¿Bin yuʼun te ya xmeʼel mamalubotik sok te ya xlajotike?
MA JAʼUK la skʼan yoʼtan Dios te ya xlaj te ants winiketike, melel te kʼalal la spas te sbabial jmeʼ jtatik, te Adán sok te Evae, kʼax lek la spasbey te sbakʼetal sok toj te snopojibal yuʼunik, jich yuʼun kuxulikto te jichuke. ¿Bin yuʼun te jich ya kaltike? Jaʼ yuʼun te bin la yichʼ albeyel te Adán ta swenta jpejt-teʼ te ay ta tsʼunbil kʼinal Edén.
Jich albot yuʼun te Jehová: «Te bin ora yac aloʼbe te site, ya me xchamat» (Génesis 2:17). Te yuʼunuk naʼbil-a te ya xmamalub sok te ya xlaj te Adane, ma puersauk te la yichʼ akʼbeyel te mantalil-abi. Te Adán snaʼoj-a te maba ya xlaj teme ya schʼuun te mantale.
MA JAʼUK LA SKʼAN YOʼTAN DIOS TE YA XLAJOTIKE
Te Adán sok te Eva ma puersauk te jaʼ ya sloʼbeyik te sit teʼ albilik te ma xjuʼ ya sloʼike, melel ta tsʼunbil kʼinal Edén ay bayal ta pejt-teʼetik te ya xjuʼ ta loʼbeyel te site (Génesis 2:9). Te manchuk la sloʼbeyik sit te teʼe la yakʼik ta ilel te jaʼ ya schʼuunbeyik smantal te Dios sok la yakʼik ta ilel te jaʼ ay sderecho yuʼun ya x-albotik te bin ya skʼan ya spasik te jichuke, melel jaʼ Jpaswanej yuʼunik.
¿BIN YUʼUN LAJ TE ADÁN SOK TE EVAE?
Swenta ya xkʼot ta koʼtantik te bin yuʼun laj te Adán sok te Evae, akʼa kilbeytik skʼoplal te bin kʼot ta pasel ta tsʼunbil kʼinal Edén te ya yakʼ kiltik te bin-utʼil och te wokolile. Te Satanás la stuuntes jkojt chan yuʼun la spas jun mukʼul lot. Te Biblia jich ya yal: «Te chan ha bayel xan spʼijil yuʼun loʼloywanej a te bin utʼil spisil yantic chambahlametic ta qʼuinal te pasticlambil yuʼun Dios. Hich la yalbe te antse: ¿Hich bal la yalbat te Diose: Ma me xaloʼbe sit spisil te teʼetic ayic ta tsʼumbil qʼuinal [...] ?» (Génesis 3:1).
Jich la sjakʼ te Evae: «Ya laj xhuʼ ya jloʼbecotic sit biluc teʼil ay ta tsʼumbil qʼuinal, ha nax te sit te teʼ ay ta yohlil te tsʼumbil qʼuinal la yalbotcotic te Diose: Ma me xaloʼbeyic sit stuquel, ma me xapicbeyic sit, scuenta yuʼun ma ba ya xchamex». Jich la yal te chane: «Ma ba ya xchamex yuʼun. Snaʼoj Dios te bin ora yac aloʼbeyic te sit ya me xjahm asitic, pajal soc Dios ya xcʼohex, ha te yac anaʼic te bin lec soc te bin ma lecuque» (Génesis 3:2-5). Te Satanás la yal te yalaj spas lot te Jehová sok te aylaj bin ma x-akʼbotik spas te Adán sok te Evae.
Yal ta pejtsʼ te Evae, melel la yil te leknax sok te bujtsʼanax ta loʼel te sit te teʼe. Jaʼ yuʼun la stul sloʼ. Te Biblia ya yal te bin kʼot ta pasel ta patile: «La yaʼbe te smamalal te ha nix hich la sloʼ» (Génesis 3:6).
Te Dios jich la yalbey te Adane: «Te bin ora yac aloʼbe te site, ya me xchamat» (GÉNESIS 2:17).
¡Kʼaxtoniwan la smel yoʼtan yuʼun te Dios te bitʼil kʼaxuntaybot smantal yuʼun te snichʼnab te kʼax kʼux ta yoʼtane! ¿Bin la spasix-a? Jich la yalbey te Adane: «Ta scuenta achicʼ yac ata aweʼel, ha to cʼalal ya xcʼatpʼujat ta lum, como tey chicnajemat talel a; ta tsʼubil lum pasbilat, ta tsʼubil lum ya suhtat» (Génesis 3:17-19). Jaʼ jich kʼot ta pasel, melel «lajuneb sjucwinic yoxbajcʼ (930) jaʼwil cuxin te Adán, laj bael» (Génesis 5:5, XCD). Te kʼalal laj te Adán maba mo bael ta chʼulchan ni maʼyuk banti bajt, melel te kʼalal mato pasbil yuʼun-a te Diose, maʼyuk banti kuxul-a, jich yuʼun te kʼalal laj baele sut ta tsʼubil lum te jaʼnix pasbil-ae. ¡Mel-oʼtantik sba te jich kʼot ta pasele!
¿BIN YUʼUN TE MABA TOJOTIKE?
Ta skaj te la skʼaxuntay mantal te Adán sok te Evae, maba tojikix-a sok ma xjuʼ ya xkuxinikix ta sbajtelkʼinal, jich yuʼun kaj ta jelonel te sbakʼetalike. Pero, ma jaʼuknax ta stukelik la sta swokolik ta skaj te ma la schʼuunik te mantale, jaʼnix jich la skʼasesbeyik-euk te stsʼumbalike. Te Romanos 5:12 jich ya yal: «Ha yuʼun hich te bin utʼil och mulil ta bahlumilal ta scuenta jtuhl winic soc te och lajel ta scuenta mulil, hich cʼoht lajel ta stojol spisil ants-winiquetic ta scaj te spisilic stahoj smulic».
Te Biblia ya yal ta swenta te mulil sok te lajel te jich kʼoem bitʼil «pacʼ te smucoj spisil te pueblohetic, te pacʼ te spotsoj spisil te nacionetique» (Isaías 25:7). Te pakʼ-abi jich kʼoem te ya smuk spisil te ants winiketik te ma xyakʼ xkʼax ikʼ yaʼiyike sok te maʼyuk machʼa ya xkol jilel yuʼune. Melelnix-a, «ta scuenta Adán te ya xcham spisilic» (1 Corintios 15:22). Te jojkʼoyel te ay ta ora ini jaʼ pajal sok te bitʼil la sjojkʼoybey sba te jpuk-kʼop Pabloe: «¿Machʼa ya sloqʼueson ta libre yuʼun te baqʼuet scuenta lajel?» (Romanos 7:24). ¿Aybal machʼa ya xjuʼ ya yakʼotik ta libre yuʼun te lajele?