Watchtower TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Watchtower
TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Faka'uvea
  • TOHI-TAPU
  • TOHI
  • FONO
  • w14 15/6 p. 8-11
  • Tou Tokoni Ki ʼOtatou Tehina Mo Tuagaʼane ʼAe Kua Mavete​—ʼO Feafeaʼi?

Aucune vidéo n'est disponible pour cette sélection.

Il y a eu un problème lors du chargement de la vidéo.

  • Tou Tokoni Ki ʼOtatou Tehina Mo Tuagaʼane ʼAe Kua Mavete​—ʼO Feafeaʼi?
  • Te Tule Leʼo—2014
  • Manatu Tafito
  • He Tahi ʼu Alatike
  • TE LAHI ʼO TE ʼU MANATU FAKATUPU LOTOMAMAHI
  • ʼE NATOU FAIGA KE NATOU TOE MAʼULI FIMALIE
  • ʼE NATOU LOGOʼI TANATOU NONOFO TOKOTAHI PEʼE KUA LIʼAKINA NATOU
  • Kotou Lotomalohi ʼi Te Hili ʼo Te Mavete
    Te Tule Leʼo—2014
Te Tule Leʼo—2014
w14 15/6 p. 8-11

Tou Tokoni Ki ʼOtatou Tehina Mo Tuagaʼane ʼAe Kua Mavete ʼO Feafeaʼi?

A woman comforting a divorced Christian sister
A woman comforting a divorced Christian sister

ʼE lagi kotou iloʼi he tahi kua mavete mo tona ʼohoana koteʼuhi tokolahi te hahaʼi kua natou mavete. Ohage la, neʼe ha ʼi te ʼu fekumi neʼe fai ʼi Pologne ko natou ʼae ʼe taʼu 30 pea kua taʼu tolu peʼe taʼu ʼono tanatou kua ʼohoana, ʼe lagi kua natou mavete. Pea ʼe mole he tuʼakoi ʼo te mavete ʼi te taʼiake ʼaia.

ʼI tona fakahagatonu, ʼe fakaha ʼi te tanaki neʼe fai ʼi Sepania, ko te nimagofulu ki te teau ʼo te ʼu taumatuʼa ʼi Eulopa ʼe natou mavete anai. Pea ʼe toe feia pe mo te ʼu fenua koloaʼia.

TE LAHI ʼO TE ʼU MANATU FAKATUPU LOTOMAMAHI

Kotea ʼae ʼe tautau hoko kia natou ʼae ʼe mavete ʼohoana? ʼI te Potu Esite ʼo Eulopa ʼe ui e te fafine fai tokoni ki te nofo ʼohoana, ʼko te mavete ʼe fakamoʼoni ki ni aluʼaga kua hoko, kua tahi nofo te taumatuʼa pea ko te ʼu nunuʼa ʼo te mavete ʼe fakatupu lotomamahi ʼaupito.ʼ Neʼe ina toe ui ʼe tau maʼu ai, “te ita, mo te fakahemala, mo te lotovaivai pea mo te ufiufi.” ʼI ʼihi temi, ko natou ʼae ʼe mavete ʼe natou manatu ke natou fakamate. ‘Moka kua fakamoʼoni ia te mavete ʼi te telepinale, pea kamata ai leva te ʼu manatu fakalotomamahi mo te manatu ʼae kua liʼakina kita.’ Koia ʼe feala ai ke feʼekeʼaki fenei ai ia ia ʼae kua mavete: ‘ ʼI te temi leva ʼaeni kua au mavete ai, kotea koa te ʼuhiga ʼo toku maʼuli? Kotea koa te fakatuʼutuʼu ʼo toku maʼuli?’

ʼI tana manatuʼi te ʼu meʼa neʼe ina logoʼi ʼi ni taʼu ki muʼa atu, ʼe ui fenei e Ewa: “Neʼe au ufiufi ʼaupito he ʼe hili te toʼo ʼo te tonu fakaʼosi ke au mavete ai neʼe fakahigoaʼi au e ʼoku vahaʼa fale mo ʼoku kaugā gaue ko he tahi kua mavete mo tona ʼohoana. Neʼe lahi ʼosi toku ita. Neʼe kua au maʼuli tokotahi leva mo ʼaku kiʼi tamaliki ʼe tokolua. Pea neʼe kua au faʼe pe au mo tamai kia naua.”a Ko Adam, ʼae neʼe ko he tagata ʼafeā neʼe fakaʼapaʼapaʼi lolotoga taʼu ʼe 12, ʼe ina ui fenei: “Neʼe mole kei ʼi ai hoku mata gafua ʼo au nofo ita ai ʼi ʼihi temi pea neʼe au fia fakamamaʼo mai te hahaʼi fuli.”

ʼE NATOU FAIGA KE NATOU TOE MAʼULI FIMALIE

ʼE natou loto tuʼania ki tonatou ka haʼu koia ʼe faigataʼa ai hanatou toe maʼu he manatu fakapotopoto ʼo ʼuhiga mo tonatou maʼuli. ʼE lagi natou ui ʼe mole fia tokaga he tahi kia natou. Pea tahi, ʼe ui e te fafine ʼe faitohi ʼi te sulunale ʼo ʼuhiga mo te kau mavete, kua tonu leva ke natou “fetogi ʼanatou agamahani pea mo ako ke tauʼi pe e natou ʼonatou fihifihia.”

ʼE manatuʼi fenei e Stanisław: “Neʼe mole kei loto toku ʼohoana ke au sio ki ʼaku kiʼi toe fafine ʼe tokolua ʼi tamā ʼosi mavete. Neʼe au manatu ai leva neʼe mole kei ʼofa he tahi ia au pea neʼe liakī au e Sehova. Pea neʼe mole kei au fia maʼuli. ʼAki te alu ʼo te temi, neʼe au mahino ai leva neʼe hala taku manatu.” Neʼe toe lotohoha foki ia Wanda ʼae kua mavete mo tona ʼohoana ki tona ka haʼu. ʼE ina ui, ʼneʼe au manatu au ʼe mole tokaga mai anai he tahi kia au mo ʼaku kiʼi tamaliki ʼe tokofa, ʼo kau ai mo te ʼu tehina mo tuagaʼane. Kaʼe ʼi te temi nei, ʼe feala haku sio ki te lagolago lahi mai ʼa te ʼu tehina pea mo tanatou tokoni mai ki taku faiga ʼae ke au pusiʼaki taku fanau ke natou atolasio kia Sehova.ʼ

ʼE feala hatatou mahino ʼaki te ʼu tala manatu ʼaeni, ko ʼihi hili tanatou mavete ʼe natou haʼisia ʼuhi ko ni manatu fakatupu lotovaivai. ʼE feala hanatou maʼu ni manatu hala ʼo ʼuhiga mo natou totonu ʼo natou ui ai ʼe mole honatou ʼuhiga pea ʼe mole tuha ke tokaga age he tahi. ʼO lagi natou toe fatufatuʼi ai natou ʼi ʼonatou tafaʼaki. Koia ʼe feala leva ke natou kamata manatu ai ʼe mole maʼu te ʼofa mo te lototokaga ʼi te kokelakasio. Kaʼe ʼe ha ʼi te ʼu aluʼaga neʼe hoko kia Stanisław pea mo Wanda ko natou ʼae ʼe mavete ʼe hoki feala hanatou mahino ki ʼamuli, ʼe tokaga moʼoni ʼonatou tehina mo tuagaʼane kia natou. ʼI tona fakahagatonu, ʼe fakaha e te ʼu tehina ia he tokaga makehe tatau aipe pe neʼe mole tokagaʼi tanatou tokoni ʼi te kamata.

ʼE NATOU LOGOʼI TANATOU NONOFO TOKOTAHI PEʼE KUA LIʼAKINA NATOU

Logo la ʼatatou faiga moʼo tokoni ki he tehina peʼe ko he tuagaʼane kua mavete, kaʼe ʼe lagi kei ina logoʼi pe tana nofo tokotahi mo tona liʼakina. Neʼe ui e he tuagaʼane, kua taʼu valu tana mavete kaʼe ʼi ʼihi temi ʼe kei lotomamahi ai pea ina logoʼi ʼe mole ʼofainaʼi. ʼI te ʼu lakaga ʼaia, ʼe fia nofo tokotahi pe ia ʼo tagi.

Kaʼe ʼe maʼuhiga ke ʼaua naʼa nofo tokotahi tuʼumaʼu ia natou ʼae kua mavete. (Taag. 18:1) Pea tahi ʼae faʼahi, ʼe tonu ke tokaga te fafine ʼae kua mavete naʼa kumi tokoni tuʼumaʼu ki he tagata, ʼo toe feia mo he tagata ki he fafine. Koteʼuhi ʼe feala ke tupu ai ni manatu laukau ʼe mole lelei.

Moka tau ʼotatou tehina mo tuagaʼane ʼae kua mavete mo te lotomamahi, mo te liʼakina, mo te lotohoha ʼo ʼuhiga mo tonatou ka haʼu, ʼe tonu ke tou faʼifaʼitakiʼi ia Sehova ʼo tou faiga ke tou lotomahino pea mo tokoni kia natou. (Pes. 55:23; 1 Pet. 5:6, 7) ʼE mahino papau ia, ʼe natou leleiʼia anai tatatou tokoni age kia natou ohage ko ni kaumeʼa moʼoni.—Taag. 17:17; 18:24.

a Neʼe fetogi te ʼu higoa.

Ko He Manatu Fakapotopoto ʼo ʼUhiga Mo Te Mavete ʼOhoana

Ko te ʼu kaugana ʼa Sehova ʼe natou fia tokoni tuʼumaʼu kia natou ʼae “e loto mamahi.” (Pes. 34:16, 19; Esa. 41:10) Kaʼe ʼe mole galo kia tatou ia te manatu ʼa Sehova ʼo ʼuhiga mo te mavete ʼohoana. ʼE ina ui fenei: “ʼE au fehiʼa ki te mavete.” (Mala. 2:16, MN) Koia ʼe maʼuhiga kia tatou te manatu ʼaia. ʼE ha lelei ʼi te Tohi-Tapu, ko te tupuʼaga pe ʼe tahi ʼo te mavete ʼohoana ʼe ko te faiaga ʼa he tahi ʼi te taumatuʼa. (Sen. 2:22-24; Mat. 19:4-6, 9) Koia ʼe kita fai he hala mamafa mo kapau ʼe kita fakakaukauʼi ke kita mavete pea mo lagi fakatuʼutuʼu ke kita toe ʼohoana, kaʼe neʼe mole hoko he faiaga.

ʼE FEAFEAʼI HAKOTOU TOKONI?

ʼE feala koa hakotou foaki he tokoni ʼaoga? Kotea ʼae ʼe kotou lava fai moʼo tokoni ki he tahi ʼe hage ko natou ʼae neʼe tou talanoa ki ai ʼi muʼa atu? Kotou vakaʼi pe kotea ʼae ʼe ui ʼi te Tohi-Tapu pea mo kotou fakatokagaʼi pe neʼe foaki feafeaʼi e te kau Kilisitiano agatonu ia he tokoni ʼaoga?

Kotou fakaha age ʼe mahino ia Sehova ki ʼonatou aluʼaga fakalotomamahi.

Kapau ʼe manatu ʼihi ʼe mole honatou ʼuhiga, kotou fakalotomalohiʼi natou ʼo fakamahino age ʼe ʼofa ia Sehova ʼi ʼana kaugana takitokotahi. Pea ʼe natou maʼuhiga kia te ia, ʼo “lahi age . . . i ni faga misi.” (Mat. 10:29-31) Ko Sehova “ae e ina ahiahii te u loto” pea ʼe lava mahino ki te ʼu aluʼaga ʼo natou ʼae kua mavete mo ʼonatou ʼohoana. ʼE mole ina liʼakina anai ʼana kaugana agatonu. (Taag. 17:3; Pes. 145:18; Hep. 13:5) Koia kotou fakamahino lelei age ʼe maʼuhiga ki te ʼAtua tanatou leleiʼia te moʼoni pea mo ʼanatou faiga ke natou tauhi kia te Ia.—Filp. 2:29.

Kotou fagono lelei. (Taag. 16:20, 23)

Ko ʼihi ʼi te hili ʼo tanatou mavete, ʼe lagi natou fia palalau anai ki te aluʼaga ʼae neʼe hoko kia natou kaʼe noa ʼihi. Koia ʼe tonu ke natou iloʼi ʼe kotou fakaʼapaʼapa ki te ʼu meʼa ʼae ʼe natou logoʼi pea ʼe kotou lotolelei ke kotou fagono age kaʼe ʼe mole kotou fia iloʼi meʼa fuli. Koteʼuhi ʼi ʼihi temi ʼe lagi natou iita anai ʼo natou fakaha atu ni faʼahi kaʼe ʼe natou fakahemala anai ki ʼamuli. Kotou fakaha age ʼe kotou lotomahino pea ʼe kotou fia tokoni kia natou.—Taag. 12:25; Loma 12:15.

Kotou tokakaga kia natou. (Filp. 2:4)

Kotou fakakaukauʼi muʼa ʼihi faʼahiga fai moʼo tokoni ki tonatou maʼuli. ʼI te kamata, ʼe lagi ʼaoga kia natou he tokoni ʼi he ʼu kiʼi faʼahi pe. Ohage la, ʼe feala ke kotou ʼave natou ki te toketa, peʼe ke kotou toe faʼu he meʼa ʼi tonatou ʼapi. ʼAki te ʼu faʼahi ʼaia, ʼe tou tokoni ai kia natou ke natou tauʼi ʼonatou aluʼaga faigataʼa.

A couple showing personal interest to a divorced Christian sister
A couple showing personal interest to a divorced Christian sister

Kotou uga ia natou ke natou fakatahi mo te kokelekasio.

ʼE lagi faigataʼa ki ʼihi hanatou kau ki te ʼu fono. Kaʼe ʼe ko te ʼu fono ʼae ka natou lava maʼu ai te lotomalohi moʼo ʼutakiʼi ʼonatou fihifihia koteʼuhi ʼe tou fono ke tou felagalagaʼaki.—1 Ko. 14:26; Pes. 122:1.

Kotou uga natou ke natou fakamalohiʼi ʼanatou felogoʼi mo te ʼAtua ʼaki te faikole, mo te ako takitokotahi pea mo te metitasio. (Sakp. 4:8)

Logo la ʼe mafimafi ia Sehova pea ʼe nofo ʼi selo, kaʼe ʼe ina fakapapauʼi mai ʼe tokaga anai “ki ae e mamahi pea mo ia ae e loto fakahemala mooni.” Kotou fakamanatuʼi kia ia ʼae kua mavete mo tona ʼohoana, ʼe fua lelei kia tatou moka tou fakaovi ki te ʼAtua ʼo tou faikole pea mo tou ako tana Folafola.—Esa. 66:2.

Kotou fakatuʼutuʼu ke kotou faifakamafola fakatahi peʼe kotou teuteuʼi fakatahi te ʼu fono.

Two Christian brothers working together in the field ministry
Two Christian brothers working together in the field ministry

Ko te ʼu fakatuʼutuʼu ʼaia ʼe tokoni anai ki he Kilisitiano ke lotomalohi ʼo hoko atu tona maʼuli. ʼE ui fenei e te tuagaʼane neʼe tokoni ki hona kaumeʼa neʼe mavete mo tona ʼohoana: “ʼE ma tau olo ʼo faifakamafola. Pea ʼe ma fiafia ʼi tamā sisio ki tamā lavaʼi ʼama fakatuʼutuʼu. ʼI ʼihi temi, ʼe ma teuteuʼi te fono, ʼosi ʼaia pea ma teuteuʼi he kiʼi meʼa kai.”

    Te ʼu Tohi Fakaʼuvea (1978-2025)
    Mavae
    Hu Ki Loto
    • Faka'uvea
    • Vaevae
    • Préférences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Conditions d’utilisation
    • Règles de confidentialité
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Hu Ki Loto
    Vaevae