Niireke Eliivuru Ela Elempwe Tthiri ni Josefo?
Eliivuru XX eniihaniwa Jewish Antiquities (Ayuda a Khalai), mulipa oohimya sowiiraneya a eseekulu yoopacerya Flavio Josefo, aahilavula sa okhwa wa “Yakobo, muhima awe Yesu yoowo iihaniwa Kristu”. Asomi anceene anihimya wira masu ale alavuliwe ni Josefo tekeekhai. Masi, akina khanikupali saana akhala wira tekeekhai mwaha wa masu makina a eliivuru yeeyo voohimya sa Yesu. Masu awo anisuweliwa okhala Testionium Flavianum, alempwale so:
“Aahikhala mulopwana iihaniwa Yesu, aari a miruku, ootepexa okhala a xariya, mulipa oopaka miteko sootikiniha ni sooreera; mulopwana aawiixuttiha atthu ekeekhai moohakalala. AYuda ni aMalapo yaanirwa wa yoowo. Owo aari tthiri Kristu; nto okathi Pilato orweela mwa masu a akhulupale a hiyo, aamulamunle awe wira aiviwe vamwikimanyo, nto ale yamphenta okhuma woopaceryani, khiyamukhontte, owo ahaakhumelela anari mukumi nihiku na neeraru, ntoko maprofeta a Muluku yaalavunle aya vahinatthi, ni itthu sikina sowiiraka ikonto muloko voohimya sa yoowo; nto nloko nle na maKristau, noophwanya nsina nlo mwaha wa yoowo, nto khanimanle mpakha olelo”.—Josephus—The Complete Works, etaphuleliwe ni William Whiston.
Okhuma wanikisa wa eseekulu 16, waahikhumelela ovaanyihana wuulupale eriyari ya atthu yaale yaakupali wira masu awo tekeekhai ni ale yahaakupali wira Josefo aahilepa tthiri masu awo. Mulipa oolavula sowiiraneya oFrança oniihaniwa Serge Bardet, onisuwela saana iliivuru sa khalai, aahithanliwa wira atokose-tho mwaha ola waalavuliwa ovikana iseekulu xexe. Aahikumiherya eliivuru awe erina muru oni: Le Testimonium Flavianum—Examen historique considérations historiographiques (The Testimonium Flavianum—A Historical Study With Historical Considerations).
Josefo khahiyo aari mulipa oolepa iliivuru sa eKristau. Owo aalepa soowiiraneya sa aYuda; Mwaha wavaanyihaniwa mwa iyaakha sinci voohimya sa Yesu iitthaniwa “Kristu”. Otokosa wa Bardet onihimya wira orumeeliwa wa nulumo noowi owo “ ti Kristu”, “onnivarihana ni malavulelo a nttaava na eGrego, okathi oniromoliwa nsina na mutthu”. Bardet aahilavula-tho wira khahiyo etthu ehiniweryaneya wira Josefo anwerya omwiitthana Yesu, okhala “Kristu”, nto eyo eri yowooniherya enivaha onamoona wira Yesu aari tthiri mutthu aakhanle, wira alipa ootokosa annivonya ovaanya waya.
Niireke wira eteesto ela yarimuncereriwa ni mutthu mukina aamutakiha Josefo? Oweha sowiiraneya sa khalai ni moota sirya aya eteesto eyo, Bardet onihimya wira omutakiha Josefo waarowa okhala etthu ya mutikiniho muulupale. Eyo yaarowa otaphulela wira mutthu owo aatakiha “aari mulipa-oosuwela saana waavikana asuweli otheene a khalai”, niire so, mutthu “aalikana ni Josefo mwa itthu sotheene”.
Nto xeeni alipa ootokosa anihoverya aya edukumento eyo? Bardet, ooniheryaka etthu ene eniwiiriha ohoverya, onihimya so: “anamunceene anihoverya eteesto eniirela onamoona, moovirikana ni iteesto sikina sinceene sa khalai, awo annihoverya mwaha woowi aakhala ahinroromela eteesto eyo”. Owo onihimya-tho wira asomi awo anitokosa iliivuru annihoverya eteesto eyo ovikana iteesto sikina sa khalai, mwaha woohiphavela okupali wira Yesu aari tthiri Kristu.
Akhala wira eliivuru ya Bardet enoorukunuxa moonelo wa asomi anitokosa iliivuru voohimya sa Testimonium Flavianum [Testemunho Flaviano], nilipeleleke oweha. Eyo yaahimwiiriha musuweli mmosa a myaha sa aYuda a khalai ni maKristau oopacerya, Pierre Geoltrain okupaleela okhala ekeekhai. Owo aahiviriha okathi munceene otokosaka eteesto eyo, nto khuhimya wira ehincereriwa ni mutthu mukina, mpakha ohimya itthu saanyohola ale yaakupali okhala ekeekhai. Nuuvira okathi, aahirukunuxa muupuwelo awe. Owo aahimyale wira eliivuru elempwe ni Bardet, yahimwiiriha orukunuxa muupuwelo awe. Vano Geoltrain, onihimya wira “ahikhale mutthu onrowa ohimyaka wira eteesto ya Josefo khahiyo yekeekhai”.
Tthiri, Anamoona a Yehova aasuwela itthu sinceene sinaakupaliha ni omweemererya Yesu wira owo ti Kristu onilavuliwa mBiibiliyani.—2 Tim. 3:16