MURU 9
“Muluku Khonaathanya Atthu”
Makristau yaahipacerya waalaleerya atthu yahaakhanle ayuda, yaawo yahinnuwihiwre
Enivarihana ni Miteko 10:1–11:30
1-3. Etthu xeeni Pedru oonihiwa awe, xeeni ninreerela ahu osuwela etthu enitaphulela aya?
WAARI mwaakha 33 nuumala Kristu orwa. Okhala wiira yaari elimwe ni nsuwa naaniviha vanceene, Pedru aaniviheriwa vanceene okathi aavekela awe esaala ya osulu waattamela ephareya ya esidade erina eporto ya oYope. Yaahivira mahiku manceene Pedru omanke ene empa ele. Mwaha wa Pedru omaka empa ele, eyo enooniherya wiira khaarina nthalu. Empa ele yaari ya Simoni yoowo aavara muteko ni isapala, ayuda anceene khiyaamaka etthoko ya mutthu aavara muteko owo.a Hata vaari siiso, Pedru ahaana wiixutta etthu ya efaita yuulupale voohimya sa ohikhalana nthalu wa Yehova.
2 Okathi aavekela awe, Pedru aahiloha. Etthu awehihiwawe moolohani, yaamwaatikiniha vanceene ayuda. Owo aahiweha etthu yaalikana ni ekuwo yuulupale ekhuruwaka wiirimu, vakuwoni-vo saahikhala inama sooniwa okhala sa mwiikho moovarihana ni nlamulo. Nuumala wiiwa nsu naamuruma wiiva ni okhuura inama iyo, Pedru aahaakhula wiira: “Pwiya, nkinikhuura nnakhala vakhaani, maana khenakele mwaano mwaka etthu ya mwiikho”. Ohiya ekwaha emosa paahi wala ikwaha piili, Pedru aahileeliwa ikwaha tthaaru wiira: “Muhihimyeke okhala soohiloka itthu Muluku oreerinhe awe”. (Mit. 10:14-16) Mwa okathi vakhaani, yoowoonihiwa ele yaahimutikiniha Pedru.
3 Yoowoonihiwa ya Pedru yaataphulela exeeni? Ti vooloka osuwela etthu yaataphulela aya, maana enniniixuttiha vanceene moota Yehova oniwoonela awe atthu. Okhala wiira na makristau eekeekhai, khaninwerya olaleya oratteene Omwene wa Muluku nihiwoonelaka atthu ntoko Muluku oniwoonela awe. Wiira nisuwele ele enitaphulela aya yoowoonihiwa ya Pedru, nrowe nithokorerye itthu aawenhe awe ni moonelo awe.
“Aanimuxonttela Muluku, Mahiku Otheene” (Miteko 10:1-8)
4, 5. Ti pani aari Korneelio? Etthu xeeni yiiraneyale okathi aavekela awe?
4 Pedru khaasuwela wiira nihiku naavinre oKesareya, muttetthe yoowo waarakamelanne ikiloomo 50, mulopwana iihaniwa Korneelio, moolohani aahoonihiwa etthu. Korneelio, yoowo aari mukhulupale aanakhotto a oRoma ‘aanimukokhorela Muluku’.b Nave owo aari muhooleli a etthoko ooloka, okhala wiira “owo ni atthu otheene a etthoko awe, yaanimukokhorela Muluku”. Korneelio khahiyo aari mutthu aatthara soowiixuttiha sa ayuda, owo aari mmalapo oohinnuwihiwa. Masi aaniwoonela othunku ni waareerela murima ayuda oohaawa aavahaka itthu saathowa. Mulopwana ole ooreera murima “aanimuxonttela Muluku, mahiku otheene”. — Mit. 10:2.
5 Woonasa wene 15 oora, Korneelio anvekela okathi oonihiwe awe nlaikha naahimya wiira: “Mavekelo anyu aaphiya wa Muluku. Owo onnoona moota munaakhaliherya anyu alipa-oohaawa, nto onniwuupuwelani”. (Mit. 10:4) Ntoko aaleeliwe awe ni nlaikha, Korneelio aahaaruma atthu orowa omwiihana murummwa Pedru. Okhala wiira aari mmalapo oohinnuwihiwa, moohipisa Korneelio aarowa ovira mukhora waawaliwe para yena. Maana Korneelio aarowa olaleeriwa ihapari sooreera sinoopola.
6, 7. a) Muhimye yoowiiraneya enooniherya wiira Muluku onnaakhula mavekelo a atthu aniphavela omusuwela. b) Soowiiraneya iyo sinikhumelela mwaha wa xeeni?
6 Niireke olelo-va, Muluku onnaakhula mavekelo anipakiwa ni atthu aniphavela omusuwela? Nrowe niwehe yoowiiraneya emosa. Muthiyana mmosa a wAlbânia aahaakhela erevista Owehaweha, yeeyo yaalavula sa moota woowaahuwa anamwane.c Owo aahimuleela Namoona a Yehova aaphiyale etthoko awe wiira: “Niireke mwaamukupali vaakhanle wiira kaamooleelani wiira kanvekela Muluku wiira okivahe malakiheryo a moota woowaahuwa anaaka aaxithiyana? Owo ohoorumani nyuwo! Itthu muhimmye anyu ti itthu kaaphavela aka wiiwa!” Muthiyana ole vamosa ni anaawe axithiyana yaahipacerya omusoma Biibiliya, muhoolo mwaya iyawe aahipacerya omusoma Biibiliya naawo.
7 Niireke yoowiiraneya yeela paahi, khasikhanle soowiiraneya sikina? Nnaari! Soowiiraneya ntoko iyo sinniiraneya ikwaha sinceene olumwenku wootheene. Nto eyo, khenikhumelela mekhaya paahi. Enikhumelela mwaha wa xeeni? Yoopacerya, Yehova onnaakhula mavekelo atthu ale aniphavela omusuwela oratteene. (1 Mam. 8:41-43; Esal. 65:3) Ya nenli, malaikha annikhaliherya muteko woolaleerya. — Wiis. 14:6, 7.
“Pedru Aahitikinihiwa” (Miteko 10:9-23a)
8, 9. Munepa woowaarya waamoonihenrye exeeni Pedru ni aapanke exeeni?
8 Nlelo ori ene esaala ya osuulu, “Pedru aahitikiniwa” ophavelaka osuwela etthu yaataphulela aya etthu oonihiwe awe okathi aawenhe awe alopwana yaarummwale ni Korneelio yaattamelaka empa aari awe. (Mit. 10:17) Nuumala okhootta ikwaha tthaaru wiira khaarowa okhuura inama sa mwiikho, niireke Pedru aamweemererya waatthara alopwana ale ni okela empa ya mutthu ahaakhanle muyuda? Munepa woowaarya wa Muluku waahimooniherya Pedru ele Muluku aaphavela awe. Pedru aahileeliwa wiira: “Mwiiwe! Aakhala alopwana araru aniwaavyani. Tivo, nvenye, mukhuruwele vathi vale ni mwaatthare muhihoveryaka etthu, okhala wira ti miyo kaarumme”. (Mit. 10:19, 20) Yoowoonihiwa ya inama sa mwiikho, yaahimukhaliherya Pedru weemererya malakiheryo a munepa woowaarya.
9 Nuumala Pedru osuwela wiira Korneelio aahirummwa ni Muluku wiira omwiihane, aahaavekela alopwana ale yahaakhanle ayuda okela empa aari awe ni “aahaakhaliha aletto awe”. (Mit. 10:23a) Murummwa ole oowiiwelela aahilokiherya muupuwelo awe ni moota aapaka awe itthu moovarihana ni itthu saakhumelenle wiira yiiraneye ele Muluku oniphavela awe.
10. Yehova onaavaha sai malakiheryo atthu awe ni makoho xeeni ninreerela ahu wiikoha?
10 Mpakha olelo-va, Yehova onnaavaha malakiheryo arumeyi awe. (Mir. 4:18) Orumeelaka munepa awe woowaarya, Yehova onninvaha malakiheryo “murumeyi oororomeleya ni a ankhili”. (Math. 24:45) Okathi mukina, onnilokiheriwa enamuna nimmwiiwexexa ahu Biibiliya aahiiso annipakiwa marukunuxo mmutthenkesoni. Okathi owo, niikoheke so: ‘Kinoonela sai marukunuxo awo? Kiireke kinniiwelela malakiheryo awo ninvahiwa ahu ni munepa woowaarya wa Muluku?’
“Pedru Aahiruma Wira Atthu Ale Apatisiwe” (Miteko 10:23b-48)
11, 12. Pedru aapanke exeeni nuumala ophiya oKesareya ni etthu xeeni iixuntte awe?
11 Nihiku naattharelana nuumala Pedru oweha yoowoonihiwa ele, owo ni alopwana akina 9, eyo piiyo, alopwana ale yaarummwale ni Korneelio ni “axinna 6” ayuda a oYope yaahirowa oKesareya. (Mit. 11:12) Omulipelelaka Pedru, Korneelio aahaathukumanya “amusi awe ni apatthani awe oororomeleya”, woonasa wene ootheene aya khahiyo yaari ayuda. (Mit. 10:24) Nuumala ophiya, Pedru aahipaka etthu ahuupuwela awe wiira ampaka. Etthu ene tiila: Okela empa ya mutthu ahaakhanle muyuda ni oohinnuwihiwa! Nto Pedru aahihimya wiira: “Nyuwo moosuwela wira nlamulo khanneemererya wira muyuda okhaleke vamosa aahiiso omwaattamele mutthu a nloko nikina. Masi Muluku, ookooniherya wira kihimuhimyeke mutthu okhala oohiloka”. (Mit. 10:28) Okathi ole, Pedru ahoona wiira yoowoonihiwa ele yaaphavela omwiiixuttiha wiira khiyaavarihana paahi ni soolya aareerela awe olya. Owo khaakhanle ‘oomuhimya mutthu [hata ohikhanle muyuda] okhala oohiloka’.
“Korneelio, iira aalipelelaka atthu ale, nave iira aalattunle ene amusi awe ni apatthani awe oororomeleya”. — Miteko 10:24
12 Atthu ootheene yaathukumanne yaaphavela onwiriyana Pedru. Korneelio aahimmye so: “Hiyo noothukumana-va, ohoolo wa Muluku, wira niwiriyane itthu sotheene murummwale anyu ni Yehova wira munileele”. (Mit. 10:33) Tthiri nyuwo mwaamuhakalala vanceene wiiwa moolumo ntoko awo ahimmwaka ni mutthu oniphavela ihapari sooreera! Pedru aahipacerya olavula ni moolumo ala oovara murima ani: “Tthiri, vano koosuwelexa wira Muluku khonaathanya atthu, masi khula elapo, owo onnimwaakhela khula mutthu onimoova, ni oneettela exariya”. (Mit. 10:34, 35) Pedru aahoona wiira moota Muluku oniwoonela awe atthu khonilipa ni eraasa ya mutthu owo, elapo awe aahiiso etthu ekina ya werutthuni orina awe. Nto moottharelana, Pedru aahipacerya ovara oratteene muteko woolaleya, wiiviwa ni ohihimuxiwa wa Yesu.
13, 14. a) Etthu xeeni ya efaita yinceene yiiraneyale okathi Korneelio ni amalapo akina yaakhanle aya makristau mwaakha wa 36 nuumala Kristau orwa? b) Xeeni nihinreerela ahu waathanla atthu mwaha wa makhalelo aya?
13 Mootutuxerya yaahiiraneya etthu yootikiniha: “Pedru nlelo olavulaka itthu iya atthu otheene . . . yahaakhanle ayuda, yaahaakhela munepa woowaarya, mahala ene”. (Mit. 10:44, 45) Ela ekwaha emosa paahi eri mbiibiliyani atthu yaakhenle aya munepa woowaarya ahinatthi opatisiwa. Nuumala osuwela wiira ele yaari ethoonyeryo yooniherya wiira Muluku aaniweemererya, Pedru “aahiruma wira atthu ale apatisiwe”. (Mit. 10:48) Okhala makristau wa atthu ale yahaakhanle ayuda mwaakha wa 36 nuumala Kristu orwa, waahimaliha okathi nloko na ayuda naari aya nloko na vameekhaaya. (Dan. 9:24-27) Ohoolelaka muteko woolaleerya, Pedru aahirumeela exaavi ya neeraru ni yookiserya ya “Omwene”. (Math. 16:19) Exaavi eyo yaahitthukula mukhora wiira amalapo aahiiso atthu yahaakhanle ayuda oohinnuwihiwa ekhale makristau athanliwe ni munepa woowaarya.
14 Olelo-va, anamalaleerya a Omwene, annisuwela wiira “Muluku khonaathanya atthu”. (aRom. 2:11) Muluku “oniphavela wira atthu a makhalelo otheene yoopowe”. (1 Tim. 2:4) Nto nihaathanleke atthu mwaha wa makhalelo aya a ota. Muteko ahu, olaleya oratteene Omwene wa Muluku, nto eyo enihela muhina waalaleerya atthu ootheene moohicikha eraasa aya, elapo, makhalelo aya ni etiini aya.
Awo “Yaahihiya Onvaanyiha, Nave Yaaninvuwiha Muluku” (Miteko 11:1-18)
15, 16. Xeeni makristau akina ayuda yanvaanyihale aya Pedru? Pedru aapanke exeeni wiira aakhule?
15 Woonasa wene, Pedru aaniphavela vanceene orowa oYerusalemu wiira ahimye itthu siiraneyale. Vanikhala ntoko wiira ihapari sooniherya wiira atthu yaahaakhanle ayuda “yaahaakhela moolumo a Muluku” saahiiwanyeya oYerusalemu Pedru ohinatthi ophiya. Nuumala Pedru ophiya, “ale yaaphavela wira atthu a maloko makina yinnuwihiweke, yaahipacerya onvaanyiha”. Awo yaahixanka vanceene mwaha woowi Pedru ‘aahimaka etthoko ya atthu oohinnuwihiwa, onalya naawo’. (Mit. 11:1-3) Nto vannooneya wiira mwaha waawiiriha ovaanyihana khahiyo mwaha wa atthu yahaakhanle ayuda okhala atthareli a Kristu. Masi awiixutti ale ayuda yaathipelela wiira atthu ahikhanle ayuda yaahana otthara Nlamulo, ohela muhina winnuwihiwa wiira okokhorela waya weemereriwe ni Yehova. Nto eyo ennooniherya wiira awiixutti akina ayuda vaanaaxankiha okupali wiira Nlamulo aavahiwe Moise naahimala.
16 Etthu xeeni Pedru aapanke awe wiira aakhule itthu aapanke awe? Moovarihana ni Miteko 11:4-16, Pedru aahilavula soowiiraneya 4 saakhuma wa Muluku sooniherya mwaha owo: (1) etthu Muluku aamonihenrye awe moolohani (Iversiikulu 4-10); (2) malakiheryo aavahiwe awe ni munepa woowaarya (Iversiikulu 11, 12); (3) nlaikha naamuxukunrye Korneelio (Iversiikulu 13, 14); ni (4) munepa woowaarya yaakhenle aya atthu yaahaakhanle ayuda. (Iversiikulu 15, 16) Pedru aahimaliha ni moolumo oovara murima ni yaawiirinhe okupali, oriki: “Tivonto, akhala wira Muluku ohaavaha [atthu ahikhanle ayuda] mahala ene etthu emosa-ru, [munepa woowaarya] ntoko onivanhe awe hiyo nimwaaminni Pwiya Yesu Kristu, miyo nkaawerya opaka etthu wira kimukhoottiherye Muluku opaka ele oniphavela awe”. — Mit. 11:17.
17, 18. a) Itthu Pedru aahimmye awe saawiirinhe opaka exeeni makristau ayuda? b) Xeeni vanixankiha aya okumiherya wiiraana mmulokoni ni makoho xeeni ninreerela ahu wiikoha?
17 Itthu Pedru aahimmye awe saahiwiiriha makristau ayuda opaka yoothanla. Niireke yaamuhiya nthalu wiira aweemererye atthu ale yahaakhanle ayuda yaapatisiwe niinaano okhala axinnaya makristau? Biibiliya onihimya wiira: “Okathi axinna [arummwa ni makristau ayuda] yaiwale aya itthu iya, yaahihiya onvaanyiha, nave yaaninvuwiha Muluku, ahimyaka wira: ‘Ekeekhai wira nave-tho Muluku ohaavaha atthu ahikhanle ayuda, eparakha ya orukunuxa murima aya, wira aphwanye okumi woohimala’”. (Mit. 11:18) Moonelo owo wooloka waahikhaliherya muloko okhala woowiiraana.
18 Olelo-va, pooti oxankiha vanceene okumiherya wiiraana eriyari ya atthu animukokhorela Muluku eekeekhai, mwaha woowi ninkhuma “maloko otheene, mahimo otheene, makhuli otheene ni mattaava otheene”. (Wiis. 7:9) Miloko sinceene ninnaaphwanya atthu a iraasa, mahuweliwo ni ikultura soovirikana. Nto ti vooloka wiikoha so: ‘Kiireke koomaliha nthalu vamurimani vaka? Kiireke koolakela oheemererya okawanyeya wa olumwenku ola mwaha wa nloko, elapo, wiixinnuwiha mwaha wa ekultuura ni nthalu nikiirihaka ohaathokorerya saana anna ni arokora?’ Muhiliyale etthu yaamwiiranenle Pedru aahiiso Keefa iyaakha vakhaani saavinre nuumala atthu yahaakhanle ayuda okhala makristau. Mwaha woohapuxiwa ni nthalu na atthu akina, Pedru ‘aahaahiya’ axinnawe yahaakhanle ayuda, nto aahaana okhaliheriwa ni Paulo. (aGal. 2:11-14) Nihihiye wiikhapelela mwaha wa nthalu.
“Atthu Anceene Yaahaamini” (Miteko 11:19-26a)
19. Makristau ayuda a wAntiyokiya yaalaleerya aani ni etthu xeeni yaakhumelenle?
19 Niireke atthareli a Yesu yaahipacerya waalaleerya atthu yahaakhanle ayuda? Nwehe etthu yiiraneyale wAntiyokiya wa oSiria.d Esidade ela yaahikhala ayuda anceene, masi waahikhala ohiiwanana vakhaani eriyari ya ayuda ni atthu yahaakhanle ayuda. Nto wAntiyokiya waari opuro wooreerela waalaleerya atthu yahaakhanle ayuda. Nto elapo ele awiixutti ayuda yaahipacerya waalaleerya ihapari sooreera “atthu yaalavula ekereku”. (Mit. 11:20) Khahiyo paahi yaalaleeriwa ayuda yaalavula ekereku, masi yaanilaleeriwa atthu yaahaakhanle ayuda oohinnuwihiwa. Yehova aahireeliha vanceene muteko ole woolaleerya, “vano atthu anceene yaahaamini”. — Mit. 11:21.
20, 21. Baarnaba oonihenrye sai wiira aanisuwela itthu aawerya awe ni aahaawerya awe? Ninrowa wooniherya sai wiira ninnisuwela itthu ninwerya ahu ni nihinwerya ahu okathi woolaleerya?
20 Wiira alaleeriwe atthu ale yaaphavela owiriyana, muloko wa oYerusalemu waahimuruma Baarnaba orowa wAntiyokiya. Woonasa wene, esidade ele khiyaareere atthu yaaphavela wiiwa ihapari sooreera, nto mekhaya paahi khiyaarowa owerya waalaleerya atthu ootheene. Wiira nlelo okhaliheriwe muteko ole woolaleerya, ti pani aareerela orummwa onvikana Paulo yoowo aari murummwa a atthu ootheene? (Mit. 9:15; aRom. 1:5) Niireke Baarnaba aarowa omuthokoreryaka Paulo ntoko nwanani awe? Nnaari. Baarnaba aahooniherya wiira aanisuwela itthu aawerya awe ni aahaawerya awe opaka. Maana Baarnaba aahirowa omwaavya Paulo oTarso wiira omuttikiherye wAntiyokiya. Oowanli aya yaahiviriha eyaakha emosa yaalipihaka awiixutti a esidade ya wAntiyokiya. — Mit. 11:22-26a.
21 Ninrowa wooniherya sai wiira ninnisuwela itthu ninwerya ahu ni nihinwerya ahu okathi woolaleerya? Nihaana osuwela wiira ootheene sahu sookhala itthu nihinwerya ahu ni itthu ninsuwela ahu oratteene waavikana atthu akina. Mwa ntakiheryo, atthu akina pooti waakhweela olaleerya moohiilokiherya ni mmaitthokoni, masi onaaxankiha opaka irevisita ni opaceriha soosoma sa Biibiliya. Akhala wiira yookhala enamuna ya olaleerya muniphavela anyu olokiherya, munoonela sai ovekela nikhaliheryo? Mwapaka eyo, enimookhaliheryani olaleerya oratteene ni ohakalala mwaalaleeryaka. — 1 aKor. 9:26.
Awo “Yaahilakela Waakhaliherya” (Miteko 11:26b-30)
22, 23. Anna a wAntiyokiya yoonihenrye sai ophenta wekeekhai? Olelo-va, makristau eekeekhai anitthara sai ntakiheryo naya?
22 Nto “waari wAntiyokiya weiwo, awiixutti alakiheriwaka ni Muluku, yaapacenrye aya wiireliwa makristau”. (Mit. 11:26b) Nsina nle yaavahiwe aya ni Muluku naanooniherya oratteene wiira yaanitakiha mweettelo wa Kristu. Okathi atthu a ilapo sikina yaakhala aya makristau, niireke ayuda ni ale yahaakhanle ayuda yaniweemererya atthu awo okhala axinnaya? Nwehe etthu yiiraneyale nuumala okhumelela etala yuulupale mwaakha wa 46 nuumala Kristu orwa.e Khalai etala yaanaahasula vanceene atthu oohaawa mwaha woowi khiyaakhalana musurukhu nnakhala yoolya yoopwehiwa. Woonasa wene, makristau manceene yaakhala oYudeya yaari oohaawa. Nto okathi wa etala eyo, axinnaya a wAntiyokiya waahela muhina makristau yahaakhanle ayuda “yaahilakela waakhaliherya anna yaakhala oYudeya”. (Mit. 11:29) Ela yaari enamuna ya wooniherya wiira yaanaaphenta vanceene axinnaya.
23 Olelo-va, atthu a Muluku annipaka etthu emosaru. Okathi anna ni arokora a ilapo sikina aahiiso mittetthe sikina anireerela aya okhaliheriwa, ninnaakhaliherya ni murima wootheene. Moohipisa, Ekomisau ya Efiliyaali ennipaka Ikomisau Sinaakhaliherya Atthu Aphwanyiwe Ihasara wiira yaakhaliherye anna ni arokora aphwanyiwe ni ihasara sa ephattu, sikoloni, itetere ni atsunami. Wiimananiha iwo waakhaliherya anna ni arokora, ninnooniherya wiira nniirela mpantta ekurupu ya anna ni arokora eekeekhai a olumwenku wootheene. — Yoh. 13:34, 35; 1 Yoh. 3:17.
24. Ninrowa wooniherya sai wiira ninnivaha efaita yinceene etthu Pedru oonihiwe awe?
24 Okhala wiira na makristau eekeekhai, ninnivaha efaita yinceene etthu Pedru oonihiwe awe okathi aari awe esaala ya vasulu okathi wa arummwa. Hiyo nimmukokhorela Muluku ohinimuthanya mutthu. Owo oniphavela wiira nilaleyeke oratteene Omwene awe, yoowo onihela muhina waalaleerya atthu a iraasa, ilapo ni makhalelo ootheene. Nto ootheene ahu, nihihiye waavaha eparakha ya weemererya ihapari sooreera atthu ootheene. — aRom. 10:11-13.
Okathi anna anireerela aya okhaliheriwa, hiyo ninnaakhaliherya
a Ayuda akina yaanaathanya atthu yaavara muteko ni isapala mwaha woowi atthu awo yaavara ni isapala, ikarakaasa sa inama ni itthu sikina soohiloka. Atthu yaavara muteko ni isapala, yooniwa wiira khiyaaphwanelela orowa otemplo ni opuro yaavara aya muteko waahaana orakamelana ni esidade imeeturu sinivikana 22. Woonasa wene, eyo ennooniherya nthowa naya empa ya Simoni yaari aya “waattamela ophareya”. — Mit. 10:6.
b Nwehe ekaaxa eni: “Korneelio ni Anakhotto a Oroma”.
c Muthiyana ole aasiveliwe mwaha oni: “Conselhos confiáveis para criar filhos”, waakumiheriwe erevista A Sentinela 1 a Novembro, 2006, ipaaxina 4 mpakha 7.
d Nwehe ekaaxa eni: “wAntiyokiya wa oSiria”, eri epaaxina 81.
e Mulipa-oolepa soowiiraneya muyuda Josefo onnilavula “etala eyo yuulupale” yiiraneyale okathi wa olamulelo wa Mukhulupale Klaudio (mwaakha 41 mpakha 54 Kristu ohinatthi orwa).