¿Mi oy jchʼuleltik ti mu snaʼ xchame?
Li kʼusi chal Vivliae
Yip kuxlejal o chʼulelal. Jaʼ jpʼel kʼop ta ebreo ruaj o ta griego pneuma. Li ta ebreo xchiʼuk ta griego kʼope oy jaytos kʼusi skʼan xal. Jaʼ skotol li kʼusi mu xvinaj ta kʼelele xchiʼuk jaʼ li kʼusi chakʼbe yip kʼusitike. Li ta griego xchiʼuk ta ebreo kʼope jaʼ chalbe skʼoplal 1) li ikʼe, 2) li kʼusi chakʼbe xkuxlejal skotol li kʼusitik kuxajtik ta balumile, (yip kuxlejal o chʼulelal), 3) li kʼusi chtijbat yoʼonton jun krixchano ta yalel jtosuk kʼusi o ta spasel jtosuk kʼusie, 4) li kʼusitik chichʼ alel ti te likem talel ta stojolal li kʼusi mu xvinaje, 5) li kuxlejaletik ti mu xvinaj ta kʼelele xchiʼuk 6) li yip Dios o xchʼul espiritue (Eks. 35:21; Sal. 104:29; Mat. 12:43; Luk. 11:13).
Li Adane laj yichʼ vuchʼtabel sniʼ, va’un lik kuxiuk
Kʼalaluk la smeltsan Adan li Jeova Diose, li Vivliae chal ti «la xvuchʼtabe ta sniʼ, vaʼun jech lik kuxiuk» (Jenesis 2:7). Jech kʼuchaʼal chkiltik li ta versikulo liʼe, li yip kuxlejale jaʼ li kʼusi chakʼbe xkuxlejal skotol li kʼusi kuxajtik ta balumile.
¿Mi oy to kʼusi kuxul chkom kuʼuntik kʼalaluk chijchame?
Xi chal ta Salmo 104:29: «Chchamik xchiʼuk tsutik batel ta pukuk mi la alokʼesbe li yip xkuxlejalike [ruaj]». Jech xtok, li ta Santiago 2:26, xi chale: «Chamem jbekʼtaltik kʼalal chʼabal xa yipe [pneuma]». Li ta versikuloetik liʼe, kʼalal «yip kuxlejal» o «chʼulelal» xie, jaʼ skʼoplal li kʼusi chakʼ kuxikutike. Jaʼ yuʼun, li jpʼel kʼop ta ebreo ti ruaj xie, laj yichʼ jelubtasel kʼuchaʼal yip kuxlejal. Kʼalal kʼot ta pasel li nojelal ta voʼ ta skʼakʼalil Noee, xi laj yal li Diose: «Ta jtak talel nojelal ta voʼ ta sba balumil sventa jlajes skotol li kʼusitik kuxajtik ta yolon vinajel ti yichʼojik li yip kuxlejale [ruaj]» (Jenesis 6:17; 7:15, 22). Jech oxal, kʼalal ruaj xie, jaʼ li yip kuxlejal ti mu xkiltike, pe jaʼ kuxulutik yuʼun.
Skʼelobil
Li jpʼej radioe jtunel yuʼun lus sventa x-abtej-o. Li jbekʼtaltik eke jtunel yuʼun li yip kuxlejal sventa xijkuxi-oe. Jnopbetik skʼoplal jpʼej radio ti ta pila ch-abteje. Ta skoj ti oy skʼakʼal li pilae, xuʼ x-abtej kʼalaluk ta jtsantike. Pe kʼalal chʼabal spilail o chʼabal tsakal ta luse mu stsak, xkoʼolaj ti chameme. Jaʼ jech li jbekʼtaltik eke, mi chʼabal yuʼun li yip kuxlejale mu xuʼ xijkuxi (Santiago 2:26). Jech kʼuchaʼal li lus ti mu snaʼ snopel xchiʼuk ti mu kʼusi xaʼie, jaʼ jech ek li yip kuxlejale, yuʼun mu kʼusi xaʼi.
Ta Eklesiastes 12:7, xi chalbe skʼoplal li buchʼutik chchamike: «Vaʼun, li jun vinik ti lik tal ta pukuke tsut batel ta pukuk xchiʼuk li yip xkuxlejale tsut batel ta stojolal melel Dios ti jaʼ onoʼox yakʼoje». Kʼalal oy buchʼu chchame chlokʼ li yip xkuxlejale xchiʼuk tspas ta pukuk li sbekʼtale. Vaʼun, li yip xkuxlejale tsut batel ta stojolal melel Dios ti jaʼ onoʼox yakʼoje (Job 34:14, 15; Salmo 36:9). Pe ¿mi jaʼ skʼan xal ti chbat ta vinajel li yip kuxlejale? Moʼoj. Li kʼusi skʼan xale, jaʼ ti jaʼ noʼox xuʼ ch-akʼbat xkuxlejal yan velta yuʼun li Diose. Jaʼ noʼox stuk Dios xuʼ snop mi tstunes sjuʼel sventa chakʼbutik yan velta li yip kuxlejale.
¿Bu lik talel ti xchʼunojik ti oy kʼusi kuxul chkom kʼalaluk chijchame?
Muʼyuk chal ta Vivlia ti oy kʼusi kuxul chkom kʼalaluk chijchame. Pe li voʼneal jgriegoetike jaʼ toʼox jech xchʼunojik xchiʼuk jech-o chʼunbil talel li avie. Li Diose muʼyuk lek chil ti chichʼ kapel li chanubtaseletik yuʼun xchiʼuk li chanubtasel yuʼun li pʼijil krixchanoetike. Xi tspʼijubtasutik ta Kolosenses 2:8: «Kʼelo me abaik lek ti mu me buchʼu xchukoxuk batel ta skoj li spʼijil krixchanoetike xchiʼuk ta skoj li loʼlael ti mu kʼusi xtun-o ti jaʼ li kʼusitik nopem xaʼi tspasik krixchanoetik[e]».