BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • lv kap. 13 páj. 165-182
  • Kʼuínchikuecha enga Tata Diosï no jeiapanhiantajka

No jarhasti bideu ixú.

Tekaachentajtsïni je, no sési uérasti ambe ma bideu jingoni.

  • Kʼuínchikuecha enga Tata Diosï no jeiapanhiantajka
  • “Tata Diosïri xénchperakuarhu ja je”
  • Subtitulu
  • Sánderu ambe enga íri ambe uandajka
  • NABIDADI, O JURHIATANI KÓMARHINI
  • AMBE ENGA BIBLIA UANDAJKA KUMPLEANIUECHERI
  • PASKUA KA SEMANA SANTA
  • NANI ENGA UÉRAKA NOCHE DE BRUJAS
  • PÍMBINHASÏ TEMBUCHAKUECHA TATA DIOSÏRI ORHEPATINI
  • BRINDARINI, ¿RELIJIONIRHU UÉRASKI I PʼINDEKUA?
  • “CHA ENGAJTSÏ UÉKAJKA JEOBANI, KURHUNHI JE INDENI AMBE ENGA NO SÉSIIKA”
  • JU JE ÚNI ESKA KʼÉRI AMBE EXENHAAKA TATA DIOSÏ, JUCHARI UANDAKUECHA KA ÚKUECHA JIMBO
  • Ísï kómarhi je Tata Diosïni eska ima na uéjka
    ¿Ambejtsïni jorhendasïni Biblia?
  • Jurhimbiti relijioni jingoni úkuarhi je
    ¿Ambemindusï jorhentpejki Biblia?
  • ¿Jaiapanheantasïni Tata Diosï iámindu kʼuínchikuechani?
    ¡Méntkisï tsípikua jingoni ireka je! Bibliaksïni uáti jarhuatani
  • ¿Andiksïsï Jeobaeri testiguecha no uántajki kumpleaniuechani?
    Kurhamarhikuecha engaksï sánderu úkuarhijka
“Tata Diosïri xénchperakuarhu ja je”
lv kap. 13 páj. 165-182
Sapi ma mítaxati regalu ma enga no erokuarhienga ka engaksï imeri táticha íntskuka

KAPITULU 13

Kʼuínchikuecha enga Tata Diosï no jeiapanhiantajka

“Jeiapanhinta je solu indeni ambe enga juchari Tata jeiapanhintajka.” (EFESU 5:10.)

1. ¿Néchani úsïni Jeoba eskaksï andarheraaka, ka andiksïsï jatsi para jingontku jarhani?

JESUSI uandaspti eska imecha engaksï jurhimbitku marhuakujka Tata Diosïni “kómarhiakaksï Diosï Tátini mintsita jingoni ka sési jimbo, jimboka Diosï Táti xárhati kómarhirichanisï jirinhaajka para eskaksï kómarhiaka” (Juanu 4:23). Jeoba exeantaasïndi imechani engaksï uékajka jurhimbikuani Tata Diosïri ambe, ka úsïndi eskaksï andarheraaka imani ka imeri Uájpani (Juanu 6:44). Ka juchachi kʼéri kóntperata ma jatsiska indeni grupurhu jarhani. Peruchi útasï uáka Noambakitiiri trampecharhu uekorhini, jimboka ima sési mítiska enganiarpini. Parachi no ísï úkuarhinchani, jatsiskachi para jingontku jarhani ka jánguarhintani “solu indeni ambe [úni] enga juchari Tata jeiapanhintajka” (Efesu 5:10; Jaŋaskuecha 12:9).

2. Uandanta je néna exesïni Jeoba jeuetani relijioni jurhimbitini no jurhimbitini jingoni.

2 Ju je miántani ambe enga ióntki úkuarhipka Sinai juátarhu no iauani. Engaksï israelitecha kurhakupka Aronini eska diosïni ma úkuapiringa, ima kasu úkuaspti ka beserruni ma úkuaspti orueri. Peru, uékaspti xarhatani eska ambe máespka enga Jeobani arhikuekenga, jimboka uandaspka: “Pauani kʼuínchikua ma jauati para Jeoba”. Peru ¿néna pʼikuarheraspi Jeoba? ¿No ma ambe úspi enga exepka eskaksï jeuetaxapka relijioni jurhimbitini no jurhimbitini jingoni? No ísku pakaraspti. Úspti eskaksï uándikuapiringa 3,000 kʼuiripuechani engaksï kómarhipka ini beserruni (Éxodo 32:1-6, 10, 28). ¿Ambejtsïni jorhendasïni i uandantskua juchantsïni engachi uékajka Tata Diosïri uékperakuarhu jarhani? Eska kánikua jukaparhakueska “no jáma[ni] no sési jásï ambe pʼárhini” ka eskachi jatsiska para jánguarhintani no jeuetani jurhimbikuani no jurhimbikuani jingoni (Isaías 52:11; Ezequiel 44:23; Galasia 5:9).

3, 4. ¿Andisï uétarhijki Bibliarhu anapu prinsipiuechani jingoni exeani pʼindekuechani ka kʼuínchikuechani engaksï meru únhajka?

3 Primeru kristianuecheri tiempuni jimbojtu, úndasptiksï apostatecha jarhani, jo, imecha engaksï úndapka támisï jorhentpini. Uénani jámani, no úsptiksï ísï úni, jimbokaksï apostulicha pʼíngusïrenga para no ísï úkuarhini. Peru engaksï na uarhipkia apostulicha, kristianu arhikatecha engaksï no jurhimbiti jorhentpienga, úndasptiksï imani pʼindekuechani, kʼuínchikuechani ka jurhiatikuechani jatsiani engaksï ima uénga engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni ka engaksï iásï jamberi, ísï xarhatakuekajka enajkiksï kristianuecheri pʼindekue (2 Tesalonika 2:7, 10). Ini kapitulurhu, exeakachi máru ejempluechani. Exeakachi eskaksï i pʼindekuecha ka kʼuínchikuecha no xarhatasïnga Tata Diosïri espirituni sino parhakpini anapuni, ka eskaksï sáno iámindu májkuenksï jásï ambe xarhatasïnga: úsïndiksï eskaksï no uandanhiauaka máteruechani jimbo, etsakuasïndiksï no jurhimbiti jakajkukuechani ka Noambakitiri úkuechani, ka i ambe, “Kʼéri [...] Babilonia” uératinksï jorhenguarhiasti (Jaŋaskuecha 18:2-4, 23).a Nochi jatsiska para mirikurhini eska Jeoba kánikua sési mítiska ima ikichakueni jásï pʼindekuechani relijionirhu anapu, nani engaksï jimbo uéraka pʼindekuecha engaksï iásï meru únhajka, ka eska iásï májkueni ikichaasïnga eska ióntki. Jo ísïsti, eska na exejka Jeoba ini ambe, inde jindesti ambe enga sánderu jukaparhakueka para jucha (2 Juanu 6, 7).

4 Kristianuechachi mítiska eska Jeoba no jeiapanhiantasïnga máru kʼuínchikuechani. Jimbochisï jatsika para méntku no jámani eratsini jimesïsï inchamukuni. Ju je ménderu exeni andisï Tata Diosï no jeiapanhiantajki. Engachi kurhanguaka eskajtsïni i ambe uáka ójkutani parachi Tata Diosïri uékperakuarhu jarhani, sánderuchi uékaaka méntku no jámani indeni ambe niátani.

NABIDADI, O JURHIATANI KÓMARHINI

5. ¿Andichisï seguru jaki eska Jesusi no 25 de disiembrini andajpenuska?

5 Biblia no nani uandasïndi eskachi jatsispka para Jesusiri andajpenukuani kʼuínchini. Ka ístu, no mítinhasti káni meru andajpenuski. Peruchi uáka seguru jarhani eska no 25 de disiembrini andajpenuska.b ¿Andi? Para uénani, jimboka imani jurhiatikuechani jimbo jini Israeli, imani tiempuesïndi enga kánikua tsʼirakuarhijka, ka eska na uandajka Lukasï 2:8-11 (TDU), jiáni enga Jesusi andajpenupka “karichi erangutichaksï jámaxapti engaksï juátarhu pakaremka” karichichani eranguani. (Seguruchi jarhaska eskaksï no interu uéxurhini juátarhu pakarasïrenga karichichani eranguani, enga ísïpiringa no jukaparhakuepirindi eskaksï Bibliaeri karantsticha ini ambe karapiringa.) Ka jini Beleni imani tiempuni jimbo enga kánikua tsʼirakuarhijka, ístu niárasïndi janini ka asta ménisï niebi uekorhini, jimboksïsï karichi eranguticha no uéndi “juátarhu paka[rani]” karichichani eranguani, sánderu sési, kʼumanchikuecharhuksï paantasïrendi. Ístuchi no jatsiska para mirikurhini andiksïsï Maria ka Jose nípi Beleni: paraksï apuntarikuarhini sensurhu ma enga Augustu juramupka eska úkuarhipiringa (Lukasʌ 2:1-7). Judiuechaksï no káni sési exesïrendi Romani, jimbosï Augustu no kurhakuapirindi eskaksï nipiringa apuntarikuarhini imani tiempuni jimbo enga xáni tsʼirakuarhenga asta jima jamberi enga ima juramupka eskaksï nipiringa.

6, 7. a) ¿Naniksï uéraski pʼindekuecha engaksï Nabidadi jimbo úkuarhijka? b) ¿Andisï no májkueni, na enga kristianu ma intsïkuarpijka ambe ma ka na engaksï kʼuiripuecha intsïkuarpijka Nabidadi jimbo?

6 Jimajkani, ¿nani uéraski Nabidadi? No Bibliarhu uérasti, sino ióntki anapu kʼuínchikuecharhu imecheri engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni. Ma i jásï kʼuínchikua saturnalicha arhinhasïrendi ka míndakata jarhaspti para diosï Saturnu, diosï romanu ma enga jindepka diosï agrikulturaeri. Máteru jindespti, “Jurhiateri andajpenukua” ka i, seguni Enciclopedia de la Religión Católica, 25 de disiembrini úkuarhesïrendi, i jurhiatikua míndakata jarhaspti imechani jimbo engaksï kómarhienga diosï jurhiaterini enga Mitra arhinhaenga. I mísmu libru uandasïndi eska “Iglesia (Katolika) úndaska kʼuínchini [Kristueri] andajpenukuani” ini fechani jimbo “para tánaani kʼuiripuechani ini kʼuínchikuani jimbo enga míndakata japka para kʼuínchini Jurhiateri andajpenukuani (Mitra), engaksï uénga imecha engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni”. Ka uétarhisïndi eskachi mítiaka eska i ambe úndaska úkuarhini tresientu uéxurhini ísï tátsekua enga Jesusi uarhipkia.

Kristianu jurhimbiti uékperakua jimbo íntspeasïndi regaluechani

7 Ini kʼuínchikuechani jimbo, ima engaksï no jakajkuenga tata Jesukristuni, pʼindesïrendiksï kʼérati tʼirekuechani uáni ka regalu ambeksï intsimperasïrendi, pʼindekuecha engaksï iásï útasï Nabidadi jimbo únhajka. Peru ambe engaksï jimbo íntsperanhajka regaluecha iásï Nabidadi jimbo, no terokuntasïndi indeni ambe jingoni enga 2 Korintu 9:7 uandajka: “Íntspi je mándani arhini eskajtsï na eratsikata jatsikia chári mintsitecharhu, no pʼamondakuarhiparini ka níjtu komosiekaksïni nema uinhamarhichipiringa, jimboka Diosï imanisï tsípijka exeni enga tsípikua jingoni íntspijka”. Kristianu jurhimbitichachi íntspiasïnga regaluechani mintsitarhu uératini, ka no erokuarhiparini eskajtsïni íntskuntaaka ambe ma, ka nójtu jimboka afuerseuaka íntspini ma fecha jimbo (Lukasʌ 14:12-14; arhinta je Ukuecha 20:35). Ka iásï sánderuchi agustu jarhasïnga jimbokachi nóteru uandanhiani jarhasïnga o kántspini jarhani ísï eskaksï na jarhajka uánikuechani indeni kʼuínchikuechani jimbo (Mateu 11:28-30; Juanu 8:32).

8. ¿Pákuspiksï regaluechani Jesusini, jóskuecheri jorhenaticha enga Jesusi andajpenupka? Uandanta je.

8 Peru nema úpirindi uandani: “¿Andi maguechaksï no íntskuspi regaluechani Jesusini para kʼuínchini imeri andajpenukuani?”. Nómbe. Imaksï achaticha jóskueri jorhenatichesptiksï, ka íntskusptiksï regaluechani para xarhatakuni eskaksï jakajkusïrenga eska Jesusi kʼéri ambespka, ísï eska na pʼindenhaenga Bibliaeri tiempuni jimbo (1 Reyes 10:1, 2, 10, 13; Mateu 2:2, 11). Peruksï no niraspti pesebrirhu exeni o nani engaksï ueecha tʼirenga, sino imeri kʼumanchikuarhu, uánikua kutsï tátsekua.

¿SÉSI JAKI JÁMANI INI KʼUÍNCHIKUARHU?

Pirenchi ma no uékasïndi jarhuajpini pirirantani para kʼuínchikua ma jima enga ánchikuarhini jaka

Prinsipiu: “Késtakukua je no jakajkutichani ka jarhariantsï. Ka ásteru jáma je pʼárhini no sési jásï ambe, ka jíksïni pʼíkuntaaka” (2 Korintu 6:17).

Kurhamarhikuecha para eratsintani

  • Engachi exejka kʼuínchikua o pʼindekua ma, ¿jirejiresï xarharasïni eskaksï imecha uénaska uántani engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni o eska sïkuamikuarhu ambe uéraska? (Isaías 52:11; 1 Korintu 4:6; 2 Korintu 6:14-18; Jaŋaskuecha 18:4.)

  • ¿Kʼéri ambeksï uásïni kʼuiripuechani, kúnguarhikuechani o simboluechani engaksï paisirhu anapueka? (Jeremías 17:5-7; Ukuecha 10:25, 26; 1 Juanu 5:21.)

  • ¿Úsïnksï eska sánderu kʼéri ambe exenhaaka ma paisi o máru kʼuiripuecha eska máteruecha? (Ukuecha 10:34, 35; 17:26.)

  • ¿Xarhatasïni “parhakpini anapu espirituni”, enga no uékajka Tata Diosïri espirituni? (1 Korintu 2:12; Efesu 2:2.)

  • ¿Pekadu úraapirini máteruechani engani jimesïsï jámapiringa? (Roma 14:21.)

  • Engani no nipiringa, ¿néna úpirini eianguani respetu jingoni andisïni ísï eratsijki? (Roma 12:1, 2; Kolosasi 4:6.)

I textuechajtsïni jarhuataati parachi mókuantani kurhamarhikuechani engaksï juáka ima kʼuínchikuecheri engaksï meru únhantajka:

  • “[Israelitecha engaksï jurajkupka Jeobani] úndasptiksï jeuekuarhini máteru iretechani jingoni, ka úndasptiksï uáni imecheri úkuechani.” (Salmo 106:35.)

  • “Ima enga mintsinharhikueka para sánisï ambe jingoni, ístu mintsinharhikuesti para kánikua ambe jingoni. Ka ima enga no mintsinharhikueka para sánisï ambe jingoni, ístu nómindu mintsinharhikuesti para kánikua ambe jingoni.” (Lukasʌ 16:10.)

  • “Chájtsï nóteru parhakpini anapueskia.” (Juanu 15:19.)

  • “Ka níjtujtsï uá arhani juchari ‘Tateeri tʼirekuani’ ka ístu Noambakitiri espirituecheri tʼirekuani.” (1 Korintu 10:21.)

  • “Jimboka kánikueska inde tiempu enga nitamakia engajtsï xáni no sési jámaenga ka ísï úntsï eska parhakpini anapuecha na újka, jimbokajtsï tsitisïrenga no sési úni ka ísku ambe úkuekani. Kauisïrengajtsï ka mámaru ambe anhenchantsï. Tsitisïrengajtsï kʼuínchikuecharhu jámani ka idoluechani kómarhiani enga xáni no sési ambeeka.” (1 Pedru 4:3.)

AMBE ENGA BIBLIA UANDAJKA KUMPLEANIUECHERI

9. ¿Ambe úkuarhispi kumpleaniuecharhu engaksï Bibliarhu jataka?

9 Ióntki májkueni eska iásï, kánikua tsípinhasïrendi enga sapi ma andajpenuenga. Peru Biblia no nani uandasïndi eska Tata Diosïri marhuari ma, uántasïrenga kumpleaniuechani (Salmo 127:3). Bibliaeri karantsti, ¿mirikurhispi jatsikuni eska únhantasïrenga Tata Diosïri Uájperi kumpleaniuni? Nómbe, jimboka uandasïnga tsimani kumpleaniuecheri: ma faraoniri ka máteru Erodesi Antipasiri (arhinta je Génesis 40:20-22; Markusʌ 6:21-29). Ka no sési ambe xarhatasïndi ini tsimani kumpleaniuecha jimbo, sánderu últimurhu, jimboka ini jimbo Juanu Bautistanksï kachujchakuspka.

10, 11. ¿Nénaksï exeasïreni kumpleaniuechani primeru kristianuecha, ka andi?

10 Seguni libru Las cosas nuestras de cada día, primeru kristianuechaksï ísï “exesïrendi ini kʼuínchikuechani [...] komueska ambe ma engaksï kánikua jukaparharaenga imecha engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni”. Grieguecha ka romanuechaksï jakajkusïrendi eska mándani kʼuiripu jatsikuarhisïrenga espiritu ma, enga kuájchakuenga o “nemani enga ísïka eska diosï ma, ka engajtsïni kuájchakujka engachi andajpenujka ka juchari irekuarhu” ka enga “mándani, kʼuínchinhajka ima jurhiatikua enga andajpenujka”, o kumpleaniu jimbo (Gran Enciclopedia Rialp). Ístu, uánikua uéxurhinistia enga mítinhaka eskaksï kumpleaniuecha jeuetakata jarhaska astrolojia ka oroskopuecha jingoni.

JURHIATIKUECHA ENGAKSÏ “MÍNDAAJKA” IMECHA ENGAKSÏ KÓMARHIJKA NOAMBAKITINI

Jukaparhakuesti mítini eska jurhiatikua enga sánderu jukaparhakueka para imecha engaksï kómarhijka Noambakitini, jindeska kumpleaniuecharhu. ¿Andi? Jimboka inde relijioni uandasïnga eska mándani kʼuiripu uáka ísï exekuarhini eska diosï ma enga uékaska. Ísï jimbo, uandasïndiksï eska kʼuínchini máeri andajpenukuani májkueniska eska kʼuínchini diosïri andajpenukuani ma. Peru ísïsti, uánikuaksï no ísï eratsisïndi o ísïksï exekuarhini. Peru ju je miáni, eska “máru kʼuínchikuechaksï úsïnga eska mintsita tsípiaka, peru kumpleaniuechaksï úsïndi eska ma jukari kʼéri pʼikuarheraaka” (The Lore of Birthdays).

Máteru fecha “míndakata” imecheri kalendariurhu, enga úkuarhijka tánguarhintaparini uánikua sïkuamicha, jindesti “bispera [1 de maiuni, enga] ísï mítinhaka eska noche de Walpurgis ka ísï mítinhasti eska sïkuamikueri chúrikua”, ísï uandasïndi Gran Enciclopedia Universal. Tátsekua jurhasïndi ima enga arhinhajka Noche de Brujas (o Halloween).

11 Mítiskachia jiájkani eskaksï kumpleaniuecha jeuetakata jarhaska no jurhimbiti jakajkukuechani jingoni ka sïkuamikua ambe jingoni, peru Tata Diosïri marhuarichaksï ístu no jeiapanhiantendi kumpleaniuechani máteru ambe jimbo. ¿Ambe jimbo? Jimbokaksï kaxumbitispka. Eratsisïrendiksï eskaksï no kánikua jukaparhakuespka komu paraksï kʼuínchikua ma úntani jimbokaksï andajpenuspka (Miqueas 6:8; Lukasʌ 9:48).c Sánderu sési, Jeobanksï kʼéri ambe exesïrendi ka imanksï diosmeiamukua arhisïrendi, jimboka imasï tsípikua íntskuapka (Salmo 8:3, 4; 36:9; Jaŋaskuecha 4:11).d

12. ¿Néna uá sánderu sésiini jurhiatikua enga ma uarhijka ka eska enga ma andajpenujka?

12 Enga Tata Diosïri marhuari ma marhuakujka asta uarhikuarhu jamberi, Tata Diosïni no méni mirikurhisïndi imani, i ambe arhikuekasïndi eska segurueska eska tsíntaaka (Job 14:14, 15). Jimbosï Eclesiastés 7:1 uandajti: “Sánderu sésiisti ambakiti arhinhakua ma ka eska ambakiti aseiti, ka sánderu sésiisti ima jurhiatikua enga ma uarhijka ka eska ima enga ma andajpenujka”. Ini textuni jimbo, “ambakiti arhinhakua” jindesti sési mítikateni, jo, sési mítikateni Tata Diosïni jimbo, jimbokachi kurhajchasïnga. Ka kánikua jukaparhakuesti eska ambe engajkuchi juramuminhaka eskachi jatsiska para kristianuecha miántani, no jindeska andajpenukua ma, sino uarhikuani ma, jo, Jesusiri, ima enga imeri “arhinhakua” kʼéri ambeeka, ka ini jimbochisï uáka pʼímutantskateni (Ebreu 1:3, 4; Lucas 22:17-20, TNM).

PASKUA KA SEMANA SANTA

13, 14. ¿Naniksï uéraski uánikua pʼindekuecha engaksï Paskua jimbo ka Semana Santa jimbo únhajka?

13 Nájkiruka uandanhajka eska Semana Santa ka Paskua jindeska para Jesusiri uarhikuani ka imeri tsíntskuani miántani, uánikua pʼindekuechani jataasti engaksï no jurhimbiti relijionirhu anapueka ka engaksï imecha uénga engaksï no jakajkuenga tata Jesukristuni. Ma ejemplu jindesti uanopikuecha. Libru Las Grandes Religiones Ilustradas, uandasïndi eska uánikua uéxurhini ante de tata Jesukristu jurhani, babiloniuechaksï “imecheri diosï úkatechanksï kʼéri exeasïrendi [...]. Sésiksï xukutantaasïrendi ka uekajchakuechanksï jatsikuasïrendi ka pulsera ka aniiu ambe; ambakiti jatakuechanksï jimbo jatsiasïrendi ka uanopetaasïrendiksï”.

14 ¿Jiókuarhipirini Jeoba eska kʼuínchinhapiringa imeri Uájperi tsíntskuani, kʼuínchikua ma jingoni enga no jurhimbiti relijionirhu uéraka? Méntku nómbe (2 Korintu 6:17, 18). Biblia no nani uandasïndi eskachi jatsiska para miántani Jesusiri tsíntskuani. Ísï jimbo, miántani Jesusiri tsíntskuani ka útasï Paskua arhirani, jindesti tsimani uelta sánderu no sési úni Tata Diosïni japarini.

NANI ENGA UÉRAKA NOCHE DE BRUJAS

15. ¿Nani uéraski Noche de Brujas, ka ambechi uá uandani inde fecheri ambe enga únhantajka?

15 ¿Nani uéraski inde pʼindekua enga arhinhajka Noche de Brujas (o enga inglesi jimbo jindeka Halloween enga arhikuekajka “víspera del día de Todos los Santos”)? Ini kʼuínchikua jimbo, meru pʼindenhasti sïkuamiri xukuparhanhani, duenderi ka máteru no sési jásï xukuparhakuechani, ka 31 de oktubrini jimbo úkuarhisïndi. I kʼuínchikua seltecheri tiempu jimbo uérasti engaksï Gran Bretaña ka Irlanda irekapka. Mándani uéxurhini, enga luna uinintaengia ante de 1 de nobiembri niárani, kʼuínchikuaksï ma úntasïrendi, enga arhinhaenga “Emenderi Kʼamarhukua” (Samhain). Íksï eratsisïrendi eska ima chúrikua, espirituechaksï úsïrenga jurhani tsípiticheri parhakpinirhu, ka eska espiritu ambarhaticha ka no ambarhaticha, echerirhuksï jámasïrenga. Ka jimbokaksï eratsisïrenga eska uarhiricheri alma kʼuanhatsintasïrenga imecheri kʼumanchikuarhu, tʼirekua ka itsïmakua ambeksï kéjtsïtakuasïrendi paraksï ima no ma ambe úkuani. Ísï jimbo, engaksï iásï sapiicha sïkuamiri ambeksï xukuparhajka o fantasmeri ka engaksï kʼumanchikuecharhu ísï nirajka uandaparini eskaksï no sési niátaaka engaksï no intsïnhaska ambe ma, ambe engaksï úni jarhajka no mítiparini, jindesti úni jarhani eska no kʼamakurhiaka kʼuínchikua ma engaksï no jakajkuticha újka.

PÍMBINHASÏ TEMBUCHAKUECHA TATA DIOSÏRI ORHEPATINI

16, 17. a) ¿Andisï jukaparhakue eskaksï nobiuecha Bibliani jingoni exeauaka pʼindekuechani engaksï tembuchakuecharhu únhajka jima engaksï ima irekaka? b) ¿Ambechi jatsiska para exeni kristianuecha engachi exeaka imani pʼindekuani enga jindeka arrosi o inde jásï ambe kʼuanikukuani nobiuechani?

16 No ióni jimbo nóteru “méni kurhandi[nhaatia] tembuchakua únhani” Kʼéri Babiloniarhu, jimboka kʼamajkunhaakia (Jaŋaskuecha 18:23). ¿Andi? Uánikua ambe jimbo, peru ístu jimboka úsïnga ambe engaksï demoniuecha tsitijka. Ka máruksï i járhati pʼindekuecha, tembuchakuecharhuksï úrakuarhisïndi, ka íksï uáti no sési jájkuni temungurhirikuani desde uénakuarhutki (Markusʌ 10:6-9).

17 Íksï pʼindekuecha, engaksï mámaru járhati jaka paisicharhu, úpirindiksï ísï xarharani enajkiksï no no sésii, peru ju je no mirikurhini eskaksï no jurhimbiti relijionirhu uéraska. Máruksï i járhati pʼindekuecha, imaestiksï engaksï úkuarhijka seguni paraka sési nikuauaka nobiuechani ka ístu inbitaduechani (Isaías 65:11). Exe je ejemplu ma: pʼindekua para arrosi kʼuanikukuani nobiuechani, konfeti o inde jásï ambe. Enga uénaka i ambe únhani, úpirindi jindeeni para tʼirekua íntskuani no sési járhati espirituechani paraksï i no no sési úkuani nobiuechani engaksï apenasi tembuchajka. Ístu, iónisï mítikuarhistia eska arrosi seguni úrakuarhesïnga para úni kánguarhinhani sapiichani, para sési irekanhani ka paranha ióni jamberi irekanhani. Jimbochisï jatsika para méntku no jámani indeni no sési járhati pʼindekuechani uáni, engachi uékaaka Tata Diosïri uékperakuarhu jarhani (arhinta je 2 Korintu 6:14-18).

18. ¿Náki Bibliarhu anapu prinsipiuechaksï jarhuataua imechani engaksï eratsini jaka tembuchani ka engaksï niuaka tembuchakuarhu?

18 Jeobaeri jántspirichajtuksï no jeiapanhiantaasïndi pʼindekuechani engaksï uáka úni eska tembuchakua ma o tʼirekua tembuchakuarhu ma no jukaparharanhaaka o enga uáka máru no sési pʼikuastakuani konsiensiani. Nóksï jukari arhasïndi alkoli oksï kauini, jimbokaksï miásïnga eska Biblia uandasïnga: “Jaue jurhimbitku jámani eska na terokuntajka [...], ka nóteru kʼuínchikuecharhisï jámani ka níjtu kauini” (Roma 13:13). Ístuksï no uásïndi tembuchakuechani engaksï kánikua kʼératiuaka o engaksï kánikua jukaparhaaka, engaksï nomasi jindeeka para ‘teparakuarhinhani’ imani ambe jimbo engaksï jatsikuarhika (1 Juanu 2:16). Ambe enga Jeoba uékajka jindesti eskaksï temungurhiricha tsípikua jingoni miántaaka imani jurhiatikuani engaksï tembuchaka ka nóksï kómu pʼikuarherani engaksï miántaaka.e

BRINDARINI, ¿RELIJIONIRHU UÉRASKI I PʼINDEKUA?

19, 20. ¿Ambe uandasïni libru ma enga meru mítikuka enga nema brindarijka, ka andiksïsï kristianuecha no újki ini pʼindekuani?

19 Tembuchakuecharhu ka méni engaksï kʼuiripuecha tánguarhijka, meru pʼindenhasti brindarini. Uéxurhini 1995 jimbo, libru ma enga meru mítika íri ambe, uandaspti eska brindarini “pʼindekua máeska engaksï kʼuiripuecha újka ka enga perika jima uéraka pʼindekua ma jimbo enga libasionicha arhinhaenga, nani engaksï kʼuiripuecha kéjtsïtakua úkuauenga diosïchani aiakuaparini itsïini jásï [...] paraksï ima diosïcha íntskuani ambe engaksï ima kurhakupiringa, ka i ambeksï úsïrendi kómarhikua ma úparini, engachi máru uandakuecha jimbo úpiringa uandani eskaksï i ambe uandasïrenga ‘¡eska ióni jamberiuaka!’ o ‘¡saludi!’” (International Handbook on Alcohol and Culture).

20 Peru ísïsti, uánikuaksï no ísï exesïndi eska brindarini jindeska ambe ma enga relijionirhu anapueka o jakajkukuecharhu engaksï no jurhimbitika. Peru, inde pʼindekua para kopani tarhatani, úpirindi ísï exekuarhini eska jindeska kómarhikua ma para “auandarhu”, para fabori ma kurhakuni uinhapikuani ma enga no ixú echerirhu anapueka. Tata Diosïri Karakata no jeiapanhintasïndi eskachi ísï jásï kurhajkuarhiaka eskachi újchakuranhaaka (Juanu 14:6; 16:23).f

“CHA ENGAJTSÏ UÉKAJKA JEOBANI, KURHUNHI JE INDENI AMBE ENGA NO SÉSIIKA”

21. ¿Náki kʼuínchikuechani no uáua kristianu ma, sea relijionirhu anapueni o nómbe, ka andi?

21 Ini parhakpini jimbo kánikua no sési jánhaxati, ka ma enga kulpa jatsika, jindesti Kʼéri Babilonia sea jimboka inchamukusïnga o nómbe. Máru paisichaksï mándani uéxurhini uásïndi kʼuínchikuechani, komueska karnabalicha, engaksï jimbo no sési járhati uarhakuecha jarhajka, o engaksï jimbo kʼéri ambe exejka na engaksï irekajka omosexualicha. ¿Sési japirini eska imecha engaksï uékajka Jeobani exepiringa indeni ambe o eskaksï nipiringa indeni kʼuínchikuechani jimbo? ¿Xarhatapirinksï eskaksï meru ikimchasïnga no sési jásï ambeni? (Salmo 1:1, 2; 97:10.) Kánikua sési jarhasti eskachi májkueni eratsiaka úni eska salmista enga kurhakupka Tata Diosïni: “Ú eskaksï juchiti éskuecha no exeaka indeni ambe enga ísku ambeeka” (Salmo 119:37).

22. ¿Ambe kʼuínchikuechani jimbo kristianu ma uá eratsikuarhini sini imeri konsiensia jurajkusïni para nirani o nómbe?

22 Jiáni enga úkuarhini jauaka kʼuínchikua ma enga jimbo kristianu ma no jatsika para jámani, jatsiskachi para jingontku jámani parachi no ísï xarharani enajkichi jeiapanhintani jaki imani kʼuínchikuani. Sésimindu uandasti Pablu: “Engajtsï tʼireaka o itsïmani o máteru ambe, ú je iámindu ambe para eska [Tata] Diosï kʼéri ambe arhinhaaka” (1 Korintu 10:31; exe je rekuadruni “Jarhuajperata para ambakiti ambe úni”). Peru ¿ambechi úpirini uandani ima pʼindekuecheri ka kʼuínchikuecheri engaksï no relijionirhu uéraka, ni politikarhu ka niksï paisirhu anapueni ka engaksï no uanajchakujka Bibliarhu anapu prinsipiuechani? Íichani jimbo, mándani kristianu jatsisti para eratsikuarhini niua o nómbe. Peru, ístu uétarhisïndi exeni náksï eratsisïni máteruecha, parachi no pekadu úraani.

JU JE ÚNI ESKA KʼÉRI AMBE EXENHAAKA TATA DIOSÏ, JUCHARI UANDAKUECHA KA ÚKUECHA JIMBO

23, 24. ¿Nénachi uá sési jorhentpini ambarhati juramukuechani engaksï Jeobaerika?

23 Iásï, uánikuechaksï úraasïndi ini kʼuínchikuechani engaksï meru pʼindenhaka únhani paraksï úni tánguarhini familia o amiguecha jingoni. Ísï jimbo, úpirindiksï eratsini eskachi Jeobaeri testiguecha jukari jatsikusïnga ka eskachi no uékaasïnga máteruechani. Enga ísïpiringa, uákachi iatsitakuarhu eianguani eskachi tsitisïnga tánguarhini familia ka amiguecha jingoni náki uéjki jurhiatikua ma interu uéxurhini jimbo (Proverbios 11:25; Eclesiastés 3:12, 13; 2 Korintu 9:7). Peru, uékasïngachi eskaksï kurhanguaka eskachi no agustu pʼikuarheraaka engachi tsïjpaaska ini tánguarhikuechani pʼindekuechani jingoni engaksï uáka ikiatani juchari Tata Diosïni engachi xáni uékajka, ka engaksï uanajchakujka imeri ambakiti juramukuechani (exe je rekuadruni “No ma ambejtsïni sánderu sési pʼikuastasïndi eska relijioni jurhimbiti”).

NO MA AMBEJTSÏNI SÁNDERU SÉSI PʼIKUASTASÏNDI ESKA RELIJIONI JURHIMBITI

Jeoba, “Tata Diosï máesti enga tsípijka” (1 Timoteo 1:11, TNM). Ka uékasïndi eskaksï imecha engaksï marhuakujka ístuksï tsípikuarhiaka, eskaksï na uandajka i textuecha:

  • “Ima enga ambakitiika imeri mintsitarhu, méntkisï kʼuínchikua jatsisïndi.” (Proverbios 15:15.)

  • “Niáraska mítini eska no jarhaska sánderu sési ambe para imecha ka eska tsípikuarhini ka ambakiti ambe úni xáni tiempu engaksï irekaaka; eska iámindu kʼuiripu tʼireaka ka itsïmani ka eska exentaaka tsípikuarhitani imeri ambakiti ánchikuarhita jimbo. Tata Diosïri kóntperatesti.” (Eclesiastés 3:12, 13.)

  • “[Intsïmpiri uandasïndi] intsïmpikueri ambe [...] ka jánguarhintasïndi para intsïmperakueri ambe úni.” (Isaías 32:8.)

  • “Ju jejtsïni andarherani cha engajtsï xáni kuatarajka ka mískuarhintsï, ka jíksïni mintsikuastaaka. Jimboka juchiti uananchatarakua no kʼirhindikpisïnga, ka no kʼuetsapini engani ji pájka.” (Mateu 11:28, 30.)

  • “Mítiakajtsï indeni ambe enga sési jimboeka, ka inde enga sési jimboeka, uáti eska cha nóteru jinde[u]aka jántspiricha.” (Juanu 8:32.)

  • “[Engajtsï intsïmpini jámajka] íntspi je mándani arhini eskajtsï na eratsikata jatsikia chári mintsitecharhu, no pʼamondakuarhiparini ka níjtu komosiekaksïni nema uinhamarhichipiringa, jimboka Diosï imanisï tsípijka exeni enga tsípikua jingoni íntspijka.” (2 Korintu 9:7.)

  • “Enga Espiritu Santu úrpijka, jindesti para uékpini, ka tsípini, ka pínandikua jatsini, [...] ka sési kámpini, ka ambakini.” (Galasia 5:22.)

  • “Enga Espiritu Santu úrpijka, jindees[ti] para ambakini ka jurhimbitku jámani ka jurhimbitku uandani.” (Efesu 5:9.)

24 Enga nema kurhamarhiajka ambe ma Jeobaeri testiguechani, jimboka meru uékasïnga mítini ambe ma, imaksï sési mókukuantasïndi exeraapariani máru temaechani kapitulu 16 librueri ¿Ambemindusï jorhentpejki Biblia?g Peru uétarhisïndi miáni eska juchari ánchikuarhita no jindeska uarhiperata ma andani sino mintsitarhu niárakuani. Ísï jimbochisï jatsika para méntkisï respetu jingoni uandani, no uinhamarhitspini, ka eska “sési eratsikateuaka” ísï “komueska ma tʼirekua enga sési ásperakata jarhajka itukua jimbo” (Kolosasi 4:6).

25, 26. ¿Nénachi uá uinhaperakuantani jakajkukuani juchari sapiichani ka jarhuataani paraksï sánderu uékani Jeobani?

25 Jeobaeri testiguechachi sési mítiska ambe ma. Mítiskachi andichisï uájki o jámani kʼuínchikua ma jimbo o nómbe (Ebreu 5:14). Peru ístu uétarhisïndi eskaksï juchari sapiicha ístu mítiaka ini ambe. Engachi jánguarhintajka parakaksï ima kurhanguauaka Bibliarhu anapu prinsipiuechani, engajtsïni jarhuatajka parachi erakuni ambe ma úni, uinhaperantasïngachi imecheri jakajkukuani, ka jorhendaasïngachi paraksï úni Bibliani jingoni mókukuantani imechani engaksï arhiajka andiksïsï jakajkujki ambe ma. Ka ístuchi jarhuataasïnga paraksï Jeobaeri uékperakuarhu jarhani (Isaías 48:17, 18; 1 Pedru 3:15).

26 Peru ísïsti, parachi kómarhini Tata Diosïni “mintsita jingoni ka sési jimbo”, no solu uétarhisïndi no uáni o jámani imani kʼuínchikuechani jimbo enga Biblia no jeiapanhintajka (Juanu 4:23). Máteru kapitulurhu, jorhenguarhinchi jauaka imani juramukuani enga arhijka eskachi jatsiska para jurhimbitiini iámu juchari irekuarhu. Exeakachi eska no ma ambe jarhaska enga sánderu sésiika ka eska kurhajchani Tata Diosïni, nájkirukaksï máru uandajka eska no káni sésiiska indeni ambe úni.

a Exe je rekuadruni “¿Sési jaki jámani ini kʼuínchikuarhu?”.

b Seguni tiempuecha engaksï Bibliarhu jaka, ka istoria, jamberi Jesusi uéxurhini 2 jimbo andajpenupti ante de juchari tiempu, kutsï jimbo enga arhinhaenga etanim, enga juchari tiempurhu jindeka entre septiembrini ka oktubrini (exe je libru Perspicacia para comprender las Escrituras, vol. 2, pájinecha 84, 85, engaksï Jeobaeri testiguecha úka).

c Exe je rekuadruni “Jurhiatikuecha engaksï ‘míndaajka’ imecha engaksï kómarhijka Noambakitini”.

d Moisesiri Lei uandasïrendi eska uarhiiti ma jatsispka para kéjtsïtakua ma úni méntkisï enga kánguarhienga sapini ma, ka i ambe miátpentasïrendi eskaksï táticha kéritasïnga uájpechani pekadu (Levítico 12:1-8). I ambe jarhuataaspti israelitechani paraksï no kʼéri ambe exeni enga nema andajpenuaenga, ka paraksï no jámani imani pʼindekuechani jatsiani andajpenukueri, májkueni jásï eskaksï ima engaksï no jakajkuenga Tata Diosïni (Salmo 51:5).

e Exea je imani tanimu artikuluechani engaksï tembuchakueri ambe uandajka ka reunioni sosialicheri La Atalaya 15 de oktubrini 2006, pájinecharhu 18-31.

f Exe je La Atalaya 15 de febreru 2007, pájinecha 30, 31.

g Engaksï Jeobaeri testiguecha úka.

JARHUAJPERATA PARA AMBAKITI AMBE ÚNI

Jarhastiksï máru ambe enga tsʼéjkujka, na engachi xáni uékajka Jeobani ka na engachi xáni kurhanguajka Bibliarhu anapu prinsipiuechani. Ísï úkuarhisïndi enga no jakajkujti ma, pʼímarhijka témbani paraksï nirani imeri familia jingoni tʼireni, enga úkuarhini jarhajka kʼuínchikua ma.h ¿Ambeksï úsïni kristianuecha enga i ambe úkuarhijka? Máruksï nirasïndi ka imecheri konsiensia no no sési pʼikuastaasïndi, ka máteruechaksï no nirasïndi. Engajtsï niraska, sési xarhata je chári jángua jingoni, eskajtsï no apoiarixaka kʼuínchikuani, ka eskajtsï niraxaka nomasi parajtsï familia jingoni tʼireni.

Peru ante de eratsini nirani o nómbe, pirenchi sési úsïndi enga respetu jingoni eiangujka uámbani, eska ima úpiringa kʼuratsekua jingoni pakarani enga ma repentku imani kʼuínchikua jimbo, imeri parientichaksï úpiringa ambe ma, enga kristianu ma no uáka úni. Jamberi ini ambe jingoni, achati enga no jakajkutika eratsiaka sánderu sési máteru jurhiatikua nirani pʼorhembiani parientichani (1 Pedru 3:15).

Peru, ¿ambe úkuarhipirini enga pirenchi ma arhiaka uámbani ini ambe peru ima útasï uékani eska ima niuaka? Pirenchi úpirindi eratsini eska uámba imeri orhejtsïkutiska ka eska imasï jatsika para tʼirerani familiani (Kolosasi 3:18). Úpirindi eratsini eska uámba úxaka ini ambe enga tokarijka úni, imeri parienticheri kʼumanchikuarhu; ka úpirindi jamberi jima aprobecharini para Jeobaeri ambe eianguani imechani engaksï jima jauaka. Juchachi mítiska eska tʼirekua no jáxetixaka jimboka parhakpiniri anapu kʼuínchikua ma jimbo únhaska (1 Korintu 8:8). Pirenchi úpirindi eratsini eska tʼirekuajku máeska. Peru kʼóru, no jatsisti para indeni ambe úni enga indeni kʼuínchikuecharhu únhajka, komueska felisitarpini, pireni, brindarini ka máteru inde jásï ambe enga jima úkuarhijka.

Peru ístu jatsisti para eratsintani na engaksï exeaka máteruecha enga ima niraska. ¿Úpirinksï máru no sési pʼikuarherani engaksï mítiaka eska ima niraska pʼorhembiani imeri parientichani, engaksï no Jeobaeri testigueka, jiáni enga kʼuínchikua ma úkuarhini japka? (1 Korintu 8:9; 10:23, 24.)

Ístu, ¿úpirinksï parienticha inchandimini para ima no kurhajchani Jeobani? Ju je miáni eska kánikua uinhapiska no uékani kʼuratsekua jingoni pakarani. Jimbosï jukaparhakueti eskajtsï sési eratsintaaka ante de cha eratsini ambe ma úni. Jatsiskajtsï para sési eratsintani i ambe engachi exekia, ka ístu ambe engaksïni arhijka chári konsiensia (Ukuecha 24:16).

¿Jiókuarhia aguinalduni nabidadi jimbo?

Ima fechani jimbo engaksï nabidadini úntajka, jarhasïndiksï máru patronicha engaksï regalu ma íntspijka o tumina sáni. ¿Úpirini jiókuarhini erachi ma? Úpirindi ísï úni. Jamberi imeri patroni no jamberi eratsijti eska jiókuarhini, jindeska kʼuínchikuani úntani. Jamberi íntspejti ini ambe jimboka empresa ísï uaxastatixakaia, para xarhatakuani ánchikuarhirichani eska jukaparharasïnga ánchikuarhitani engaksï imani uéxurhini úka, o ístu parakaksï ánchikuarhiricha seguiriuaka uinhamu ánchikuarhini. Jamberi iáminduechani íntsaajti no arhiparini náki uéjki relijionksï jatsikuarhini, ka no arhiparini sinksï kʼuínchisïni nabidadini o nómbe. Ísï jimbo, nájkiruka regalu íntspinhajka indeni jurhiatikuecharhu o nájkiruka sánisï ísï arhinhajka eska ima kʼuínchikua, no arhikuekasïndi eska Jeobaeri testigu ma no uáka jiókuarhini.

Uánikuaksï jarhasti engaksï íntspijka regaluechani relijionirhu anapu kʼuínchikua ma jimbo ka nóksï erokuarhisïndi eska imecha engaksï íntsaajka májkuenksï jakajkuaka eska ima enga íntspijka. Exe je ejemplu ma, jamberiksïni ánchikuarhitarhu anapu kompanieru ma o parienti ma arhiati: “Ji mítiska eskaksï Jeobaeri testiguecha no úntasïnga ini kʼuínchikuani, perukini uékasïnga íntskuni ini regaluni”. Enga erachiri konsiensia jurajkujka, uáti jiókuarhini ka diosmeiamukua arhini no ma ambe uandaparini kʼuínchikueri ambe (Ukuecha 23:1). Ménisï uáti tátsekisï eianguani respetu jingoni andichisï ísï eratsijki, jiánisï enga kʼuiripu no xáni no sési exeaka ambe engachi jucha arhiaka.

Peru, ¿ambe úkuarhipirini engaksïni íntskujka regaluni nomasi paraksï xarhatani eskajtsï cha no mintsita jingoni marhuakuxaka Tata Diosïni o para xarhatani eska jatsikuarhekua ma jimbo, chájtsï nóteru kurhajchaaka ambe enga Biblia uandajka? Enga ísïuaka, jiájkani sési japirindi eskajtsï no jiókuarhipiringa. Jucha uékasïnga Jeobantku kómarhini (Mateu 4:8-10).

h Parachi sántku úntani, pirenchichantkuchisï arhini juáka, peru prinsipiuechaksï ístu jindesti para erachicha.

    Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
    Míkantani juchiiti kuentani
    Inchani kuentarhu
    • Purépecha
    • Axakuni nemani
    • Ambe engani sánderu tsitijka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
    • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
    • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
    • JW.ORG
    • Inchani kuentarhu
    Axakuni nemani