Ti bu laj yichʼ lokʼesel li stakʼobiltak li ta Jkuxlejaltik xchiʼuk Kabteltik sventa Dios, programa xchiʼuk bu chijtsʼibaj
1-7 yuʼun enero
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | MATEO 1-3
«Nopajem xa tal li Ajvalilal ta vinajele»
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 3:1, 2
Yakal chchol mantal: Li jpʼel kʼop ta griegoe jaʼ skʼan xal «yalel mantal ta stojolal krixchanoetik». Jaʼ chalbe skʼoplal ti kʼu yelan ta xchol mantale, ti jamal chale xchiʼuk jaʼ te chkʼopoj ti bu oy epal krixchanoetike maʼuk li bu stsoboj sbaike.
Ajvalilal: Jaʼ li sba velta chvinaj li jpʼel kʼop ta griego basiléia, ti jaʼ chalbe skʼoplal li ventainel yuʼun jun ajvalile, li yosilale xchiʼuk li krixchanoetik ti sventainoje. Li jpʼel kʼop ta griego liʼe chvinaj 162 ta velta li ta Tsʼibetik ta Griego ta Mateo kʼalal ta Apokalipsise, ti 55 ta velta te chvinaj ta Mateoe xchiʼuk jaʼ mas chalbe skʼoplal li ajvalilal yuʼun Dios ta vinajele. Li Mateoe ep ta velta la stunes li jpʼel kʼop taje, jaʼ yuʼun li Evanjelio la stsʼibae xuʼ xichʼ biiltasel kʼuchaʼal «Evanjelio yuʼun Ajvalilal».
Ajvalilal ta vinajel: Te van 30 ta velta chvinaj li jpʼel kʼop taje xchiʼuk jaʼ noʼox te chvinaj li ta Evanjelio yuʼun Mateoe. Li ta Evanjelio yuʼun Markos xchiʼuk Lukase chichʼ tunesel jpʼel kʼop «Ajvalilal yuʼun Dios», taje jaʼ chakʼ ta aʼiel ti te oy ta vinajel li «Ajvalilal yuʼun Diose» xchiʼuk ti jaʼ te ch-ajvalilaje (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Da 2:44; 2Ti 4:18).
Nopajem xa tal: Taje jaʼ chalbe skʼoplal ti jutuk xa ox tajek skʼan xvinaj skʼoplal li buchʼu ch-ajvalilaj li ta Ajvalilal ta vinajele.
nwtsty lokʼoletik
Skʼuʼ spokʼ xchiʼuk spat xokon li Juan J-akʼ-ichʼvoʼe
Li skʼuʼ spokʼ Juane jalbil ta tsotsil kameyo xchiʼuk oy xchukobil xchʼut ti pasbil ta nukul ti xuʼ te xchʼik kʼusitik bikʼitike. Jaʼ jechtik skʼuʼ spokʼ la slap ek li j-alkʼop Eliase (2Re 1:8). Li kʼuʼil pokʼil pasbil ta tsotsil kameyoe kʼuxik ta lapel xchiʼuk jaʼ noʼox ta stunesik li buchʼutik abol sbaike. Yan li jkʼulejetike tstunesik kʼuʼil pokʼil pasbil ta lino o ta seda (Mt 11:7-9). Ta skoj ti nasareo vokʼ li Juane, muʼyuk bu la xtuchʼbeik-o li stsotsil sjole. Yikʼaluk van ti kʼu yelan xvinaj li skʼuʼ spokʼ xchiʼuk li spat xokone, li krixchanoetike laj yakʼik venta ti lek noʼox sba li xkuxlejale xchiʼuk ti jaʼ batem ta yoʼonton spasel li kʼusi tskʼan yoʼonton Diose.
Kʼulub
Li jpʼel kʼop kʼulub ti chal ta Vivliae xuʼ jaʼ chalbe skʼoplal kʼusuk pʼilixal ti oy yuni xulubtak ti komkomike, jaʼ mas chalbe skʼoplal li bu stsopet noʼox snaʼ xvilike. Kʼalal la xchanbeik skʼoplal li ta Jerusalene laj yakʼik venta ti 75% proteína yichʼoj li kʼulub ta takixokol balumile. Li buchʼutik tstiʼik kʼulub li avie ta slokʼesbeik li sjole, li yoktake, li xikʼtake xchiʼuk li xchʼute. Li skomenale, jaʼ xkaltik, li yoʼonton o xchʼilteʼe ta tse chichʼ tiʼel o ta xichʼ bakumtasel ta kʼokʼ. Li kʼulube oy lek sproteinail xchiʼuk jech smuil kʼuchaʼal li kamaron o kangrejoe.
Teʼtikal pom
Li ta (1) te chkiltik sna teʼtikal pom, li ta (2) te chkilbetik li spomale. Li Juane xuʼ van jaʼ la slobe spomal li teʼtikal pom ti ojtikinbil kʼuchaʼal Apis mellifera syriac sbi ti jaʼ noʼox te chchʼi li ta osiltik taje. Li chanul pom taje lek snaʼ xchʼi ta kʼixin osil xchiʼuk ta takin balumil jech kʼuchaʼal li ta takixokol balumil yuʼun Judeae, pe mu stakʼ tsʼunel, yuʼun tsnuts xchiʼuk tstiʼ li krixchanoetike. Pe li krixchanoetik ta Israele ta xa onoʼox stsʼunik ta balbal pʼin li pom taje, jech xa onoʼox tspasik li ta siglo 9 kʼalal maʼuk toʼox jkʼakʼaliltike. Li ta jvokʼ osil (ti Tel Rehov sbi avie), oy yichʼoj tael snail chanul pom ti te xkom ta stenlejaltik Jordane. Li xchanul pom taje xuʼ van jaʼ te likem tal li ta ojtikinbil Turquía avie.
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 1:3
Tamar: Jaʼ li baʼyel ants li ta svoʼobal antsetik chalbe skʼoplal snitilulal Mesias ti la stsʼiba Mateoe. Li yan chanvoʼike jaʼ (v. 5) Raab xchiʼuk Rut, ti maʼuk j-israel antsetike, (v. 6) Batseba «li yajnil Uriase» xchiʼuk (v. 16) Maria. Ti jech laj yichʼik albel skʼoplal ta snitilulal Jesus li antsetik taje jaʼ ta skoj ti oy kʼusi kʼot ta xkuxlejalike, ti muʼyukuk te skʼoplalike jaʼ noʼox te skʼoplal jechuk li viniketike.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 3:11
Chkakʼ avichʼik voʼ: O «ta jmukoxuk ta voʼ». Li jpʼel kʼop ta griego baptízo xie jaʼ skʼan xal «tʼubel, mukel o smulel». Yan tekstoetik ta Vivliae chakʼ ta ilel ti ichʼvoʼe chichʼ tʼubel sjunlej li krixchanoe. Jun veltae, li Juane te laj yakʼ ichʼvoʼ ta stenlejal Jordan, nopol yoʼ bu oy Salim, «yuʼun jaʼ oy ep voʼ te» (Jn 3:23). Kʼalal laj yakʼbe yichʼ voʼ kapon vinik ti likem ta Etiopía li Felipee xchaʼvoʼalik «yalik batel ti bu oy [voʼe]» (Ech 8:38). Li ta Septuaginta eke koʼol tstunes li jpʼel kʼop ta griego ta 2 Reyes 5:14 sventa chalbe skʼoplal ti «bat smul sba vucub velta ta ucʼum Jordán» li Naamane.
8-14 yuʼun enero
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | MATEO 4, 5
«Li kʼusitik xuʼ jchantik li ta Mantaletik ta Vitse»
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 5:3
Xmuyubajik noʼox: Maʼuk ti jecheʼ noʼox tspas sbaike, mu xkoʼolaj ti kʼu yelan chaʼi sba li buchʼu yakal chchʼay yoʼontone. Kʼalal jaʼ chichʼ albel skʼoplal ti kʼu yelan li jun krixchanoe, chakʼ ta aʼiel ti akʼbil bendision yuʼun Dios xchiʼuk ti lek ch-ilate. Li jpʼel kʼop taje chichʼ tunesel xtok sventa chichʼ albel skʼoplal ti kʼu yelan li Dios xchiʼuk li Jesuse (1Ti 1:11; 6:15).
Li buchʼutik oy ta sjol yoʼontonik ti chtun yuʼunik mantale: Li ta loʼil liʼe, li jpʼel kʼop ta griego ti jelubtasbil kʼuchaʼal «li buchʼutik oy ta sjol yoʼontonik» ti xie jaʼ xkaltik «li buchʼutik abol sbaik (muʼyuk kʼusi yuʼunik, povreik, jkʼanlimoxna)». Taje jaʼ chalbe skʼoplal li buchʼutik snaʼojik ti oy kʼusi chtun yuʼunike. Li jpʼel kʼop taje chichʼ tunesel xtok ta Lukas 16:20, 22 sventa chalbe skʼoplal li «jkʼanlimoxna vinik» ti Lasaro sbie. Li jpʼel kʼop ta griego ti tsjelubtasik junantik kʼuchaʼal «li bochʼo abul sba chaʼyique» chakʼ ta aʼiel ti jaʼ skʼoplal jun krixchano ti snaʼoj lek ti muʼyuk kʼusi yuʼun ta mantale xchiʼuk ti chtun yuʼun Diose.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 5:7
Li buchʼutik chkʼuxubinvanike: Li jpʼel kʼop ta Vivlia ti chichʼ jelubtasel kʼuchaʼal «buchʼutik chkʼuxubinvanik» xchiʼuk «kʼuxubinel» ti xie, maʼuk noʼox chalbe skʼoplal li pertone mi jaʼuk li xkʼuxubinel kʼalal oy buchʼu chichʼ chapanele. Jaʼtik onoʼox chalbe skʼoplal li kʼuxubinel ti chtijbat yoʼonton jun krixchano sventa tskolta li buchʼutik chtun yuʼunike.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 5:9
Li buchʼutik mu snaʼ saʼik kʼope: Jaʼik li buchʼutik tsaʼik li jun oʼontonale, yuʼun tskʼelik ti kʼusi xuʼ spasik sventa oyuk li jun oʼontonale.
w07 1/12 paj. 17
Chanubtasik avalab anichʼnabik sventa mu saʼik kʼop
Li totil meʼiletik ti jaʼik yajtsʼaklomtak Kristoe chakʼbeik yipal ta xchanubtasel yalab xnichʼnabik ta saʼel li jun oʼontonale xchiʼuk ti jaʼuk stsʼakliik batele (1 Pedro 3:11). Melel onoʼox ti vokol chaʼi li ololetik yoʼ spat yoʼonton ta stojolal li yantike, ti mu snaʼ kʼusi tspasike xchiʼuk ti ch-ilinike. Pe kʼalal chil stukik ti xmuyubajik noʼox kʼalal tsaʼik li jun oʼontonale, chakʼik venta ti oy sbalil ti jech tspasike.
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 4:9
Chavichʼun ta mukʼ junuk velta: Li verbo ta griego ti chichʼ jelubtasel kʼuchaʼal «ichʼel ta mukʼ» xie chichʼ alel ta aoristo li yoraile, ti te noʼox ta ora chichʼ pasele o ti jlikel noʼox tajeke. Ti chichʼ jelubtasel kʼuchaʼal ‹chavichʼun ta mukʼ junuk velta› ti xie, chakʼ ta ilel ti Satanase muʼyuk bu la skʼanbe Jesus ti akʼo x-ichʼat-o ta mukʼe, moʼoj, jaʼ noʼox tskʼan ti x-ichʼat ta mukʼ junuk veltae.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 4:23
Chanubtasvan [...] la xchol mantal: Ti kʼusi jelel-o li chanubtasel xchiʼuk li cholmantale jaʼ ti maʼuk noʼox ta xal batel li buchʼu chchanubtasvane, moʼoj, yuʼun chakʼ tojobtasel, chalbe smelolal, chalbe srasonaltak xchiʼuk chakʼ ta ilel sprevailtak.
15-21 yuʼun enero
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | MATEO 6, 7
«Baʼyel me jsaʼtik li Ajvalilal yuʼun Diose»
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 6:24
Chtun kʼuchaʼal moso: Li verbo ta griegoe jaʼ chalbe skʼoplal li buchʼu ch-abtej ta jun mosoe, jaʼ xkaltik, ti jun noʼox yajvale. Li kʼusi laj yal Jesuse jaʼ skʼan xal ti mu xuʼ xichʼ ta mukʼ Dios li jun yajtsʼaklom Kristo ti mi jaʼ batem ta yoʼonton saʼel skʼulejale.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 6:33
Saʼilanik: Li ta griegoe, ti kʼu yelan oy li verboe jaʼ ti mu xpaj-oe xchiʼuk xuʼ xi jelubtastik xtoke «jech-o xa saʼilanik». Li melel yajtsʼaklomtak Jesuse muʼyuk bu tsaʼik kʼuuk noʼox sjalil li Ajvalilal yuʼun Diose, ti jaʼ chlik saʼik ta tsʼakal li kʼusi tskʼan yoʼontonike, moʼoj, yuʼun jaʼ skʼan baʼyel xakʼ ta xkuxlejalik skotol ora.
Li Ajvalilale: Ta junantik voʼneal tsʼibetik ta griegoe chichʼ alel kʼuchaʼal: «Ajvalilal yuʼun Dios».
Tukʼilal yuʼun Dios: Jaʼ chalbe skʼoplal «li stukʼilal» Diose, ti jaʼ «li Atotik ta vinajele» ti jech chal ta Mt 6:32. Li buchʼutik tsaʼik li stukʼilal Diose ta slekil yoʼonton chchʼunbeik smantal xchiʼuk chakʼ ta xkuxlejalik li smantaltak Dios ta sventa li kʼusi lek xchiʼuk li kʼusi chopole. Li chanubtasel taje toj jelel xchiʼuk li kʼusitik chalik li jfariseoetik ti jaʼ tskʼan chal stukik li kʼusi tukʼe (Mt 5:20).
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 7:28, 29
Chʼayal to kom yoʼontonik: Li jpʼel kʼop ta griego ti chichʼ tunesel taje xuʼ van jaʼ skʼan xal «toj labal to sba ta aʼiel, ti xuʼ mu xa snaʼ kʼusi tspasike». Jech-o yakal tspas batel, taje jaʼ skʼan xal ti kʼusi laj yal Jesuse toj kʼotel ta yoʼontonik li buchʼutik laj yaʼiike.
Ti kʼu yelan chanubtasvane: Li jpʼel kʼop taje jaʼ chalbe skʼoplal ti kʼu yelan chanubtasvan li Jesuse, li kʼusitik la stunese, ti te tsakal skʼoplal li kʼusitik chakʼ ta chanele xchiʼuk skotol li Mantaletik ti laj yal ta Vitse.
Mu jechuk kʼuchaʼal li jchanubtasvanejetik ta Mantal yuʼunike: Ta skoj ti jaʼ yajkʼopojel Jeova li Jesuse maʼuk laj yal li kʼusi chal li jchanubtasvanejetik ta Mantale yuʼun jech kʼopoj kʼuchaʼal jun krixchano ti tsots yabtele xchiʼuk te la slokʼes tal ta Skʼop Dios li kʼusitik laj yakʼ ta chanele (Jn 7:16).
22-28 yuʼun enero
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | MATEO 8, 9
«Li Jesuse la skʼan li krixchanoetike»
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 8:3
La spik: Li ta Smantal Moisese chal ti akʼo parte oyuk li buchʼutik ipik ta kʼaʼemal chamele, yoʼ mu xchʼamik li yantike (Le 13:45, 46; Nú 5:1-4). Pe li jbabeetik ta relijion yuʼun judaetike chepajesik li mantaletike. Jech kʼuchaʼal liʼe, albilik ti skʼan xnamajik 1.8 metro li buchʼutik ipik ta kʼaʼemal chamele. Pe kʼalal chakʼ ikʼe skʼan la 45 metrouk snamal xkomik. Ta skoj li mantaletik taje muʼyuk xa bu chichʼik kʼuxubinel li buchʼutik ipik ta kʼaʼemal chamele. Oy kʼusi nopem xaʼiik chalik li judaetike ti oy la jun rabino o jchanubtasvanej ti tsnakʼ sba ta stojolal li buchʼutik ipik ta kʼaʼemal chamele xchiʼuk chalbe skʼoplal yan ti tsten batel ta ton sventa mu xnopaj ta stojolale. Yan li Jesuse kʼuxubaj tajek ta yoʼonton, yuʼun la spas li kʼusi mu skʼan spasik li judaetike: la spik. Pe mu persauk ox la spik ti jechuke, yuʼun xuʼ ta skʼopojel noʼox xuʼ xkol yuʼun (Mt 8:5-12).
Ta jkʼan: Li Jesuse maʼuk noʼox la stsʼet chikinta li kʼusi kʼanbate, moʼoj, yuʼun laj yal ti oy tajek ta yoʼonton chakʼbee. Jaʼ jech laj yakʼ ta ilel ti oy kʼusi chtijbat yoʼonton spasele, ti maʼuk noʼox ti skʼan jech tspase.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 9:10
Te chveʼ: Kʼalal oy buchʼu jmoj chchiʼin sbaik ta veʼele, jaʼ skʼan xal ti lek tajek xil sbaike. Jaʼ yuʼun li ta skʼakʼalil Jesuse muʼyuk chchiʼinik ta veʼel krixchanoetik ti mi maʼuk judaetike.
Jtsobpatanetik: Ep judaetik ti tstsobik patan sventa ajvaliletik ta Romae. Pe pʼajbilik yuʼun li krixchanoetik ta skoj ti tskoltaik ajvaliletik ti yan-o slumalike xchiʼuk ti tskʼanik mas patan ti mu xa jechuk chal li mantal albile. Li judaetike spʼajojik li jtsobpatanetike, akʼo mi koʼol judaetik, yuʼun jech ilbilik kʼuchaʼal li jpasmuliletik xchiʼuk li jchonbail antsetike (Mt 11:19; 21:32).
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 9:36
Kʼuxubaj ta yoʼonton: Li verbo ta griego tunesbil liʼe (splagkjnízomai) te tsakal skʼoplal xchiʼuk li jpʼel kʼop «yut chʼutil» o «bikil» (splagkjna) xchiʼuk jaʼ chakʼ ta aʼiel ti kʼusi chaʼi ta yutil to yoʼonton li jun krixchanoe. Kʼalal chichʼ tunesel li jpʼel kʼop ta griego taje jaʼ chalbe skʼoplal li mukʼta kʼuxubinele.
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
w02 15/8 paj. 13 par. 16
«Laj xa kakʼ avilik»
16 Li Jesuse xojtikinbe xchopolil li bankilal soltaro ti xuʼ van jaʼ jroma vinike, ti kʼanbat akʼo xpoxtabe li smoso ti ip chaʼie. Li xkuxlejal jun soltaro vaʼ kʼakʼale xuʼ van nojem ta majbail, ta smalel chʼichʼ xchiʼuk ta yichʼel ta mukʼ yan diosetik. Pe li Jesuse jaʼ la skʼelbe li kʼusi lek ta stojolale: ti ep tajek xchʼunel yoʼontone (Mateo 8:5-13). Ta tsʼakal xtoke, li Jesuse muʼyuk bu la stsak ta utel li jpaschoplejal ti la sjokʼanik ta jtel teʼe, moʼoj, yuʼun la stsatsubtasbe yoʼonton kʼalal laj yakʼbe spatobil yoʼonton ta sventa ti kʼusi chtal ta tsʼakale (Lukas 23:43). Li Jesuse snaʼoj lek ti mi muʼyuk bu lek chil xchiʼuk tslaban li yantike, jaʼ noʼox ta xchibajesbe yoʼonton. Ta melel, kʼalal jaʼ la skʼelbe kʼusi lek ta stojolal li krixchanoetike la stijbe yoʼonton sventa xlekub mas stalelalik.
29 yuʼun enero-4 yuʼun fevrero
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | MATEO 10, 11
«Li Jesuse chakʼ spatobil oʼontonal»
nwtsty li bu chalbe mas smelolal xchiʼuk li lokʼole Mt 10:29, 30
Saktarin: Li jpʼel kʼop ta griego strouthíon xie chichʼ tunesel sventa chichʼ albel skʼoplal kʼusiuk mutal ti toj bikʼite, pe jaʼtik onoʼox mas chichʼ tunesel yoʼ xichʼ albel skʼoplal li saktarin o chʼipchʼipe, ti jaʼ li mas yalem stojol ta chʼivit ti stakʼ tiʼele.
Jsep takʼin ti jutuk sbalile: S.gr.: «jsep asarion», ti jaʼ jech yepal takʼin tspas kanal jun vinik ti 45 minuto ch-abteje (kʼelo sgd 18). Kʼalal yoxibal xa ox velta chkʼotilan ta Galilea li Jesuse laj yal ti jsep asarion stojol li chaʼkot chʼipchʼipe. Te van junuk jabil ta tsʼakale, kʼalal jaʼo yakal chchol mantal ta Judea li Jesuse, laj yal ti xman-o voʼkot chʼipchʼip li ta chaʼsep asarione (Lu 12:6). Kʼalal ta jkoʼoltastik xchibal li loʼil taje ta jchantik ti toj jutuk sbalil chilik jchonolajeletik li uni chʼipchʼipe, yuʼun mi oy buchʼu la sman chankote, ch-akʼbat to jkot ta moton.
Li voʼoxuke kʼalal to ta stsotsil ajolik chapbil skotol: Albil skʼoplal ti mas la ta sien mil ta pʼej stsotsil sjol li jun krixchanoe. Ti jech lek xojtikin Jeova li stsotsil joltike jaʼ chakʼ ta ilel ti oyutik tajek ta yoʼontone.
Chʼipchʼip
Li chʼipchʼipe jaʼ li mut ti mas yalem stojol ti stakʼ tiʼele. Li stojol jun vinik ti ch-abtej 45 minutoe xman-o yuʼun chaʼkot chʼipchʼip. Li jpʼel kʼop ta griegoe te snitojbe skʼoplal ep ta tos bikʼtal mutetik, ti te skʼoplal li chʼipchʼip ti lek ojtikinbile (Passer domesticus biblicus) xchiʼuk li moruno chʼipchʼipe (Passer hispaniolensis), ep to tajek chchʼi ta Israel li avie.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 11:28
Ol avikatsik: Li Jesuse laj yalbe krixchanoetik ti akʼo xtal ta stojolal li buchʼutik ol yikatsik ta skoj li kʼusi tsvul-o yoʼontonike xchiʼuk li yabtelik ti tslubtsanatik-o yuʼune. Ta skoj ti la stikʼik li kʼusi nopem xaʼiik spasel li krixchanoetik li ta Smantal Moisese jaʼ xa ox jun alal ikatsil chilik li yichʼel ta mukʼ Diose (Mt 23:4). Li ta savadoe jaʼ jun kʼakʼal sventa chkux-o yoʼontonik, pe kʼatajem xa ox ta jun alal ikatsil (Éx 23:12; Mr 2:23-28; Lu 6:1-11).
Voʼon ta jsikubtas avoʼontonik: Li jpʼel kʼop ta griego ti chichʼ jelubtasel kʼuchaʼal «sikubtasel» xie, xuʼ jaʼ skʼan xal «kux oʼontonal» (Mt 26:45; Mr 6:31) o «ti chkakʼbetik xkux li buchʼu tsots abtejem sventa sta yip yan veltae» (2Ko 7:13; Flm 7). Taje jaʼ chakʼ ta ilel ti kʼalal ta jkuchtik li «kʼatlom teʼ» yuʼun Jesuse (Mt 11:29) jaʼ smelolal ti chijtune, maʼuk ti ta jkux koʼontontike. Li jpʼel kʼop ta griego ti chakʼ ta aʼiel ti jech-o tspas batele xchiʼuk ti jaʼ skʼoplal li Jesuse jaʼ smelolal ti chakʼbe yipal xchiʼuk tstsatsubtas li buchʼutik lubemik sventa xakʼ sbaik ta yolon li kʼatlom teʼ yuʼune, ti muʼyuk bu ole xchiʼuk ti kʼun ta kuchele.
nwtsty li bu chalbe mas smelolal li Mt 11:29
Jaʼ kuchik li kʼatlom teʼ kuʼune: Li jpʼel kʼop «kʼatlom teʼ» ti xie, jaʼ laj yalbe skʼoplal Jesus ti skʼan xichʼ chʼunbel smantal, xichʼ ichʼbel ta mukʼ yabtel xchiʼuk li beiltasel chakʼ li jun krixchanoe. Mi jaʼ yakal chalbe skʼoplal ti chib li kʼatlom teʼe, ti jaʼ akʼbat xkuch yuʼun Dios li june, mi jeche, yakal chalbe yajtsʼaklomtak ti akʼo koʼol xkuchik li kʼatlom teʼ yuʼune xchiʼuk ti jaʼ chkoltavan batele. Jaʼ yuʼun xuʼ van xi jelubtastike: «Jmoj jkuchtik batel li kʼatlom teʼ kuʼune». Yan mi jaʼ li kʼatlom teʼ chakʼbe xkuch yantik li Jesuse, li kʼusi skʼan xale jaʼ ti akʼo xkakʼ jbatik ta ventainel xchiʼuk ti akʼo sbeiltasutik li Kristo ta skoj ti yajtsʼaklomutike.