SEHLUKO SEMFICA
Imindeni Lenemtali Loyedvwa Ingaphumelela!
1-3. Yini leye yabangela kwandza kwelinani lemindeni lenemtali loyedvwa, futsi labo labatsintsekako baye bative njani?
EMELIKA, imindeni lenemtali loyedvwa iye yabitwa ngekutsi “luhlobo lwemindeni lolwandza kakhulu.” Kunesimo lesifananako nakulamanye emave. Linani lelikhulu lemadivosi, kulahlwa ngumuntfu loshade naye, kuhlala ngekwehlukana, kanye nekutalwa kwebantfwana ngaphandle kwemshado liye laba nemiphumela lemikhulu etigidzini tebatali kanye nebantfwana.
2 Lomunye make lokhulisa bantfwana ayedvwa wabhala: “Ngingumfelokati loneminyaka lengu-28 budzala futsi nginebantfwana lababili. Ngicindzeteleke kakhulu ngobe angitsandzi kutsi bantfwana bami bakhule bete babe. Ngiva shengatsi kute longikhatsalelako. Bantfwana bami bahlala bangibona ngikhala, futsi loko kuyabatsintsa.” Ngephandle kwekulwisana nemiva lefaka ekhatsi kutfukutsela, kutisola, kanye nesitunge, batali labanyenti lababodvwa bahlangabetana nensayeya yekwenta umsebenti wekutiphilisa kanye nemisebenti yasekhaya. Lomunye watsi: “Kukhulisa bantfwana uwedvwa kumatima. Ngemuva kwekwetama kamatima ugcine sewukwati kwenta imisebenti yakho leminyenti. Ngekushesha nje nasewukwati kuyenta, kubese kuvela leminye imisebenti lemisha!”
3 Bantfu labasha labasemindenini lenemtali loyedvwa nabo bavame kuba netinkinga. Kungase kudzingeke kutsi balwisane nemiva lebuhlungu lebangelwa kuhamba nobe kufa kwalomunye umtali ngalokungakalindzeleki. Kubantfu labasha labanyenti, kungabi khona kwalomunye umtali kuba nemiphumela lengajabulisi.
4. Sati ngani kutsi Jehova uyayikhatsalela imindeni lenemtali loyedvwa?
4 Imindeni lenemtali loyedvwa beyikhona etikhatsini tekubhalwa kweliBhayibheli. ImiBhalo ikhuluma ‘ngentsandzane’ kanye ‘nangemfelokati’ tikhatsi letinyenti. (Eksodusi 22:22; Dutheronomi 24:19-21; Jobe 31:16-22) Nkulunkulu Jehova abesikhatsalela simo sabo lesimatima. Umhlabeli watsi Nkulunkulu ‘unguyise wetintsandzane, nemlondvoloti webafelokati.’ (Tihlabelelo 68:5) Akungabateki kutsi nalamuhla Jehova usayikhatsalela ngendlela lefananako imindeni lenemtali loyedvwa. Ecinisweni, liVi lakhe linetimiso letingayisita kutsi iphumelele.
KWENTA IMISEBENTI YASEKHAYA NGEMPHUMELELO
5. Ekucaleni, nguyiphi inkinga batali lababodvwa lokudzingeka bahlangabetane nayo?
5 Cabanga ngemsebenti wekunakekela likhaya. Lomunye make lowadivosa uyavuma: “Tinyenti tikhatsi lapho uye ufise ngatsi ngabe bekunendvodza, njengalapho imoto yakho icala kuba netinkinga longatati kutsi tivela kuphi.” Emadvodza lasandza kudivosa nobe kufelwa nawo angase acakwe misebenti yasekhaya leminyenti losekufanele ayente. Kubantfwana, kungahleleki kwasekhaya kubangela imiva yekungajabuli kanye nekungalondzeki.
Bantfwana, bambisanani nebatali benu labanikhulisa babodvwa
6, 7. (a) Ngusiphi sibonelo lesihle lesabekwa ‘ngumfati sibili’ lokukhulunywa ngaye kuTaga? (b) Kukhatsalela imisebenti yasekhaya kusita njani emakhaya lanemtali loyedvwa?
6 Yini lengaba lusito? Caphela sibonelo lesabekwa ‘ngumfati sibili’ lochazwe encwadzini yeTaga 31:10-31. Imisebenti labeyenta iyamangalisa—kutsenga, kutsengisa, kutfunga, kupheka, kutsenga umhlaba, kulima, kanye nekunakekela libhizinisi. Yini leyamsita kutsi ente loku? Abekhutsele, asebenta kute kuhlwe futsi avuka ekuseni kute acale kwenta imisebenti yakhe. Abehlelekile, abela labanye imisebenti letsite, futsi enta leminye ngetandla takhe. Akumangalisi-ke kutsi watfola ludvumo!
7 Nangabe ukhulisa bantfwana uwedvwa, kukhutsalele kufeza imisebenti yakho yasekhaya. Tfola kwenetiseka ngekwenta imisebenti lenjalo ngobe loku kungayandzisa injabulo yebantfwana bakho. Nanobe kunjalo, kubalulekile kuhlela kahle tintfo. LiBhayibheli litsi: “Emasu emuntfu lokhutsele amdvonsela ekuphumeleleni.” (Taga 21:5) Lomunye babe lokhulisa bantfwana ayedvwa uyavuma: “Angikavami kucabanga ngekudla kute kube ngulapho sengilambile.” Nanobe kunjalo, kudla lokuhlelwe kahle kuvame kuba nemphilo futsi kutsandzeke kakhulu kunaloko lokulungiswe ngekubhudvutela. Kungase kudzingeke nekutsi ufundze emakhono lamasha. Ngekutsintsana nebangani labanelwati, bantfu labalusito labafundzele imisebenti letsite, kanye nekufundza tincwadzi temisebenti, labanye bomake labakhulisa bantfwana babodvwana baye bakwati kupenda, kufaka emaphayiphi emanti, kanye nekulungisa tintfo letincane emotweni.
8. Bantfwana labakhuliswa ngumtali loyedvwa bangasita njani ekhaya?
8 Kufanele yini ucele bantfwana kutsi bakusite? Lomunye make lokhulisa bantfwana ayedvwa wacabanga ngalendlela: “Ufuna kuvala sikhala salomtali longekho ngekwenta tintfo tibe melula kubantfwana bakho.” Loko kungase kucondzakale kodvwa angeke ngaso sonkhe sikhatsi kube yinzuzo kubantfwana bakho. Bantfu labasha labesaba Nkulunkulu labebaphila etikhatsini tekubhalwa kweliBhayibheli bebaniketwa imisebenti lefanele. (Genesisi 37:2; Ingoma Yetingoma 1:6) Ngako-ke, nanobe ucaphela kutsi akukafaneli ubatfwalise kakhulu bantfwana bakho, kutawuba kuhlakanipha kutsi ubabele imisebenti lefanana nekuwasha titja kanye nekugcina likamelo labo lihlantekile. Kungani ningayenti ndzawonye leminye imisebenti? Loku kungajabulisa kakhulu.
INSAYEYA YEKUTIPHILISA
Citsa sikhatsi lesinyenti nebantfwana bakho
9. Kungani bomake labakhulisa bantfwana babodvwa bavame kuhlangabetana netinkinga tetimali?
9 Batali labanyenti lababodvwa bakutfola kumatima kuhlangabetana netidzingo tetimali, futsi bomake labasebasha labangakashadi baba nebumatima lobukhulu.a Emaveni lapho kuneluhlelo lwekunakekela bantfu ngetetimali, kungaba kuhlakanipha kutsi balusebentise, mhlawumbe kute kube ngulapho batfola umsebenti. LiBhayibheli liyawavumela emaKhristu kutsi atisebentise letinhlelo nakudzingeka. (Roma 13:1, 6) Bafelokati kanye nabomake labadivosile bahlangabetana netinsayeya letifananako. Labanye labaphoceleleka kutsi basebente ngemuva kwekucitsa iminyaka leminyenti basekhaya batfola imisebenti leholela kancane. Labanye baye bakwati kutfutfukisa kuphila kwabo ngekubhalisa etinhlelweni tekufundzela imisebenti nobe kwenta tifundvo tesikhashana.
10. Make lokhulisa bantfwana ayedvwa angabachazela njani bantfwana bakhe sizatfu sekutsi afune umsebenti?
10 Ungamangali nangabe bantfwana bakho bangajabuli nawufuna umsebenti, futsi ungativa unelicala. Kunaloko, bachazele sizatfu lesikwenta ufune kusebenta, futsi ubasite bacondze kutsi Jehova ufuna kutsi ubanakekele. (1 Thimothi 5:8) Ngekuhamba kwesikhatsi, bantfwana labanyenti bayakwemukela loko. Nanobe kunjalo, yetama kucitsa sikhatsi lesinyenti nabo, kuye ngekwaloko luhlelo lwakho lolukuvumelako. Kubanaka ngelutsandvo kungasita nasekutseni kunciphise imiphumela lengabangelwa kuswelakala kwemali emndenini.—Taga 15:16, 17.
NGUBANI LONAKEKELA LOMUNYE?
Libandla liyabanaka “bafelokati” kanye “netintsandzane”
11, 12. Ngumiphi imincele batali lababodvwa lokufanele bayilondvolote, futsi loko bangakwenta njani?
11 Kuyimvelo kutsi batali lababodvwa basondzelane kakhulu nebantfwana babo, kodvwa kufanele kucashelwe kutsi imincele Nkulunkulu layibekile emkhatsini webatali nebantfwana iyachubeka ilandzelwa. Nasi sibonelo: Kungaba netinkinga letinkhulu nangabe make lokhulisa bantfwana ayedvwa alindzela kutsi indvodzana yakhe itfwale imitfwalo yendvodza ekhaya, nobe atsatse indvodzakati yakhe njengemuntfu langatfululela sifuba sakhe kuye, ayitfwalise tinkinga takhe letinkhulu. Loku akukafaneli kwentiwe, ngobe kuyamcindzetela futsi kumdide umntfwana.
12 Cinisekisa bantfwana bakho kutsi wena njengemtali utawubanakekela—hhayi kutsi bona batawunakekela wena. (Catsanisa na-2 Khorinte 12:14.) Ngaletinye tikhatsi, ungase udzinge seluleko nobe kusekelwa ngulotsite. Yani kulabadzala labangemaKhristu nobe kubesifazane labangemaKhristu lavutsiwe, hhayi kubantfwana bakho labancane.—Thithusi 2:3.
KULONDVOLOTA SIYALO
13. Nguyiphi inkinga lemayelana nesiyalo make lokhulisa bantfwana ayedvwa langahlangabetana nayo?
13 Indvodza iba bete inkinga yekuhlonishwa njengemuntfu loniketa siyalo, kodvwa umfati angaba nenkinga kuloku. Lomunye make lokhulisa bantfwana ayedvwa utsi: “Emadvodzana ami asanemitimba kanye nemavi emadvodza. Ngaletinye tikhatsi kuba matima kukhuluma nawo.” Ngetulu kwaloko, kungenteka kutsi usesebuhlungwini bekushonelwa ngumuntfu lomtsandzako lobewushade naye, nobe unemiva yekutisola nobe utfukutsele ngekubhidlika kwemshado wenu. Nangabe umtsetfo ufuna kutsi nibanakekele nobabili bantfwana benu, ungase wesabe kutsi bantfwana bakho banconota kuhlala nalona lobewushade naye. Timo letinjalo tingenta kutsi kube matima kukhipha siyalo lesifanele.
14. Batali labakhulisa bantfwana babodvwa bangawulondvolota njani umbono lofanele ngesiyalo?
14 LiBhayibheli litsi: “Umntfwana longashaywa nalongayalwa uhlazisa unina.” (Taga 29:15) Njengobe Nkulunkulu Jehova akusekela ekushayeni imitsetfo emndenini, akukafaneli utive unelicala, utisola nobe wesaba. (Taga 1:8) Ungatilahli timiso teliBhayibheli. (Taga 13:24) Yetama kuba ngulocabangelako, longashintji, futsi locinile. Linyenti lebantfwana litawusabela ekugcineni. Nanobe kunjalo, utawuchubeka uyicabangela imiva yebantfwana bakho. Lomunye babe lokhulisa bantfwana ayedvwa utsi: “Seluleko sami kufanele sihambisane nekucabangela, ngobe baye bahlangabetana nebuhlungu bekulahlekelwa ngumake wabo. Ngicoca nabo ngaso sonkhe sikhatsi. Nasilungisa kudla kwantsambama siba nesikhatsi sekusondzelana edvute kanye nesekutfululelana sifuba. Ngaleso sikhatsi, baye bakwati kungitjela loko lokusetinhlitiyweni tabo.”
15. Umtali lodivosile kufanele abalekele ini nakakhuluma ngemuntfu labeshade naye?
15 Nangabe udivosile, kute umphumela lomuhle lotawutfola ngekukhuluma kabi ngemuntfu lobewushade naye. Kucabana kwebatali kuyabalimata bantfwana, futsi kungagcine kubabangele kutsi banganihloniphi nobabili. Ngako-ke, kubalekele kukhuluma emavi labuhlungu lanjengekutsi: “Wena vele uyafanana neyihlo!” Nanobe ngubuphi buhlungu lokungenteka kutsi umuntfu lobewushade naye wakubangela bona, usengumtali wemntfwana wakho lodzinga lutsandvo, kunakwa, kanye nesiyalo lesivela kubo bobabili batali bakhe.b
16. Ngutiphi tinhlelo takamoya lokufanele tihlale tikhona emakhaya lanemtali loyedvwa?
16 Njengobe kuvetiwe etehlukweni letengcile, siyalo sihlanganisa kuceceshwa kanye nesicondziso, hhayi kujezisa kuphela. Tinkinga letinyenti tingabalekelwa ngekuba neluhlelo loluhle lwekucecesha ngekwakamoya. (Filiphi 3:16) Kubalulekile kuba khona njalo emihlanganweni yebuKhristu. (Hebheru 10:24, 25) Kuba nesifundvo seliBhayibheli semndeni maviki onkhe nako kubalulekile. Kuliciniso kutsi kumatima kusichuba ngaso sonkhe sikhatsi. Lomunye make lokhutsele utsi: “Nangibuya emsebentini ngisuke ngifuna kuphumula. Nanobe kunjalo, ngilungisa ingcondvo kute ngikwati kufundza nendvodzakati yami, ngobe ngiyati kutsi loku kubalulekile. Indvodzakati yami isijabulela kakhulu sifundvo semndeni.”
17. Yini lesingayifundza endleleni lenhle Thimothi, lobekahamba naPawula lakhuliswa ngayo?
17 Kunebufakazi bekutsi Thimothi, lobekahamba nemphostoli Pawula abececeshwe ngetimiso teliBhayibheli ngumake kanye nagogo wakhe—hhayi babe wakhe. Nanobe kunjalo, Thimothi waba ngumKhristu losibonelo lesikhulu. (Imisebenti 16:1, 2; 2 Thimothi 1:5; 3:14, 15) Ngendlela lefananako, nawe ungalindzela kutfola imiphumela lefananako njengobe utimisela kukhulisa bantfwana bakho “ngekubayala nangekubacondzisa ngemphilo yebuKhristu.”—Efesu 6:4.
NCOBA SITUNGE
18, 19. (a) Situnge singaba khona njani kumtali lokhulisa bantfwana ayedvwa? (b) Ngusiphi seluleko lesisisita kutsi silawule tifiso tenyama?
18 Lomunye umtali lokhulisa bantfwana ayedvwa watsi: “Nangifika ekhaya futsi ngibona kutsi ngingedvwa, ikakhulukati nangabe bantfwana sebalele, ngitiva ngihlaselwa situnge.” Kuba nesitunge kuvame kuba yinkinga lenkhulu batali labakhulisa bantfwana babodvwa labahlangabetana nayo. Kuyimvelo kutsi ufise kuba nebuhlobo kanye nekusondzelana lokutfolakala emshadweni. Nanobe kunjalo, kufanele yini umuntfu etame kucatulula lenkinga ngekutsi alahlekelwe ngulokutsite? Emalangeni emphostoli Pawula, labanye bafelokati labasebancane bebavumela ‘tinkhanuko tabo tenyama tibente basuke kuKhristu.’ (1 Thimothi 5:11, 12) Kuvumela tifiso tenyama kutsi tikwente ungasatinaki tintfo takamoya kungaba yingoti.—1 Thimothi 5:6.
19 Lenye indvodza lengumKhristu yatsi: “Sifiso sekuya ecasini sinemandla lamakhulu, kodvwa ungakwati kusilawula. Nasifika engcondvweni yakho, akukafaneli ucabange ngaso. Kunaloko kufanele usikhiphe. Kungakusita nekucabanga ngemntfwana wakho.” LiVi laNkulunkulu liyaseluleka: ‘Bulalani tonkhe tinkhanuko tenu letikukhanuka lokubi.’ (Kholose 3:5) Nangabe bewufuna kucedza kukhanuka kwakho kudla, bewungatifundza yini tincwadzi letiveta titfombe tekudla lokumnandzi nobe wetayelane nebantfu labavame kukhuluma ngekudla? Cha bewungeke! Loku kuliciniso nangetinkhanuko tenyama.
20. (a) Nguyiphi ingoti letfolwa ngulabo labatsandzana nebantfu labangakholwa? (b) Bantfu labangakashadi, bangelikhulu lekucala kanye nebesikhatsi setfu, baye basincoba njani situnge?
20 Lamanye emaKhristu aye atsandzana nemuntfu longakholwa. (1 Khorinte 7:39) Kwenta kanjalo kuyilungisile yini inkinga yawo? Cha. Wesifazane longumKhristu lodivosile wecwayisa: “Kunentfo lembi kakhulu kwendlula kuba ngulongakashadi. Leyontfo, kushada nemuntfu longakafaneli.” Akungabateki kutsi bafelokati labangemaKhristu bangelikhulu lekucala leminyaka baba naso situnge, kodvwa labahlakaniphile kubo bebatigcina bamatasatasa ‘ngekuphatsa kahle tihambi, kugeza tinyawo talabangcwele, kanye nekusita labahluphekile.’ (1 Thimothi 5:10) Lamuhla, emaKhristu letsembekile laye alindza iminyaka leminyenti kute atfole umuntfu langashada naye lowesaba Nkulunkulu, aye atigcina amatasatasa ngendlela lefananako. Umfelokati longumKhristu loneminyaka lengu-68 budzala, wacala kuvakashela labanye bafelokati ngaso sonkhe sikhatsi nakativa anesitunge. Watsi: “Ngiye ngatfola kutsi ngekuvakashela labanye, kwenta umsebenti wasekhaya, kanye nangekutondla ngekwakamoya, angibi naso situnge.” Kufundzisa labanye ngeMbuso waNkulunkulu kungumsebenti lomuhle lozuzisako.—Matewu 28:19, 20.
21. Umthandazo kanye nebungani lobuhle bungasisita njani sincobe situnge?
21 Kuliciniso kutsi situnge angeke sivele siphele. Nanobe kunjalo, singabeketelelwa ngemandla lavela kuJehova. Lamandla atfolakala lapho umKhristu ‘athandaza busuku nemini acela lusito.’ (1 Thimothi 5:5) UmKhristu kudzingeka acele lusito ngekutimisela, mhlawumbe ngekukhala lokukhulu nangetinyembeti. (Catsanisa nemaHebheru 5:7.) Kutfululela inhlitiyo yakho kuJehova “busuku nemini” kungaba lusito lolukhulu. Ngetulu kwaloko, kwetayelana nebantfu labakahle kungasicedza situnge. Ngekuba nalobungani, umuntfu angatfola “livi lemusa” lokukhulunywa ngalo kuTaga 12:25.
22. Ngukuphi kucabangisisa lokutawukusita nawutiva unesitunge ngalesinye sikhatsi?
22 Nakwenteka ngaletinye tikhatsi ufikelwa situnge—njengobe vele singakufikela—kufanele ukhumbule kutsi kute lote tinkinga ekuphileni. Kuliciniso kutsi ‘nebazalwane betfu labasemhlabeni wonkhe’ bayahlupheka ngetindlela letinyenti. (1 Phetro 5:9) Kubalekele kuhlale ucabanga ngetintfo lesetendlula. (Umshumayeli 7:10) Cabangisisa ngetintfo lotijabulelako. Ngetulu kwako konkhe, timisele kutsi ulondvolote bucotfo bakho futsi wente inhlitiyo yaJehova ijabule.—Taga 27:11.
INDLELA LABANYE LABANGAKUSITA NGAYO
23. Ngumuphi umtfwalo emaKhristu lanawo mayelana nebatali labakhulisa bantfwana babodvwa labasebandleni?
23 Kusekela kanye nelusito lwemaKhristu lesikanye nawo angeke kulinganiswe nalutfo. Incwadzi yaJakobe 1:27 itsi: “Kukholwa lokumsulwa lokungenasici embikwaNkulunkulu longuBabe ngunaku: kuhambela tintsandzane nebafelokati elusizini lwabo.” EmaKhristu anemtfwalo wekusita imindeni lenemtali loyedvwa. Ngutiphi letinye tindlela letisebentako lokungentiwa ngato loku?
24. Imindeni lenemtali lokhulisa bantfwana ayedvwa ingasitwa ngatiphi tindlela?
24 Singabasita ngetintfo labatidzingako. LiBhayibheli litsi: “Nangabe umuntfu anako kwelive bese ubona umzalwane wakhe loswele, angamhawukeli, angasho kanjani kutsi lutsandvo lwaNkulunkulu luhlala enhlitiyweni yakhe?” (1 Johane 3:17) Ligama lesiGriki sekucala lelitsi ‘kubona’ alisho nje kubuka lokuvamile, kodvwa lisho kubukisisa. Loku kuveta kutsi umKhristu lonemusa angase acale atati timo kanye netidzingo temndeni lotsite. Mhlawumbe lomndeni udzinga imali. Lomunye ungase udzinge lusito lwekulungisa tintfo letisendlini. Kantsi lomunye ungase ujabulele kumenyelwa esidlweni nobe embutsanweni lotsite.
25. EmaKhristu angaba njani neluvelo kubatali labakhulisa bantfwana babodvwa?
25 Ngetulu kwaloko, incwadzi ya-1 Phetro 3:8 itsi: “Hawukelanani, nibe munye nonkhe, nitsandzane ngebuzalwane, nibe nebubele.” Lomunye make lokhulisa bantfwana labasitfupha ayedvwa watsi: “Bekuloku kumatima futsi ngaletinye tikhatsi ngitiva ngicindzetelekile. Nanobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi lomunye webazalwane nobe bodzadzewetfu uke atsi kimi: ‘Joan, wenta umsebenti lomuhle. Utawutfola umvuzo.’ Kwati kutsi labanye bantfu bayacabanga ngawe futsi banendzaba nalokwentako, kulusito lolukhulu.” Bodzadze lasebakhulile bangakwati kusita labo labasebancane labakhulisa bantfwana babodvwa, ngekutsi babalalele nabanetinkinga lokumatima ngabo kutsi bangatitjela umuntfu lomdvuna.
26. Emadvodza langemaKhristu lavutsiwe angabasita njani bantfwana labatintsandzane?
26 Emadvodza langemaKhristu angaba lusito nangaletinye tindlela. Jobe, indvodza lelungile watsi: “Ngangisindzisa . . . netintsandzane letatite boyise lababengatisita.” (Jobe 29:12) Ngendlela lefananako, lamanye emadvodza langemaKhristu lamuhla, ayabanaka bantfwana labatintsandzane, abavetela “lutsandvo loluphuma enhlitiyweni lemhlophe,” lolute tisusa letibhacile. (1 Thimothi 1:5) Ngaphandle kwekutsi angasayinaki imindeni yawo, ngaletinye tikhatsi angase ahlele kusebenta nalabantfwana emsebentini wekushumayela, futsi angase abameme kutsi bahlanganyele nabo esifundvweni semndeni nobe ekutijabuliseni. Umusa lonjalo ungavikela umntfwana loyintsandzane endleleni lembi.
27. Batali labakhulisa bantfwana babodvwa bangacinisekiswa ngakuphi kusekelwa?
27 Kuliciniso kutsi umtali lokhulisa bantfwana ayedvwa kufanele ‘atitfwalele umtfwalo wakhe.’ (Galathiya 6:5) Nanobe kunjalo, angalutfola lutsandvo lwebazalwane nabodzadze labangemaKhristu kanye nelwaNkulunkulu Jehova. LiBhayibheli litsi ngaye: “Uyabaphasa bafelokati netintsandzane.” (Tihlabelelo 146:9) Ngekusekelwa nguye, imindeni lenebatali labakhulisa bantfwana babodvwa ingaphumelela!
a Nangabe umKhristu losemusha akhulelwa ngesizatfu sekutiphatsa lokubi, libandla lebuKhristu angeke likubeketelele loko lakwentile. Nanobe kunjalo, nangabe aphendvuka, labadzala belibandla kanye nalabanye ebandleni bangase bafune kumsita.
b Kuloku, asikhulumi ngesimo lapho umntfwana kufanele avikelwe kumtali lonebudlova. Ngakulokunye, nangabe lona lomunye umtali etama kwenta umntfwana kutsi angalinaki ligunya lakho, mhlawumbe anelitsemba lekutsi angamenta akushiye, kungaba kuhle kutsi ukhulume nebantfu labanalokuhlangenwe nako njengalabadzala ebandleni lebuKhristu, kute utfole seluleko mayelana nendlela yekuhlangabetana nalesimo.