PERGUNTA HUSI JOVEN SIRA
Saida mak haʼu presiza hatene kona-ba tua?
Bíblia la bandu Ita atu hemu tua se Ita-nia tinan toʼo ka la kontra lei. Maibé, Bíblia bandu Ita atu labele hemu tua demais.—Salmo 104:15; 1 Korinto 6:10.
Maibé oinsá se Ita hetan presaun husi ema seluk atu hemu tua, maski Ita-nia inan-aman bandu ka Ita-nia tinan seidauk toʼo atu hemu?
Hanoin kona-ba rezultadu
Karik Ita-nia kolega balu sente katak bainhira goza tempu hamutuk, tenkesér hemu tua atu bele sente kontente. Maibé neʼe loos ka lae? Saida mak bele akontese tuirmai?
Kontra lei. Depende ba rai neʼebé Ita hela, se Ita-nia tinan seidauk toʼo tuir lei no Ita hemu tua, Ita sei selu multa, hetan akuzasaun nuʼudar krime, lakon Ita-nia kartaun kondusaun ka SIM, hetan kastigu atu hamoos komunidade nia fatin, ka tama komarka.—Roma 13:3.
Estraga reputasaun. Tua bele halo ema ida susar atu hanoin ho momoos ka susar atu kontrola an. Kuandu Ita lanu, Ita bele hatete ka halo buat ruma neʼebé ikusmai Ita sei arrepende. (Provérbios 23:31-33) Iha média sosiál ohin loron, kuandu Ita halo buat ruma neʼebé la loos, neʼe bele fó impaktu makaʼas ba Ita-nia reputasaun ba tempu kleur.
Susar atu proteje Ita-nia an. Kuandu Ita hemu tua barak demais toʼo la hatene an, neʼe mós bele halo fasil atu sai vítima ba violénsia fíziku ka violénsia seksuál. Neʼe mós bele halo Ita monu ba influénsia neʼebé la diʼak. Rezultadu mak Ita bele halo buat neʼebé ilegál ka perigu.
Sai toman. Peskiza balu dehan: “Bainhira ema ida hemu tua husi idade kiʼik kedas, posibilidade boot katak ninia moris sei depende deʼit ba tua.” No mós, se ema ida iha toman atu hemu tua tanba atu hasees an husi estrese, sente baruk, ka mesak, lakleur deʼit neʼe sei sai susar ba nia atu hapara toman neʼe.
Mate. Se Ita lori transporte iha situasaun lanu hela, neʼe bele hamosu asidente neʼebé bele halakon Ita-nia moris. Iha tinan 2013 iha Estadus Unidus, asidente hanesan neʼe sempre akontese iha minutu 52 nia laran. Durante tinan 2006 toʼo 2010 nia laran, ema naʼin-1.500 liu neʼebé idade 21 ba kraik mate tanba hetan asidente neʼebé envolve ho hemu tua demais. Maski Ita nunka hemu tua, maibé se Ita saʼe transporte hamutuk ho ema neʼebé hemu tua barak, neʼe mós bele lori risku ba Ita-nia moris.
Halo desizaun metin
Ita bele hasees an husi konsekuénsia neʼebé lori perigu ba Ita-nia an se Ita halo desizaun neʼebé matenek kona ba hemu tua. Koko husu ba Ita-nia an saida mak haʼu presiza halo?
Bíblia nia prinsípiu: “Ema neʼebé matenek haree perigu no subar nia an.” (Provérbios 22:3) Se Ita uza matenek atu la hemu tua bainhira halo atividade ruma ka hanesan lori transporte, neʼe sei ajuda Ita atu bele tau fokus ho loloos.
Desizaun: ‘Se haʼu hili atu hemu tua, haʼu sei hemu kuandu haʼu-nia tinan toʼo no iha situasaun neʼebé diʼak.’
Bíblia nia prinsípiu: “Se ema ida husik ema seluk domina nia, nia sai ema neʼe nia atan.” (2 Pedro 2:19) Se Ita hemu tua tanba deʼit Ita-nia kolega sira mós hemu, neʼe hanesan Ita husik deʼit ema atu kontrola Ita. Se Ita hemu tua tanba deʼit atu halai husi estrese no sente baruk, Ita sei nunka hatene atu hadiʼa Ita-nia problema rasik.
Desizaun: ‘Haʼu sei la husik haʼu-nia kolega sira obriga haʼu atu hemu tua.’
Bíblia nia prinsípiu: “Keta sai hanesan ema neʼebé hemu tua demais.” (Provérbios 23:20) Ransu neʼebé la diʼak sei halo fraku Ita-nia desizaun. Ita tau Ita-nia an iha perigu laran se Ita ransu ho ema neʼebé gosta hemu tua demais.
Desizaun: ‘Haʼu sei la habelun ho ema neʼebé gosta hemu tua.’