Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
LIBRARY ONLAINE
Makhuwa-Shirima
Vanipuroni sinkhumelela aya ileetera sikhalanne asento
  • Waasaasa
  • BIBLYA
  • IBUUKHU
  • MITHUKUMANO
  • w21 Outubro ipaax. 29-31
  • 1921—Iyaakha 100 sivinre muttuli

Eviidiyu muthanliya anyu khemphwanyaneya

Munlevelele khuvanwereya orumiha eviidiyu

  • 1921—Iyaakha 100 sivinre muttuli
  • Nwehereri (Erevista Yoosoma) — 2021
  • Miru Mikhaanini
  • Mwaha Onlikana ni Ola
  • ANAMALALEERA OOLIPA MURIMA
  • YOOSOMA YOOMEKHA NI YA VEEMUSINI
  • EBUUKHU ENYOWANI!
  • MUTEKO WA MUHOOLO
  • 1922—Iyaakha 100 sivinre Muttuli
    Nwehereri (Erevista Yoosoma)—2022
  • 1923—Sivinreene iyaakha 100
    Nwehereri (Erevista Yoosoma)—2023
Nwehereri (Erevista Yoosoma) — 2021
w21 Outubro ipaax. 29-31

1921—Iyaakha 100 sivinre muttuli

“MUTEKO heeni woosuwanyeya ninrowaahu woona eyaakha ela?” Nna naari nikoho naapakiwe ni Torre de Vigia (olelo A Sentinela), a 1.º de janeiro a 1921, aapakenlaawe anamasoma a nthiti a Biblya. Yaakhulaka, erevista yaathaliha ebuukhu ya Yesaya 61:1, 2, yeeyo yuupuxenre ekoomisau ya muteko woolaleera: “Munepa wa apwiy’aka Yahvéh ori ni miyo tivo Yahvéh okittikitthenlaiye ni okirummaiye wàvanjelizera Atthu òwiyeviha . . . olokoha eyakha ya mahala a Yahvéh ni nihiku nowinlela ikukuttula na Muluku ahu.”

ANAMALALEERA OOLIPA MURIMA

Anamasoma a Biblya weera ekwanihere muteko woolaleera yaatthuneya olipa murima. Awo waatthuneya olaleya ohiya paahi “mitthenka sooreera” wa ale oowiiyeviha mene-tho olaleya “nihiku nowinlela ikukuttula” wa ale ohiiwelela.

Munna John Henry Hoskin, aakhala oCanadá, aalaleya moolipa murima naamwi aasondiwa. Eyaakha ya 1921, owo amphwanya ministro oometodista. Munna John aapatxera otthekulano ahimaka: “Nintthuneya okhala asinthamwene nuulumaka voohima sa soolepa naamwi nikhanleneene moomelo woovirikana mwa itthu ikina, nnimwaakhulela othikila ni omaliha otthekula ntoko asinthamwene.” Mene khohiyono tiiyeeyo yaakhumelenle. Munna John aathaliha: “Seera sivinreene iminutu vakhaaneene kuulumaka ni [ministro] aamana ni ikuru sawe sootheene mulako miyo kinuupuwela weera iviidru saari vawo saaphweya.”

“Heeni nyuwo muhinaarowelaanyu atthu ahikhanleno ettiini munuuluma niiyawo?” aakhuwela ministro. Munna John khaahimme etthu, nto emaara avinnyawevo anniserela: ‘koona weera kuuluma ni mmoha a yaawo!’

Emaara ministro ometodista aalaleyaawe okerexawawe aahuupuwela ele natthekulaahu ni “aahaalela atthu yaari mukerexa mmwe voohima sa miyo, weera miyo kaari namootha kaawiye esidade ele ni weera kannaphwanela woopeliwa.” Mene khohiyono yaari yeeyo paahi yaamukhumelenle munnihu, mene owo aavirelela olaleera ni aakhumela nnene. Munna John onnahima weera: “Ehuhu ele yaari ehuhu yooreera ya muteko aka woolaleera mweekumini mwaka. Mpaka atthu akina yanneera: ‘Miyo koosuwela weera nyuwo mutthu a Muluku!’ ni yaahiivaherera okivaha itthu kaahaawelaka.”

YOOSOMA YOOMEKHA NI YA VEEMUSINI

Weera yaakhavihere atthu yaatthuna ekhaikhai okela vaholo, anamasoma a Biblya yaakumihera erevista The Golden Agea (A Idade de Ouro), iprograma ikina soomusoma Biblya. Yaari yoosoma ya Biblya ya amiravo. (Estudo Bíblico Juvenil). Mpuwa mwa yoosoma eyo, yaakhala makoho asitithhi yaatthuneyaaya oweha ni anamwane aya. “Asithiiti yannapakela makoho anamwanaaya ni waakhavihera ophwanya waakhuliwa waya mBiblyani.” Makoho makina ntoko: “Biblya orino ibuukhu ikavi?” sannaxuttiha nyaha soopatxera. Ntoko: “Neereke makristu oothene eekhaikhai eweherereke osondiwa?” Soxuttiha iye sannaakhavihera amiravo okhala anamalaleera olipa murima.

Programa mukina eeriwa Estudos Avançados no Plano Divino das Eras. Programa ole yeereliwa anamasoma a Biblya yaasuwenle itthu sintxipale ni yaakhalano makoho a evolume ya Estudos das Escrituras. Anamasoma antxipale yannaxuttera itthu sintxipale ni iprograma iyo. Mwa yeeyo, númmeru na 21 na dezembro a 1921, na erevista A Idade de Ouro, yaahima iprograma piili sahaarowa okumiheriwa. Heeni ehalaka opakiwa matxetxo ala moowaakuveya?

EBUUKHU ENYOWANI!

Ebuukhu A Harpa de Deus

Ithonyero sinoonihera nipuro noophwanya epaxina yaatthuneya oosommwa

Ekartau ni makoho aya

Asinna yahoolela ehuhu ele, yaahoonelela weera moota wooreerela omusoma Biblya ni mutthu waari wuuluma mwaha mmoha wa yeele ri ekhaha. Mwaha yeeyo, mweeri wa novembro a eyaakha ya 1921, aakhumiheriwa buukhu A Harpa de Deus. Mutthu oonihera ntthuno nuukhalao ebukhu ela annalemhwa exikola yeele yiithaniwa ekursu ya Estudo Bíblico da Harpa. Yoosoma ela mutthu annasoma meekaawe ni annaxuttera voohima sa “yootthuna ya Muluku ya waareeliha atthu ni ekumi yoohimala.” Yoosoma ela yaapakiwa moota heeni?

Mutthu aakhulela yoosoma ele, annaakhela-tho ekartau ekhaanene. Ekartau ela yannamutonyihera mutthu owo epaxina eraawe asomeke esemana eyo. Yavira esemana eyo owo annavahiwa ekartau ekina yaarino makoho a epaxina owo osommaawe. okhwipiwaya annivahiwa-tho ekartau yaahima epaxina arowaawe osoma esemana yaatharelana.

Mwa isemana 12 mutthu annaakhela ekartau ekina ocorreio inviyariwa ni emoha ya eclasses ntoko sasuweliwaaya miloko ehuhu ele. Ikaratau iyo ikwaha sintxipale yaaruymiheliwa asinna oowuuluvala yahaaweera oro olaleera empa ni empa. Mwa ntakihero, Anna Katherine Gardner de Millvale, Pensilvânia, w’Estados Unidos, ohimme ha: “murokoraka Thayle ari oorakala, mene akumiheriwakaru buukhu A Harpa de Deus, awo yaakhala oowaateli mmuteko woolaleera yinnviyariki isemana sootheene ikartau sa makoho.” Vavo namasoma amalihaawe yoosomaawe, muuna mmoha a mmulokoni annamuxekura weera amulhavihere oxuttera itthu sintxipale voohima sa.

Thayle Gardner areene va karinyani vawe

MUTEKO WA MUHOOLO

Okhwipi wa eyaaka, munna Joseph Franklin Rutherford, aaromiha ekarta wa iclasse sootheene. Ekaratta eyo yaahima ha: “O testemunho dado sobre o Reino neste ano foi maior e mais eficiente do que o testemunho dado em qualquer outro ano do período da colheita.” (Onamoona ohelelinwe eyaakha ela ti wootepa oreera ni atthu yiiwale ahaata opwaha iyaakha sootheene mwa ehuhu ela ya ohepha) Uupuwelaka sa muhoolo, munna Rutherford ahaatxeerera: “Ainda há muito trabalho para ser feito. Incentive outros a participar desse serviço abençoado.” (Woohala muteko muntxiple onntthuneya weera opakiwe nto mmwooperere atthu akina weerela empari muteko wooreelihiwa) Moohihovela, anamasoma a Biblya ale yaathara miruku iya. ni eyaakha ya 1922, awo yaalaleya Omweene wa Muluku moolipa murima ni mootikiniha.

Asinthamwene oohoova

Alipa oomusoma Biblya yaahoonihera nsivelo neekhaikhai mwaha wookhaviherana mukina ni mukhwaawe. Yaari asinthamwene oohoova ni “òyariwa ehuhu yovalavela,” ntoko enooniheraaya enoota enttharelana.—Mir. 17:17.

Nanaaveeli, 31 a Maio, 1921, etthu yeeyo vahoolowaya yeerinwe Massacre Tulsa Race yaapatxereya oTulsa, Oklahoma,wÈstados Unidos. Vaavo mulopwana mmoha nooriipe aatthukiwaawe mwaha woomutuphela muthiyana mukunya. Vawonto yaahooneya weera muttetthe mutokotoko waakunya yaawo yaari 1.000 ni mukina mukhaanini waanooriipe waakhumelela munyakunyaku, atoropa yaamwaramwareya moowaakuveya ibaairu saanooriipe oGreenwood nave impa sookwanaka 1.400 ni sa impresa saahiiyiwa ni ohisiwa. Mene nuumero naahimmwe ni anamalamulela naari 36, mene nto pooti weera atthu yaakhwiiye yaapwaha mwemmo.

Vano munna Richard J. Hill, namasoma mmoha a Biblya ni aakhala oGreenwood, aathaliha etthu yaakhumelenle: “Ohiyu ole naakhalano yoosoma ya Biblya ntoko naakhovelenlaahu. Mene okhwipi wa yoosomaahu ele, naapatxera wiiwa ikwapwitthi oruma.” Nto oxeexelo nihuku naattharelana namararu, 1 a Junho, munyakunyaku waatepa. “Vano atthu akina yaahoowa ni yaanileela weera waakhala weera nannitthuna ovareleleya wannitthuneya weera nrowe empa ya Omwene moowaakuveya.” Vano munna Hill, vamoha naamwaariye ni namwane awe athanu, yaatthawela empa ya Omwene oTulsa. Mene nto atthu yaatthawenle Empa ya Omwene ele yaari ookwanaka 3.000 alopwana ni athiyana anooriipe yeerelinwe ni Maguarda a Elapo ele weera omale munyakunyaku ole.

Emaara emoharu munna Artur Claus, yoowo aari mukunya, moolipa murima aahithanlela opaka etthu. “Vaavo kaasuwenlaaka weera alavilavi yanneetteetta ebairu yootheene ya oGreenwood, yiiyaka ni ohisa impa, kaahiithanlela omwaasaasa munna oosiveleya Hill weera akhale nimiyo.”

Anvarela muteko buukhu A Harpa de Deus, Arthur Claus onnaaxuttiha anamwane erivo 14

Kiphiyakaru owannyawe munna Hill, kamphwannye namwaattamanani awe yoowo aari mukunya eemenleene nikapwitthi awe mmatatani. Yoowo tho aari nthamwene a munna Hill, ni uupuwela weera miyo kaari egrupu ya alavilavi amotins. Mene namwaattamanani ole akoonakaru aakikoha ni malove musulu. Owo aakuwela eeraka “Ovolenleni mukintaalemmo?”

“Mene nto waakhanle weera nkaamwaakhunle nnene, mulopwana ole aamukoopela.” Anuupuwela munn Arthur. “Nto kaamuleela weera miyo kaari nthamwe a munna Hill ni kanniphiya veeli veeli owannyawe.” Tivaavonto Arthur vamoha ni namwaattamanani awe yaahaakihera empa ya munna Hill naalavilavi.

Voottharana, Arthur aahoonelela weera munna Hill ni emusi awe yaatthawenle Empa ya Omwene. Nave munna Arthur aaleeliwa weera anooriipe khiyaavinya nipuro nne wakhala mutokweene aanakhotto (General Barrett) khalamunle weera awo epake eyo. Arthur onnahima: “waakikhumela muteko mweekhaikhai omuleela mutokweene ole. Vaavo miyo kaamuleenlaaka palano aka, owo aakikoha: ‘Nyuwo munoowera othokorora emusi ele ni soohaawela saya?’ Moororomeliha kaamuleela, aani kinoowera.”

Niipaphelo ya nlamulo mmatatani, Arthur aatthimakela nipuro namitkhukumano. Owo aahoonihera epaphelo ele wa mulipa aaweherera nipuro nne ni mulipa ooweherera nipuro nne aathamala eeraka: “Mwaha wa heeni, ephaphelo ela yaasinariwe ni mwaneene mutokweene aanakhotto! Nyuwo munnasuwela weera mutthu oopatxera mmuweelaka mutthu nipuro nna olelo?” Voottharana, aaroweliwa munna Hill ni emusi awe nipuro yaaraayavo. Ootheenaaya yaawelasa mukaaro ya munna Arthur mpaka owannyawe.

“Tivaavonto ootheene a hiyo nninvarela Muluku toolikana”

Munna Claus aaroromeliha weera munna Hill ni emujsi awe yaari yoovareleleya. Ntakihero nno naahelela onamoona wa onna wa atthu akina. Arthur onnaatxeerera: “Namwaattamanani aakihera empa ya munna Hill aaxuttera ekhaikhai. Nave atthu antxipale yaahaasivela ekhaikhai voohima sa Omwene mwaha woowoona weera khawaakhanle muthanle eriyari ahu, nave mwaha woohikhala ohiyana wa ale arumeyi a Muluku.”

a Eyaakha ya 1937, The Golden Age aatxentxa nsina aneeriwa Consolation (Consolação) ni eyaakha ya 1946 aatxentxiwa-tho veeli aneeriwa Awake! (Despertai!).

    Ibuukhu sa Makhuwa-Shirima (2018-2025)
    Okhuma
    Ovolowa
    • Makhuwa-Shirima
    • Okawela
    • Muntthuna Anyu
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Masu Oovarihela muteko
    • Mwaha Woosunka Isiiri
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ovolowa
    Okawela