Informasaun atu uza hamutuk livru Moris Kristaun no Haklaken
5-11 FEVEREIRU
RIKUSOIN HUSI BÍBLIA | MATEUS 12-13
“Ai-knanoik kona-ba trigu no duʼut aat”
(Mateus 13:24-26) w13 15/7 p. 9-10 par. 2-3
“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi”
2 Ai-knanoik neʼe hatudu kona-ba oinsá no bainhira mak Jesus sei halibur grupu trigu, katak ema kristaun kose-mina sira hotu neʼebé sei ukun hamutuk ho nia iha lalehan. Jesus komesa kari trigu nia fini diʼak iha loron Pentekostes iha tinan 33. No serbisu halibur trigu sei ramata iha tempu neʼebé ema kose-mina sira hotu neʼebé sei iha rai mak hetan sira-nia sinál ikus, no tuirmai saʼe ba lalehan bainhira mundu aat neʼe toʼo rohan. (Mt 24:31; Apok 7:1-4) Jesus nia ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat ajuda ita atu hatene kona-ba buat barak neʼebé akontese ona no sei akontese durante maizumenus tinan 2.000 nia laran. Ai-knanoik neʼe koʼalia kona-ba tempu kari fini, tempu neʼebé trigu ho duʼut aat sai boot hamutuk, no ikusliu tempu koʼa nian. Iha lisaun neʼe, ita sei aprende liuliu kona-ba tempu koʼa nian.
JESUS SEI HAMUTUK HO SIRA
3 Maizumenus iha tinan 100 liutiha Kristu, “duʼut aat” ka ema kristaun falsu sira “mosu”. (Mt 13:26) Toʼo tinan 300 liutiha Kristu, ema kristaun falsu sira mak sai barak liu fali ema kristaun kose-mina. Iha Jesus nia ai-knanoik neʼe, atan sira husu ba naʼi: “Ita-Boot hakarak ami bá fokit tiha nia?” (Mt 13:28) Oinsá naʼi hatán?
(Mateus 13:27-29) w13 15/7 p. 10 par. 4
“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi”
4 Naʼi Jesus hatete: ‘Husik sira rua [trigu ho duʼut aat] moris hamutuk bá toʼo loron koʼa nian.’ Jesus nia liafuan neʼe hatudu katak husi apóstolu nia tempu toʼo ohin loron, sempre iha ema kristaun kose-mina neʼebé loos iha mundu neʼe. Jesus mós hatete ba ninia dixípulu sira: “Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi, toʼo mundu nia rohan.” (Mt 28:20) Sin, Jesus sei proteje nafatin ema kristaun kose-mina sira husi tempu uluk kedas toʼo mundu aat neʼe sei ramata. Maibé, tanba ba tempu kleur ema kristaun falsu sai barak hanesan duʼut aat, ita ladún hatene sé mak ema kristaun loos ka “trigu”. Maski nuneʼe, maizumenus tinan 30 antes tempu koʼa nian hahú, sai fasil atu hatene sé mak “trigu” neʼe. Oinsá?
(Mateus 13:30) w13 15/7 p. 12 par. 10-12
“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi”
10 Akontesimentu primeiru mak hili duʼut aat. Jesus hatete: “Loron koʼa . . . nian toʼo mai mak haʼu sei dehan ba toʼos-atan sira: ‘Hili uluk duʼut aat bá.’” Husi tinan 1914, anju sira komesa “hili” ema kristaun falsu sira neʼebé hanesan duʼut aat hodi haketak sira husi ema kose-mina nuʼudar “reinu nia oan sira”.—Mt 13:30, 38, 41.
11 Nuʼudar serbisu koʼa nian laʼo daudauk, grupu trigu hatudu sai hahalok neʼebé la hanesan ho duʼut aat. (Apok 18:1, 4) Iha tinan 1919, Maromak nia atan sira haree ho klaru katak Babilónia Boot monu ona. Entaun, saida mak halo ema kristaun loos la hanesan ho ema kristaun falsu sira? Neʼe mak serbisu haklaken. Sira neʼebé toma konta ba Estudante Bíblia komesa fó sai katak importante duni ba ema hotu iha kongregasaun atu haklaken kona-ba Maromak nia Ukun. Porezemplu, iha tinan 1919, sira halo livru kiʼik ida (To Whom the Work Is Entrusted) hodi fó laran-manas ba ema kristaun kose-mina hotu atu hola parte iha serbisu haklaken husi uma ba uma. Livru neʼe hatete: “Ida-neʼe haree hanesan knaar neʼebé boot tebes, maibé serbisu neʼe mak Naʼi nian, no ho ninia kbiit, ita bele. Knaar neʼe espesiál ba ita hotu.” Ida-neʼe lori rezultadu saida? Iha tinan 1922, livru The Watch Tower fó sai katak Estudante Bíblia barak komesa haklaken ho badinas. Nuneʼe, serbisu haklaken mak sai sinál importante ida atu hatene ema kristaun neʼebé loos iha tempu neʼebá toʼo ohin loron.
12 Akontesimentu segundu mak halibur trigu. Jesus haruka ninia anju sira: “Haloot tiha [trigu] iha haʼu-nia hoka.” (Mt 13:30) Husi tinan 1919, ema kristaun kose-mina sira halibur daudauk iha kongregasaun kristaun neʼebé harii fali ona. Oinsá ho ema kose-mina sira neʼebé sei moris bainhira terus boot akontese? Serbisu halibur trigu neʼe sei ramata kuandu ema kose-mina sira ikus neʼebé sei moris iha tempu terus boot mak sei saʼe ba lalehan.—Dan 7:18, 22, 27.
Keʼe no hetan buat murak husi Bíblia
(Mateus 12:20) nwtsty nota estudu ba Mt 12:20
Ahi-oan neʼebé besik atu mate: Baibain ema uza ahi-oan fatin neʼebé halo husi rai no enxe ho mina oliveira. Kabas husi duʼut-liñu mak xupa mina neʼe hodi ahi bele lakan nafatin. “Ahi-oan neʼebé besik atu mate” iha lia-gregu karik refere ba kabas neʼebé sei klaak no suar hela maibé ahi komesa lakon ka mate ona. Isaías 42:3 fó-hatene nanis katak Jesus nakonu ho laran-sadiʼa tanba nia nunka halakon ema haraik-an no ema laran-susar sira-nia esperansa, maski esperansa sira-neʼe haree hanesan ahi-funan deʼit.
Hakarak hatene?
Ema iha tempu uluk kari duʼut aat iha ema seluk nia toʼos, neʼe akontese duni ka lae?
IHA Mateus 13:24-26, Jesus hatete: “Ukun lalehan nian hanesan ema neʼebé kari fini diʼak iha ninia toʼos. Kuandu ema hotu toba, ninia inimigu mai no kari duʼut aat iha trigu nia leet, no depois nia bá tiha. Bainhira trigu moris no fó isin, duʼut aat mós mosu.” Hakerek-naʼin balu dehan katak Jesus nia ai-knanoik neʼe laʼós buat neʼebé mosu duni, maibé tuir hakerek-naʼin husi Roma antigu hatete katak buat hanesan neʼe akontese duni.
Disionáriu ida kona-ba Bíblia hatete katak tuir Roma nia lei, se ema ida kari duʼut aat iha ema seluk nia toʼos hodi selu aat ba ema neʼe, neʼe hahalok krime. Ema Roma halo lei hanesan neʼe hatudu katak ema halo duni buat hanesan neʼe iha tempu neʼebá. Matenek-naʼin ida kona-ba lei naran Alastair Kerr esplika katak iha tinan 533 liutiha Kristu, Liurai Roma Justiniano fó sai livru ida naran Digest. Livru neʼe hakerek kona-ba ema Roma nia lei no temi kona-ba liafuan sira husi matenek-naʼin ba lei sira husi maizumenus tinan 100-250 liutiha Kristu. Iha Digest temi kona-ba matenek-naʼin ba lei naran Ulpian neʼebé koʼalia kona-ba kazu ida akontese iha tempu neʼebá. Ema ida kari duʼut aat iha toʼos-naʼin ida nia toʼos, tan neʼe toʼos-fuan sai aat hotu. Digest neʼe temi kona-ba toʼos-naʼin iha direitu atu kesar hodi kriminozu neʼe bele selu fali osan ba ninia toʼos-fuan sira neʼebé sai aat ona.
Buat hanesan neʼe akontese duni iha fatin sira neʼebé Roma ukun, no neʼe hatudu katak situasaun iha Jesus nia ai-knanoik bele akontese duni.
12-18 FEVEREIRU
RIKUSOIN HUSI BÍBLIA | MATEUS 14-15
“Uza ema uitoan atu fó ai-han ba ema barak”
(Mateus 14:16, 17) w13 15/7 p. 15 par. 2
Uza ema uitoan atu fó ai-han ba ema barak
2 Jesus haree ema-lubun boot no hanoin tebes sira. Tan neʼe, nia fó isin-diʼak ba sira neʼebé moras no hanorin buat barak kona-ba Maromak nia Ukun. Bainhira besik kalan ona, dixípulu sira husu Jesus atu haruka ema-lubun atu fila hodi ida-idak bele bá buka sira-nia ai-han rasik iha knua neʼebé besik. Maibé Jesus hatete: “Imi rasik fó han sira bá.” Liafuan ida-neʼe halo konfuzaun ba dixípulu sira tanba sira iha paun fuan lima ho ikan rua deʼit.
(Mateus 14:18, 19) w13 15/7 p. 15 par. 3
Uza ema uitoan atu fó ai-han ba ema barak
3 Maibé, tanba Jesus hanoin tebes sira, nia halo milagre ida. Milagre neʼe mak espesiál duni tanba milagre ida-neʼe deʼit mak hakerek iha livru Evanjellu haat hotu. (Mc 6:35-44; Lc 9:10-17; Joao 6:1-13) Jesus haruka ninia dixípulu sira atu hatete ba ema-lubun atu tuur iha duʼut leten hodi halo grupu ema naʼin-limanulu nian no naʼin-atus ida nian. Depois neʼe, Jesus halo orasaun no komesa silu paun ho ikan. Maibé, duké fahe kedas ba ema ida-idak ho ninia liman rasik, nia fó ai-han sira-neʼe ba ninia dixípulu sira, no tuirmai sira mak fahe fali ba ema-lubun boot. Ho milagre ida-neʼe, ema hotu han toʼo bosu! Sin, Jesus fahe ai-han ba ema rihun ba rihun liuhusi ninia dixípulu uitoan deʼit.
(Mateus 14:20, 21) nwtsty nota estudu ba Mt 14:21
la sura hamutuk feto no labarik sira: Só Mateus deʼit mak temi kona-ba feto no labarik sira bainhira hakerek kona-ba milagre ida-neʼe. Neʼe hatudu katak karik totál husi ema neʼebé han mak 15.000 liu.
Uza ema uitoan atu fó ai-han ba ema barak
HANOIN toʼok kona-ba situasaun neʼe. (Lee Mateus 14:14-21.) Besik tempu Páskua iha tinan 32, ema-lubun boot ida ho mane maizumenus naʼin–5.000, no mós feto no labarik sira, buka tuir Jesus no ninia dixípulu sira iha fatin fuik ida besik sidade Betsaida, neʼebé iha tasi-ibun iha parte norte iha Galileia.
Keʼe no hetan buat murak husi Bíblia
(Mateus 15:7-9) nwtsty nota estudu ba Mt 15:7
ema laran-makerek sira: Liafuan gregu hypokrités refere ba ema gregu (no ema Roma) neʼebé halo drama hodi uza máskara ka topeng atu halo makaʼas sira-nia lian. Ikusmai, ema komesa uza liafuan neʼe atu refere ba ema neʼebé subar sira-nia hahalok ka hakarak hodi finje ka hatudu oin rua. Jesus bolu amlulik judeu sira “laran-makerek”.—Mt 6:5, 16.
(Mateus 15:26) nwtsty nota estudu ba Mt 15:26
oan sira . . . asu-oan: Tuir Moisés nia Ukun-Fuan, asu mak animál neʼebé la moos, no baibain eskritura sira uza liafuan neʼe atu refere ba buat neʼebé negativu. (Lev 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2; Apk 22:15) Maski nuneʼe, iha livru Marcos (7:27) no livru Mateus, Jesus uza liafuan “asu-oan” ka “asu uma nian” atu halo komparasaun. Karik Jesus uza liafuan neʼe tanba ema jentiu sira hadomi asu no toman atu hakiak asu iha sira-nia uma. Hodi kompara ema Izraél hanesan ho “oan sira” no ema jentiu ho “asu-oan”, Jesus koʼalia hela kona-ba prioridade. Iha uma neʼebé iha asu no labarik kiʼik, ema sei fó han uluk labarik.
19-25 FEVEREIRU
RIKUSOIN HUSI BÍBLIA | MATEUS 16-17
“Ita hanoin tuir sé?”
(Mateus 16:21, 22) w07 15/2 p. 16 par. 17
Laʼen sira tenke respeitu Jesus nuʼudar ulun
17 Iha tempu seluk, Jesus esplika ba ninia apóstolu sira katak nia tenke bá Jeruzalein, no iha neʼebá, nia sei hetan susar husi “katuas sira no ulun-naʼin amlulik sira no eskriba sira, no sira sei oho nia no liutiha loron tolu nia sei moris hiʼas fali”. Depois rona ida-neʼe, Pedro lori Jesus ba sorin no hahú korrije nia, hodi dehan: “Naʼi, keta fó-malisan ba Ita-nia an. Susar sira-neʼe sei la kona Ita.” Klaru katak Pedro nia sentimentu halo nia iha hanoin neʼebé laloos. Nia presiza hadiʼa ninia hanoin. Tan neʼe, Jesus hatete ba nia: “Dook tiha husi haʼu, Satanás! Ó hanesan fatuk sidi nian ba haʼu tanba ó-nia hanoin la tuir Maromak nian, maibé tuir ema nian.”—Mateus 16:21-23.
(Mateus 16:23) w15 15/5 p. 13 par. 16-17
Matan-moris bá—Satanás hakarak han Ita!
16 Jeová nia atan neʼebé badinas mós bele monu ba Satanás nia lasu. Porezemplu, bainhira Jesus hatete ba ninia dixípulu sira katak ninia oras toʼo ona ba ema atu oho nia, apóstolu Pedro ho laran diʼak dada Jesus sees tiha ba sorin no dehan mesak-mesak ba Jesus: “Naʼi, keta fó-malisan ba Ita-nia an. Susar sira-neʼe sei la kona Ita.” Maibé Jesus hatete ba nia: “Dook tiha husi haʼu, Satanás!” (Mateus 16:22, 23) Tanbasá mak Jesus bolu Pedro “Satanás”? Tanba Jesus hatene katak lakleur tan nia atu mate hodi kasu ema nia sala no hodi fó prova katak Diabu mak bosok-teen duni. Tempu neʼe mak tempu neʼebé importante liu hotu ba ema nia moris, neʼe laʼós tempu atu hanoin ba ninia an deʼit. Se Jesus mak hanoin katak susar neʼe sei la kona nia, neʼe sei halo Satanás kontente tebes tanba nia hakarak Jesus hanoin hanesan neʼe duni.
17 Mundu neʼe atu remata ona no Satanás mós hakarak ita hotu atu la fó atensaun katak ita moris daudaun iha tempu neʼebé urjente tebes. Nia hakarak ita atu preokupa ho buat mundu nian hodi ita la matan-moris tan. Keta husik buat hanesan neʼe akontese ba Ita! Tenkesér “matan-moris nafatin”. (Mateus 24:42) Ita la bele rona ba Satanás nia lia-bosok katak mundu nia rohan sei dook ka mundu nia rohan nunka mai.
(Mateus 16:24) w06 1/4 p. 23 par. 9
‘Laʼo bá, hanorin ema atu sai haʼu-nia dixípulu, fó batizmu ba sira’
9 Halo tuir Jesus nia ezemplu atu kumpre Maromak nia hakarak envolve saida deʼit? Jesus hatete ba ninia dixípulu sira: “Se ema ruma hakarak tuir haʼu, nia tenke nega ninia an rasik no lori ninia ai-riin terus nian no kontinua laʼo tuir haʼu.” (Mateus 16:24) Jesus temi buat tolu neʼebé ita tenke halo. Primeiru, ita tenke “nega” ita-nia an rasik. Neʼe katak, ita la hanoin an deʼit no la halo tuir hakarak neʼebé sala, maibé ita tenke halo tuir Maromak nia matadalan. Segundu, ita ‘lori ita-nia ai-riin terus nian.’ Iha Jesus nia tempu, ai-riin terus nian reprezenta terus no hamoe. Nuʼudar ema kristaun, ita prontu atu simu susar naran deʼit tanba liafuan diʼak. (2 Timóteo 1:8) Maski ema goza ka halo aat ba ita, maibé hanesan ho Jesus Kristu, ita sei la moe no nafatin kontente tanba ita halo Jeová kontente. (Ebreu 12:2) Terseiru, ita “kontinua” laʼo tuir Jesus.—Salmo (Mazmur) 73:26; 119:44; 145:2.
Keʼe no hetan buat murak husi Bíblia
(Mateus 16:18) nwtsty nota estudu ba Mt 16:18
Ó mak Pedro, no iha fatuk-boot neʼe nia leten: Liafuan gregu pétros iha arti “fatuk pedasuk ida; fatuk ida”. Liafuan neʼe mós uza nuʼudar ema nia naran (Pedro), neʼe mak naran gregu neʼebé Jesus fó ba Simão. (Jo 1:42) Liafuan neʼebé hanesan mak pétra iha arti “fatuk”, no karik neʼe mós refere ba fatuk boot, ka fatuk lolon neʼebé boot no naruk. Liafuan gregu neʼe mós mosu iha Mt 7:24, 25; 27:60; Lc 6:48; 8:6; Rom 9:33; 1Ko 10:4; 1Pe 2:8. Pedro la hanoin katak nia mak nuʼudar fatuk ida neʼebé Jesus sei harii ninia kongregasaun bá, tanba iha 1Pe 2:4-8, Pedro hakerek katak Jesus mak “fatuk importante ba uma nia hun” neʼebé Maromak hili rasik no fó sai nanis husi tempu uluk kedas. Iha dalan hanesan, apóstolu Paulo mós koʼalia kona-ba Jesus bainhira nia koʼalia kona-ba “uma hun” no “fatuk”. (1Ko 3:11; 10:4) Entaun, karik Jesus hatete hanesan neʼe: ‘Ó, ida neʼebé haʼu bolu nuʼudar Pedro, Fatuk Pedasuk ida, hatene ona kona-ba Kristu nia identidade neʼebé loos, “fatuk neʼe” mak ida neʼebé sei serbí nuʼudar uma hun iha kongregasaun kristaun.’
kongregasaun: Neʼe mak dala primeiru liafuan gregu ekklesía mosu. Neʼe mai husi liafuan gregu rua, ek, katak “sai”, no kaléo, katak “bolu”. Neʼe refere ba ema grupu ida neʼebé bolu ona atu halibur hamutuk ho razaun ruma ka atu halo atividade ruma. (Haree Disionáriu.) Iha kontestu neʼe, Jesus fó sai kona-ba kongregasaun kristaun, ka ema kristaun kose-mina sira, neʼebé hanesan “fatuk moris nian” no “harii daudaun nuʼudar uma ida”. (1Pe 2:4, 5) Baibain, liafuan gregu neʼebé tradús nuʼudar “kongregasaun” iha Bíblia Septuajinta ba Eskritura Lia-Ebraiku nian refere ba nasaun Izraél. (Deu 23:3; 31:30) Iha Apóstolu 7:38, ema Izraél sira neʼebé sai husi rai-Ejitu bolu nuʼudar “kongregasaun”. Hanesan neʼe mós ho ema kristaun neʼebé “bolu . . . sai husi nakukun” no “hili ona imi husi mundu neʼe”, sira sai nuʼudar “Maromak nia kongregasaun”.—1Pe 2:9; Jo 15:19; 1Ko 1:2.
(Mateus 16:19) nwtsty nota estudu ba Mt 16:19
xave sira ba Ukun lalehan nian: Iha Bíblia, sira neʼebé simu xave bele iha arti oioin, no koʼalia kona-ba autoridade ka kbiit. (1Cr 9:26, 27; Isa 22:20-22) Tan neʼe, liafuan “xave” reprezenta autoridade no responsabilidade. Pedro uza “xave sira” neʼe atu loke oportunidade ba ema judeu (Aps 2:22-41) ema samaritanu (Aps 8:14-17) no ema jentiu (Aps 10:34-38) hodi bele simu Maromak nia espíritu no tama ba Ukun lalehan nian.
26 FEVEREIRU–4 MARSU
RIKUSOIN HUSI BÍBLIA | MATEUS 18-19
“Kuidadu atu la halo Ita-nia an no ema seluk sidi”
(Mateus 18:6, 7) nwtsty nota estudu ba Mt 18:6, 7
fatuk boot: Ka “fatuk dulas trigu nian neʼebé boot.” Iha lia orijinál neʼe mak “fatuk dulas trigu kuda-burru nian”. Fatuk dulas neʼe nia luan maizumenus metru 1,2-1,5. Tanba fatuk neʼe todan tebes, presiza kuda-burru atu dulas.
fatuk sidi nian: Arti neʼebé loloos husi liafuan gregu skándalon mak “fatuk sidi nian”, ema balu hatete katak neʼe koʼalia kona-ba ai ida iha lasu nia laran, neʼebé tau ai-han ruma atu dada animál sira. Ka neʼe refere ba buat naran deʼit neʼebé bele halo ema sidi no monu. Iha dalan simbóliku, neʼe refere ba hahalok ka situasaun neʼebé sei lori ema ida atu halo hahalok neʼebé laloos, sidi ka monu iha dalan morál, ka monu ba sala. Mt 18:8, 9 uza verbu skandalizo, neʼebé tradús nuʼudar “halo sidi”, liafuan neʼe mós bele tradús nuʼudar “sai lasu ida; hamosu sala”.
nwtsty média
Fatuk dulas trigu nian
Neʼe mak fatuk kabuar neʼebé uza atu dulas fini sira no hasai mina husi oliveira-fuan. Fatuk balu kiʼik deʼit no bele dulas ho liman, maibé fatuk seluk boot tebes no presiza animál ida atu dulas ida-neʼe. Karik fatuk neʼe hanesan ho fatuk neʼebé ema Filístia obriga Sansão atu dulas. (Juí 16:21) Iha tempu uluk, laʼós ema Izraél deʼit mak uza fatuk dulas neʼe, ema seluk neʼebé hela iha área neʼebé Roma mak ukun mós uza ida-neʼe.
Fatuk dulas trigu nia parte rua
Fatuk dulas neʼebé boot hanesan iha dezeñu neʼe, presiza animál ida hanesan kuda-burru atu dulas, no uza atu harahun trigu, sevada ka oliveira-fuan. Baibain, fatuk dulas nia parte kiʼik nia luan metru 1,5 no bele tau iha fatuk dulas parte boot neʼebé luan liu.
(Mateus 18:8, 9) nwtsty nota estudu ba Mt 18:9
Gehena: Liafuan neʼe mai husi liafuan ebraiku geh hinnóm, katak “foho-leet Hinom”, iha área oeste no súl husi sidade Jeruzalein antigu. (Haree sgd, parte 16, mapa “Jeruzalein no área neʼebé besik”.) Iha Jesus nia tempu, ema uza fatin neʼe atu sunu foʼer, tan neʼe liafuan “Gehena” reprezenta lakon ba nafatin.
nwtstg Disionáriu
Gehena
Neʼe mak naran Gregu ba rai-tetuk entre foho Hinom, iha parte súl husi sidade Jeruzalein antigu. (Jer 7:31) Neʼe mós koʼalia kona-ba fatin atu soe ema nia mate-isin. (Jer 7:32; 19:6) La iha evidénsia neʼebé hatudu katak Gehena mak fatin atu sunu ka fó kastigu ema no mós animál. Entaun, neʼe la refere ba fatin ruma neʼebé uza atu fó kastigu ema ba nafatin iha ahi-lakan. Maibé Jesus no ninia dixípulu sira uza liafuan Gehena iha dalan simbóliku atu esplika kona-ba kastigu ba nafatin ka “mate ba dala segundu”, neʼe katak lakon ba nafatin.—Apk 20:14; Mt 5:22; 10:28.
(Mateus 18:10) nwtsty nota estudu ba Mt 18:10
hateke ba haʼu-nia Aman . . . nia oin: Ka “bá hasoru haʼu-nia Aman”. Tanba kriatura espíritu sira moris hamutuk ho Maromak, tan neʼe só sira deʼit mak bele haree Maromak nia oin.—Êx 33:20.
Oinsá mak anju sira book ita-nia moris?
Jesus hatudu katak anju sira iha knaar atu ajuda Maromak nia atan sira atu hakbesik nafatin ba Maromak. Tan neʼe, kuandu nia hatete ba nia dixípulu sira kona-ba labele halo buat ruma neʼebé lori sira-nia maluk ba sala, nia hatete: “Keta hewai kiʼik oan sira-neʼe ida, basá haʼu dehan ba imi katak sira-nia anju sira fihir nafatin haʼu Aman lalehan nia futar oin.” (Mateus 18:10) Liafuan neʼe la dehan katak ema kristaun ida-idak iha nia rasik nia anju neʼebé iha responsabilidade atu tau matan ba ema neʼe. Maibé Jesus hatudu katak anju sira neʼebé serbisu hamutuk ho Maromak iha interese duni ba ema kristaun sira-nia diʼak.
Keʼe no hetan buat murak husi Bíblia
(Mateus 18:21, 22) nwtsty nota estudu ba Mt 18:22
dala hitunulu-resin-hitu: Lia orijinál mak “hitunulu vezes hitu”. Liafuan gregu neʼe bele iha signifika “70 no 7” (dala 77) ka “70x7” (dala 490). Liafuan neʼebé hanesan mós hakerek iha Bíblia Septuajinta, iha Gênesis (Kejadian) 4:24 neʼebé temi fali liafuan ebraiku “dala 77”. Tuir loloos, hodi repete númeru hitu neʼe iha arti “toʼo la bele sura” ka “la iha limitadu”. Pedro dehan dala hitu, maibé Jesus dehan dala 77, tan neʼe Jesus hanorin ninia dixípulu sira katak sira la bele sura dala hira ona mak sira fó perdua ba ema. Neʼe la hanesan duni ho ema Babilónia nia livru ida naran Talmud (Yoma 86b) neʼebé hatete: “Se ema ida halo sala, dala primeiru, segundu no terseiru nia sei hetan perdua, maibé halo sala dala ida tan, nia sei la hetan perdua.”
(Mateus 19:7) nwtsty nota estudu ba Mt 19:7
surat soe-malu nian: Mane ida neʼebé hakarak atu soe malu tenke prepara dokumentu legál no husu matadalan husi katuas sira, ukun-fuan neʼe ajuda ema neʼe atu hanoin didiʼak lai. Tuir loloos, ukun-fuan neʼe nia objetivu mak atu ajuda ema la ansi atu soe malu no proteje feto sira. (Deu 24:1) Maibé ulun-naʼin relijiaun sira iha Jesus nia tempu halo fasil ba ema atu soe malu. Maizumenus iha tinan 100 liutiha Kristu, matenek-naʼin ida naran Josefo neʼebé mak ema Farizeu ida no soe malu ho ninia feen, nia hatete katak ema bele soe malu “ho razaun naran deʼit (no mane sira uza razaun oioin atu soe malu)”.
nwtsty média
Surat soe-malu nian
Surat soe-malu neʼe husi tinan 71 ka 72 liutiha Kristu neʼebé hakerek ho lia-aramaiku. Surat neʼe hetan iha parte norte husi mota maran Murabbaat, iha rai-maran Judeu. Surat neʼe esplika katak tinan 6 husi tempu neʼebé ema Judeu sira revolta, José, Naqsan nia oan, neʼebé hela iha sidade Masada, soe malu ho Miriam, Jónatas nia oan-feto.