Ko Te Temi Fea ʼAē ʼe Tonu Ai Ke Kita ʼIta?
ʼI TE Tohi-Tapu, ʼe ʼui iā Tagata Tānaki 7:9: “Ko te ʼita, ʼe nofo ʼi te fatafata ʼo te kau vale.” ʼE fakahā mai ʼi te vaega ʼaia ʼe mole tonu ke tou hoko ʼita mokā fai mai he meʼa kovi kiā tatou, kae ʼe tonu ke tou loto fakamolemole.
Kae ʼe faka ʼuhiga koa iā Tagata Tānaki 7:9 ke ʼaua naʼa tou hoʼi ʼita ʼo ʼuhiga mo he meʼa peʼe ki he tahi, pea ke tou fakamolemole te ʼu hala fuli, ʼo mole tou lauʼia te mamafa ʼo te hala peʼe ko tona hoko putuputu, pea ke ʼaua naʼa tou faiga ke tou fakatokatoka? Ko tona faka ʼuhiga koa ʼe mole tonu ke tou tokagaʼi mokā mamahi he tahi ʼi tatatou ʼu palalau peʼe ko tatatou aga, koteʼuhi ʼe tou ʼiloʼi ko ia ʼaē ʼe mamahi ʼe tonu ke loto fakamolemole? Kailoa ia.
Ko Sehova ʼAtua ʼe ko te faʼifaʼitaki totonu ʼo te ʼofa, mo te manavaʼofa, mo te fakamolemole, pea mo te loto manavaʼofa. Kae ʼe lahi te ʼu fakamatala ʼi te Tohi-Tapu ʼe talanoa ki te ʼu ʼaluʼaga pea mo te ʼu hahaʼi neʼe ʼita ai Sehova. ʼI te ʼu lakaga ʼaē neʼe lahi fau ai te ʼita ʼo te ʼAtua, neʼe ina fakaʼauha ia nātou neʼe tupu ai tana ʼita. Tou vakavakaʼi age muʼa he ʼu faʼifaʼitaki.
Te ʼu ʼAgahala ʼAē Neʼe Fai Kiā Sehova
ʼE talanoa ia te fakamatala ʼo 1 Hau 15:30 ki te ʼu agahala ʼa Selopoame, “ ʼaē neʼe tupu ai te agahala ʼa Iselaele, pea ʼaki tana fiatuʼu, neʼe ina fakaʼita ia Sehova.” Iā 2 Fakamatala 28:25, ʼe ʼui ʼo ʼuhiga mo Akasi te Hau ʼo Suta: “Neʼe ina fakatuʼu te ʼu potu māʼoluga ke fai ai he ʼahu faka sākilifisio ki te tahi ʼu ʼatua, pea neʼe nātou fakaʼita ia Sehova, te ʼAtua ʼo tona ʼu tupuʼaga.” Ko te tahi faʼifaʼitaki ʼe tou maʼu iā Kau Tuʼi Fakamāu 2:11-14: “Neʼe fai e Iselaele ia te meʼa ʼaē ʼe kovi kiā mata ʼo Sehova pea mo nātou tauhi ki te ʼu Paale . . . , ʼo nātou fakaʼita ia Sehova. . . . Pea neʼe tō te hāūhāū ʼo Sehova ki Iselaele, pea neʼe ina tuku ai ia nātou ki te kau tagata kaihaʼa.”
ʼE ʼi ai te tahi ʼu meʼa neʼe ʼita ai ia Sehova pea neʼe tonu ke ina tauteaʼi. Ohage la, iā Ekesote 22:18-20, ʼe tou lau fēnei ai: “ ʼAua naʼa ke tuku ke maʼuli he fafine ʼe gaohi meʼa fakatemonio. Ko ʼaē ʼe momoe mo he manu, ʼe tonu ke matehi. Ko ʼaē ʼe ina momoli he ʼu sākilifisio ki he ʼu ʼatua kehe, kae mole ina fai kiā Sehova tokotahi pe, ʼe tonu ia ke matehi.”
Neʼe mole fakamolemole tuʼumaʼu pe e Sehova ia te ʼu agahala mamafa ʼo te Iselaele ʼāfea, ʼi te ʼu temi ʼaē neʼe nātou haga fakamamahiʼi ia ia pea mo tanatou mole fakahemala. ʼI te ʼu ʼaluʼaga ʼaē neʼe mole fai ai he fakahemala moʼoni e te hahaʼi ʼaē neʼe agahala, pea neʼe mole nātou fia maliu ʼo fakalogo kiā Sehova, neʼe fakaʼauha nātou e te ʼAtua. Neʼe fakahoko te fakaʼauha ʼaia ki te fenua kātoa e te kau Papiloni ʼi te taʼu 607 ʼi muʼa ʼo totatou temi, pea neʼe toe fakahoko e te kau Loma ʼi te taʼu 70 ʼo totatou temi.
ʼE ʼita ia Sehova ki te ʼu palalau kovi ʼa te hahaʼi pea mo tanatou ʼu aga kovi, pea ʼe ina matehi ia te hahaʼi ʼaē ʼe mole nātou fakahemala mai tanatou ʼu agahala mamafa. Kae ʼe kau koa ia Sehova ia nātou ʼaē ʼe talanoa kiai iā Tagata Tānaki 7:9? Kailoa ia. ʼE lākatonu ia ia mokā mamahi ʼi he ʼu agahala mamafa pea ʼe faitotonu tuʼumaʼu tana fai fakamāu. ʼE ʼui ʼi te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo Sehova: “ ʼE haohaoa tana gāue, heʼe ko tona ʼu ala fuli ʼe faitotonu. ʼAtua ʼo te agatonu, ʼaē ʼe mole iā te ia te heʼe faitotonu; ʼe faitotonu pea mo totonu ia.”—Teutalonome 32:4.
Ko Te ʼu Hala Mamafa ʼAē ʼe Kita Fai Ki Te Hahaʼi
ʼI te Lao ʼaē neʼe foaki e te ʼAtua ki te Iselaele ʼāfea, neʼe ʼi ai te ʼu fakatūʼā mamafa neʼe fai kiā nātou ʼaē neʼe nātou fai hanatou ʼu hala mamafa ki he ʼu hahaʼi. Ohage la, mokā hū pōʼuli he tagata kaihaʼa ki he ʼapi pea neʼe matehi ia ia e te tagata ʼo te ʼapi, neʼe mole lākahala te tagata ʼaē ʼoʼona te ʼapi. Neʼe ko ia ʼaē neʼe hoko ki ai ia te hala mamafa. Koia ʼe tou lau fēnei: “Kapau ʼe maʼutokā he tagata kaihaʼa ʼe lolotoga kaihaʼa, pea kapau neʼe tāʼi ʼo mate ai, ʼe mole lau anai [ia ia ʼaē ʼoʼona te ʼapi] ʼe ko [hana] fai fakapō.”—Ekesote 22:2.
Ko he fafine neʼe fakaʼalikiʼi neʼe lākatonu tana ʼita kiā ia ʼaē neʼe ina fai te aga ʼaia, koteʼuhi ko te fakaʼalikiʼi neʼe ko he hala mamafa kiā mata ʼo te ʼAtua. ʼI te Lao ʼa Moisese, ko he tagata neʼe ina fakaʼalikiʼi he fafine, neʼe tonu ke matehi “koteʼuhi ʼe hage ko he tagata ʼe ʼoho ki he tahi tagata pea ina fakapogi.” (Teutalonome 22:25, 26) Logope ʼe mole kei tou fakalogo ki te Lao ʼaia, kae ʼe tou mahino ai ki te ʼita ʼaē neʼe logoʼi e Sehova mokā fai te aga fakalialia ʼaia ko te fakaʼalikiʼi.
ʼI totatou temi, ko te fakaʼalikiʼi ʼe ko he hala mamafa pea ʼe fai kiai mo te ʼu tūʼā mamafa. Ko ia ʼaē neʼe fakahoko ki ai te aga ʼaia ʼe feala hana tala ki te kau polisi. ʼE feala ai ke fakatūʼā ia ia ʼaē neʼe ina fai te aga kovi ʼaia. Pea kapau ko ia ʼaē neʼe fakaʼalikiʼi ʼe kei taʼu veliveli, ʼe ko te ʼu mātuʼa anai ʼaē ka nā tala ki te kau polisi.
Te ʼu Kiʼi Hala ʼe Mole Faʼa Maʼuhiga
Kae ʼe mole tonu leva ke fakahā te ʼu kiʼi hala fuli ki te kau polisi. Koia ʼe mole tonu ke tou hoʼi mamahi ki he ʼu kiʼi hala liliki ʼe fai e ʼihi, kae ʼe tonu ke tou loto fakamolemole. ʼE tonu ke tou fakamolemole tuʼa fia? Neʼe fehuʼi fēnei e te ʼapositolo ko Petelo kiā Sesu: “Aliki, ka higa mai toku tehina kia te au, pea e tuà fia anai taku fakamolemole kia te ia? Pe kaku ki te tuà fitu?” Neʼe tali fēnei age e Sesu kiā te ia: “E mole au tala atu kia koe, ke kaku ki te tuà fitu, kae ke kaku ki te tuà [fitugofulu-ma-fitu].”—Mateo 18:21, 22.
ʼI te tahi faʼahi, ʼe tonu ke tou haga gāueʼi totatou ʼulugaaga faka Kilisitiano ke mole tou hala putuputu ki niʼihi. Ohage la, mokā koutou felogoi mo niʼihi, ʼe ʼi ai koa he ʼu temi ʼe koutou palalau fakahagatonu ai ʼaki he aga fefeka, peʼe mole koutou fai he ʼu palalau fakaʼeteʼete peʼe koutou fai he ʼu palalau fakalainoa? Ko te ʼu aga ʼaia ʼe fakatupu mamahi. Koia ʼaē ʼe ina fai te aga ʼaia ʼe mole tonu ke ina tuku te hala kiā ia ʼaē ʼe mamahi, pea mo ina ʼui ʼe tonu ke loto fakamolemole, kailoa, kae ʼe tonu ke mahino kiā ia ʼe ko ia te tupuʼaga ʼo te mamahi ʼaia. ʼUluaki, ko ia ʼaē neʼe lākahala ʼe tonu ke ina lolomi tana aga pea mo tana ʼu palalau ke mole ina fakatupu he meʼa ʼe fakaloto mamahi. Ko tana faiga ʼaia ʼe ina fakasiʼisiʼi anai tana fakamamahiʼi ʼa ʼihi. ʼE fakamanatu mai ʼi te Tohi-Tapu: “ ʼE ʼi ai te faʼahiga tagata ʼaē ʼe palalau vale ohage ko he ʼu tā ʼaki he heletā, kae ko te ʼalelo ʼo te kau popoto ʼe ina fakamālōlō ia.” (Tāʼaga Lea 12:18) Ka tou fakamamahiʼi niʼihi, kae neʼe mole tou loto kiai, ko tatatou faifakalelei ʼe ʼaoga ʼaupito anai moʼo fakatokatoka ʼo te fihifihia ʼaia.
ʼE fakahā ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua ʼe tonu ke tou “fekumi kia mea o te tokalelei pea mo mea e lagalaga aki tatou taki tokotahi.” (Loma 14:19) Ka tou agalelei pea mo fakaʼeteʼete, ʼe tou fakahoko te tāʼaga lea ʼaenī: “Ohage ko he ʼu foʼi ʼapo aulo ʼi he pa siliva neʼe togi, ʼe toe feiā aipe mo he palalau ʼe fai ʼi tona lakaga totonu.” (Tāʼaga Lea 25:11) ʼE mahino ia ʼe malave lelei pea mo fakatupu fiafia! Ko he palalau mālū, mo fakaʼeteʼete ʼe ina lava fakamalū ifo te ʼu aga fefeka ʼa niʼihi: “ ʼE feala ke fasi he hui ʼi he ʼalelo mālū.”—Tāʼaga Lea 25:15.
Koia ʼe tokoniʼi fēnei tatou ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua: “Ke lelei tuumau tautou lea, i tona fakakonakona aki te masima, ke koutou iloi te tali e tonu ke koutou fai kia natou takitahi.” (Kolose 4:6) Ko te kupuʼi palalau “fakakonakona aki te masima,” ko tona faka ʼuhiga ʼe tonu ke malave lelei tatatou ʼu palalau ki te hahaʼi, pea kapau ʼe lelei tatatou ʼu palalau, ʼe faigataʼa anai ki he tahi hana lotomamahi kiā kita. Ko te kau Kilisitiano ʼe tonu ke nātou faigaʼi ʼaki tanatou ʼu palalau mo tanatou aga ke nātou maʼuliʼi te tokoni faka Tohi-Tapu ʼaenī: “Fekumi te tokalelei pea mo tulikaki ia.”—1 Petelo 3:11.
Koia ʼe lagi faka ʼuhiga iā Tagata Tānaki 7:9 ke mole tou hoʼi mamahi ʼi he ʼu kiʼi hala liliki ʼa ʼihi. ʼE lagi nātou fai te ʼu aga ʼaia ʼuhi ko te ʼuhiga agahala ʼo te tagata, peʼe ko he hala neʼe ina fakatuʼutuʼu, kae ʼe mole mamafa fau. Kae kapau leva ko te hala ʼaia ʼe ko he agahala mamafa, pea ʼe tou mahino ki te lotomamahi ʼo ia ʼaē neʼe hoko ki ai te agahala ʼaia, pea ʼe lagi ina vakaʼi anai te aga ʼaē ʼe tonu ke fai ʼo ʼuhiga mo te agahala ʼaia.—Mateo 18:15-17.
[Paki ʼo te pasina 14]
Neʼe tuku e Sehova ia Iselaele ʼaē neʼe mole fakahemala, ke fakaʼauha e te kau Loma ʼi te taʼu 70 ʼo totatou temi
[Paki ʼo te pasina 15]
“Ohage ko he ʼu foʼi ʼapo aulo . . . ʼe toe feiā aipe mo he palalau ʼe fai ʼi tona lakaga totonu”