SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 42
Ukulungele Yini “Kulalela”?
“Kuhlakanipha lokuvela ezulwini kucale kwente umuntfu . . . alungele kulalela.”—JAK. 3:17.
INGOMA 101 Kusebenta Ndzawonye Ngebunye
LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKOa
1. Yini lengenta kube matima kutsi silalele?
UHLE ukutfola kumatima yini kulalela? INkhosi Davide beyihle ikutfola kumatima, kungako yathantaza kuNkulunkulu yatsi: “Ngente ngibe nesifiso sekukulalela.” (Hla. 51:12) Davide bekamtsandza Jehova. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi bekahle akutfola kumatima kulalela, njengobe natsi sihle sikutfola kumatima. Kwentiwa yini? Kwekucala, kutsi sono lesinaso senta kube matima kutsi silalele. Kwesibili, Sathane uhlale etama kusenta kutsi sivukele njengaye. (2 Khor. 11:3) Kwesitsatfu, siphila eveni leligcwele kungalaleli, “umoya nyalo losebenta emadvodzaneni ekungalaleli.” (Ef. 2:2) Kufanele sisebente kamatima kuze singasenti sono futsi silwisane nekucindzetelwa nguDeveli nalelive lakhe kutsi singalaleli. Kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kuze silalele Jehova nalabo lababeke emagunyeni.
2. Kusho kutsini ‘kulungela kulalela’?(Jakobe 3:17)
2 Fundza Jakobe 3:17. Aphefumulelwe, Jakobe wabhala watsi umuntfu lohlakaniphile ‘ukulungele kulalela.’ Kusho kutsini loko? Kufanele sitimisele kulalela labo Jehova labanike emagunya latsite. Kuliciniso kutsi Jehova akalindzeli kutsi silalele umuntfu lofuna singayilaleli imitsetfo yakhe.—Imis. 4:18-20.
3. Kubaluleke ngani kuJehova kutsi silalele labo labasemagunyeni?
3 Singahle sikutfole kumelula kulalela Jehova kunekulalela umuntfu. Kube kufanele, ngobe sicondziso saJehova sihlale sikahle. (Hla. 19:7) Kodvwa loko kungulokwehlukile ngebantfu labasemagunyeni. Nobe kunjalo, Babe wetfu wasezulwini unike batali, tiphatsimandla tahulumende nalabadzala belibandla ligunya lelitsite. (Taga 6:20; 1 Thes. 5:12; 1 Phet. 2:13, 14) Nasibalalela, sisuke silalela Jehova. Ase sicoce ngekutsi yini lesingayenta kuze silalele labo Jehova labanike emagunya latsite, nanobe ngalesinye sikhatsi singahle sikutfole kumatima kwemukela sicondziso sabo nekusilalela.
LALELA BATALI BAKHO
4. Yini leyenta bantfwana labanyenti kutsi bangabalaleli batali babo?
4 Bantfu labasha baphila nalabanye labasha labavame ‘kungabalaleli batali’ babo. (2 Thim. 3:1, 2) Kwentiwa yini kutsi linyenti labo lingalaleli? Labanye babona ngatsi batali babo bayatentisa. Balindzela kutsi labantfwana bente tintfo labehlulekako labatali kutenta. Labanye babona ngatsi seluleko sebatali babo sisidzala, nobe kutsi sinemincele leminyenti. Nangabe ungulosemusha, kuyenteka yini nawe utive ngalendlela? Labanyenti bakutfola kumatima kulalela umyalo waJehova lotsi: “Lalelani batali benu ngekuvumelana nentsandvo yaNkulunkulu, ngobe loku kulungile.” (Ef. 6:1) Yini lengakusita kutsi ulalele?
5. Yini leyenta Jesu waba sibonelo lesihle sekulalela batali bakhe njengobe kubhalwe kuLukha 2:46-52?
5 Ungafundza kulalela esibonelweni lesihamba embili saJesu. (1 Phet. 2:21-24) Bekete sono, kepha batali bakhe bebanesono. Kodvwa wabahlonipha nanobe bebahle benta emaphutsa futsi ngaletinye tikhatsi bangamcondzisisi. (Eks. 20:12) Cabanga ngaloko lokwenteka ngesikhatsi Jesu aneminyaka lengu-12. (Fundza Lukha 2:46-52.) Batali bakhe bamshiya eJerusalema. Bekungumsebenti waJosefa naMariya kucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana babo bakulelicembu lebelibuyela ekhaya lisuka kulomkhosi. Ngesikhatsi boJosefa naMariya batfola Jesu, Mariya wamsola ngekutsi ubasebentise kamatima! Jesu bekangabatjela kutsi bete sizatfu lesiphatsekako sekumsola. Kunekutsi ente njalo, wabaphendvula ngenhlonipho. Kodvwa boJosefa naMariya, “abazange bakucondze loko lebekakusho.” Nanobe kunjalo, Jesu “wachubeka abalalela.”
6-7. Yini lengasita labasebasha kutsi balalele batali babo?
6 Nine labasha, nihle nikutfola kumatima yini kulalela batali benu nabenta emaphutsa nobe nabanganicondzisisi? Yini lenganisita? Kwekucala, cabangani ngendlela Jehova lativa ngayo. LiBhayibheli litsi nanilalela batali benu, “loku kuyayijabulisa iNkhosi.” (Khol. 3:20) Jehova uyabona nangabe batali benu banganicondzisisi nobe nabashaya imitsetfo lokumatima kuyilalela. Kodvwa niyamjabulisa nanibalalela ngetulu kwako konkhe loku.
7 Kwesibili, cabangani ngekutsi batali benu bativa njani. Niyabajabulisa nanibalalela futsi nenta banetsembe. (Taga 23:22-25) Manyenti ematfuba ekutsi nisondzelane kakhulu nabo. Lomunye umzalwane waseBelgium lokutsiwa ngu-Alexandre utsi: “Ngesikhatsi ngicala kulalela batali bami, sasondzelana kakhulu futsi sajabula.”b Kwesitsatfu, cabangani ngekutsi kulalela nyalo kutanisita njani ngekuhamba kwesikhatsi. Paulo, lohlala eBrazil utsi: “Kulalela batali bami kungisite kutsi ngilalele Jehova nalabanye labasemagunyeni.” LiVi laNkulunkulu likunika sizatfu lesibalulekile sekulalela batali bakho nalitsi: “Kuze kukuhambele kahle, futsi uphile sikhatsi lesidze emhlabeni.”—Ef. 6:2, 3.
8. Yini leyenta labasha labanyenti bakhetse kulalela batali babo?
8 Bantfu labanyenti labasha babonile kutsi tintfo tibahambela kahle nabalalela. Luiza waseBrazil, wakutfola kumatima kucondza kutsi yini lebeyenta batali bakhe bangamvumeli kutsi abe nelucingo ngaleso sikhatsi. Bekabona ngatsi labanyenti labangangaye bebanato. Kodvwa wabese uyabona kutsi batali bakhe bebamvikela. Uyati kutsi nakabalalela akukafaneli ative ngatsi ubophekile, ngobe seluleko sabo uyasidzinga. Lomunye dzadze waseMelika lokutsiwa ngu-Elizabeth, uhle akutfola kumatima kulalela batali bakhe. Utsi: “Nangingacondzi kahle kutsi yini leyenta batali bami bashaye umtsetfo lotsite, ngivame kucabanga ngetikhatsi lapho imitsetfo yabo yangivikela khona.” Monica lohlala e-Armenia, utsi kuhlale kumhambela kahle nangabe alalela batali bakhe kunalapho angabalaleli.
LALELA “TIPHATSIMANDLA”
9. Labanyenti bativa njani ngekulalela umtsetfo?
9 Bantfu labanyenti bayavuma kutsi siyabadzinga bohulumende nekutsi kufanele silalele leminye imitsetfo lebekwa “tiphatsimandla.” (Rom. 13:1) Kodvwa bangahle bangayilaleli imitsetfo labangayitsandzi nobe lababona ngatsi ayicabangeli. Sibonelo nje, cabanga ngendzaba yekubhadala imitselo. Kulelinye live leliseYurophu, bantfu labanyenti batsi “akusikahle kubhadala imitselo nawubona ngatsi ayicabangeli.” Akumangalisi-ke kutsi bantfu bakulelive abayibhadali yonkhe imitselo lokufanele bayinike hulumende.
Yini lesiyifundza kuJosefa nakuMariya mayelana nekulalela? (Buka tigaba 10-12)c
10. Yini leyenta silalele ngisho nemitsetfo lesingayitsandzi?
10 LiBhayibheli liyavuma kutsi bohulumende bebantfu babangela kuhlupheka, balawulwa nguSathane futsi batawubhujiswa ngekushesha. (Hla. 110:5, 6; Shu. 8:9; Luk. 4:5, 6) Liphindze litsi “loyo lomelene netiphatsimandla usuke amelene nalokubekwe nguNkulunkulu.” Kwanyalo Jehova uvumele bohulumende kutsi babuse kuze kube nekuhleleka futsi ulindzele kutsi sibalalele. Ngako, kufanele kutsi “bonkhe sibanike loko lokubafanele,” lokufaka ekhatsi imitselo, inhlonipho nekulalela. (Rom. 13:1-7) Leminye imitsetfo singahle siyibone ngatsi ayisilungeli, ayicabangeli nobe kulukhuni kuyilalela. Kodvwa silalela Jehova, futsi usitjela kutsi silalele labo labasemagunyeni, nangabe nje loko labakushoko kungaphambani nemitsetfo yakhe.—Imis. 5:29.
11-12. Njengobe kubhalwe kuLukha 2:1-6, yini boJosefa naMariya labayenta kuze balalele umtsetfo lebewulukhuni, futsi waba yini umphumela? (Buka netitfombe.)
11 Singafundza esibonelweni saJosefa naMariya, lebebakulungele kulalela tiphatsimandla ngisho nalapho kumatima. (Fundza Lukha 2:1-6.) Ngesikhatsi Mariya anetinyanga letingaba ngu-9 akhulelwe, yena naJosefa bavivinyeka kutsi bayalalela yini. Umbusi weMbuso wemaRoma lokungu-Augustus, watsi akube nelubalo. Kwadzingeka kutsi Josefa naMariya baye eBhetlehema, lokulibanga lelingemakhilomitha langaba ngu-150, bahamba endzaweni lenemagcuma. Loluhambo belutawuba matima, ikakhulukati kuMariya. Kungenteka bebakhatsateke ngekutsi Mariya nalomntfwana losesiswini bebaphephile yini. Bebatawenta njani nakangacalwa ngumhelo endleleni? Beketfwele Mesiya. Loko bekutawubanika yini sizatfu sekungamlaleli hulumende?
12 Nanobe boJosefa naMariya bebanetizatfu tekukhatsateka, kepha balalela. Jehova wababusisa ngenca yekulalela. Mariya wefika aphephile eBhetlehema, wabeleka umntfwana lophile saka, futsi waba nesandla ekugcwaliseni siphrofetho seliBhayibheli!—Mik. 5:2.
13. Kungabatsintsa njani bazalwane betfu kulalela kwetfu?
13 Nasilalela tiphatsimandla, loko kusita tsine nalabanye. Njani? Kwenta kutsi singasitfoli sijeziso lesitfolwa ngulabo labangalaleli umtsetfo. (Rom. 13:4) Nangabe silalela, tiphatsimandla titawubona kutsi BoFakazi BaJehova bayalalela. Nasi sibonelo, eminyakeni leminyenti leyendlulile eNigeria, emasotja angena eHholweni leMbuso ngesikhatsi kuchubeka imihlangano, afuna labo labangafuni kubhadala imitselo. Indvuna yawo yawatjela kutsi ahambe, yatsi: “BoFakazi BaJehova bayawubhadala umtselo.” Ngaso sonkhe sikhatsi nawulalela umtsetfo, usuke wenta kutsi bantfu baJehova babe neligama lelihle, lokuligama lelingavikela bazalwane bakho nabodzadze ngalelinye lilanga.—Mat. 5:16.
14. Yini leyasita lomunye dzadze kutsi “alungele kulalela” tiphatsimandla?
14 Nobe kunjalo, singahle sikutfole kumatima ngaletinye tikhatsi kulalela tiphatsimandla. Lomunye dzadze waseMelika lokutsiwa nguJoanna utsi: “Bengikutfola kumatima kakhulu kulalela ngobe lamanye emalunga emndeni wakitsi bekaphetfwe kabi tiphatsimandla.” Kodvwa Joanna wancuma kushintja indlela lebekacabanga ngayo ngetiphatsimandla. Kwekucala, wayekela kufundza tindzaba etinhlelweni tekuchumana letikhuluma kabi ngetiphatsimandla. (Taga 20:3) Kwesibili, wathantaza wacela Jehova kutsi amsite etsembele kuye kunekwetsemba lushintjo kubohulumende bebantfu. (Hla. 9:9, 10) Kwesitsatfu, wafundza tihloko etincwadzini tetfu letimayelana nekungalutsatsi luhlangotsi. (Joh. 17:16) Nyalo Joanna utsi kuhlonipha nekulalela tiphatsimandla kumente waba nekuthula lokukhulu.
LALELA SICONDZISO LESIVELA ENHLANGANWENI YAJEHOVA
15. Yini lengenta kube matima kulalela sicondziso lesisitfola enhlanganweni yaJehova?
15 Jehova ucela kutsi ‘silalele labo labasiholako’ ebandleni. (Heb. 13:17) Nanobe Jesu longuMholi wetfu ete sono, labo labasebentisako kutsi bahole emhlabeni banaso. Singahle sikutfole kumatima kubalalela, ikakhulukati nangabe bacela kutsi sente intfo lesingafuni kuyenta. Ngalelinye lilanga umphostoli Phetro wakutfola kumatima kulalela. Ngesikhatsi ingilosi imtjela kutsi adle inyama yetilwane lebetitsatfwa ngekutsi tingcolile ngephansi kweMtsetfo waMosi, Phetro wala, hhayi kanye kodvwa katsatfu! (Imis. 10:9-16) Wentiwa yini? Bekangasiva kahle lesicondziso lesisha. Beketayele kwenta tintfo ngalenye indlela. Nangabe Phetro akutfola kumatima kulalela sicondziso lasiniketwa yingilosi lete sono, akumangalisi-ke kutsi ngaletinye tikhatsi sihle sikutfola kumatima kulalela sicondziso lesisinikwa bantfu labanesono!
16. Nanobe kungenteka umphostoli Pawula abona ngatsi asicabangeli sicondziso lasitfola, kodvwa yini layenta? (Imisebenti 21:23, 24, 26)
16 Umphostoli Pawula bekakulungele kulalela ngisho nangalesikhatsi atfola sicondziso lokungenteka bekabona ngatsi asicabangeli. EmaKhristu langemaJuda bekeve emahemuhemu ngaye, lamahemuhemu bekatsi ushumayela ‘ngekuhlubuka eMtsetfweni waMosi,’ futsi wedzelela neMtsetfo waMosi. (Imis. 21:21) Emadvodza lamadzala aseJerusalema atjela Pawula kutsi aye ethempelini nemadvodza lamane futsi atihlambulule kuze akhombise kutsi bekagcina uMtsetfo. Kodvwa Pawula bekati kutsi emaKhristu akasekho ngephansi kweMtsetfo nekutsi kute lokubi lakwentile. Nobe kunjalo, wakwenta loko, akazange acabange kabili. “Ngakusasa, Pawula wawatsatsa lamadvodza watihlambulula nawo ngekuvumelana neMtsetfo.” (Fundza Imisebenti 21:23, 24, 26.) Kulalela kwaPawula kwenta kutsi kube nebunye.—Rom. 14:19, 21.
17. Yini loyifundza kulokwenteka kuStephanie?
17 Lomunye dzadze lokutsiwa nguStephanie wakutfola kumatima kulalela sincumo lebesentiwe bazalwane labaholako eveni lakubo. Yena nemyeni wakhe bebajabulile njengobe bebasita ecenjini lelikhuluma lolunye lulwimi. Lihhovisi leligatja lalivala lelicembu, futsi bacelwa kutsi babuyele ebandleni lelikhuluma lulwimi lwabo. Stephanie utsi: “Akuzange kungijabulise mbamba loko. Bengingasiboni lesidzingo lesikhulu ensimini lekhuluma lulwimi lwetfu.” Nobe kunjalo, wancuma kusilalela lesicondziso. Utsi: “Ngekuhamba kwesikhatsi, ngakubona kuhlakanipha kwalesincumo. Ebandleni lesikulo, banyenti lokungibo bodvwa lababoFakazi ekhaya, ngako sesifana nemalunga emindeni yabo futsi siyabakhutsata. Ngidadisha liBhayibheli nalomunye dzadze losandza kubuyiselwa. Ngetulu kwaloko, nyalo senginesikhatsi lesinyenti sekutidadishela.” Wengeta utsi: “Nginanembeza lohlantekile ngenca yekwati kutsi ngente konkhe lebengingakwenta kuze ngilalele.”
18. Kusisita ngani kulalela?
18 Singakufundza kulalela. Jesu “wafundza kulalela ngekuhlupheka kwakhe,” hhayi ngesikhatsi tintfo tihamba kahle. (Heb. 5:8) NjengaJesu, sivame kufundza kulalela ngetikhatsi letimatima. Nasi sibonelo, nakusandza kucala i-COVID-19, sacelwa kutsi singasayi emaHholweni eMbuso futsi singasashumayeli emtini ngemuti. Wakutfola kumelula yini kulalela? Nobe kunjalo, kulalela kwakuvikela, kwenta waba nebunye nebazalwane bakho nabodzadze futsi wajabulisa Jehova. Nyalo sonkhe sikulungele kulalela nobe ngutiphi ticondziso lesitawutitfola ngekuhlupheka lokukhulu. Kungenteka kusindza kwetfu kutawuya ngekutsi siyalalela yini!—Jobe 36:11.
19. Yini leyenta ufune kulalela?
19 Sesifundzile kutsi kulalela kwenta sitfole tibusiso letinyenti kakhulu. Kodvwa sizatfu lesihamba embili lesenta silalele Jehova kutsi siyamtsandza futsi sifuna kumjabulisa. (1 Joh. 5:3) Asiyoze sikhone kumbhadala Jehova ngenca yako konkhe lasentele kona. (Hla. 116:12) Kodvwa singakhona kumlalela, silalele nalabo lababeke emagunyeni. Nangabe silalela, sisuke sikhombisa kutsi sihlakaniphile, futsi ngulabahlakaniphile lebenta inhlitiyo yaJehova ijabule.—Taga 27:11.
INGOMA 89 Lalela Ubusiswe
a Ngenca yekutsi sinesono, sihle sikutfola kumatima kulalela, ngisho nalapho loyo losiniketa sicondziso aneligunya lekwenta njalo. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi basitakala njani labo labalalela batali babo, “tiphatsimandla” nebazalwane labaholako ebandleni lebuKhristu.
b Kuze utfole lokunyenti ngekutsi ungakhuluma njani nebatali bakho ngemitsetfo lokutfola kumatima kuyilalela, buka sihloko lesitsi “How Can I Talk to My Parents About Their Rules” ku jw.org, lesitfolakala ngesiNgisi.
c KUCHAZWA KWESITFOMBE: BoJosefa naMariya balela umtsetfo waKhesari wekutsi bayobhalisa eBhetlehema. EmaKhristu lamuhla alalela imitsetfo yemgwaco, lemayelana nekubhadala umtselo kanye neticondziso letimayelana netemphilo letibuya kulabasemagunyeni.