Watchtower LAYIBURARI YA LE KA WEB SITE
Watchtower
LAYIBURARI YA LE KA WEB SITE
Xitsonga
  • BIBELE
  • MIKANDZIYISO
  • TINHLENGELETANO TA VANDHLA
  • w99 3/15 matl. 26-28
  • Rashi—Muhlamuseri Wa Bibele La Nga Ni Nkucetelo

A ku na vhidiyo.

Hi khomele, ku ve ni xiphiqo loko hi tlanga vhidiyo leyi.

  • Rashi—Muhlamuseri Wa Bibele La Nga Ni Nkucetelo
  • Xihondzo xo Rindza Xi Huwelela Mfumo Wa Yehovha—1999
  • Swihloko
  • Tinhlokomhaka Tin'wana Leti Yelana Na Yona
  • A A Ri Mani Rashi?
  • Hikwalaho Ka Yini A Ku Laveka Buku Yo Hlamusela?
  • Pakani Ya Rashi Ni Maendlelo Yakwe
  • A Kuceteriwa Hi Swiyimo Swa Nkarhi Wa Yena
  • Xana U Ve Ni Nkucetelo Wihi Eka Vuhundzuluxeri Bya Bibele?
  • Vuyuda—Ku Lavisisa Xikwembu Hi Matsalwa Ni Ndhavuko
    Ku Lavisisa Ka Vanhu Xikwembu
  • Yesu—I Mani Xana?
    Xihondzo xo Rindza Xi Huwelela Mfumo Wa Yehovha—1988
  • I Mani La Faneriwaka Hi Ku Vitaniwa Rhabi?
    Xihondzo xo Rindza Xi Huwelela Mfumo Wa Yehovha—1996
  • Xana Tsalwa Ra Masora I Yini?
    Xihondzo xo Rindza Xi Huwelela Mfumo Wa Yehovha—1995
Vona Swo Tala
Xihondzo xo Rindza Xi Huwelela Mfumo Wa Yehovha—1999
w99 3/15 matl. 26-28

Rashi—Muhlamuseri Wa Bibele La Nga Ni Nkucetelo

HI YIHI yin’wana ya tibuku to sungula leti nga tshama ti kandziyisiwa hi Xiheveru? I buku leyi hlamuselaka Pentateuch (tibuku ta ntlhanu ta Muxe). Yi kandziyisiwe eReggio Calabria, le Italy, hi 1475. I mani mutsari wa yona? I wanuna la tiviwaka hi vito ra Rashi.

Hikwalaho ka yini buku yo hlamusela yi fundzhiwa hi ndlela leyi yo hlawuleka? Ebukwini yakwe leyi nge Rashi—The Man and His World, Esra Shereshevsky u vula leswaku nhlamuselo ya Rashi “yi hundzuke buku ya nkoka ekaya ra Vayuda ni le ndlwini yo dyondzela. A ku si tshama ku humesiwa tibuku ta Xiyuda, leti tlangeriweke hi ndlela leyi . . . Ku ni tibuku to hlamusela leti dumeke to tlula 200, leti hlamuselaka buku ya Rashi hi ku kongoma, leyi vulavulaka hi Pentateuch.”

Xana i Vayuda ntsena lava kuceteriweke hi nhlamuselo ya Rashi? Hambiloko yi nga twisisiwanga hi vanhu vo tala, nhlamuselo ya Rashi ya Matsalwa ya Xiheveru yi ve ni nkucetelo eka vuhundzuluxeri bya Bibele malembe-xidzana yo tala. Kambe a a ri mani Rashi, naswona swi tise ku yini leswaku a va ni nkucetelo lowukulu swonghasi?

A A Ri Mani Rashi?

Rashi u velekiwe eTroyes, le Furwa, hi lembe ra 1040.a Loko a ha ri jaha u ye eswikolweni swa vukhongeri bya Xiyuda eWorms ni le Mainz, le Rhineland. Kwalaho u dyondzisiwe hi swin’wana swa swidyondzi leswi dumeke swinene swa Vayuda eYuropa. Loko a ri ni malembe ya kwalomu ka 25, swiyimo swakwe swi n’wi vangele ku tlhelela eTroyes. Leswi ana se a tiviwa tanihi xidyondzi lexi hlamarisaka, Rashi u ve murhangeri wa vukhongeri eka Vayuda va kwalaho hi ku hatlisa kutani a tisungulela xikolo xakwe xa vukhongeri. Hi ku famba ka nkarhi, xikolo lexi lexintshwa lexi dyondzisaka Xiyuda xi ve ni nkucetelo lowukulu ku tlula ndlela leyi vadyondzisi va Rashi va le Jarimani a va dyondzisa ha yona.

Enkarhini wolowo Vayuda eFurwa a va tshame hi ku rhula ni hi ntwanano ni vaakelani va vona lava a va tivula leswaku i Vakreste, kutani sweswo swi nyike Rashi ntshunxeko lowukulu wa ku ya emahlweni ni ku va xidyondzi. Kambe, a a nga ri xidyondzi lexi tiendlelaka swilo xi ri xoxe. Hambileswi a a ri mudyondzisi la dumeke tlhelo nhloko ya xikolo, Rashi a a tihanyisa hi ku endla vhinyo. Ku yi tiva ka yena swinene mintirho leyi yi tolovelekeke swi n’wi endle leswaku a tolovelana ni Vayuda lava tolovelekeke, swi n’wi pfuna ku twisisa ni ku va ni ntwela-vusiwana eka swiyimo swa vona. Ndhawu ya Troyes na yona yi hoxe xandla eka vutivi bya Rashi. Muti lowu wu akiwe ekusuhi ni tindlela letikulu ta bindzu, hikwalaho a wu ri ntsindza wa vanhu va tinxaka to tala, kutani leswi swi endle leswaku Rashi a tolovelana swinene ni mikhuva ni maendlelo ya vanhu va tinxaka to hambana-hambana.

Hikwalaho Ka Yini A Ku Laveka Buku Yo Hlamusela?

Vayuda a va tiviwa tanihi vanhu lava rhandzaka buku. Kambe, “buku” yoleyo—ku nga Bibele—a yi tsariwe hi Xiheveru, naswona “vanhu lava” a va vulavula Xiarabu, Xifurwa, Xijarimani, Xipaniya ni tindzimi tin’wana to tala to hambana-hambana. Hambileswi Vayuda vo tala a va ha dyondzisiwa Xiheveru ku sukela evuhlangini, marito ya tala ya Bibele a va nga ma twisisi kahle. Ku engetela kwalaho, hi malembe-xidzana yo tala varabi va Xiyuda a va nga va khutazi vanhu nikatsongo leswaku va kambisisa leswi matsalwa ya Bibele ya vulaka swona hi ku kongoma. Hiloko ku andza swifanekiselo ni mintsheketo leswi yelanaka ni marito ni tindzimana ta Bibele. Tinhlamuselo to tano to tala ni switori swi tsariwile eka tivholumo, leti loko ti hlanganile ti vitaniwaka Midrash.b

Ntukulu wa Rashi, Rabbi Samuel ben Meir (Rashbam), na yena a a ri xidyondzi xa Bibele. Eka nhlamuselo yakwe ya Genesa 37:2, u vule leswaku “vahlamuseri vo sungula [va le mahlweni ka Rashi] . . . a va voyamele eku chumayeleni ka tidyondzo (derashot), leti a va ti teka ti ri ta nkoka swinene, [kambe] a va nga swi tolovelanga ku kambisisa hi vuenti leswi matsalwa ya Bibele ma vulaka swona hi ku kongoma.” Loko a hlamusela hi ntolovelo lowu, Dok. A. Cohen (muhleri-nkulu wa Soncino Books of the Bible) u ri: “I ntiyiso leswaku Varabi va veke nawu wa leswaku a ku na nhlamuselo leyi nga ta pfumeriwa loko yi nga pfumelelani ni peshat kumbe nhlamuselo leyi nga erivaleni ya tsalwa; kambe kahle-kahle a va swi endlanga leswi a swi laviwa hi nawu lowu.” Eka xiyimo xo tano xa vukhongeri, Muyuda la tolovelekeke u titwe a lahlekile loko a langutana ni matsalwa ya Bibele kutani a vona xilaveko xa ku kuma xitirho lexi nga ma hlamuselaka.

Pakani Ya Rashi Ni Maendlelo Yakwe

Pakani leyi Rashi a a tivekele yona evuton’wini byakwe hinkwabyo a ku ri ku endla leswaku matsalwa ya Xiheveru ma twisisiwa hi Vayuda hinkwavo. Leswaku a fikelela leswi, u sungule ku hlengeleta tibuku leti nga ni tinhlamuselo ta marito yo karhi ni tindzimana, leti a ti voneke ti ri leti nga tikelaka muhlayi. Tinotsi ta Rashi ti boxa tinhlamuselo ta vadyondzisi vakwe naswona ti tshaha eka vutivi byakwe lebyikulu bya tibuku to tala ta varabi. Rashi u endle ndzavisiso wa ntivo-ririmi eka tibuku hinkwato leti a ti kumeka. U xiyisise swinene ndlela leyi tinhla ni mimfungho ya mpfumawulo wa marito ya Vamasorete a ti ma khumba ha yona matwisiselo ya tindzimana teto. Leswaku a hlamusela rito hi ndlela leyi twisisekaka, nhlamuselo yakwe ya Pentateuch hakanyingi yi kombetela eka vuhundzuluxeri bya Xiaramu (Targum ya Onkelos). Rashi u kombise moya wa ku pfumelelana ni swiyimo ni ku va ni vutshila loko a ri karhi a hlahluvisisa swihoxo leswi swi nga vaka swi endliwile loko ku hlamuseriwa swirhangi, mahlanganisi, leswi maendli ma vulaka swona ni timhaka tin’wana ta ririmi ni nkhuluko wa marito. Tinhlamuselo to tano, ti pfune ngopfu leswaku nkhuluko wa marito ni ririmi ra Xiheveru swi va leswi twisisekaka.

Ku hambana ni ntolovelo wa matimba lowu a wu ri kona wa varabi va Xiyuda, minkarhi hinkwayo Rashi a a lava ku kandziyisa leswi matsalwa ma vulaka swona hi ndlela yo olova ni leyi kongomeke. Kambe vunyingi bya tibuku ta Midrash, leti a ti tiviwa swinene hi Vayuda a ti nga ta papalatiwa. Nchumu lowu xiyekaka wa nhlamuselo ya Rashi i ndlela leyi a kombetelaka eka matsalwa ya Midrash ha yona, lawa hakanyingi ma soholoteke leswi matsalwa ya Bibele ma vulaka swona hi ku kongoma.

Enhlamuselweni yakwe ya Genesa 3:8, Rashi u ri: “Ku na ti-midrash to tala ta aggadahc leti Tintlhari ta hina ana ti ti lunghiseleleke tanihi leti fanelekaka eka Bereshit Rabbah ni nhlengeleto wun’wana wa matsalwa ya midrash. Hambiswiritano, mina ndzi khumbeke ngopfu hi nhlamuselo leyi kongomeke (peshat) ya ndzimana yoleyo, ni hi aggadot yoleyo hilaha rungula ra Matsalwa ya mongo wa yona ma hlamuselaka hakona.” Hi ku hlawula ni ku tsala ti-midrash leti hi ku ya hi yena ti pfuneke ku antswisa nhlamuselo kumbe mongo wa ndzimana, Rashi u suse ti-midrash leti vangeke ku kanetana ni ku pfilunganyeka. Hikwalaho ka leswi a ti suseke, switukulwana swa nkarhi lowu landzeleke swa Vayuda swi tolovelane ngopfu ni matsalwa ya Midrash lama hlawuriweke hi Rashi.

Hambileswi a va dzuniseke swinene vadyondzisi vakwe, Rashi a nga kanakananga ku kaneta tinhlamuselo ta vona leti a voneke ti kanetana ni leswi a swi tekeke swi ri nhlamuselo leyi twalaka ya ndzimana. Loko a nga yi twisisanga kahle ndzimana yo karhi kumbe a vone onge u tshama a yi hlamusela hi ndlela leyi hoxeke, a a xi pfumela xihoxo xexo, hambi ku ri ku tlhela a boxa laha swichudeni swakwe swi n’wi pfuneke kona ku lulamisa matwisiselo ya yena.

A Kuceteriwa Hi Swiyimo Swa Nkarhi Wa Yena

Rashi a a tiva swilo leswi humelelaka hi nkarhi wa yena. Mutsari un’wana u swi katsakanye hi ndlela leyi: “Ndlela leyi [Rashi] a hoxeke xandla ha yona evuton’wini bya Vayuda i ndlela leyi a hlamuseleke nakambe ha yona tindzimana hinkwato leti tirhaka hi ririmi leri toloveriweke ra nkarhi wolowo, hi ririmi leri twisisekaka, leri olovaka, hi ndlela ya rirhandzu ni leyi nga ni ntwela-vusiwana, ni vuswikoti ni vutivi lebyi nga tolovelekangiki lebyi a a ri na byona, lerova tinhlamuselo takwe ti sungula ku xiximiwa tanihi matsalwa yo kwetsima naswona ti tsakeriwile tanihi tibuku leti tolovelekeke. Rashi u tsale Xiheveru hi ndlela leyi twisisekaka ni ya vutshila, onge hi loko a tsala Xifurwa. Kun’wana ni kun’wana laha a a kayivela rito leri faneleke ra Xiheveru, u tirhise rito ra Xifurwa, a ri peleta hi maletere ya Xiheveru.” Marito lawa ya Xifurwa lama hundzuluxeriweke hi ku landza mpfumawulo wa wona—laha Rashi a tirhiseke yo tlula 3 500—ma ve ya nkoka eka swichudeni swa ntivo-ririmi ni le ka mavitanelo ya Xifurwa xa Khale.

Hambileswi vutomi bya Rashi byi sunguleke hi nkarhi lowu a ku rhulile, emalembeni lama landzeleke u vone ku andza ka ku nga twani exikarhi ka Vayuda ni lava va tivulaka Vakreste. Hi 1096, Vuthu ro Sungula ra Nkutsulo ri hlasele ndhawu ya Vayuda leyi vuriwaka eRhineland, laha Rashi a dyondzeke kona. Ku dlayiwe Vayuda va magidi. Swi vonaka onge loko mahungu ya ku dlayiwa loku ma fika etindleveni ta Rashi, ma khumbe rihanyo rakwe (leri yeke ri tsana hakatsongo-tsongo ku fikela loko a fa hi 1105). Ku sukela enkarhini wolowo, ku ve ni ku cinca loku xiyekaka etinhlamuselweni ta Matsalwa yakwe. Xikombiso xin’wana lexinene i xa Esaya ndzima 53, leyi vulavulaka hi nandza wa Yehovha la xanisekaka. Eku sunguleni, Rashi u tirhise matsalwa lawa a kombetela eka Mesiya, hilaha Talmud yi vulaka hakona. Kambe swi vonaka onge endzhaku ka Tinyimpi ta Nkutsulo, u vone onge tindzimana leti a ti tirha eka Vayuda, lava xanisekeke hi ndlela leyi hombolokeke. Leswi swi tikombe ku ri ku cinca lokukulu eka ndlela leyi Vayuda a va hlamusela matsalwa lawa ha yona.d Xisweswo, ndlela ya Vujagana leyi nga riki ya Vukreste a yi hambukisa vanhu vo tala entiyisweni malunghana na Yesu, ku katsa ni Vayuda.—Matewu 7:16-20; 2 Petro 2:1, 2.

Xana U Ve Ni Nkucetelo Wihi Eka Vuhundzuluxeri Bya Bibele?

Nkucetelo wa Rashi wu hatle wu vonaka eka lava va nga riki Vayuda. Muhlamuseri wa Mufurwa wa Bibele ya Francis, ku nga Nicholas wa ka Lyra (1270-1349) hakanyingi a a kombetela eka mavonelo ya “Rabi Solomon [Rashi]” lerova a kala a vuriwa “Mutekeleri wa Solomoni.” Nakambe, vahlamuseri vo tala ni vahundzuluxeri va kuceteriwe hi Lyra, ku katsa ni vahundzuluxeri vo sungula va King James Version ya Xinghezi ni mutisi wa ndzhundzunuko, Martin Luther, loyi a hundzuleke vuhundzuluxeri bya Bibele eJarimani. Luther a a titshege ngopfu hi Lyra lerova marito ya ku phata lawa a ma tolovelekile a ma ku: “Loko Lyra a a nga xi tlanganga xitende, Luther a a nga ta cina.”

Rashi u kuceteriwe ngopfu hi mianakanyo ya varabi leyi nga fambisaniki ni ntiyiso wa Vukreste. Kambe, hi vutivi byakwe lebyikulu bya marito ya Xiheveru ya le Bibeleni, bya nkhuluko wa marito ni bya ririmi, ni matshalatshala lama hambetaka ya ku twisisa matsalwa kahle hi laha ku kongomeke, Rashi u humese xihlovo lexi twisisekaka lexi vakambisisi ni vahundzuluxeri va Bibele va nga kambisisaka eka xona.

[Tinhlamuselo ta le hansi]

a “Rashi” i vito ra Xiheveru leri vumbiwaka hi maletere yo sungula ya marito lama nge “Rabbi Shlomo Yitzḥaqi [Rabbi Solomon ben Isaac].”

b Rito “Midrash” ri huma eka rimitsu ra Xiheveru leri vulaka “ku lavisisa, ku dyondza, ku kambisisa,” naswona ku engetela kwalaho, ri vula “ku chumayela.”

c Aggadah (evunyingini i aggadot) hi ku kongoma ri vula “ndzungulo” naswona ri kombetela eka marungula lama nga riki enawini ya matsalwa ya varabi, lawa hakanyingi ma katsaka mintsheketo leyi nga humiki eBibeleni ya vanhu va le Bibeleni kumbe mintsheketo leyi vulavulaka hi varabi.

d Leswaku u kuma rungula leri engetelekeke hi ndzimana ya Tsalwa leri, vona bokisi leri nge “My Servant”—Who Is He?, eka tluka 28 ra broxara leyi nge Will There Ever Be a World Without War?, leyi kandziyisiweke hi Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania.

[Laha Xifaniso Xi Humaka Kona eka tluka 26]

Text: Per gentile concessione del Ministero dei Beni Culturali e Ambientali

    Minkandziyiso Ya Xitsonga (1987-2025)
    Huma
    Nghena
    • Xitsonga
    • Rhumela
    • Leswi u swi tsakelaka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Swipimelo Swo Tirhisa Website Leyi
    • Milawu Yo Sirhelela Rungula Ra Xihundla
    • Seta Swa Xihundla
    • JW.ORG
    • Nghena
    Rhumela