FEHUʻI 4
ʻE Lava Fēfē Ke U Fakaleleiʻi ʻEku Ngaahi Fehālākí?
KO E HĀ TE KE FAÍ?
Sioloto atu ki he talanoa ko ení: Lolotonga ʻa e vaʻinga ʻa Tīmote mo hono ngaahi kaumeʻá, ʻokú ne tolongi atu e foʻi pulú ʻo mafahi ai ʻa e sioʻata ʻo e kā ʻa e kaungāʻapí.
Kapau ko Tīmote koe, ko e hā te ke faí?
TUʻU PEA FAKAKAUKAU!
MEʻA ʻE TOLU KE KE FILI MEI AI:
A. Lele.
E. Tukuakiʻi ha tokotaha kehe.
F. Tala ki he kaungāʻapí ʻa e meʻa naʻe hokó, pea loto-lelei ke totongi ʻa e maumaú.
ʻE lava ke fakataueleʻi koe ke ke fili ki he Fili A. Ka ʻoku ʻi ai maʻu pē ʻa e ngaahi ʻuhinga lelei ke ke fakahaaʻi ai hoʻo ngaahi fehālākí—ʻo tatau ai pē pe ʻoku maumau ʻa e sioʻata ʻo e kaá pe ko ha toe meʻa kehe.
ʻUHINGA ʻE TOLU KE KE FAKAHAAʻI AI HOʻO NGAAHI FEHĀLĀKÍ
Ko e meʻa totonu pē ia ke fai.
ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “Ko ʻemau fakaʻamú ia ke mau faitotonu ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē.”—Hepelū 13:18.
Ngalingali ʻe loto-lelei ange ʻa e kakaí ke nau fakamolemoleʻi ʻa e faʻahinga ʻoku nau fakahaaʻi ʻenau fehālākí.
ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “Ko ia ʻoku ʻufiʻufi ʻene ngaahi angahala, ʻe ʻikai te ne tuʻumalie: Ka ko ia ʻoku ne vete mo siʻaki, ʻe fai ha mēsi ki ai.”—Palōveepi 28:13.
Meʻa mahuʻinga tahá, ʻoku fakahōifuaʻi ai ʻa e ʻOtuá.
ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “Ko e tangata angapiko ʻoku fakaliliʻa ki ai ʻa Sihova: Ka ko e kau angatonu ʻoku nau talanoa fafale mo ia.”—Palōveepi 3:32.
Naʻe feinga ʻa Kalina ʻa ia ʻoku taʻu 20, ke fūfuuʻi mei heʻene tangataʻeikí ʻa e tikite naʻe maʻu ʻi heʻene lele lahí. Ka naʻe ʻikai lava ke ne kei fūfuuʻi ai pē. ʻOku pehē ʻe Kalina: “ʻI he taʻu nai ʻe taha ki mui ai, naʻe ʻiloʻi ʻe he tangataʻeikí ʻa ʻeku tikite lele lahi ko ení. Naʻe ʻita lahi ʻeku tangataʻeikí!”
Ko e hā ʻa e lēsoni ke ako mei aí? ʻOku pehē ʻe Kalina: “Ko hono fūfuuʻi ʻa e fehālākí ʻoku hoko pē ia ke toe lahi ange ai ʻa e palopalemá. Te ke kei fua pē hono nunuʻá ʻamui ange!”
FOUNGA KE AKO AI MEI HOʻO NGAAHI FEHĀLĀKÍ
ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “He ʻoku tau fai ʻa e ngaahi fehālaaki kotoa pē ʻo tā-tuʻo-lahi.” (Sēmisi 3:2, fakamatala ʻi lalo) Pea hangē ko ia kuo tau ʻiloʻí, ko e fakaʻilonga ia ʻo e anga-fakatōkilaló mo e matuʻotuʻá ke fakahaaʻi hoʻo ngaahi fehālākí—pea fai he taimi pē ko iá.
Ko e sitepu hono hokó ko e ako mei hoʻo ngaahi fehālākí. ʻOku pehē ʻe ha taʻahine ko Viola: “ʻOku ou feinga ke vakai ki he fehālaaki taki taha ko ha hokosia ia ke ako mei ai, pea ʻai ia ko ha lēsoni ʻa ia te ne tokoniʻi au ke u hoko ko ha tokotaha lelei ange mo fakaleleiʻi ai ʻa e tuʻungá ʻi ha founga kehe he taimi hoko maí.” Tau sio angé ki he founga ʻe lava ke ke fai ai iá.
ʻOkú ke kole ʻa e pasikala hoʻo tangataʻeikí peá ke maumauʻi ia. Ko e hā ʻa e meʻa te ke faí?
ʻOua ʻe lea pea fakakaukau heʻikai ke ʻiloʻi ia ʻe hoʻo tangataʻeikí.
Tala ki hoʻo tangataʻeikí ʻa e meʻa tofu pē naʻe hokó.
Tala ki hoʻo tangataʻeikí ʻa e meʻa naʻe hokó ka ʻokú ke tukuakiʻi ʻa e tokotaha kehé.
ʻOkú ke tō ʻi he siví koeʻuhí naʻe ʻikai te ke ako ia. Ko e hā ʻa e meʻa te ke faí?
Tukuakiʻi ʻa e siví.
Tali lelei hoʻo tō ʻi he siví.
Tukuakiʻi ʻa e faiakó.
Ko e nōfoʻi ʻi he ngaahi fehālaaki ʻo e kuohilí ʻoku hangē ia ko ʻete siofi ʻa e sioʻata ʻoku sio ai ki mui lolotonga e fakaʻuli ʻi ha kā
Fakakaukau he taimí ni ki he talanoa ne toki ʻosí pea feinga ke sioloto atu ko koe (1) hoʻo tangataʻeikí mo e (2) hoʻo faiakó. Ko e hā ʻa e fakakaukau hoʻo tangataʻeikí mo hoʻo faiakó kiate koe kapau ʻokú ke loto-lelei ke tali hoʻo ngaahi fehālākí? Ko e hā ʻena fakakaukau atu kiate koé kapau naʻá ke fūfuuʻi hoʻo ngaahi fehālākí?
Fakakaukau he taimí ni ki ha fehālaaki naʻá ke fai lolotonga ʻa e taʻu kuo ʻosí pea tali ʻa e ngaahi fehuʻi ko ení.
Ko e hā ʻa e fehālākí? Naʻe anga-fēfē hoʻo fakafeangai ki he fehālaaki ko iá?
Naʻá ku fūfuuʻi ia.
Naʻá ku tukuakiʻi ia ki ha tokotaha kehe.
Naʻá ku loto-lelei ke fakahaaʻi ia.
Kapau naʻe ʻikai te ke fakahaaʻi hoʻo fehālākí, naʻe fēfē hoʻo ongoʻí ʻi he hili iá?
Lelei—Naʻá ku hao mei ai!
Halaia—Naʻe totonu ke u tala ʻa e moʻoní.
Naʻe mei fēfē hoʻo fakaleleiʻi ʻa e tuʻungá?
Ko e hā naʻá ke ako mei hoʻo fehālākí?
KO E HĀ HOʻO FAKAKAUKAÚ?
Ko e hā ʻoku toumoua ai ʻa e kakai ʻe niʻihi ʻi hono fakahaaʻi ʻenau ngaahi fehālākí?
Ko e hā ʻe fakakaukau ki ai ʻa e kakaí kapau ʻokú ke feinga maʻu pē ke fūfuuʻi hoʻo ngaahi fehālākí, ka ko e hā te nau fakakaukau ki aí kapau ʻokú ke fakahaaʻi hoʻo ngaahi fehālākí?—Luke 16:10.