BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • Moisesi erakusïndi Jeobani marhuakuni
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Míriami exesïndi eska faraoniri uájpa exentasïnga charhaku Moisesini

      JORHENGUARHIKUA 17

      Moisesi erakusïndi Jeobani marhuakuni

      Jakobueri familia niáraspti ísï mítikateni komueska israelitecha engaksï Ejiptu japka. Engaksï Jakobu ka Jose uarhipkia, jimbanhi faraoni ma niáraspti juramuni. I juramuti chésïrendi jimbokaksï israelitecha sánderu uinhapiti úkuarhixapka eska ejipsiuecha. Jimbosï jántspiri uaapti. Afuersa úraasïrendi tabiki ka uinhamu ánchitaani kampurhu. Nájkirukaksï ejipsiuecha afuersa ánchitaauenga israelitechani, íksï sánhani arhixapti uánini. Ka komu faraoni no tsitienga ini ambe, juramuspti eskaksï uándikuapiringa iámindu tataka sapirhatichani engaksï andajpenupiringa, peru nanakaechani nómbe. ¿Eranhaskasïniri na engaksï xáni chéni japka israelitecha?

      Uarhiiti israelita ma enga Jokébedi arhinhaenga, sési jásï ma charhakuni kánguarhispti. Para kuájchakuni, tsïkiateni jásïrhu ma jatsiraspti ka jimesï jískaspti enga uitsakua jatamipka ríu Nilurhu. Míriami, charhakueri ermana, jima no iauani pakaraspti para exeni ambe úkuarhipirini.

      Faraoniri uájpa, ríurhu niraspti jikuani ka exespti tsïkiatani. Exespti charhakuni ma enga uerani japka ka pʼamojkuspti. Míriami kurhamarhispti: “¿Uékasïniri eskani niuaka uarhiitini ma jirinhani parakini kuidaricheni charhakuni?”. Ima arhispti eska jo ka Míriami amambani niraspti pʼirani. Faraoniri uájpa arhispti Jokébedini: “Pá ini charhakuni, kuidaricherini ka meiamuakakini”.

      Moisesi sïpakuarhixati

      Enga charhaku kʼépkia, Jokébedi pákuntaspti faraoniri uájpani. Moisesi arhinhataraspti ka ísï kʼuiriperaspti enajki imeripi. Moisesi ísï kʼuiripespti eska prínsipe ma ka úpirindi jatsini iámindu ambe enga uékapiringa. Peru no méni mirikurhispti Jeobani. Moisesi mítispti eska ima, israelita máespka ka no ejipsiu ma, jimbosï erakupti Jeobani marhuakuni.

      Enga 40 jatiripkia, Moisesi uékaspti jarhuataani israelitechani. Ma jurhiatikua, exespti eska ejipsiu ma ataxapka jántspirini ma enga israelitepka. Indeni ambe exeparini, Moisesi xáni uinhamu ataspti ejipsiuni enga jamberi uándikupka ka kutsarirhu jískaspti kuerpuni. Enga faraoni mítipka ini ambe, uékaspti uándikuni Moisesini, peru ima sïpakuarhispti ka Madiani niraspti. Jini, Jeoba kuidarispti.

      “Moisesi [...] Diosïni mintsikaparini nóteru uékaspti eskaksï arhipiringa eska rei Faraoniri uájperi uájpespka, ka mejori uékaspti tekaantani Diosïri kʼuiripuechani jingoni” (Ebreu 11:24, 25).

      Kurhamarhikuecha: ¿Nénaksï kánhasïreni israelitecha Ejiptu? ¿Andisï Moisesi sïpakuarhipi Ejiptu uératini?

      Génesis 49:33; Éxodo 1:1-14, 22; 2:1-15; Ukuecha 7:17-29; Ebreu 11:23-27.

  • Anhatapu ma enga tixarajka
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Moisesi anhatapurhu ma jarhasti enga tixarani jaka

      JORHENGUARHIKUA 18

      Anhatapu ma enga tixarajka

      Moisesi 40 uéxurhini irekaspti Madiani. Tembuchaspti ka kaaspti sapiichani. Ma jurhiani, karichichani kuidariuaxapti Sinairi juátarhu ka exespti ambe ma enga ísku pakatapka. Anhatapu ma tixaraxapti, ¡peru no kurhisïrendi! Enga Moisesi nípka exeni ambe úkuarhixapi, kurhaaspti bosi ma anhatapurhu uératini enga arhienga: “¡Moisesi! Ásteru andarheria anhatapuni. Pʼiua kuarhachichani, jimbokari pímbinhasï echerirhu jarhaska”. Jeobaespti enga ánjilini ma úrani japka para Moisesini uandajpani.

      Moisesi chéspti, jimbosï ónharhipti. Ima bosi arhispti: “Exeska eskaksï israelitecha no sési nitamakuarhixaka. Petaatantauaka Ejiptu uératini ka ambakiti echerirhu ma páuaka. Ka uékasïnga eskari t’u petaatantaaka juchiti iretani Ejiptu”. ¿Exesïniri eska i ambe ísku pakatapka Moisesini?

      Moisesi kurhamarhispti: “¿Ambe arhiaua engaksï uékaska mítini nérini axaski?”. Tata Diosï mókukuntaspti: “Arhia eskakini Jeoba axaska, Abraaniri Tata Diosï, Isaakiri ka Jakobueri”. Moisesi arhispti: “¿Ka engarini ireta no kasu úchiakia?”. Jimajkani Jeoba milagru ma úspti para xarhatakuni eska jarhuatapiringa. Arhispti eska kʼuanikupiringa imeri bastonini, enga ísï úpka, ¡bastoni akuitsi ma úkuarhintaspti! Tátsekua, Moisesi chʼétirhisï jupikaspti akuitsini ka i ménderu bastoni ma úkuarhintaspti. Jimajkani Jeoba arhispti: “Jiáni engari uáka ini milagruni, xarhataakari eskakini jí axaska”.

      Peru Moisesi uandaspti: “Ji no úsïnga sési uandani kʼuiripuni japarini”. Jeoba eiakuspti: “Jíkini arhiaka amberi uandaa ka ístuni axaaka chíti ermanu Aaronini parakini jarhuatani”. Enga Moisesi mítipkia eska Jeoba jarhuatapiringa, níntaspti Ejiptu ka páspti témbani ka uájpechani.

      “Asï jáma je uandanhiani ambe o nénajtsïsï uandaa, jimajtsï jánhastanhaaka ambe enga kʼuanijka uandani” (Mateu 10:19, TDU).

      Kurhamarhikuecha: ¿Ambe exespi Moisesi enga karichichani kuidariauani japka? ¿Jeoba ambe arhispi Moisesini eska úpiringa?

      Éxodo 3:1–4:20; Ukuecha 7:30-36.

  • Orheta tanimu plaguecha
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Moisesi ka Aaroni nirasïndiksï faraonini exeni

      JORHENGUARHIKUA 19

      Orheta tanimu plaguecha

      Israelitechaksï jántspirispti ka ejipsiuechaksï uinhamu ánchitaasïrendi. Jeoba, Moisesini ka Aaronini axaspti paraksï arhini faraonini: “Jurajku juchiti iretani pararini kómarhini desierturhu”. Peru faraoni jukari kʼéramakuarhisïrendi ka arhiaspti: “Ambe uéjki uandani Jeoba, no jurajkuauaka israelitechani”. Tátsekua, faraoni sánderu uinhamu ánchitaaspti. Jimbosï Jeoba uékapti xarhatakuni néspi ima. ¿Ambe úspi? Diesi plaguechani axaspti Ejiptu. Jeoba arhispti Moisesini: “Faraonirini no kasu úchesïndi. Pauani tsípku, ríu Nilurhisï jámani jauati. Ní ka arhi eska iámu ríu iurhiri úkuarhintaaka, jimboka no jurajkuska eska juchiti ireta uéakuntaaka”. Moisesi kurhajchaspti Jeobani ka niraspti faraonini exeni. Faraoni exespti eska Aaroni inchamaspka bastonini ríu Nilurhu ka itsï iurhiri úkuarhintaspti. Ríu uénaspti no sési jájkundeni, nóksï úsïrendi itsïmani ka kuruchechaksï uarhimespti. Peru faraoni útasï no uékasïrendi eskaksï israelitecha nipiringa desierturhu.

      Siete jurhiatikua tátsekua, Jeoba ménderu axaspti Moisesini para arhini faraonini: “Engari no jurajkuska juchiti iretani, iápuru ísïksï jauati ranecha Ejiptu”. Ka jimboka faraoni no kasu úspka, Aaroni tarhataspti imeri bastonini ka uénasptiksï uánikua ranecha jámani iámu Ejiptu. Kʼumanchikuecharhisïksï jámasïrendi, kamecharhisï ka tʼirekuarhisï... ¡Iápurisïksï jámasïrendi! Faraoni arhispti Moisesini: “Kurhaku Jeobani eska anhaxustaaka ini plagani. Tátsekua, jurajkuauaka israelitechani”. Jimbosï Jeoba anhaxustapti plagani ka ejipsiuechaksï uánikua rana uarhirichani tánantaaspti. Ka uénaspti iápurisï no sési jájkundeni, peru faraoni ménderu no jurajkuaspti israelitechani.

      Tátsekua, Jeoba arhispti Moisesini: “Eska Aaroni uántskaaka imeri bastoni jingoni. Enga ísï uáka, tʼupuri, kupu sapirhati úkuarhintaati”. Ka ísï úkuarhispti, uánikua kupu sapirhatichaksï uénaspti jámani engaksï atajpenga. Máru ejipsiuechaksï arhispti faraonini: “¡I plaga Tata Diosïni jimboesti!”. Peru faraoni siempri no jurajkuaspti israelitechani.

      Orheta tanimu plaguecha, diesiri engaksï Ejiptu úkuarhipka: ríu Nilu iurhiri úkuarhintaspti, ranecha ka kupu sapirhaticha

      “Mítitaraakaksïni juchiti uinhapikua ka ambe engani újka úni ka jatsiakajtsï para mítini eska juchiti nombri jindeska Jeoba” (Jeremías 16:21).

      Kurhamarhikuecha: ¿Nákispiksï orheta tanimu plaguecha? ¿Andisï Jeoba axaapi ini plaguechani?

      Éxodo 5:1-18; 7:8–8:19; Nehemías 9:9, 10.

  • Máteru seisi plaguecha
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Uánikua chochuecha

      JORHENGUARHIKUA 20

      Máteru seisi plaguecha

      Moisesi ka Aaroni, nirasptiksï faraonini exeni paraksï arhini ambe enga Tata Diosï arhiapka: “Engari no jurajkuska juchiti iretani, tábanuechani axauaka paisirhu”. Tábanuechaksï kʼérati tíndichesti engaksï atajpijka. Uánikua i jarhajti tíndicha, inchakuasptiksï ejipsiuechani, rikuechani ka pobrichani. Iámu ireta jimboksï jarhaspti tábanuecha. Peru ireta Goséni jimbo, nani engaksï israelitecha irekapka no ma jarhaspti. I kuarta plaga ka máteruecha engaksï tátsekua japka, soluksï ejipsiuechani no sési úkuaspti, israelitechani nómbe. Faraoni arhispti Moisesini: “Kurhaku Jeobani eska kénditauaka tíndichani ka tátsekua chíti ireta uáti nirani”. Peru enga Jeoba kénditaapkia tíndichani, faraoni no úspti ambe enga uandapka. ¿Exesïniri eska ma jurhiani faraoni mójtakurhipiringa?

      Tátsekua, Jeoba uandaspti: “Enga faraoni no jurajkuska juchiti iretani, ejipsiuecheri animalichaksï pʼamenchaati ka uarhini”. Pauandikua, ísï úkuarhispti eska Jeoba na uandapka, peru israelitecheri animalichaksï no ma ambe úkuarhinchaspti. Nájkiruka i ambe úkuarhipka, faraoni no mójtakurhispti.

      Jeoba ménderu juramukuspti Moisesini eska nipiringa faraonini exeni ka eska kʼuaninchepiringa tʼupuri jápu. I tʼupuri jápu, tʼupuriini jásï úkuarhintaspti, uinintaspti iámu Ejiptu, ka úspti eskaksï ejipsiuecha ka animalicha pixirhekuarhepiringa ka eskaksï kánikua pʼamerapiringa. Peru ménderu faraoni arhiaspti israelitechani eska no jurajkuapiringa.

      Plaga 4 a 6 jamberi engaksï Ejiptu úkuarhipka: tábanuecha, animalichaksï pʼamenchasïndi, pixirhekuarhekua

      Jeoba ménderu axaspti Moisesini para arhini faraonini: “¿Útasïri no uékasïni jurajkuni juchiti iretani? Jimajkani pauani uáka eska xanuauaka”. Pauandikua, Jeoba úspti eska xanuapiringa, piritani ka chpiri uekorhini. I jindespti sánderu no sési jásï janikua enga Ejiptu úkuarhipka. Kʼamajkuaspti anhatapuechani ka kampuechani, peru ireta Goséni jimbo nómbe. Jimajkani faraoni uandaspti: “Kurhaku Jeobani eska anhaxustaaka ini ambe ka jurajkuakaksïni. Peru enga xanuata ka janikua anhaxurhipka, faraoni no úspti ambe enga uandapka.

      Jimajkani Moisesi uandaspti: “Iásï, chochuechaksï iámu plantechani auauati engaksï pakaraka janikuarhu”. Uánikua chochuechaksï arhaspti ambe enga pakarapka anhatapuecharhu ka kampuecharhu. Tátsekua, faraoni niáraspti arhini Moisesini: “Kurhaku Jeobani eska kénditauaka chochuechani”. Enga Jeoba ísï úpkia, faraoni ménderu no úspti ambe enga uandapka.

      Tátsekua, Jeoba arhispti Moisesini: “Tarhata jájkini auandarhu ísï”. Ka jirejiresï pápjandispti. Ejipsiuechaksï tanimu jurhiatikua no ma ambe úspti exeni. Jimajkusï japti lusi engaksï israelitecha irekapka.

      Plaga 7 a 9 jamberi engaksï Ejiptu úkuarhipka: xanuata, chochuecha, pápjandikua

      Faraoni arhispti Moisesini: “Tʼu ka chíti ireta uákajtsï nirani, peru chári animalichaksï ixú pakaraati”. Moisesi mókukuspti: “Jatsiskachi para paani animalichani para kéjtsïtakuani juchari Tata Diosïni”. Faraoni kánikua ikiaspti ka uinhachakuspti Moisesini: “¡Kéndikuchirini! Engakini ménderu exeska, uándikuakakini”.

      “Chájtsï ménderu exeaka eska no májkueniska jurhimbiti ma ka no sési úri ma, ima enga Tata Diosïni marhuakujka ka ima enga no marhuakujka” (Malaquías 3:18).

      Kurhamarhikuecha: ¿Nákiksï jindespi máteru seisi plaguecha enga Jeoba axaapka? ¿Andiksïsï no májkuenipi eska orheta tanimu plaguecha?

      Éxodo 8:20–10:29.

  • Plaga númeru diesi
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Israelita ma atamutasïndi iurhiri imeri puertarhu

      JORHENGUARHIKUA 21

      Plaga númeru diesi

      Moisesi aiakuspti faraonini eska nóteru nipiringuia exeni. Peru antesi de níntani arhispti: “Terojkani chúri, iámindu ejipsiuecheri orheta uájpa uarhiati, desde faraoniri uájpa asta jántspiricheri”.

      Jeoba arhiaspti israelitechani: “Preparari je tʼirekua espesiali ma. Uándiku je karichi o kabrani ma enga ma uéxurhini jatirika, ka atamuta je imeri iurhiri chári puertarhu. Uiripa je kʼuiripitani ka kurhinda jingoni a je enga no xarhipikua jukaka. Listu ja je parajtsï uéakuntani, xukuparhatini ka kuarhachichani jukarini. I chúrikuaksïni salbariuaka”. ¿Eranhaskasïniri na engaksï xáni tsípini japka israelitecha?

      Terojkani chúri, Jeobaeri ánjili nitamaspti iámu Ejiptu anapu kʼumanchikuecharhu. Puertecharhu enga no atamutakata japka iurhiri, orheta uájpa uarhispti. Peru kʼumanchikuecharhu enga atamutakata japka iurhiri, ánjili no ma ambe úkuasti uájpechani. Iámu Ejiptu anapu familiecha, riku ka pobriicha uarhirasptiksï uájpani ma. Peru no ma israelita uájpa uarhispti.

      Orheta uájpa faraoniri ístu uarhispti. Faraoni nóteru aguantarisptia ka arhispti Moisesi ka Aaronini: “¡Uéakunta je! ¡Ní je ka kómarhi je chári Tata Diosïni! ¡Pákuarhia je animalichani ka uéakunta je!”.

      Ima chúrikua, luna uinirixapti. Israelitechaksï familiecha ka tribuecha jimbo uéakuntaspti Ejiptu. Jarhasptiksï 600,000 achaticha ka ístu grupu ma uarhiiticheri ka sapiicheri. Uánikua engaksï no israelitepka, imecha jingonksï niraspti para Jeobani kʼéri ambe arhini. ¡Iásï kʼóruksï israelitecha libresptia!

      Paraksï miáni eska Jeobasï salbariuapka, jatsipirindiksï para mándani uéxurhini ima mísmu tʼirekua úntani enga espesialipka. Ka Paskuaksï arhiraspti.

      Israelitechaksï uéakuntaxati Ejiptu

      “Ini rasoni jimbokinisï tsípiti jurajkuka, parakini exerani juchiti uinhapikua ka paraka juchiti nombri mítinhaaka interu parhakpini” (Éxodo 9:16).

      Kurhamarhikuecha: ¿Náki jindespi plaga númeru diesi? ¿Ambeksï jatsispi para úni israelitecha paraksï kuájchakukuarhini últimu plagueri?

      Éxodo 11:1–12:42; 13:3-10.

  • Milagru ma mari Charhapitirhu
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Faraoni ka imeri ejersitu

      JORHENGUARHIKUA 22

      Milagru ma mari Charhapitirhu

      Jiáni enga faraoni kurhaapka eskaksï israelitecha uéakuntaspkia Ejiptu, arrepentirikuarhispti enga ísï jurajkuapka. Juramukuaspti imeri soldaduechani: “Listu jatsia je iámindu juchiti karretechani uarhiperakueri ka ju je andanguani. Nochi jatsispka para jurajkuani”. Jimajkani, faraoni ka imeri soldaduechaksï niraspti andanguani israelitechani.

      Jeoba orhekupaxapti imeri iretani nubi ma jimbo jurhiakua ka chpiri ma jimbo chúrikua. Mari Charhapitirhu paaspti ka arhiaspti eskaksï jima akamparipiringa.

      Tátsekua, israelitechaksï exespti eska faraoni ka imeri ejersitu jurhaxapka andanguani. Peru nóksï úspti sïpakuarhini, jimbokaksï entre mari ka Ejiptueri ejersitu pakaraspka. Uénasptiksï uinhachani ka arhini Moisesini: “¡Uarhiskachia! ¿Andisïjtsïni petanta Ejiptu?”. Peru Moisesi arhiaspti: “Asï ché je. Erokuarhi je ka exe je na engajtsïni salbariuaka Jeoba”. ¿No ísïski eska Moisesi mintsikasïrenga Jeobani?

      Tátsekua, Jeoba arhiaspti israelitechani eskaksï tarhatantapiringa iámindu ambe. Ima chúrikua, Jeoba manataspti nubeni ka terojkani péraspti entre ejipsiuecha ka israelitecha. Ejipsiuecheri ladu jimbo, pápjandispti, peru israelitecheri ladu jimbo, jarhaspti lusi.

      Tátsekua, Jeoba arhispti Moisesini eska mari Charhapitirhisï eraatarapiringa imeri jájkini. Jimajkani, Jeoba úspti eska erantskutapiringa tarhiani. Ka mari tsimapuru arhukurhispti jimbokaksï tsimani parediini járhaticha úkuarhispka itsï jingoni ka xanharu ma úkuarhispti enga kʼarhindepka paraksï miioni israelitecha jimesï parhikuni.

      Israelitechaksï xanharu ma jimbo parhikuxati enga kʼarhindeka, paredi ma jimbo itsïri ma ladu

      Faraoniri ejersitu úraspti imani xanharuni para nirani andanguani. Peru Jeoba úspti eskaksï ejipsiuecha no jánhaskapiringa ambe úni, jimbokaksï karretecha uéndurhaaxapka ruedechani. Ka soldaduechaksï uinhachaspti: “¡Ju je sïpakuarhini! Jeoba uarhipexati imeri ireta jimbo”.

      Jeoba arhispti Moisesini: “Marirhisï eraatara chíti jájkini”. Ka itsï ma repentku ójchakuraspti Ejiptueri ejersituni. Ka faraoni ka iámindu imeri soldaduechaksï uarhispti. No ma tsípiti pakaraspti.

      Máteru ladu marirhu, iáminduksï kʼéri ambe arhispti Tata Diosïni pirekuparini: “Pirekuaka Jeobani, jimboka úska eska kʼéri ambe arhinhaaka. Marirhu kʼuanimasti kabaiuni ka imani enga jatapani japka”. Enga ireta pireni japka, uarhiitichaksï uarhaxapti ka kústaani panderetechani. Iáminduksï kánikua tsípixapti jimbokaksï iásï kʼóru librespkia.

      “Ísï jimbo jucha úsïnga no sáni dudariparini uandani: ‘Diosï jindesti juchiti jarhuajpiri, ísï jimbo ji no sáni chéaka ambe engajtsïni kʼuiripuecha uékaaka úcheni’” (Ebreu 13:6).

      Kurhamarhikuecha: ¿Andiksïsï israelitecha chéni japi engaksï niárapkia mari Charhapitirhu? ¿Ambe úspi Jeoba para salbariuani israelitechani?

      Éxodo 13:21–15:21; Nehemías 9:9-11; Salmo 106:9-12; 136:11-15; Ebreu 11:29.

  • Aiatsperakua maksï úkusïndi Jeobani
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Israelitechaksï juáta Sinai jimbo jandukutini jarhasti

      JORHENGUARHIKUA 23

      Aiatsperakua maksï úkusïndi Jeobani

      Tsimani kutsï tátsekisï engaksï israelitecha uéakuntapkia Ejiptu, niárasptiksï Sinairi juátarhu ka jimaksï akamparispti. Jeoba, kurhakuspti Moisesini eska karhamapiringa juátarhu ka arhispti: “Jí salbariuaska israelitechani. Engajtsïni kurhajchaska ka kumpliriuanksï juchiti leichani, juchiti ireta espesialiuati”. Enga Moisesi kétsintapka juátarhu, eianguaspti israelitechani ambe enga uandapka Jeoba. ¿Ambeksï mókuntaspi? Uandasptiksï: “Uákachi iámu ambe engajtsïni Jeoba arhiaka”.

      Tátsekua, Moisesi ménderu karhamaspti juátarhu. Ka Jeoba arhispti: “Tanimu jurhiatikua jimbo, uandaxeaka ireta jingoni. Eiangua eskaksï no karhamaaka juáta Sinai jimbo”. Moisesi kétsimantaspti ka arhiaspti israelitechani eskaksï listu japiringa para kurhajchani Jeobani.

      Israelitechaksï exexati nube turhipiti ma ka na enga pirintani jaka juáta Sinai jimbo

      Tanimu jurhiatikua jimbo, ireta exespti eska piritaxapka ka eska nubi turhipiti ma jarhaspka juátarhu. Ístuksï kurhaaspti sïuangua ma ka na enga uinhamu charanchenga. Tátsekua, Jeoba chpiri jimbo kétsispti juátarhu. Israelitechaksï kánikua chéxapti. Iámu juátarhu uinispti sïraata ka uinhamu jenchexapti. Ka sánhani arhixapti uinhamu kurhaakuarhini sïuangua. Jimajkani Jeoba uandaspti: “Ji jindeska Jeoba. Nójtsï jatsiska para máteru diosïchani kómarhiani”.

      Moisesi ménderu karhamaspti juátarhu ka Jeoba íntsaspti leichani para ireta. Imani leicharhu arhiaspti nénaksï kómarhipirini ka nénaksï jatsispi para jámani. Moisesi karaaspti ka tátsekua arhikuntaspti iretani. Imaksï aiakuspti: “Uákachi iámindu ambe engajtsïni Jeoba kurhachijka”. Jo, aiatsperakua maksï úkuspti Jeobani, peru ¿kumpliripirinksï?

      “Uékaakari chíti Tata Diosïni méntku iámindu chíti mintsita jingoni, ka iámindu alma jingoni, ka iámindu chíti eratsikua jingoni” (Mateu 22:37).

      Kurhamarhikuecha: ¿Ambe úkuarhispi Sinairi juátarhu? ¿Ambeksï aiatspespi israelitecha?

      Éxodo 19:1–20:21; 24:1-8; Deuteronomio 7:6-9; Nehemías 9:13, 14.

  • Nóksï kumplirispti ambe engaksï eiatspipka
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Israelitechaksï pirekuxati ka uarhakuni beserruni orueri

      JORHENGUARHIKUA 24

      Nóksï kumplirispti ambe engaksï eiatspipka

      Jeoba arhispti Moisesini: “Karhama ixú juátarhu engani ji jaka. Tsakapu kórhaticharhu karaauaka juchiti leichani ka íntsauakakini”. Moisesi karhamaspti ka 40 jurhiatikua ka 40 chúrikua pakaraspti juátarhu. Enga jini japka, Jeoba tsakapu kórhaticharhu máru karaaspti Diesi Mandamientuechani ka Moisesini íntsaaspti.

      Moisesi kʼuanikuasïndi tsakapuechani

      No ióni jimbo, israelitechaksï uénaspti eratsini eska Moisesi jandiajku jurajkuaspkia. Jimboksïsï arhipti Aaronini: “¡Jucha uékasïnga nemani engajtsïni orhechipaaka. Úchejtsïni diosïni ma!”. Aaroni arhiaspti: “Juáchejtsïni je chári oruni”. Jimajkani, Aaroni uénaspti echerantani oruni para beserrueni jásï ma úni. Ka kʼuiripu uandaspti: “¡I beserru jindesti juchari diosï engajtsïni Ejiptu uératini petantaka!”. Kʼuínchikuaksï ma úspti ka uénasptiksï kómarhini beserru oruerini. ¿No sési jarhaspi inde ambe? Jo, jimboka ireta aiakuspka Jeobani eska imantku kómarhipiringa. Peruksï no kumplirixapti ambe engaksï uandapka.

      Jeoba exespti ambe enga úkuarhini japka ka arhispti Moisesini: “Ní kétsintani, jimbokajtsïni no kurhajchaxaka. Diosï no jurhimbitinksï ma kómarhixati”. Ka Moisesi kétsintaspti tsimani tsakapu kórhaticha jingoni.

      Enga Moisesi andarhentani japkia iretani, kurhaaspti kʼuiripuni pireni jarhani. Ka tátsekua, exeaspti israelitechani uarhani jarhanksï ka beserrunksï kómarhini jarhani. Moisesi xáni ikiaspti enga kʼuanikuapka tsimani tsakapu kórhatichani ka íksï kʼepekurhispti. Ka jirejiresï xerentaspti beserruni ka arhispti Aaronini: “¿Nénaksïni konbenseriski parari ini xáni no sési jásï ambe úni?”. Aaroni mókuntaspti: “Asï ikia, tʼuri sési mítiska ini iretani, diosïnksï ma uékasïrendi jimbosïni chpirirhu kʼuanijpapka oruni ka i beserru uérasti”. Aaroni no jatsispti para ini ambe úni. Moisesi ménderu karharaspti juátarhu ka kurhakuspti Jeobani eska puákuntapiringa iretani.

      Jeoba puákuantaspti imani israelitechani engaksï uékaenga kurhajchani. ¿No ísïski eska kánikua jukaparhakuespka eskaksï israelitecha ístu kasu úkupiringa Moisesini?

      “Engari aiakuaka ambe ma Tata Diosïni, asï iónda kumplirini, jimboka ima no jaiapanhiantaasïnga tontuechani. Ambe engari aiatspiaka, kumpliri” (Eclesiastés 5:4).

      Kurhamarhikuecha: ¿Ambeksï úspi israelitecha enga Moisesi juátarhu japka? ¿Ambe úspi Moisesi enga kétsintapka juátarhu?

      Éxodo 24:12-18; 32:1-30.

  • Tabernakulu ma para Jeobani kʼéri arhini
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Tabernakulu ka patiu

      JORHENGUARHIKUA 25

      Tabernakulu ma para Jeobani kʼéri arhini

      Enga Moisesi Sinairi juátarhu japka, Jeoba arhispti eska tabernakulu ma úpiringa. Tabernakulu kʼumanchikua espesiali máepirindi nani engaksï israelitecha úpiringa Tata Diosïni kʼéri ambe arhini. Ka ístuksï úpirindi páni nani engaksï nipiringa.

      Jeoba uandaspti: “Kurhaku iretani eska íntspiaka na enga xáni uáka para únhani tabernakulu”. Israelitechaksï íntspespti oru, plata, kobri, sési járhati tsakapu ka joiechani. Ístuksï íntspespti linu, lana, animalicheri sïkuiri ka uánikua máteru ambe. Xáni uánikua ambeksï páspti enga Moisesi jatsipka para arhiani: “Ásteru ambe ma juáia je, jukari kánistia”.

      Israelitechaksï regalu ambe juásïndi paraksï jarhuajpeni tabernakuluni úni

      Uánikua achaticha ka uarhiiticha engaksï jorhenapka úni ambe ma, jarhuajpisptiksï úni tabernakuluni. Jeoba jánhastaaspti néna úni ambe ma para ánchikuarhita sési uérakuani. Máruksï piruakua pʼarhakusïrendi ka sïrikuni. Máteruksï oru jingoni ánchikuarhisïrendi, tsakapu akomodarini o chkari ambarheni.

      Israelitechaksï ísï úspti tabernakuluni eska Jeoba na arhiapka. Sési jásï maksï kortina úspti para tsimani kuartuecha jimbo arhunhani tabernakuluni enga jindepka: Santu ka Santisimu. Santisimurhu, arka pakatperakueri jarhaspti enga oru ka chkari akasia jimbo úkata japka. Santurhu, kandelabru ma orueri jarhaspti, mesa ma ka altari ma para insiensu kurhirani. Patiurhu, pila ma jarhaspti kobreri ka kʼéri ma altari. Engaksï israelitecha exenga arka pakatperakuerini, miántasïrendiksï eskaksï aiakuspka kurhajchani Jeobani. ¿Mítiskiri ambeski pakatperakua ma? Aiatsperakua espesiali máesti.

      Jeoba, Aaronini ka imeri uájpechani erakuaspti paraksï saserdotiini ka paraksï tabernakulurhu ánchikuarhini. Jatsisptiksï para kuidarini ka jima uératini úkuani kéjtsïtakuechani Jeobani. Solu kʼéri saserdoti Aaroni, jatsispti sésikua para inchani Santisimurhu. Mándani uéxurhini inchasïrendi para kéjtsïtakua ma úni imeri pekaduecha jimbo, imeri familieri ka iámindu israelitecheri pekaduecha jimbo.

      Israelitechaksï ma uéxurhini tátsekua kʼamaraspti tabernakuluni engaksï uéakuntapkia Ejiptu. Iásï kʼóruksï jatsisptia lugari ma para Jeobani kʼéri ambe arhini.

      Jeoba xarhataspti eska jeiapanhintaspka tabernakuluni ka nubi ma péraspti jima karhakua. Enga nubi no manakuarhienga tabernakulurhu, israelitechaksï jima pakarasïrendi. Peru enga nubi manakuarhienga, mítesïrendiksï eskaksï jatsispka para mótsini. Xerentasïrendiksï tabernakuluni ka nubenksï chúxapasïrendi.

      “Kurhaaspkani [...] auandarhu uératini enga arhienga: ‘Exe, Diosïri tiósta ixú jarhastia kʼuiripuechani jingoni, ka ima irekaati imechani jingoni, ka ima jindeuatiksï imeri kʼuiripuecha. Ka mísmu Tata Diosï irekaati imechani jingoni’” (Jaŋaskuecha 21:3).

      Kurhamarhikuecha: ¿Ambe arhispi Jeoba Moisesini eska úpiringa? ¿Náki ánchikuarhita íntskuspi Jeoba Aaronini ka imeri uájpechani?

      Éxodo 25:1-9; 31:1-11; 40:33-38; Ebreu 9:1-7.

  • Dose espiecha
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Israeli anapu achatichaksï espiarixati Kanaanini

      JORHENGUARHIKUA 26

      Dose espiecha

      Israelitechaksï kéndikuspti Sinairi juátarhu ka desiertu Paráni jimbo ísïksï biajarispti asta Kadési jamberi. Jima, Jeoba arhispti Moisesini: “Axaa 12 achatichani, máechakua mándani tribueri, paraksï nirani espiarini Kanaani, echerini engani israelitechani íntskuauaka”. Jimbosï Moisesi erakuapti 12 achatichani ka arhiaspti: “Ní je Kanaani ka exe je sini echeri ambakiski para ikarani. Ka ístu exe je abersieka kʼuiripu uinhapika o nómbe ka sinksï sïkuiriri kʼumanchikuecharhu irekaski o kʼéri iretecha jimbo”. Ima 12 espiechaksï niraspti Kanaani ka tsimani espiechaksï jindespti Josue ka Kalebi.

      Israelitechaksï kejarikuarhisïndi ka nóteruksï uinhapiti pʼikuarherasïndia

      Espiechaksï 40 jurhiatikua jimbo kʼuanhatsintaspti. Ka juásptiksï jigusï, granada ka ubasïchani ka uandasptiksï: “Kanaani ambakiti echeri máesti, peru kʼuiripu kánikua uinhapisti ka iretechaksï kʼérati barda jukaasti”. Ka Kalebi uandaspti: “¡Uákachi andaani! Ju je”. ¿Andisï ísï uandapi Kalebi? Jimbokaksï Kalebi ka Josue mintsikasïrenga Jeobani. Peru máteru 10 espiechaksï uandaspti: “Nochi niuaka. Jima anapu kʼuiripuechaksï kánikua kʼérasti, ísïstiksï komueska jiganticha. Imechani japarini juchachi ísïska komueska chochuecha”.

      Israelitechaksï chéspti, uénasptiksï kejarikuarhini ka arhijperanksï: “Ju je erakuni máteru nemani parajtsïni orhechipani ka kʼuanhatsintakachi Ejiptu. ¿Andichisï jatsipirini para Kanaani nirani? ¿Parajtsïni uándikuni?”. Josue ka Kalebi uandasptiksï: “Sánderu sésisti Jeobani kurhajchani. Imajtsïni kuájchakuati. Asï ché je”. Peru israelitechaksï no kasu úkuaspti, sánderu sési, uékasïrendiksï uándikuni Josueni ka Kalebini.

      ¿Ka ambe úspi Jeoba? Arhispti Moisesini: “Uánikua ambe úskia israelitecha jimbo..., peru imajtsïni útasï no kurhajchasïndi. Ísï jimbo, 40 uéxurhini jurajkuauaka ini desierturhu astakaksï uarhiaka. Uájpechajkuksïsï irekaati imani echerirhu engani aiakuaka ka Josue ka Kalebi”.

      “¿Andisïjtsï chérakuarhijki cha engajtsïni xáni sánititu mintsikajka?” (Mateu 8:26).

      Kurhamarhikuecha: ¿Ambe úkuarhispi engaksï 12 espiecha niántapka Kanaani uératini? ¿Nénaksï xarhataspi Josue ka Kalebi eskaksï mintsikasïrenga Jeobani?

      Números 13:1–14:38; Deuteronomio 1:22-33; Salmo 78:22; Ebreu 3:17-19.

  • Nóteruksï kurhajchasïndia Jeobani
    Ambe engani jorhenguarhijka Bibliaeri
    • Kore ka imeri chúxapatichaksï Moisesi ka Aaroniri orhepatini jarhasti

      JORHENGUARHIKUA 27

      Nóteruksï kurhajchasïndia Jeobani

      Enga tiempu nitamapkia ka israelitechaksï útasï desierturhu jarhani, Kore, Datáni, Abirami ka máteru 250 achaticha, nóteruksï kurhajchasptia Moisesini. Arhisptiksï: “¡Kuatajkuskajtsïnia! ¿Andirisï t’u jatsi para jindeni juchari orhejtsïkuti? ¿Ka andisï Aaroni jatsi para jindeni kʼéri saserdoti? Jeoba no tʼunguini ka Aaroni jingontkusï jati, sino ístu iámindu juchantsïni jingoni”. Peru Jeoba no tsitispti eskaksï indeni ambe uandapiringa. Ísï pʼikuarheraspti enajkiksï imani nóteru uékenia kurhajchani.

      Moisesi arhispti Koreni ka imeri chúxapatichani: “Pauani, ju je tabernakulurhu ka insiensu jatarini juá je chári insiensu jatakuechani. Jeobajtsïni exeraati néni erakuski ima”.

      Pauandikua, Kore ka 250 achatichaksï niraspti Moisesi jingoni tánguarhini tabernakulurhu. Jimaksï uénaspti kurhirani insiensu enajkiksï saserdotichepi. Jimajkani Jeoba arhispti Moisesini ka Aaronini: “Kéndikuku je Koreni ka imeri chúxapatichani”.

      Kore niraspti tabernakulurhu enga Moisesi japka, peru Datáni, Abirami ka imecheri familiechaksï no uékaspti nirani. Jeoba arhiaspti israelitechani: “Kéndiku je Koreri, Datániri ka Abiramiri kʼumanchikua sïkuiririrhu”. Israelitechaksï jirejiresï kéndikuspti. Datáni, Abirami ka imecheri familiechaksï anhandetini pakaraspti imecheri kʼumanchikuarhu uérakua. Ka echeri arhapakurhispti ka ima engaksï no kurhandirapka jimaksï uekanhespti. Ka tabernakulurhu, chpiri ma uekorhispti auandarhu uératini ka kʼamajkuspti Koreni ka 250 achatichani.

      Echeri arhapakurhisïndi ka Datani, Abirami ka imecheri familiechaksï jima uekanhisïndi

      Tátsekua, Jeoba arhispti Moisesini: “Eska mándani tribueri orhejtsïkuti, juaaka imeri bastonini. Kara orhejtsïkutiri nombrini imeri bastonirhu. Peru Lebiri tribueri bastonirhu, Aaroniri nombri jatsiku. Ka iámindu bastonichani tabernakulurhu incharaa. Ka bastoni ima achatiri engani erakuaka, tsïpaati”.

      Pauandikua, Moisesi petaaspti iámindu bastonichani ka exeraaspti orhejtsïkutichani. Ka Aaroniri bastoni tsïtsïki jukaaspti ka almendra ninirichani. Ísï úparini, Jeoba xarhataspti eska Aaronini erakuspka para kʼéri saserdotiini.

      “Janhanharhia je chári arhistatspitichani [o orhejtsïkutichani] ka ú je eska imaksïni na arhiaka” (Ebreu 13:17).

      Kurhamarhikuecha: ¿Andiksïsï Kore ka máteru achaticha nóteru kurhajchapia Moisesini? ¿Nénachi mítiski eska Jeoba, Aaronini erakuspka para kʼéri saserdotiini?

      Números 16:1–17:13; 26:9-11; Salmo 106:16-18.

Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
Míkantani juchiiti kuentani
Inchani kuentarhu
  • Purépecha
  • Axakuni nemani
  • Ambe engani sánderu tsitijka
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
  • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
  • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
  • JW.ORG
  • Inchani kuentarhu
Axakuni nemani