuphi umphumela? (b) Danyela 2:44 uchaza kutsi uMbuso waNkulunkulu utawubhubhisa miphi imibuso? (Fundza libhokisi lelisekhasini 17.)

      18 Ngemuva kwekubhujiswa kwenkholo yemanga, lesilo lesimelelwa tinhlangano taSathane tetembangalive sitawutfukutsela sifune kuhlasela uMbuso waNkulunkulu. Ngesizatfu sekutsi angeke afinyelele ezulwini, emakhosi emhlaba atawukhiphela lulaka lwawo kulabo labasekela uMbuso waNkulunkulu emhlabeni. Umphumela waloko kutawuba yimphi yekugcina yaNkulunkulu. (Semb. 16:13-16; 17:12-14) Danyela usichazela lokutsite ngalemphi yekugcina. (Fundza Danyela 2:44.) Lesilo lokukhulunywa ngaso kuSembulo 13:1, umfanekiso waso nesilo lesinetimphondvo letimbili, kutawubhujiswa kuphele nya.

      19. Yini lesingaciniseka ngayo, futsi nyalo sikhatsi sekutsi senteni?

      19 Siphila esikhatsini sekubusa kwenhloko yesikhombisa. Ayikho lenye inhloko letawuhluma kulesilo ngembikwekutsi sibhujiswe. Kutawube kubusa uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika nakubhujiswa inkholo yemanga. Tiphrofetho taDanyela naJohane tigcwalisekile, ngisho nemininingwane yato lemincane. Singaciniseka kutsi inkholo yemanga itawubhujiswa nekutsi imphi ye-Amagedoni isemnyango. Nkulunkulu usembulele loko lokutawenteka kusasele sikhatsi. Sitawutilalela yini tecwayiso letisiphrofetho? (2 Phet. 1:19) Nyalo sikhatsi sekutsi sinamatsele kuJehova futsi sisekele uMbuso wakhe.—Semb. 14:6, 7.

      [Imibhalo lengentansi]

      a EBhayibhelini lishumi ngalokuvamile lisho lokuphelele—ngako-ke, timphondvo letilishumi timelela yonkhe imibuso leyavela eMbusweni wemaRoma.

      b Nanobe umbuso wemaNgisi nemaMelika wacala kubusa ngelikhulu lesi-18 leminyaka, Johane uwuchaza njengaloyo lobewutawubonakala ekucaleni kwelilanga leNkhosi. Kugcwaliseka kwalombono lokuSembulo kwenteka nyalo ‘ngelilanga leNkhosi.’ (Semb. 1:10) Lombuso lomelelwa yinhloko yesikhombisa wacala kubusa uhlangene, ngemuva kweMphi Yelive Yekucala.

      c Danyela wakubona kusesele sikhatsi kuhlasela lokwesabekako lobekutakwentiwa ngulenkhosi kulemphi, wabhala: “Iyawukwenta umonakalo lowesabekako.” (Dan. 8:24) Sibonelo saloku kutsi iMelika yabhomba titsa teMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika ngemabhomu lamabili e-atom.

      d Fundza incwadzi letsi “IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze!” emakhasini 240, 241 kanye na-253, ngesiZulu.

      [Libhokisi ekhasini 17]

      BOBANI LABAKHA ‘YONKHE LEMIBUSO’?

      [Emavi lahambisana nesitfombe ekhasini 17]

      Siphrofetho lesikuDanyela 2:44 sitsi uMbuso waNkulunkulu ‘uyawupitjita yonkhe lemibuso uyicedze.’ Lesiphrofetho sibhekisela kuphela kulemibuso lemelelwa ngulesitfombe lesicwebetelako.

      Kutsiwani ngayo yonkhe lena leminye imibuso? Siphrofetho lesikuSembulo sichaza kabanti ngayo. Sikhombisa kutsi “emakhosi emhlaba wonkhe” atawubutselwa ndzawonye kute amelane naJehova ‘ngelilanga lelikhulu laNkulunkulu, Somandla.’ (Semb. 16:14; 19:19-21) Ngako-ke, angeke kubhujiswe lemibuso lemelelwa ngulesitfombe lesicwebetelako kuphela, kodvwa nayo yonkhe leminye imibuso itawubhujiswa e-Amagedoni.

  • Emakhosi Lasiphohlongo Ayembulwa
    Sicongosekulindza—2012 | June 15
    • Emakhosi Lasiphohlongo Ayembulwa

      Tincwadzi teliBhayibheli yaDanyela neSembulo, atembuli nje kuphela emakhosi lasiphohlongo nobe bohulumende bebantfu, kodvwa tiphindze tibonise kutsi leyo mibuso beyitawulandzelana njani. Nobe kunjalo, singaticondza kahle letiphrofetho nangabe siyati inchazelo yesiphrofetho sekucala ngca lesiseBhayibhelini.

      Emlandvweni, Sathane uhlele kutsi intalo yakhe ibe semibusweni leminyenti. (Luk. 4:5, 6) Leminye yalemibuso ilwe nebantfu baNkulunkulu ngalokucondzile. Labo bantfu baNkulunkulu bafaka ekhatsi sive saka-Israyeli nobe libandla lemaKhristu lagcotjiwe. Lemibono leyabonwa nguDanyela naJohane ichaza imibuso lesiphohlongo kuphela lemikhulu.

      [Lishadi/Titfombe emakhasini 12, 13]

      (Kute ubone kwatiswa lokuhlelwe kahle, fundza incwadzi)

      TIPHROFETHO TIPHROFETHO

      LETIKUDANYELA LETIKUSEMBULO

      1. IGibhithe

      2. I-Asiriya

      3. IBhabhulona

      4. IMede

      nePheresiya

      5. IGrisi

      6. IRoma

      7. EmaNgisi

      nemaMelikaa

      8. Tive Letihlangene

      naMhlabuhlangeneb

      BANTFU BANKULUNKULU

      2000 B.C.E.

      Abrahama

      1500

      Sive saka-Israyeli

      1000

      Danyela 500

      B.C.E./C.E.

      Johane

      Israyeli waNkulunkulu 500

      1000

      1500

      2000 C.E.

      [Imibhalo lengentansi]

      a Omabili lamakhosi abeyoba khona ngesikhatsi sekuphela. Fundza likhasi 19.

      b Omabili lamakhosi abeyoba khona ngesikhatsi sekuphela. Fundza likhasi 19.

      [Titfombe]

      Sitfombe lesikhulu (Dan. 2:31-45)

      Tilo letine letaphuma elwandle (Dan. 7:3-8, 17, 25)

      Sihhanca nesiphongo (Dan., sehl. 8)

      Silo lesinetinhloko letisikhombisa (Semb. 13:1-10, 16-18)

      Silo lesinetimphondvo letimbili sigcugcutela bantfu kutsi bakhe umfanekiso wesilo (Semb. 13:11-15)

      [Emavi laveta Umtfombo walentfo]

      Photo credits: Egypt and Rome: Photograph taken by courtesy of the British Museum; Medo-Persia: Musée du Louvre, Paris

Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
Phuma
Ngena
  • SiSwati
  • Share
  • Khetsa Lokufunako
  • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imibandzela Yekuyisebentisa
  • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Ngena
Share