¿Andiksïsï uándikuapi uánikua judiuechani? ¿Andisï Tata Diosï jurajkupi para i ambe úkuarhini?
Uánikua kʼuiripuecha engaksï kurhamarhikuarhijka i ambe, jindeesti jimbokaksï uarhiranchaska nemani ka nóksï solu uékasïndi míteni ini ambe, ístuksï uékasïndi eskaksï sési pʼikuastanhantaaka. Máteruechaksï ísï exeasïndi imeecha engaksï uándikuajka judiuechani, eska no sési járhati kʼuiripuecha, jimboksïsï úkua jukanchajti jakajkuni eska jarhaska Tata Diosï.
Ambe enga no ísïika Tata Diosïri ambe ka andiksïsï judiuechani uándikuapi
No ísïisti: Eska pekadueska kurhanguarhini andisï Tata Diosï jurajku eskaksï uánikua judiuechani uándikuapiringa.
Ísïisti: Uánikua kʼuiripuecha engaksï mintsikeenga Tata Diosïni kurhamarhikuarhisïrendi, ¿andisï Tata Diosï jurajkuni japi eska no sési jásï ambe úkuarhipiringa? Por ejemplu, profeta Habacuc kurhamarhispti Tata Diosïni: “¿Andirisï uéjki eskani xáni no sési jásï ambe exeaka? ¿Andirisï jurajkujki eska no sési kámberakua ambe jauaka?” (Habacuc 1:3). Enbesi de xukani Tata Diosï profetani, jurajkuspti eska karakata pakarapiringa parajtsïni marhuacheni.
No ísïisti: Eska Tata Diosï no uandanhiasïnga engajtsïni exejka eskachi komu nitamakuarhini jarhasïnga.
Ísïisti: Tata Diosï kurhunhisïndi enga xáni no sési kámberanhajka ka ístu enga komu nitamakuarhinhajka ini ambe jimbo (Proverbios 6:16-19). Biblia uandasïndi eska Noéri jurhiatikuechani jimboni, Tata Diosï ʻkómu pʼikuarheraspka imeeri mintsitarhuʼ enga exepka eska Echerirhu no sési kámberanhaxapka (Génesis 6:5, 6). Ísï jimbo, seguru eska ístu kánikua no sési pʼikuarheraspka engaksï xáni uánikua judiuecha uándikuapka (Malaquías 3:6).
No ísïisti: Eska Tata Diosï kastigariuaspka judiuechani, engaksï xáni uánikua uándikuapka.
Ísïisti: Primeru siglurhu, roma anapuechaksï kʼamajkuspti Jerusalénini, ka Tata Diosï jurajkuspti eska i ambe úkuarhipiringa (Mateu 23:37–24:2). Joperu ísï tátsekua, enga i ambe úkuarhipka Tata Diosï no sánderu sési kaasïndi, ni kastigariuajki máru naniisï anapuechani. Para Tata Diosï, “májkuenistiksï judiuecha ka grieguecha” (Roma 10:12).
No ísïisti: Enga meru japiringa Tata Diosï ma enga iámindu ambe újka úni ka engajtsïni xénchajka, no jurajkupirindi eskaksï xáni uánikua judiuechani uándikuapiringa.
Ísïisti: Nájkiruka no Tata Diosï újka eska komu nitamakuarhinhaaka, ménisï jurajkusïndi eska ísï úkuarhiaka ma tiempu (Santiagu 1:13; 5:11).
¿Andisï jurajkupi Tata Diosï eskaksï uánikua judiuechani uándikuapiringa?
Májkueni ambe jimbo enga desde iónisï jurajkuni jaka paraka jauaka komu nitamakua ambe: parachi úni kurhanguni ambe ma enga ióntki úkuarhipka. Biblia uandasïndi eska no ambakitiska ka no Tata Diosï enga juramuni jaka parhakpinirhu (Lukasʌ 4:1, 2,6; Juanu 12:31). Tsimani ambe enga Bibliarhu p’itakata jaka uaatijtsïni jarhuatani kurhanguni andisï Tata Diosï jurajkupi eskaksï xáni uánikua judiuechani uándikuapiringa.
Tata Diosï ísï kueraasti kʼuiripuni paraksï úni erakukuarhini ambe úni o libre albedriu jingoni. Tata Diosï arhispti Adáni ka Ebani, ambe enga uékeenga eskaksï úpiringa; joperu no afuersa úspti eskaksï kurhajchapiringa. Imeechaksï jandiajku erakukuarhispti ambe sésiispi ka ambe nómbe. Ka imani ambe jimbo engaksï erakupka, no sésiksï nitamakuarhispti (Génesis 2:17; 3:6; Roma 5:12). Jiáni uératini, kʼuiripu kánikua no sési nitamakuarhixati máteru no sési jásï ambe jimbo engaksï újka. Publikasioni (Declaración de principios del judaísmo conservador) uandasïndi: “Sáno méntkisï komu nitamakuarhisïngachi jimbokachi no sési úrasïnga libre albedriuni engachi intsïnhaaka”. Enbesi dejtsïni no jurajkuni Tata Diosï eskachi úraaka libre albedriuni, íntskuxatijtsïni tiempu parachi erakukuarhini ambe úni.
Tata Diosï uáti ka uékasïni jarhuatani imeechani engaksï no sési úkuarhinchapka jiáni engaksï judiuechani uándikuapka. Tata Diosï aiatspesïndi eska tsítantauaka uánikua k’uiripuechani engaksï xáni uarhikia, asta judiuechani engaksï uándikuaka. Ístu, uáti eskaksï imeecha engaksï no uarhipka, nóteru miáuakia ima ambe engaksï no sési nitamakuarhipka (Isaías 65:17; Ukuecha 24:15). Jimbokajtsïni xáni xénchasïnga Tata Diosï, uaakachi seguru jarhani eska ima uaaka ambe engajtsïni xáni aiachikia (Juanu 3:16).
Uánikua kʼuiripuecha engaksï komu nitamakuarhipka, jiáni engaksï uánikua judiuechani uándikuapka ústiksï seguirini mintsikani Tata Diosïni ka jatsini ambe jimbo seguirini irekani. ¿Ambe jarhuataaspi? Kurhanguni andisï Tata Diosï jurajkuni jaki eska no sési jásï ambe úkuarhiaka ka míteni ambe uaa para sési peentani ini ambe.