-
“Tonkhe Tintfo Titawuphila Nome Ngukuphi Lapho Kuya Khona Lamanti”Kukhonta Jehova Ngendlela Lehlantekile—Kuyabuyiselwa Ekugcineni!
-
-
SEHLUKO 19
“Tonkhe Tintfo Titawuphila Nome Ngukuphi Lapho Kuya Khona Lamanti”
LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Indlela umbono lomayelana nemfula logeleta uphuma ethempelini lowagcwaliseka ngayo esikhatsini sasendvulo, logcwaliseka ngayo nyalo nalotawugcwaliseka ngayo esikhatsini lesitako
1, 2. Ngekusho kwaHezekeli 47:1-12, yini Hezekeli layibonako nalayifundzako? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)
HEZEKELI uphindze ubona naku lokunye lokumangalisako kulombono lomayelana nelithempeli: Kunemfula logeleta uphuma endzaweni lengcwele! Mbone ngeliso lengcondvo alandzela lamanti lahlobile lacwebetela njengekristalu. (Fundza Hezekeli 47:1-12.) Lomfula ugeleta uphuma ngephansi kwemnyango welithempeli; bese uphumela ngephandle kwalesakhiwo selithempeli eceleni kweligede lelisemphumalanga. Ingilosi lekhombisa Hezekeli lithempeli yaphumela naye ngephandle kwalo futsi beyihamba ikala libanga njengobe bahamba. Lengilosi itjela Hezekeli ngalokuphindzaphindziwe kutsi engce kulamanti, futsi lomphrofethi utfola kutsi lamanti aya ngekushona, futsi ngekushesha aba ngumfula langasakhoni kuwewela ngetinyawo, kodvwa sekufanele ahlambe!
2 Hezekeli ubona lomfula ugeletela eLwandle Lolufile futsi welapha emanti alo laluswayi, nobe ngukuphi lapho lamanti alomfula ahlangana nalolwandle, alwenta lugcwale tinhlanti. Elusentseni lwalomfula ubona kukhula tihlahla talo lonkhe luhlobo. Inyanga ngayinye titsela titselo futsi emacembe ato aba ngumutsi wekwelapha. Kungenteka kutsi konkhe loku Hezekeli lakubona kwamenta waba nekuthula kanye nelitsemba. Kodvwa lencenye yalombono lomayelana nelithempeli beyisho kutsini kuye nakulabo bekatfuntjwe nabo? Isho kutsini kitsi lamuhla?
Lomfula Lowabonwa NguHezekeli Embonweni Bewusho Kutsini Kulabo Bebatfunjiwe?
3. Kungani emaJuda asendvulo angazange awutsatse njengentfo lekhona mbamba lomfula lokulombono waHezekeli?
3 Siyaciniseka kutsi emaJuda asendvulo awazange atsatse lomfula lokulombono ngekutsi ukhona mbamba. Kunaloko, kungenteka lendzaba lesemBhalweni yawakhumbuta ngalesinye siphrofetho lesiphefumulelwe lesimayelana nekubuyiselwa, lesabhalwa ngumphrofethi Joweli eminyakeni lengetulu kwa-200 lengaphambili. (Fundza Joweli 3:18.) Ngesikhatsi lamaJuda lebekatfunjiwe afundza lamavi aJoweli laphefumulelwe, bekangakalindzeli kutsi tintsaba mbamba “titawuntfontsa liwayini lelinongotelako” nobe emagcuma ‘agelete lubisi’; bewangakalindzeli nekutsi kutawuba nesiyalu lebesitawugeleta ‘sisuka endlini yaJehova.’ Ngendlela lefanako, kungenteka emaJuda lebekatfunjwe naHezekeli acondza kutsi lomlayeto lebewukulombono waHezekeli bewungakhulumi ngemfula mbamba.a Ngako Jehova bekendlulisela muphi umlayeto? ImiBhalo isisita sicondze inchazelo yaletinye tincenye talombono. Ngako kulesiphrofetho, sitawufundza ngetintfo letintsatfu leticacile naletisicinisekisa ngelutsandvo.
4. (a) Lomfula lebewusembonweni waHezekeli bewungenta emaJuda kutsi alindzele tiphi tibusiso letivela kuJehova? (b) Emagama lasetjentiswe eBhayibhelini latsi “umfula” nalelitsi “emanti” asicinisekisa njani kutsi Jehova utababusisa bantfu bakhe? (Buka libhokisi lelitsi “Imifula Yetibusiso Letivela KuJehova.”)
4 Umfula wetibusiso. EBhayibhelini, umfula kanye nemanti kuvamise kusetjentiswa kuze kuchaze kugeleta kwetibusiso taJehova letiniketa kuphila. Hezekeli wabona lomfula ugeleta uphuma ethempelini, ngako lombono kungenteka wenta bantfu baNkulunkulu bacabanga kutsi tibusiso taJehova letiniketa kuphila betitawugeletela kubo, yingci nje nabasekela kukhonta lokuhlantekile. Ngutiphi letibusiso? Bebatawuphindze batfole sicondziso lesivela kuNkulunkulu ngebaphristi. Njengobe imihlatjelo beyentelwa ethempelini, bebangaphindze baciniseke kutsi tono tabo betitawutsetselelwa. (Hez. 44:15, 23; 45:17) Ngaleyondlela, bebatawuphindze bahlanteke, kube shengatsi bageze ngemanti lahlantekile laphuma ethempelini.
5. Umbono lomayelana nemfula wakucedza njani kukhatsateka ngekutsi bekutawuhlale kunetibusiso letenele bonkhe bantfu yini?
5 Bekutawuhlale kunetibusiso letenele bonkhe bantfu yini? Lombono wakucedza kukhatsateka lokufana naloko ngobe waveta kukhula lokusimangaliso kwalomfula, njengobe ngesigaba lesingemakhilomitha langaba mabili nje kuphela besewukhule usuka ekubeni siyalu waba ngumfula lomkhulu! (Hez. 47:3-5) Linani lemaJuda lebekaseveni lawo lelibuyiselwe bekungenteka likhule; kodvwa tibusiso taJehova betitawandza kuze tenetise tidzingo tawo. Lomfula bewusho kutsi bekutawuba netibusiso letinyenti!
6. (a) Lombono losiphrofetho wendlulisela siphi setsembiso lesinika litsemba? (b) Ngusiphi secwayiso lebesivetwa ngulombono? (Buka umbhalo longentasi.)
6 Emanti lanika kuphila. Kulombono waHezekeli, lomfula bewugeletela eLwandle Lolufile futsi wavuselela incenye lenkhulu yalo. Naka kutsi lamanti bekanika tinhlanti letinyenti kuphila kangangekutsi letinhlanti letehlukehlukene besetifana naleto betitfolakala eLwandle Lolukhulu nobe eLwandle iMedithera. Bekuphindze kube nebantfu lebebadvweba tinhlanti elugwini lweLwandle Lolufile emkhatsini wemadolobha lamabili lebekachelelene ngelibanga lelidze. Lengilosi yatsi: “Tonkhe tintfo titawuphila nome ngukuphi lapho kuya khona lamanti.” Nobe kunjalo, loku kusho kutsi lamanti lebekageleta aphuma endlini yaJehova bekafika kuto tonkhe tincenye teLwandle Lolufile yini? Cha. Lengilosi yachaza kutsi lamanti lanika kuphila bekangeke afike kuletinye tindzawo letilitete. Letindzawo ‘tasala tiluswayi.’b (Hez. 47:8-11) Ngako lombono losiphrofetho bewuveta setsembiso lesicinisekisako sekutsi kukhonta lokuhlantekile bekutawuvusetela labantfu futsi kubente baphumelele. Kodvwa bewuphindze unikete nasi secwayiso: Akusibo bonkhe bantfu lebebatawemukela tibusiso taJehova; futsi akusibo bonkhe lebebatawelashwa.
7. Njengobe kulombono bekunetihlahla elusentseni lwemfula, loko kwawanika siphi sicinisekiso emaJuda latfunjiwe?
7 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Kutsiwani ngaletihlahla lebetiselusentseni lwemfula? Tenta lendzawo lebonakala kulombono ibe yinhle. Tiphindze tisisite sibone kutsi lombono usho kutsini. Siyaciniseka kutsi Hezekeli kanye nebantfu bakubo bakujabulela kucabanga ngeletitselo letimnandzi lebetitawutsela kuletihlahla, njalo ngenyanga! Ngetulu kwaloko, lombono waphindze wabacinisekisa ngekutsi Jehova bekatawubondla ngemfundvo levela kuye. Yini lenye lebeyitawentiwa nguletihlahla? Naka kutsi emacembe ato atawuba “ngumutsi wekwelapha.” (Hez. 47:12) Ngetulu kwako konkhe, Jehova bekati kutsi labantfu lebebatawubuya ekutfunjweni bebatawudzinga kwelashwa ebuhlotjeni babo naye, futsi wabetsembisa kutsi bekatawukwenta loko. Indlela lakwenta ngayo loko yachazwa kuletinye tiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa njengobe sibonile eSehlukweni 9 salencwadzi.
8. Yini lekhombisa kutsi umbono waHezekeli bewutawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu?
8 Nanobe kunjalo, bantfu lababuya ekutfunjweni bakubona ngelizinga lelincane kugcwaliseka kwaletiphrofetho, njengobe kuchaziwe eSehlukweni 9. Ngibo lababangela loko. Jehova bekangababusisa njani ngalokugcwele njengobe bebabuyela etindleleni tabo letimbi, bangamlaleli, futsi bashiya kukhonta lokuhlantekile emahlandla lamanyenti? Indlela bebatiphatsa ngayo beyiwavisa buhlungu emaJuda letsembekile futsi beyiwadvumata. Nanobe kunjalo, tikhonti taJehova letetsembekile betati kutsi akwenteki tibe lite tetsembiso takhe; tihlale tifezeka. (Fundza Joshuwa 23:14.) Kungako umbono waHezekeli bewutawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu ngalelinye lilanga. Kodvwa loko bekutawenteka nini?
Lomfula Uyageleta Lamuhla!
9. Umbono waHezekeli lomayelana nelithempeli ugcwaliseka nini ngelizinga lelikhulu?
9 Njengobe sibonile eSehlukweni 14 salencwadzi, umbono waHezekeli lomayelana nelithempeli ugcwaliseka ngelizinga lelikhulu “encenyeni yekugcina yemalanga,” lokusikhatsi lapho kukhonta lokuhlantekile kuphakanyiswa kakhulu kunasesikhatsini lesengcile. (Isa. 2:2) Lencenye yembono waHezekeli igcwaliseka ngamuphi umcondvo lamuhla?
10, 11. (a) Ngutiphi tibusiso letigeletela kitsi njengemfula lamuhla? (b) Kugeleta kwetibusiso letivela kuJehova kukhule njani kulamalanga ekugcina kuze kuhlangabetane netidzingo letandzako?
10 Umfula wetibusiso. Lomfula logeleta uphuma endlini yaJehova usikhumbuta ngatiphi tibusiso lesititfolako lamuhla? Ecinisweni, loku kusikhumbuta ngato tonkhe tintfo letisizuzisako Jehova lasiniketa tona kuze sibe nebuhlobo lobuhle naye. Lokuhamba embili yinhlawulo yaKhristu lenemandla ekusihlanta futsi leyenta sitsetselelwe tono tetfu. Emaciniso lahlantekile laseVini laNkulunkulu aphindze afananiswe nemanti ekusihlanta laniketa kuphila. (Ef. 5:25-27) Tibusiso letinjalo tigelete ngayiphi indlela esikhatsini setfu?
11 Nga-1919 bekunetinkhulungwane letimbalwa tetinceku taJehova, futsi tajabula kakhulu natichazelwa emaciniso lamanyenti laseBhayibhelini. Tachubeka tandza emashumini eminyaka leyalandzela. Lamuhla, bantfu baNkulunkulu bangetulu kwetigidzi letingu-8. Lamanti lahlantekile eliciniso achubekile yini ageleta? Yebo! Sifundza emaciniso lamanyenti lavela eBhayibhelini. Tigidzigidzi temaBhayibheli, tincwadzi, tincwajana kanye nemapheshana kugeletele kubantfu baNkulunkulu kuleminyaka leminyenti leyengcile. Njengalomfula lowabonwa nguHezekeli embonweni, emaciniso lahlantekile agelete ngelizinga lelikhulu kuze asite labo labafuna kwati ngaNkulunkulu emhlabeni wonkhe. Sekusikhatsi lesidze tincwadzi tetfu letishicilelwe letisekelwe eBhayibhelini titfolakala. Nyalo, letincwadzi setiyatfolakala naku-website yetfu i-jw.org, ngetilwimi letingetulu kwa-900! Lamanti eliciniso abatsintsa njani bantfu labanetinhlitiyo leticotfo?
12. (a) Ngubuphi bufakazi lobuveta kutsi umlayeto weliciniso wenta bantfu babe nebuhlobo naNkulunkulu futsi babe nemphilo lenhle? (b) Ngusiphi secwayiso lesifike ngesikhatsi lombono losendlulisela kitsi lamuhla? (Buka nembhalo longentasi.)
12 Emanti lanika kuphila. Naku Hezekeli latjelwa kona: “Tonkhe tintfo titawuphila nome ngukuphi lapho kuya khona lamanti.” Cabanga ngendlela umlayeto weliciniso logelete ngayo waya kubo bonkhe labangena kulelive letfu lelibuyiselwe. Emaciniso eliBhayibheli atsintse tinhlitiyo tetinkhulungwane tebantfu futsi abasita baba nekukholwa kuJehova. Nobe kunjalo, lombono uphindze uvete nasi secwayiso lesifike ngesikhatsi: Akusibo bonkhe labalemukelako leliciniso. Njengaletindzawo letiseLwandle Lolufile letilitete naletineludzaka letabonwa nguHezekeli embonweni, kunebantfu labangalemukeli liciniso futsi labangafuni kulisebentisa ekuphileni kwabo.c Shengatsi loko kungete kwenteka kitsi!—Fundza Dutheronomi 10:16-18.
13. Ngutiphi tifundvo lesingatitfola lamuhla kulombono lomayelana netihlahla?
13 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Tikhona yini tifundvo letisikhutsato lesititfolako lamuhla mayelana naletihlahla letiselusentseni lwalomfula letabonwa nguHezekeli? Yebo! Khumbula kutsi letihlahla titsela titselo letimnandzi njalo ngenyanga futsi emacembe ato angumutsi wekwelapha. (Hez. 47:12) Ngako tisikhumbuta kutsi sikhonta Nkulunkulu losondlako futsi uselapha ngendlela lebaluleke kakhulu, ebuhlotjeni betfu naye. Live lamuhla liyagula futsi liyalamba nakutiwa endzabeni yekucondza emaciniso laseBhayibhelini. Ngalokwehlukile, cabanga ngetintfo Jehova lasinikete tona. Kuke kwenteka yini watsi nawufundza sihloko lesitsite etincwadzini tetfu, nobe watsi nawuhlabela ingoma yekwephetsa emhlanganweni wesigodzi newesifundza nobe nawucedza kubukela i-video nobe luhlelo lwemsakato we-JW, wativa ubusisekile ngenca yalemfundvo levela kuNkulunkulu? Liciniso likutsi sondliwa kahle. (Isa. 65:13, 14) Indlela lesicondza ngayo liBhayibheli iyasisita yini kutsi siphile imphilo lezuzisako futsi lejabulisa Jehova? Teluleko lesititfolako letisekelwe ngalokucinile eVini laNkulunkulu tiyasisita kutsi sibalekele tono letifaka ekhatsi kutiphatsa kabi, bukhali kanye nekuba bete kukholwa. Jehova uphindze wenta kwaba nelilungiselelo lekusita emaKhristu kuze amelane nekugula lokungumfanekiso lokuletfwa kwenta sono lesikhulu. (Fundza Jakobe 5:14.) Sibusiseke kakhulu njengobe kuvetiwe embonweni waHezekeli lomayelana netihlahla.
14, 15. (a) Ngutiphi tifundvo lesitifundzako kuletindzawo letingematete langakelashwa letikulombono waHezekeli? (b) Lomfula lowabonwa nguHezekeli embonweni usizuzisa njani lamuhla?
14 Ngesikhatsi lesifanako, kunesifundvo lesingasitfola kuletindzawo letingematete langakelashwa. Asifuni kwala sibusiso saJehova kutsi sigeletele etimphilweni tetfu. Kungaba buhlungu kakhulu kutsi sihlale singakelashwa, njengebantfu labanyenti kulelive leligulako. (Mat. 13:15) Kunaloko, kusijabulisa kakhulu kuzuza kulomfula wetibusiso. Nangabe sinatsa ngekutimisela kulamanti lahlantekile eliciniso leliseVini laNkulunkulu, nangabe sishumayela futsi sitjela labanye ngalamaciniso, nangabe sisemukela sicondziso lesiveta lutsandvo, semukela nendvudvuto kanye nelusito loluchamuka kulabadzala belibandla labaceceshwe sisebenti lesetsembekile, loko kungasenta sicabange ngembono waHezekeli lomayelana nemfula. Lomfula uniketa kuphila futsi welapha nobe ngukuphi lapho uya khona!
15 Kodvwa kutsiwani ngekugcwaliseka kwesikhatsi lesitako kwalombono lomayelana nemfula? Njengobe sitawubona, lomfula utawugeleta ngelizinga lelikhulu kakhulu ePharadisi lelitako.
Loko Lokutawube Kushiwo Ngulombono EPharadisi
16, 17. (a) Lamanti ekuphila atawandza ngayiphi indlela ePharadisi? (b) Sitawuzuza njani kulomfula wetibusiso ePharadisi?
16 Uyatibona yini ngeliso lengcondvo usePharadisi ukanye nebangani bakho kanye nemndeni, nijabulela kuphila ngalokugcwele? Kudadisha lombono waHezekeli lomayelana nemfula kungakusita kutsi usente sicace lesitfombe engcondvweni. Kanjani? Phindze ucabange nganawa emaphuzu lacacile lakulombono futsi lakhombisa lutsandvo.
17 Umfula wetibusiso. Ngemcondvo lotsite, lomfula longumfanekiso utawube sewukhule kakhulu ePharadisi, ngobe angeke ugcine nje ngekusisita ebuhlotjeni betfu naNkulunkulu kodvwa utasisita nangetidzingo tetfu. Ngeminyaka Leyinkhulungwane Yekubusa KwaJesu, uMbuso waNkulunkulu utawusita labetsembekile kutsi bazuze kakhulu enhlawulweni. Kancane kancane, bantfu batawuba bete sono! Angeke kusaba netifo, bodokotela, bonesi, tibhedlela kanye nemishwalensi yetemphilo! Lamanti ekuphila atawugeletela kubantfu labatigidzi labatawube basindze ku-Amagedoni, ‘lokusicumbi lesikhulu’ lesiphuma “ekuhluphekeni lokukhulu.” (Semb. 7:9, 14) Nawucala kugeleta lomfula wetibusiso sitawujabula kakhulu, kodvwa loko kutawube kulite nakucatsaniswa nendlela lotawubese ugeleta ngayo ngekuhamba kwesikhatsi. Njengasembonweni waHezekeli, lomfula utawukhula kuze unakekele tidzingo letinkhulu.
EPharadisi, lomfula wetibusiso utawenta kutsi bonkhe bantfu babe basha futsi babe nemphilo lenhle (Buka sigaba 17)
18. ‘Lomfula wemanti ekuphila’ utawukhula ngayiphi indlela Ngeminyaka Leyinkhulungwane?
18 Emanti laniketa kuphila. Kuleminyaka Leyinkhulungwane, “umfula wemanti ekuphila” utawukhula kakhulu. (Semb. 22:1) Tigidzigidzi tebantfu titawuvuswa ekufeni, tiniketwe litfuba lekuphila phakadze ePharadisi. Tibusiso taJehova ngeMbuso wakhe titawufaka ekhatsi kuvusa bantfu labanyenti labafile, lokubantfu lebebalele sikhatsi lesidze elutfulini. (Isa. 26:19) Nanobe kunjalo, bonkhe bantfu labatawube bavusiwe batawuphila phakadze yini?
19. (a) Yini leveta kutsi ePharadisi kutawuba nemanti lamasha eliciniso lelivela kuNkulunkulu? (b) Labanye ‘batawusala baluswayi’ ngamuphi umcondvo esikhatsini lesitako?
19 Umuntfu ngamunye kufanele akhetse. Ngaleso sikhatsi, imiculu lemisha itawuvulwa. Ngako lamanti lacabulako lavela kuJehova ayawufaka ekhatsi emaciniso lamasha kanye neticondziso letinsha. Akujabulisi yini kucabanga ngalelo tsemba? Nanobe kunjalo, labanye angeke batemukele letibusiso, kunaloko, batawukhetsa kungamlaleli Jehova. Kungenteka labanye batawuvukela Kuleminyaka Leyinkhulunwane, kodvwa angeke bavunyelwe kutsi baphatamise liPharadisi. (Isa. 65:20) Singahle sikhumbule umbono waHezekeli futsi sicabange ngetindzawo letilitete letasala tingenalutfo, ‘tasala tiluswayi.’ Batawube balibele kakhulu labo labatawala ngemabomu kunatsa kulamanti ekuphila! Ngemuva Kweminyaka Leyinkhulungwane, licembu lalabavukelako litawuba seluhlangotsini lwaSathane. Bonkhe labatawala kubuswa nguJehova ngendlela lelungile batawuba nesiphetfo sinye: kubhujiswa kwaphakadze.—Semb. 20:7-12.
20. Nguliphi lilungiselelo lelitawuba khona Ngeminyaka Leyinkhulungwane lelisikhumbuta ngetihlahla letabonwa nguHezekeli?
20 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Jehova akafuni kutsi ngisho namunye wetfu alahlekelwe kuphila lokuphakadze. Kuze asisite silibambisise lelitfuba lelihle lasinika lona, utawuphindze aciniseke kutsi kuba nelilungiselelo lelifana naletihlahla letabonwa nguHezekeli. Nobe kunjalo, tinzuzo lesitatitfola ePharadisi titawunakekela tidzingo tetfu kanye nebuhlobo betfu naJehova. Jesu Khristu kanye nalabangu-144 000 labatawubusa naye ezulwini batawuba ngemakhosi Iminyaka Leyinkhulungwane. Njengobe batawube balicembu lebaphristi, laba labangu-144 000 batawuletsa tinzuzo tenhlawulo yaKhristu, basite bantfu kutsi bagcine sebete sono. (Semb. 20:6) Lelilungiselelo lekwelashwa emtimbeni nasebuhlotjeni betfu naNkulunkulu lisikhumbuta ngaletihlahla letabonwa nguHezekeli lebetiseceleni kwemfula, lebetitsela titselo letimnandzi futsi tinemacembe ekwelapha. Lombono waHezekeli uhambelana nalesinye siphrofetho lesabhalwa ngumphostoli Johane. (Fundza Sembulo 22:1, 2.) Emacembe etihlahla letabonwa nguJohane “bekawekuphilisa tive.” Tigidzi tebantfu labetsembekile titawuzuza kulemisebenti yebuphristi letawube yentiwa ngulabangu-144 000.
21. Kukutsintsa njani kucabanga ngembono waHezekeli lomayelana nemfula, futsi sitawucoca ngani esehlukweni lesilandzelako? (Buka libhokisi lelitsi “Umfudlana Uba Ngumfula Lomkhulu!”)
21 Njengobe ucabanga ngalombono waHezekeli wemfula, awutiva yini unekuthula nelitsemba? Kuseta tikhatsi letijabulisa kakhulu! Cabanga nje, eminyakeni letinkhulungwane leyengcile, Jehova wasiniketa tiphrofetho letinyenti kuze asisite sibone kutsi kutawuba njani ePharadisi, futsi usimema ngesineke kutsi sibe khona kuze sibone natigcwaliseka ngelizinga lelikhulu. Utawube ukhona yini? Kungenteka uyatibuta kutsi itawuba khona mbamba yini indzawo yakho ePharadisi. Esehlukweni lesilandzelako, sitawucoca ngekutsi siphetfo sesiphrofetho saHezekeli sisicinisekisa njani.
a Ngetulu kwaloko, kungenteka emaJuda lebekatfunjiwe lebakasakhumbula kutsi ime njani indzawo yakubo bewati kutsi umfula bewungeke ugelete usuka eJerusalema uye eLwandle Lolufile, ngobe loko bekutawudzinga kutsi ukhuphuke emagcuma.
b Labanye babhali batsi lenkhulumo ikahle, ngenca yekutsi sekusikhatsi lesidze luswayi lusetjentiselwa kulondvolota kudla kuze kungaboli, futsi luyibhizinisi lehamba embili esifundzeni saseLwandle Lolufile. Kodvwa naka kutsi lendzaba iliveta ngalokucacile liphuzu lelitsi letindzawo letilitete ‘angeke telashwe.’ Tichubeka tite kuphila futsi tingakelashwa ngobe lamanti laniketa kuphila lavela endlini yaJehova awefiki kuto. Ngako kubonakala shengatsi kulesimo, kuba neluswayi kwalamatete kusetjentiswe ngemcondvo lomubi.—Hla. 107:33, 34; Jer. 17:6.
c Ngendlela lefanako, cabanga ngemfanekiso waJesu lomayelana nelinethi. Tinyenti tinhlanti letibanjwa ngulelinethi, kodvwa akusito tonkhe “letinhle.” Letinhlanti letimbi kufanele tilahlwe. Ngako Jesu bekaniketa secwayiso sekutsi linani lelitsite lalabo labatawungena enhlanganweni yaJehova, kungenteka ngekuhamba kwesikhatsi likhombise kungetsembeki.—Mat. 13:47-50; 2 Thim. 2:20, 21.
-
-
‘Yehlukanisa Lelive Kuze Libe Lifa’Kukhonta Jehova Ngendlela Lehlantekile—Kuyabuyiselwa Ekugcineni!
-
-
SEHLUKO 20
‘Yehlukanisa Lelive Kuze Libe Lifa’
LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Inchazelo yaloko lokushiwo kwehlukaniswa kwelive
1, 2. (a) Ngutiphi ticondziso Jehova latiniketa Hezekeli? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?
HEZEKELI usandza kubona umbono lokungenteka wamenta wacabanga emuva eminyakeni lengaba ngu-900 leyendlulile, ngemalanga aMosi naJoshuwa. Ngaleso sikhatsi, Jehova wachazela Mosi ngemincele yeLive Lesetsembiso futsi ngekuhamba kwesikhatsi watjela Joshuwa indlela bekufanele alehlukanise ngayo lelive emkhatsini wetive taka-Israyeli. (Num. 34:1-15; Josh. 13:7; 22:4, 9) Kodvwa nyalo, nga-593 B.C.E., Jehovah utjela Hezekeli kanye nalabo latfunjwe nabo kutsi abaphindze behlukanisele tive taka-Israyeli leLive Lesetsembiso!—Hez. 45:1; 47:14; 48:29.
2 Lombono bewunamuphi umlayeto loya kuHezekeli nakulabo bekatfunjwe nabo? Kungani lombono ubakhutsata bantfu baNkulunkulu lamuhla? Utawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu yini esikhatsini lesitako?
Ticinisekiso Letine Letikulombono
3, 4. (a) Umbono waHezekeli wekugcina wacinisekisa bantfu lebebatfunjiwe ngatiphi tintfo letine? (b) Kulesehluko, ngusiphi sicinisekiso lesitawucoca ngaso?
3 Umbono wekugcina lowabonwa nguHezekeli ubhalwe etehlukweni letingu-9 tencwadzi yakhe. (Hez. 40:1–48:35) Lombono wanika lebebatfunjiwe ticinisekiso letine letitikhutsato mayelana nesive saka-Israyeli lesibuyiselwe. Bekungutiphi letintfo letikhutsatako? Kwekucala, kukhonta lokuhlantekile bekutawubuyiselwa ethempelini laNkulunkulu. Kwesibili, lesive lesibuyiselwe besitawuholwa baphristi nebelusi labalungile. Kwesitsatfu, indzawo lelifa beyitawubekelwa bonkhe lebebatawubuyela ka-Israyeli. Kwesine, Jehova bekatawuba nabo, aphindze ahlale nabo.
4 Tehluko 13 na-14 talencwadzi tikhulume ngekutsi betitawugcwaliseka njani leticinisekiso tekucala letimbili—kubuyiselwa kwekukhonta kweliciniso kanye nekuholwa belusi labalungile. Kulesehluko, sitawucoca ngesicinisekiso sesitsatfu, lokusetsembiso selive lelilifa. Esehlukweni lesilandzelako, sitawucoca ngesetsembiso lesimayelana nekuba khona kwaJehova.—Hez. 47:13-21; 48:1-7, 23-29.
“Lelive . . . Senginabela Lona kutsi Libe Lifa Lenu”
5, 6. (a) Embonweni waHezekeli, nguyiphi indzawo lebekufanele yabiwe? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.) (b) Beyiyini injongo yalombono lomayelana nekwabiwa kwelive?
5 Fundza Hezekeli 47:14. Embonweni, Jehova wenta Hezekeli kutsi anake incenye yalelive lebeyitawufana ‘nengadze yase-Edeni’ ngekushesha. (Hez. 36:35) Jehova wabese utsi: “Lena yindzawo lotayehlukanisa ibe lifa letive letingu-12 taka-Israyeli.” (Hez. 47:13) ‘Lendzawo’ lebeyitawehlukaniswa bekungulelive lelibuyiselwe laka-Israyeli lapho bekutawuhlala khona labantfu lababuya ekutfunjweni. Ngemuva kwaloko, njengobe kubhaliwe kuHezekeli 47:15-21, Jehova wachubeka achaza ngalokucacile mayelana nemincele lengephandle yalo lonkhe lelive.
6 Beyiyini injongo yalombono lomayelana nekwabiwa kwelive? Inchazelo yalemincele lekaliwe yacinisekisa Hezekeli nalatfunjwe nabo kutsi lelive labo labalitsandzako belitawubuyiselwa nakanjani. Kungenteka kutsi laba labatfunjiwe badvudvuteka kakhulu nabeva sicinisekiso lesivela kuJehova lesinemininingwane lechazwe kahle! Bantfu baNkulunkulu balitfola mbamba yini lelive lebebabelwe lona kutsi libe lifa labo? Yebo balitfola.
7. (a) Ngutiphi tintfo letenteka nga-537 B.C.E., futsi tisikhumbuta ini? (b) Ngumuphi umbuto lesitawucale sicoce ngawo?
7 Nga-537 B.C.E., ngemuva kweminyaka lengaba ngu-56 Hezekeli atfole lombono, tinkhulungwane tebantfu labatfunjiwe tacala kubuyela eveni laka-Israyeli futsi tacala kuhlala khona. Letintfo letibalulekile letenteka kadzeni tisikhumbuta ngetintfo letifanako letenteka kubantfu baNkulunkulu lamuhla. Ngemcondvo lotsite, nabo batfola live lababelwe lona. Kanjani? Jehova uvumele tinceku takhe kutsi tingene eveni lakhe futsi tihlale kulo. Ngako kubuyiselwa kweLive Lesetsembiso lasendvulo kungasifundzisa lokunyenti ngekubuyiselwa kwelive laNkulunkulu labahlala kulo bantfu bakhe lamuhla. Kodvwa ngaphambi kwekutsi sicoce ngaletifundvo, ase sicale siphendvule nangu umbuto: “Kungani singaphetsa ngekutsi live laNkulunkulu likhona mbamba lamuhla?”
8. (a) Jehova wente kutsi Israyeli longekwemvelo atsatselwe indzawo ngusiphi sive? (b) Liyini live laNkulunkulu nobe lipharadisi laNkulunkulu? (c) Lacala nini kuba khona, futsi bobani labahlala kulo?
8 Embonweni lowanikwa Hezekeli ekucaleni, Jehova waveta kutsi tiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa kwa-Israyeli betitawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu ngemuva kwekutsi ‘inceku yakhe Davide,’ lokunguJesu Khristu, icale kubusa njengeNkhosi. (Hez. 37:24) Loko kwenteka nga-1914 C.E. Ngako, bese kusikhatsi lesidze sive sema-Israyeli satsatselwa indzawo ngu-Israyeli waNkulunkulu, lokungemaKhristu lagcotjwe ngemoya. (Fundza Matewu 21:43; 1 Phetro 2:9.) Kodvwa Jehova akagcinanga nje ngekwenta kutsi Israyeli longekwemvelo atsatselwe sikhundla ngu-Israyeli wakhe, kepha wenta nekutsi live laka-Israyeli litsatselwe sikhundla live lakhe. (Isa. 66:8) Njengobe sibonile eSehlukweni 17 salencwadzi, live laNkulunkulu lisho simo sekutiva ulondzekile nobe sekuba nebuhlobo lobuhle naye, lebesisolo sijatjulelwa ngulabasele kulabagcotjiwe kusekela nga-1919. (Buka libhokisi lelitsi “Leni Kube Ngu-1919?”) Njengobe sikhatsi sichubeka, bantfu labanelitsemba lekuphila emhlabeni, nobe “letinye timvu,” nabo bacala kuhlala kulelive laNkulunkulu. (Joh. 10:16) Nanobe lelive lichubeka litfutfuka futsi landza lamuhla, kodvwa sitawubona tibusiso talo ngalokugcwele ngemuva kwe-Amagedoni.
Kwehlukanisa Lelive Ngalokulinganako
9. Ngutiphi ticondziso leticacile Jehova latiniketa mayelana nekwehlukaniselana lelive?
9 Fundza Hezekeli 48:1, 28. Ngemuva kwekubeka imincele yangephandle yalelive, Jehova wabese uchaza kabanti kutsi lelive bekufanele balehlukanise njani. Wabese ucondzisa kutsi letive letingu-12 lebetitawutfola lelifa tehlukaniselane lendzawo ngalokulinganako kusukela enyakatfo kuya eningizimu, kucale ngesive sakaDani lebesitawabelwa incenye lesekugcineni yenyakatfo yalelive bese kugcina sive sakaGadi emnceleni loseningizimu. Indzawo ngayinye kuleti letingu-12 letilifa, beyinemncele losemaceleni losuka emnceleni longephandle walelive ngasemphumalanga kuyofika eLwandle Lolukhulu nobe Lwandle iMedithera ngasenshonalanga.—Hez. 47:20.
10. Ngutiphi ticinisekiso lokungenteka tavetwa ngulencenye yalombono kubantfu bebatfunjiwe?
10 Ngusiphi sicinisekiso lokungenteka savetwa ngulencenye yalombono kubantfu lebebatfunjiwe? Inchazelo lebanti leyavetwa nguHezekeli mayelana nekwehlukaniswa kwalelive kungenteka yabajabulisa labantfu lebebatfunjiwe kutsi lokwabelana lelive bekutawuba ngumsebenti lohlelekile. Ngetulu kwaloko, kwehlukanisa lelive ngalokulinganako emkhatsini wetive letingu-12 bekugcizelela kutsi ngamunye webantfu lebebabuya ekutfunjweni nakanjani bekatawutfola lifa kulelive lelibuyiselwe. Kute lebekatawubuyela emuva afike angabi nendzawo nobe umuti.
11. Ngutiphi tifundvo lesititfola kulombono losiphrofetho lomayelana nekuhlukaniswa kwalelive? (Buka libhokisi lelitsi “Kwehlukaniswa Kwelive.”)
11 Ngutiphi tifundvo letisicinisako lamuhla lesingatitfola kulombono? Live Lesetsembiso lelibuyiselwe belingagcini nje ngekuba nendzawo yebaphristi, yemaLevi neyebaholi kuphela, kodvwa beliphindze libe neyawo onkhe emalunga etive letingu-12. (Hez. 45:4, 5, 7, 8) Ngendlela lefanako lamuhla, lipharadisi laNkulunkulu alisiyo indzawo yalabagcotjiwe labasele kanye nalabaholako labayincenye ‘yesicumbi lesikhulu’ nje kuphela, kepha liphindze libe yindzawo yawo onkhe emalunga esicumbi lesikhulu.a (Semb. 7:9) Ngisho nobe umsebenti lesiwentako uphansi kangakanani enhlanganweni, kodvwa sinendzawo levikelekile nemsebenti loligugu epharadisi laNkulunkulu. Lesi sicinisekiso lesijabulisa kakhulu!
Ngisho nobe senta muphi umsebenti enhlanganweni yaNkulunkulu, Jehova uyajabula ngaloko lesikwentako (Buka sigaba 11)
Tintfo Letimbili Letehlukile Tisho Kutsini Kitsi
12, 13. Ngutiphi ticondziso leticacile Jehova latiniketa mayelana nekwabela tive indzawo?
12 Kungenteka tamdida Hezekeli letinye teticondziso letakhishwa nguJehova mayelana nekwehlukaniselana lelive ngobe betehlukile kuleto bekatinikete Mosi. Cabanga ngaletintfo letimbili letehlukile. Lesinye sifaka ekhatsi live; kantsi lelesinye sifaka ekhatsi bantfu labahlala kulo.
13 Kwekucala, live. Mosi bekayalwe kutsi tive letinkhulu atinike live lelikhulu kunaleto letincane. (Num. 26:52-54) Kodvwa embonweni waHezekeli, Jehova bekakhiphe ticondziso leticacile tekutsi tonkhe tive tehlukaniselwe “indzawo lelinganako [“ngamunye ahlale njengemnakabo,” umbhalo longentasi].” (Hez. 47:14) Ngako libanga lesive ngasinye kusuka emnceleni losenyakatfo kuye kuloseningizimu bekufanele lifanane ncamashi kuto tonkhe tindzawo letingu-12 lebetehlukaniselwe letive. Onkhe ema-Israyeli, ngisho nobe awasiphi sive, bewatfola umkhicito wekudla lolinganako eVeni Lesetsembiso lebe linemanti lenele.
14. Ticondziso betikhishwe nguJehova mayelana nebantfu bekuhamba betingetulu kwaleto latisho eMtsetfweni waMosi ngayiphi indlela?
14 Kwesibili, bantfu labahlala kulo. UMtsetfo waMosi bewutivikela tihambi futsi utivumela kutsi tibe nencenye ekukhonteni Jehova, kodvwa betinganiketwa indzawo kulelive. (Lev. 19:33, 34) Nanobe kunjalo, loko Jehova lakutjela Hezekeli nyalo sekungetulu kwaloko lakusho eMtsetfweni. Wamyala watsi: “Kufanele unikete umuntfu wakulesinye sive lifa endzaweni yesive lahlala naso.” Ngalowo myalo, Jehova wawususa umehluko lomkhulu lebewukhona emkhatsini ‘wema-Israyeli’ nebantfu bakuletinye tive lebebahlala kulelive. (Hez. 47:22, 23) Kulelive lelibuyiselwe Hezekeli lalibona embonweni, wabona kutsi bantfu bakhona bebakhonta Nkulunkulu ngendlela lelinganako futsi lenebunye.—Lev. 25:23.
15. Nguliphi liciniso ngaJehova lelingayuze lishintje lelacinisekiswa ticondziso latikhipha mayelana nelive kanye nebantfu labahlala kulo?
15 Lemiyalo lemibili lengakavami leyatfolwa nguHezekeli lemayelana nelive kanye nebantfu balo kungenteka yawacinisekisa ema-Israyeli lebekatfunjiwe. Bewati kutsi Jehova utawanika indzawo lelinganako, ngisho nobe angema-Israyeli ngekutalwa nobe atihambi lebetikhonta Jehova. (Ezra 8:20; Neh. 3:26; 7:6, 25; Isa. 56:3, 8) Leticondziso tiphindze tisicinisekise nganali liciniso lelisikhutsatako futsi lelingashintji lekutsi tonkhe tikhonti taJehova tiyalingana kuye futsi tiligugu. (Fundza Hagayi 2:7.) Lamuhla, ngisho nobe sinelitsemba lekuphila ezulwini nobe emhlabeni, sonkhe sijabulela leliciniso lelifanako.
16, 17. (a) Kusizuzisa njani kucoca kabanti ngalelive kanye nebantfu labahlala kulo? (b) Yini lesitawucoca ngayo esehlukweni lesilandzelako?
16 Kusizuzisa njani kucoca ngalemininingwane lemayelana nalelive kanye nebantfu labahlala kulo? Sikhunjutwa kutsi kulingana kanye nebunye kufanele kube tintfo letibonakala ngalokucacile kulobuzalwane betfu bemhlaba wonkhe lamuhla. Jehova akakhetsi. Ngako kufanele sitibute nayi imibuto: ‘Nami angikhetsi yini njengaJehova? Ngibahlonipha ngalokusuka enhlitiyweni yini labo lengikholwa nabo, ngisho nobe basive sini futsi baphila ngaphansi kwatiphi timo?’ (Rom. 12:10) Siyajabula kutsi Jehova usinike sonkhe incenye lelinganako kulelipharadisi lakhe, lapho sentela khona Babe wetfu wasezulwini umsebenti longcwele ngemphefumulo wonkhe futsi sijabulele netibusiso takhe.—Gal. 3:26-29; Semb. 7:9.
Silingisa Jehova yini ngekutsi singakhetsi futsi sihloniphe labanye ngalokusuka enhlitiyweni? (Buka tigaba 15, 16)
17 Nyalo ase sicoce nganasi sicinisekiso sesine lesisencenyeni yekugcina yembono waHezekeli, setsembiso sekutsi Jehova bekatawuba nalabantfu labatfunjiwe. Ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulesetsembiso? Imphendvulo sitayitfola esehlukweni lesilandzelako.
a Kuze ufundze kabanti ngendzawo lekhetsekile kanye nemsebenti Jehova lawubekele umphristi nemholi kulelive lakhe, buka Sehluko 14 salencwadzi.
-
-
“Lelidolobha Litawubitwa Ngeligama Lelitsi: Jehova Ulapho”Kukhonta Jehova Ngendlela Lehlantekile—Kuyabuyiselwa Ekugcineni!
-
-
SEHLUKO 21
“Lelidolobha Litawubitwa Ngeligama Lelitsi: Jehova Ulapho”
LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Loko lokushiwo ngulelidolobha kanye nemnikelo
1, 2. (a) Ngusiphi sicephu sendzawo lekhetsekile lebekufanele sibekelwe eceleni? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalencwadzi.) (b) Lombono wabaniketa siphi sikhutsato bantfu lebebatfunjiwe?
EMBONWENI wakhe wekugcina, Hezekeli watfola kutsi bekunesicephu sendzawo lebekufanele sibekelwe eceleni ngenca yenjongo lekhetsekile. Lendzawo lebekelwa eceleni beyingasilo lifa letive taka-Israyeli, kepha beyingumnikelo loya kuJehova. Hezekeli waphindze wafundza ngelidolobha lelimangalisako lelineligama lelingakavami. Lencenye yalombono yaniketa bantfu lebebatfunjiwe sikhutsato lesibaluleke kakhulu sekutsi Jehova utawuba nabo nasebabuyela eveni labo lelitsandzekako.
2 Hezekeli usiniketa inchazelo lebanti ngalomnikelo. Asesihlolisise lendzaba naloko lekushoko kitsi njengobe sitikhonti taJehova teliciniso.
Umnikelo Longcwele . . . Nelidolobha
3. Ngutiphi tindzawo letisihlanu lebetakha lendzawo lebeyehlukaniswe nguJehova, futsi betifeza yiphi injongo leto tindzawo? (Buka libhokisi lelitsi “Indzawo Lokufanele Uyibekele Eceleni.”)
3 Incenye lekhetsekile yalelive beyingemakhilomitha langaba ngu-12 nesigamu kusuka enyakatfo uye eningizimu, kantsi kusuka emphumalanga uye enshonalanga beyingemakhilomitha langaba ngu-12 nesigamu. Lesicephu sendzawo besibitwa ngekutsi ngiyo “yonkhe lendzawo lengumnikelo.” Besehlukaniswe saba tincenye letintsatfu. Incenye lesetulu beyiyemaLevi, lesemkhatsini beyiyelithempeli nebaphristi. Letincenye letimbili betakha “umnikelo longcwele.” Incenye lencane lengaphansi, nobe “indzawo lesele” beyiyekwenta “imisebenti levamile.” Beyiyelidolobha.—Hez. 48:15, 20.
4. Ngusiphi sifundvo lesingasifundza kulendzaba lemayelana nemnikelo loya kuJehova?
4 Ngusiphi sifundvo lesingasitfola kulendzaba lemayelana nemnikelo loya kuJehova? Ngekutsi acale abekele eceleni indzawo yekwenta umnikelo lokhetsekile futsi ngemuva kwaloko anikete letive indzawo, Jehova bekaveta kutsi indzawo lokufanele itsatfwe njengalebaluleke kakhulu ngulena yekwenta umsebenti wakhe longcwele. (Hez. 45:1) Asingabati kutsi labantfu lebebatfunjiwe bafundza lokunyenti ngendlela lelive lelehlukaniswa ngayo kwaya ngekubaluleka kwendzawo ngayinye. Kukhonta Jehova bekufanele kute kucala ekuphileni kwabo. Ngendlela lefanako lamuhla, tintfo letiphatselene nekukhonta Nkulunkulu, lokufaka ekhatsi kutadisha liVi lakhe, kuya emihlanganweni yebuKhristu kanye nekuba nencenye emsebentini wekushumayela kufanele sititsatse njengetintfo letibaluleke kakhulu. Nangabe silingisa sibonelo saJehova sekwenta tintfo letibalulekile tite kucala, kumkhonta kutawuba yintfo lebaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu kwamalanga onkhe.
“Lelidolobha Litawuba Semkhatsini Wayo”
5, 6. (a) Belilabani lelidolobha? (b) Lelidolobha belingameleli ini, futsi kungani sisho njalo?
5 Fundza Hezekeli 48:15. Belibaluleke ngani “lelidolobha” kanye nendzawo beyilitungeletile? (Hez. 48:16-18) Embonweni, Jehova bekatjele Hezekeli watsi: “Indzawo yelidolobha . . . itawuba yaso sonkhe sive saka-Israyeli.” (Hez. 45:6, 7) Ngako, lelidolobha kanye nendzawo lelitungeletile bekungasiwo ‘umnikelo longcwele’ ‘lebewubekwe eceleni kuze ube ngumnikelo kuJehova.’ (Hez. 48:9) Sinalomehluko engcondvweni, ase sihlole kutsi lendlela lelidolobha belihlelwe ngayo ingasifundzisani lamuhla.
6 Kuze sibone kutsi ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulelidolobha, kudzingeka sicale sitfole kutsi lelidolobha belingameleli ini. Belingameleli iJerusalema kanye nelithempeli lelakhiwa kabusha. Kungani sisho njalo? Kungobe lidolobha lelabonwa nguHezekeli embonweni belite lithempeli. Lokunye kutsi lelidolobha belingameleli ngisho nalinye lemadolobha lebekaseveni laka-Israyeli lelibuyiselwe. Kungani sisho njalo? Kungobe kute lidolobha lebelifana naleli lelichazwe kulombono lelake lakhiwa bantfu lebebabuya ekutfunjweni nobe intalelwane yabo. Ngetulu kwaloko, belingameleli lidolobha lelisezulwini. Kungani sisho njalo? Ngobe belakhiwe endzaweni “yekwenta imisebenti levamile [nobe lengasingcwele].” Indzawo levamile beyehlukile kunendzawo lenikelelwe kukhonta Nkulunkulu.—Hez. 42:20.
7. Liyini lelidolobha lelabonwa nguHezekeli, futsi kubonakala ngatsi limelela ini? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)
7 Liyini-ke lelidolobha lelabonwa nguHezekeli? Khumbula kutsi lelidolobha walibona embonweni lofanako nalowo labona kuwo lelive. (Hez. 40:2; 45:1, 6) LiVi laNkulunkulu liveta kutsi lelive limelela live lelingumfanekiso, ngako kufanele kutsi lelidolobha belimelelela lidolobha lelingumfanekiso. Ligama lelitsi “lidolobha” liveta muphi umcondvo? Liveta umcondvo webantfu labahlala ndzawonye balicembu futsi bakha lokutsite lokuhlelekile. Ngako lelidolobha lelihleleke kahle lelabonwa nguHezekeli, lebelisikwele lesakhiwe kahle, kubonakala shengatsi limelela baholi labahleleke kahle.
8. Nguyiphi lendzawo lelawulwa ngulabaholi, futsi kungani sisho njalo?
8 Nguyiphi lendzawo lelawulwa ngulabaholi? Umbono waHezekeli uveta kutsi lelidolobha lenta imisebenti yalo ngekhatsi kulelive lelingumfanekiso. Ngako labaholi bacondzisa umsebenti lowentiwa bantfu baNkulunkulu lamuhla. Kodvwa kuveta muphi umcondvo kutsi lelidolobha lisendzaweni levamile nobe lengasingcwele? Kusikhumbuta kutsi lelidolobha alimeleli baholi labasezulwini, kodvwa limelela labasemhlabeni lebebasolo benta imisebenti lezuzisa bonkhe labahlala kulelipharadisi laNkulunkulu.
9. (a) Bobani labakha lelicembu lebaholi labasemhlabeni lamuhla? (b) Yini Jesu latawuyenta kuleMinyaka Leyinkhulungwane?
9 Bobani labakha lelicembu lebaholi labasemhlabeni? Kulombono waHezekeli, umuntfu lebekahola kuhulumende lokulelidolobha bekabitwa ngekutsi ‘ngumholi.’ (Hez. 45:7) Bekacondzisa labantfu, kodvwa bekangasuye umphristi nobe umLevi. Lomholi usenta sicabange ngalabadzala belibandla lamuhla labangakagcotjwa ngemoya. Labelusi labatsandza Nkulunkulu nalabanemusa bayincenye ‘yaletinye timvu’ futsi batisebenti letitfobekile tasemhlabeni tahulumende waKhristu losezulwini. (Joh. 10:16) Ngesikhatsi Seminyaka Leyinkhulungwane, Jesu utawukhetsa futsi abeke labadzala labafanelekako nobe “babusi” “emhlabeni wonkhe.” (Hla. 45:16) Ngephansi kwekucondziswa nguMbuso wasezulwini, batawunakekela tidzingo tebantfu baNkulunkulu Kuleminyaka Leyinkhulungwane.
“Jehova ULapho”
10. Litsini leligama lalelidolobha, futsi loko kusicinisekisa ngani?
10 Fundza Hezekeli 48:35. Ligama lalelidolobha litsi: “Jehova uLapho.” Leligama lisiniketa sicinisekiso sekutsi kuba khona kwaJehova kuyevakala kubantfu labakulelidolobha. Ngekutsi akhombise Hezekeli lelidolobha lebelisemkhatsisini walendzawo, bekufana nekutsi Jehova utjela labantfu labatfunjiwe utsi: ‘Ngitawuphindze ngibe nani!’ Lesi sicinisekiso lesikhutsata kakhulu!
11. Ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulombono waHezekeli lomayelana nalelidolobha kanye naloko leligama lelikushoko?
11 Ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulencenye yesiphrofetho saHezekeli? Leligama lalelidolobha liyasicinisekisa njengobe sitinceku taNkulunkulu lamuhla kutsi Jehova uhlala emkhatsisini wetinceku takhe letetsembekile nekutsi utawuhlale anato. Leligama lelinenchazelo lenhle liphindze ligcizelele nali liciniso lelibalulekile: Kuba khona kwalelidolobha akuniketi muntfu ligunya, kepha lentelwe kutsi tindlela taJehova letilungile naletinelutsandvo tisetjentiswe. Sibonelo saloko kutsi Jehova akabaniketi labaholi ligunya lekwehlukanisa lelive kuye ngekutsandza kwabo. Kunaloko, Jehova ulindzele kutsi labaholi bakuhloniphe lokuhlukaniswa kwelive, nobe emalungelo lawanikete tinceku takhe, letifaka ekhatsi bantfu ‘labaphuyile.’—Taga 19:17; Hez. 46:18; 48:29.
12. (a) Nguyiphi intfo lenakekako kulelidolobha, futsi loko kusho kutsini? (b) Lencenye yalombono ibakhumbuta siphi sikhumbuto lesibalulekile babonisi labangemaKhristu?
12 Nguyiphi lenye intfo lenakekako ngalelidolobha lelibitwa ngekutsi: “Jehova uLapho”? Nanobe emadolobha asendvulo bekanelubondza lwekuvikela kanye nemagede lambalwa, kodvwa lelidolobha lona linemagede langu-12! (Hez. 48:30-34) Kuba khona kwalamagede lamanyenti (njengobe amatsatfu eluhlangotsini ngalunye lwalelidolobha lelisikwele) kukhombisa kutsi labaholi balelidolobha bayangeneka futsi tinceku taNkulunkulu tingaya kubo natidzinga lusito. Ngetulu kwaloko, kuba khona kwalamagede langu-12 kulelidolobha kugcizelela kutsi wonkhe muntfu angangena kuwo, lokungiso “sonkhe sive saka-Israyeli.” (Hez. 45:6) Njengobe lelidolobha linemagede lamanyenti lokwenta kube melula kutsi bantfu bangene, kusikhumbuto lesibalulekile lesiya kubabonisi labangemaKhristu. Jehova ufuna kutsi bangeneke futsi bahlale bakulungele kusita bonkhe labatawube bahlala epharadisi laNkulunkulu.
Babonisi labangemaKhristu bayangeneka futsi bahlale bakulungele kusita (Buka sigaba 12)
Bantfu BaNkulunkulu Bayangena Kute Bamkhonte Futsi “Basebenta Kulelidolobha”
13. Yini Jehova layisho mayelana nemisebenti leyehlukahlukene lebeyitawentiwa bantfu?
13 Ase sibuyele emuva ngesikhatsi saHezekeli futsi sitfole imininingwane leyengetiwe lemayelana nekwehlukaniswa kwalelive. Jehova ukhuluma ngebantfu labenta imisebenti leyehlukahlukene. Baphristi, “lokutisebenti tasethempelini,” bekufanele banikele imihlatjelo futsi bete embikwaJehova kuze bamsebentele. EmaLevi, “latisebenti tasethempelini,” bekufanele “ente imisebenti yalo kanye nato tonkhe tintfo lokufanele tentiwe ngekhatsi kulo.” (Hez. 44:14-16; 45:4, 5) Ngetulu kwaloko, tisebenti betitawusebenta eceleni kwalelidolobha. Tibobani letisebenti?
14. Tisebenti lebetiseceleni kwelidolobha tisikhumbuta ini?
14 Letisebenti letiseceleni kwalelidolobha tibuya kuto “tonkhe tive taka-Israyeli.” Tenta umsebenti wekusita bantfu labahlala kulelidolobha. Umsebenti wato kulima titjalo letitawuba “kudla kwalabo labasebenta edolobheni.” (Hez. 48:18, 19) Lelilungiselelo alisikhumbuti yini ngelitfuba lesinalo lamuhla? Yebo lisikhumbuta ngalo. Lamuhla, bonkhe bantfu labahlala epharadisi laNkulunkulu banelilungelo lekusekela bomnakaboKhristu labagcotjiwe kanye nalabanye labayincenye ‘yesicumbi lesikhulu’ lababekwe nguJehova kutsi bahole. (Semb. 7:9, 10) Indlela lehamba embili lesingabasekela ngayo kutsi ngekutitsandzela silandzele ticondziso letibuya esisebentini lesetsembekile.
15, 16. (a) Ngumuphi lomunye umniningwane lesingawutfola kulombono waHezekeli? (b) Sinelitfuba lekwenta miphi imisebenti lefanako?
15 Umbono waHezekeli unalomunye umniningwane lesingatfola kuwo sifundvo lesimayelana nemsebenti wetfu wekushumayela. Ngumuphi lomniningwane? Jehova waveta kutsi emalunga etive letingu-12 langasiwo emaLevi bekatawusebenta kunati tindzawo letimbili: emabaleni alelithempeli nasemadlelweni alelidolobha. Enta muphi umsebenti kuletindzawo? Ebaleni lalelithempeli, tonkhe tive tita kutomkhonta ngekutsi timentele imihlatjelo. (Hez. 46:9, 24) Endzaweni yalelidolobha, emalunga ato tonkhe tive ayeta kutosita lelidolobha ngekutsi alime indzawo yalo. Yini lesingayifundza kulesibonelo saletisebenti?
16 Lamuhla, emalunga esicumbi lesikhulu anelitfuba lekwenta imisebenti lecishe ifane naleyo leyentiwa embonweni waHezekeli. Akhonta Jehova “ethempelini lakhe” ngekunikela imihlatjelo yekudvumisa. (Semb. 7:9-15) Loko akwenta ngekuba nencenye emsebentini wekushumayela nangekukhombisa kukholwa kwawo emihlanganweni yebuKhristu ngekuphendvula. Lendlela yekukhonta Jehova ayitsatsa njengemsebenti wawo lobaluleke kakhulu. (1 Khr. 16:29) Ngetulu kwaloko, bantfu baNkulunkulu labanyenti basekela inhlangano yaNkulunkulu ngetindlela letinyenti. Sibonelo nje kutsi bayasita ekwakheni nasekunakekeleni emaHholwa eMbuso kanye netakhiwo teligatja, futsi basita nakuleminye imisebenti leminyenti yenhlangano yaJehova. Labanye basekela lemisebenti ngekunikela ngetimali. Ngekwenta kwabo yonkhe lemisebenti, kufana nekutsi balima lelive kuze ‘bakhatimulise Nkulunkulu.’ (1 Khor. 10:31) Lemisebenti bayenta ngekutimisela futsi bajabulile ngobe bayati kutsi Jehova “uyajabula ngeminikelo lenjalo.” (Heb. 13:16) Wena uwasebentisa ngalokugcwele yini lamatfuba lawa?
Ngutiphi tifundvo lesingatifundza kuloko Hezekeli lakuchazako mayelana nemisebenti leyehlukahlukene leyentiwa ngekhatsi naseceleni kwemagede alelidolobha? (Buka tigaba 14-16)
“Silindzele Emazulu Lamasha Nemhlaba Lomusha”
17. (a) Ngukuphi kugcwaliseka lokukhulu kwembono waHezekeli lesitakubona esikhatsini lesitako? (b) Kuleminyaka Leyinkhulungwane, bobani labatawuzuza kulabaholi labafaniswe nelidolobha?
17 Esikhatsini lesitako, sitawubona ugcwaliseka ngelizinga lelikhulu yini lombono waHezekeli lomayelana nemnikelo? Yebo! Cabanga nganaku: Hezekeli wabona kutsi lesicephu sendzawo lebesibitwa ngekutsi “ngumnikelo longcwele” besisemkhatsisini walelive. (Hez. 48:10) Ngendlela lefanako, ngemuva kwe-Amagedoni, ngisho nobe sitawube sihlala kuphi emhlabeni, Jehova utawube ahlala natsi. (Semb. 21:3) Ngesikhatsi Seminyaka Leyinkhulungwane, baholi labafananiswa nelidolobha, lokungulabo labatawube babekiwe emhlabeni kutsi banakekele tidzingo tebantfu baNkulunkulu, batawucondzisa ngelutsandvo bonkhe labatawube bahlala emhlabeni wonkhe futsi bakha ‘umhlaba lomusha.’—2 Phet. 3:13.
18. (a) Kungani siciniseka kutsi labaholi labafaniswe nelidolobha batawenta tintfo ngekuvumelana nekubusa kwaNkulunkulu? (b) Leligama lalelidolobha lisiniketa siphi sicinisekiso lesinemandla?
18 Yini lesenta siciniseke kutsi labaholi labafananiswe nelidolobha batawuhlale benta tintfo ngekuvumelana nekubusa kwaNkulunkulu? Kungobe liVi laNkulunkulu likwenta kucace kutsi lelidolobha lelisemhlabeni lelinemagede langu-12 lifana nelelo lelisezulwini lelinemagede langu-12, lokuyiJerusalema Lensha, leyakhiwa ngulabangu-144 000 labatawubusa naKhristu. (Semb. 21:2, 12, 21-27) Loku kukhombisa kutsi labaholi basemhlabeni batawuvumelana nato tonkhe tincumo letitawube tentiwe nguMbuso waNkulunkulu ezulwini futsi batatilandzela ngekucophelela. Ligama lalelidolobha lelitsi “Jehova uLapho,” licinisekisa ngamunye wetfu kutsi kukhonta lokuhlantekile kutawuhlale kukhona futsi kutawandza kuze kube phakadze. Leli likusasa lelihle kakhulu lesililindzele!
-