Koutou Nonofo Mālolohi, Pea Koutou Mālo ʼi Te Lele Ki Te Maʼuli
KAPAU la neʼe tonu ke koutou folau ʼi he tai ʼe hou, koteā te faʼahiga vaka ʼaē ka koutou toʼo anai? ʼE koutou toʼo anai koa he kiʼi vaka maʼamaʼa, peʼe ko he vaka lahi pea mo mālohi? ʼE mahino ia ʼe koutou toʼo anai te lua vaka, koteʼuhi ʼe faigafua tana fou ʼi te ʼu peau ʼe gatu.
ʼI tatatou fakalaka ʼi te tuʼu tokakovi ʼaenī pea mo fakatupu tuʼutāmaki, ʼe tou tau mo te ʼu faigataʼaʼia ʼe fakatupu hoha kia tatou. Ohage la, ko te kau tūpulaga ʼe lagi mole nātou ʼiloʼi honatou ʼaluʼaga pea mo te meʼa ʼaē ʼe tonu ke nātou fai ʼi he mālama ʼe maʼuli maveuveu. Ko te hahaʼi ʼaē ʼe foʼofoʼou ʼi te maʼuli faka Kilisitiano ʼe lagi kei nātou lotolotolua. Māʼia mo nātou ʼaē ʼe nātou tauhi mālohi ʼi te moʼoni pea kua fualoa tanatou tauhi agatonu ki te ʼAtua, ʼe lagi nātou tau mo he ʼu ʼahiʼahi, koteʼuhi ko te ʼu meʼa ʼaē neʼe nātou ʼamanaki kiai ʼe mole heʼeki hoko katoa.
ʼE mole ko he ʼu ʼaluʼaga foʼou ʼaia. ʼI ʼihi temi, ko te kau kaugana agatonu ʼa Sehova ohage ko Moisese, mo Sopo, pea mo Tavite neʼe nātou hoha. (Faka au 11:14, 15; Sopo 3:1-4; Pesalemo 55:4) Kae neʼe ʼiloga ʼi tonatou maʼuli katoa tanatou pipiki maʼu kia Sehova. ʼE fakaloto mālohiʼi mai e tanatou faʼifaʼitaki lelei ke tou nonofo mālohi, kae ʼe loto e Satana te Tevolo ke tou mavae mai te ala ʼaē ʼe ina taki ki te maʼuli heʼegata. (Luka 22:31) Koia e feafeaʼi hatatou nonofo mālohi, ʼo “mālohi ʼi te tui”? (1 Petelo 5:9, MN ) Pea e feafeaʼi hatatou lava fakaloto mālohiʼi totatou ʼu kāiga ʼi te tui?
ʼE Loto e Sehova Ke Tou Mālolohi
Kapau ʼe tou agatonu kia Sehova, ʼe nofo tuʼumaʼu anai mo tatou moʼo tokoni mai ke tou tutuʼu maʼu. Neʼe lahi te ʼu ʼaluʼaga faigataʼa neʼe tau mo te tagata fai pesalemo ko Tavite, kae neʼe falala aipe ki te ʼAtua pea koia neʼe ina hivaʼi fēnei ai: “[Ko Sehova] neʼe ina toe fakahake foki ia ʼau mai te luo ʼe gugulu, mai te pela ʼo te takele. Pea neʼe ina fakatuʼu ʼoku vaʼe ki te maka; neʼe ina fakamālohiʼi toku ʼu vaʼe.”—Pesalemo 40:2.
ʼE fakamālohiʼi tatou e Sehova ke tou tau “te tau lelei o te tui,” ke feala ai hatatou ‘puke maʼu te maʼuli heʼegata.’ (1 Timoteo 6:12) ʼE ina toe foaki mai pe foki mo te ʼu puleʼaki ke tou nonofo mālohi pea ke tou mālo ʼi tatatou tau fakalaumālie. Neʼe uga e te ʼapositolo ko Paulo tona ʼu tēhina Kilisitiano ke nātou “haga maʼu te mālohi ʼi te ʼAliki pea mo te mālohi ʼo tona māfimāfi,” pea ke nātou ‘kofuʼi te teu tau katoa mai te ʼAtua ke feala ai hanatou tutuʼu mālohi ʼo fakafeagai ki te ʼu kākā ʼa te Tevolo.’ (Efeso 6:10-17, MN ) Kae koteā ʼaē ʼe ina lava faka tūkia tatou? Pea e feafeaʼi hatatou lava tekeʼi te ʼu fakahala fakatupu tuʼutāmaki ʼaia?
Tou Tokakaga Ki Te ʼu Meʼa Fakatupu Tūkia
ʼE lelei ke tou manatuʼi te puani maʼuhiga ʼaenī: ko te ʼu tonu ʼaē ʼe tou fai ʼe feala ke lave lelei peʼe lave kovi ki tatatou tutuʼu maʼu ʼi totatou maʼuli faka Kilisitiano. ʼE ʼi ai te ʼu tonu ke fai e te kau tūpulaga ʼo ʼuhiga mo te gāue, mo te hoko atu ʼo te ako, pea mo te ʼohoana. ʼE lagi tonu ki te hahaʼi lalahi ke nātou filifili peʼe nātou fetogi nofoʼaga peʼe nātou kumi he tahi gāue. ʼE tou fai te ʼu tonu ʼi te ʼaho fuli ʼo ʼuhiga mo te fakaʼaogaʼi ʼo totatou temi pea ʼe lahi mo te tahi ʼu meʼa. Koteā anai ka tokoni mai kia tatou ke tou fai he ʼu tonu fakapotopoto ʼe tokoni ai anai ki tatatou pipiki maʼu ki totatou ʼuhiga kaugana ʼa te ʼAtua? Neʼe ʼui fēnei e te fafine Kilisitiano kua fualoa tana ʼi te moʼoni: “ ʼE ʼau kole kia Sehova ke tokoni mai mokā ʼau fai he ʼu tonu. ʼI taku manatu ʼe maʼuhiga ke tou tali pea mo maʼuliʼi te ʼu tokoni ʼaē ʼe foaki mai ʼi te Tohi-Tapu, mo te ʼu fono faka Kilisitiano, mo te kau tagata ʼāfea, pea mo te ʼu tohi faka Tohi-Tapu.”
Ka tou fai he ʼu tonu, ʼe tonu ke tou fehuʼi fēnei kia tatou totonu: ‘ ʼE hili anai taʼu e nima peʼe hogofulu, ʼe ʼau maʼuli fiafia anai koa ʼi te ʼu tonu ʼaē ʼe ʼau fai ʼi te temi nei, peʼe ʼau fakahemala anai? ʼE ʼau faigaʼi koa ke ʼau ʼiloʼi papau ko te ʼu tonu ʼaē ʼe ʼau fai ʼe mole nātou faka tūkia anai ia ʼau, kae ʼe lagolago anai ki taku tuputupu fakalaumālie?’—Filipe 3:16.
Ko ʼihi kua papitema, kua nātou fakaʼapē ʼi tonatou maʼuli, koteʼuhi neʼe nātou tō ki te ʼu fakahala pe neʼe nātou maumauʼi te ʼu lao ʼa te ʼAtua. Ko te tokosiʼi ʼo nātou ʼaē neʼe fakamavae ʼi te kokelekasio ʼuhi ko tanatou haga fai ʼo he agahala, neʼe lava hanatou toe liliu mai ʼuhi ko tanatou ʼu faiga mālohi, kae mole fualoa pea neʼe toe fakamavae nātou ʼi te kokelekasio, koteʼuhi neʼe nātou toe fai pe te agahala ʼaia. Neʼe hoko ʼapē te faʼahi ʼaia kia nātou ʼuhi he neʼe mole nātou faikole ʼo kumi tokoni ki te ʼAtua ke nātou ‘fehiʼa ki te meʼa ʼaē ʼe kovi kae ke nātou pipiki ki te meʼa ʼaē ʼe lelei’? (Loma 12:9; Pesalemo 97:10) ʼE ʼaoga ai kia tatou fuli ke tou “fakatotonu te u alafoufou ki [totatou] vae.” (Hepeleo 12:13) Koia tou tokagaʼi he ʼu puani ʼe tokoni ai kia tatou ke tou taupau tatatou tutuʼu maʼu ʼi te faʼahi fakalaumālie.
Koutou Mālolohi ʼAki Te Gāue Faka Kilisitiano
Ko he puleʼaki ke tou haga lele maʼu ʼi te lele ki te maʼuli, ʼe ko te kau lahi ki te gāue fai faka mafola. Ei, ko totatou minisitelio faka Kilisitiano ʼe ko he tokoni maʼuhiga moʼo taupau ʼo totatou ʼu loto mo totatou ʼu ʼatamai ʼi te fai ʼo te finegalo ʼo te ʼAtua, pea mo pipiki maʼu ki te totogi ʼaē ko te maʼuli heʼegata. ʼO ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia, neʼe uga fēnei e Paulo ia te kau Kolonito: “ ʼOku ʼu tēhina ʼofaina, koutou liliu ʼo mālolohi, tāʼofi maʼu, ke lahi tuʼumaʼu takotou ʼu gāue ʼi te ʼAliki ʼo koutou ʼiloʼi ko takotou ʼu gāue ʼe mole vaʼiganoa ʼo ʼuhiga mo te ʼAliki.” (1 Kolonito 15:58, MN ) Ko te kupu “mālolohi” ko tona faka ʼuhiga ‘ ʼe kita tuʼu maʼu.’ Ko te “tāʼofi maʼu” ʼe feala pe ke faka ʼuhiga ki te ‘mole mavae mai he tauʼaga.’ Koia, ko tatatou maʼumaʼua ʼi totatou minisitelio ʼe feala ke tokoni mai ke tou haga kātaki ʼi tatatou lele faka Kilisitiano. Koia ko te tokoni ki te hahaʼi ke nātou ʼiloʼi ia Sehova ʼe foaki mai ai kia tatou he ʼuhiga moʼoni ʼo totatou maʼuli pea mo tou maʼu ai te fiafia.—Gaue 20:35.
ʼE ʼui fēnei e Pauline, ko he Kilisitiano kua taʼu 30 tupu tana gāue misionea pea mo tana kau ki te gāue temi katoa: “Ko te minisitelio ʼe ko he puipui, koteʼuhi ʼaki taku fagonogono ki te hahaʼi, ʼe ʼau tui papau ai kua ʼau maʼu te moʼoni.” Ko te taʼi tui papau ʼaia ʼe tou maʼu mo kapau ʼe tou kau tuʼumaʼu ki te tahi ʼu gāue faka Kilisitiano, ohage la ko te kau ki te ʼu fono ʼo tatatou tauhi, pea mo tou fai tuʼumaʼu he ako takitokotahi ʼo te Tohi-Tapu.
ʼE Tou Tutuʼu Maʼu ʼUhi Ko Te Lagolago ʼo Totatou ʼu Tēhina
Ko tatatou kau ki he kautahi faka malamanei ʼo he kau atolasio moʼoni ʼe feala ke tokoni mai kia tatou ke tou tutuʼu maʼu. ʼE ko he tapuakina tatatou fakatahi mo he fale tautēhina faka malamanei agaʼofa! (1 Petelo 2:17) Pea ʼe feala ke tou tokoni ki totatou ʼu tēhina ke nātou tutuʼu maʼu.
Koutou tokagaʼi age muʼa te ʼu gāue ʼaoga ʼa te tagata agatonu ko Sopo. Māʼia mo te tagata fakaloto fīmālie loi ko Elifasi neʼe ina fakamoʼoni fēnei: “Ko ʼaē neʼe tūkia, neʼe fakatuʼuake e tau ʼu palalau, pea ko te ʼu tuli ʼaē kua mapelu, neʼe ke fakamālohiʼi.” (Sopo 4:4) ʼE tou ʼaoga feafeaʼi ki ʼihi? ʼE tou maʼu takitokotahi ia te maʼua ʼaē ke tou tokoni ki totatou ʼu tēhina mo tuagaʼane ke nātou kātaki ʼi te tauhi ki te ʼAtua. Ka tou fakatahi mo nātou, tou faigaʼi ke tou muliʼi te ʼu palalau ʼaenī: “Koutou fakaloto mālohiʼi te ʼu nima ʼaē kua vaivai, mo koutou fakamālohiʼi te ʼu tuli ʼaē kua tetetete.” (Isaia 35:3) He koʼe koa ʼe mole koutou fakatuʼutuʼu ke koutou fakaloto mālohiʼi he Kilisitiano e tahi peʼe lua ʼi te temi fuli pe ʼe koutou fakatahi ai mo nātou? (Hepeleo 10:24, 25) ʼE feala ia ki he ʼu palalau fakaloto mālohi, ko he ʼu fakavikiviki pea mo he ʼu fakafetaʼi, ʼo ʼuhiga mo tanatou ʼu faiga hoholo ʼaē ke nātou fakafiafiaʼi ia Sehova ke tokoni kia nātou ke nātou nonofo mālohi ʼaki te ʼamanaki ʼaē ke nātou mālolohi ʼi te lele ki te maʼuli.
ʼE lahi te ʼu faʼahi ʼe lava fai e te kau tagata ʼāfea moʼo fakaloto mālohiʼi ia nātou ʼaē ʼe foʼofoʼou. ʼE lava te faʼahi ʼaia mo kapau ʼe kita fai age he ʼu tokoni ʼaoga pea mo tuku age he ʼu tokoni faka Tohi-Tapu loloto, pea mo kita gāue mo nātou ʼi te fai faka mafola. Neʼe fakaʼaogaʼi tuʼumaʼu e te ʼapositolo ko Paulo te ʼu faigamālie moʼo fakaloto mālohiʼi ʼihi. Neʼe ina fakaʼamu mālohi ke sio ki te kau Kilisitiano ʼo Loma, ke feala hana fakaloto mālohiʼi ia nātou ʼi te faʼahi fakalaumālie. (Loma 1:11) Maʼa ia, ko tona ʼu tēhina mo tuagaʼane ʼofaina ʼo Filipe neʼe ko hona ‘fiafiaʼaga mo hona pale,’ pea neʼe ina tokoniʼi ia nātou ke nātou “tuu ke mau feia i te Aliki.” (Filipe 4:1) ʼI tana logo ki te ʼu faigataʼaʼia ʼaē neʼe tau mo te ʼu tēhina ʼo Tesalonika, neʼe fekauʼi e Paulo ia Timoteo ke ina ‘fakamālohiʼi ia nātou pea mo fakaloto fīmālieʼi ia nātou, ke ʼaua naʼa vaivai ifo he tahi ʼi te ʼu mamahi.’—1 Tesalonika 3:1-3.
Ko te ʼu ʼapositolo ko Paulo pea mo Petelo neʼe nā fakamoʼoni pea mo nā faka maʼuhigaʼi te ʼu faiga ʼo tona ʼu tēhina ʼi te tui. (Kolose 2:5; 1 Tesalonika 3:7, 8; 2 Petelo 1:12) ʼAua naʼa tou sioʼi te ʼu vaivaiʼaga ʼo totatou ʼu tēhina, kae ke tou tokakaga tāfito ki tonatou ʼu kalitate maʼuhiga pea mo tanatou tau mālohi ʼaē ke nātou nonofo mālohi pea mo nātou faka maʼuhigaʼi ia Sehova.
Kapau ʼe tou fatufatu, ʼe feala ke liliu ai ʼo faigataʼa ki ʼihi hanatou taupau tanatou tutuʼu mālohi ʼi te tui. Koia ʼe lelei hatatou manatuʼi ko totatou ʼu tēhina ʼe nātou “fakaofaofa pea mo ogosia” ʼi te tuʼu ʼo te ʼu faʼahiga meʼa ʼaenī! (Mateo 9:36) ʼI te loto kokelekasio faka Kilisitiano, ʼe tonu ke nātou lava maʼu ai he fakaloto fīmālie. Koia, ʼofa pe kia tatou fuli ke tou fai te meʼa ʼaē ʼe tou lavaʼi moʼo lagalaga ʼo totatou ʼu tēhina pea mo tokoni kia nātou ke nātou nonofo mālolohi.
ʼE feala pe ʼi he ʼu ʼaluʼaga ke fai mai e ʼihi he ʼu aga ʼe feala ke vaivai ai tatatou tuʼu mālohi. ʼE tou tuku anai koa he palalau kona peʼe ko he aga ʼe kovi ke ina fakavaivaiʼi tatatou tauhi kia Sehova? Ke ʼaua naʼa tou tuku he tahi ke ina pulihi tatatou tuʼu mālohi!—2 Petelo 3:17.
Te ʼu Fakapapau ʼa Te ʼAtua—ʼE ʼAoga Ke Tou Tuʼu Maʼu Ai
Ko te fakapapau ʼa Sehova ʼo ʼuhiga mo he ka haʼu taulekaleka ʼaki te pule ʼo te Puleʼaga, ʼe ina fakatupu ia tatou he loto falala pea mo tokoni mai ke tou nonofo mālohi. (Hepeleo 6:19) Pea ko te ʼiloʼi papau ʼaē ʼe fakahoko tuʼumaʼu e te ʼAtua tana ʼu fakapapau, ʼe ina uga tatou ke tou ‘nonofo ʼalaʼala pea mo tāʼofi maʼu ʼi te tui.’ (1 Kolonito 16:13; Hepeleo 3:6) ʼE feala ke ʼahiʼahiʼi tatatou tui ʼi te hage ʼe tuai te fakahoko ʼo ʼihi fakapapau ʼa te ʼAtua. Koia ʼe maʼuhiga ʼaupito ai ke tou tokakaga naʼa kākāʼi tatou e te ʼu akonaki loi pea mo tou mavae kehe mai tatatou ʼamanaki.—Kolose 1:23; Hepeleo 13:9.
Ko te faʼifaʼitaki kovi ʼa te kau Iselaele ʼaē neʼe mamate ʼuhi ko tanatou mole tui ki te ʼu fakapapau ʼa Sehova ʼe ko he fakatokaga kia tatou. (Pesalemo 78:37) Ke ʼaua naʼa tou hage ko nātou, ʼofa pe ke tou mālolohi, ʼo tou tauhi ki te ʼAtua ʼaki hatatou mahino ki te maʼuhiga ʼo te ʼu ʼaho fakamuli ʼaenī. Neʼe ʼui fēnei e te tagata ʼāfea kua māhani ki te ʼu meʼa ʼo te maʼuli: “ ʼE ʼau maʼuli ʼi te ʼaho fuli ohage pe ʼe hoko mai anai te ʼaho lahi ʼo Sehova ʼi te ʼapogipogi ake.”—Soele 1:15.
Ei, ko te ʼaho lahi ʼo Sehova kua ōvi mai. Kae ʼe mole tonu ke tou tuʼania mo kapau ʼe tou pipiki maʼu ki te ʼAtua. Kapau ʼe tou pipiki maʼu ki tana ʼu pelesepeto faitotonu pea mo tou nonofo mālolohi, pea ʼe tou lava mālo ʼi tatatou lele ki te maʼuli heʼegata!—Tāʼaga Lea 11:19; 1 Timoteo 6:12, 17-19.
[Paki ʼo te pasina 23]
ʼE koutou fai koa te ʼu meʼa fuli ʼaē ʼe koutou lavaʼi moʼo tokoni ki te ʼu tēhina Kilisitiano ke nātou nonofo mālohi?
[Haʼuʼaga ʼo te paki pasina 21]
The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck