KAPANG BUKU YAMU Watchtower
Watchtower
KAPANG BUKU I YAMU
Alur
  • BIBLIA
  • GIRASOMA
  • COKO
  • mwbr20 Dwi mir 9 mba. 1-7
  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic (09/2020)

Thenge maeni umbe ku video.

Tim kisa, kosa moko uwok rek.

  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic (09/2020)
  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic—2020
  • Nyithithiwiwec
  • YENGA MI NINDO 7-13, DWI MIR 9
  • YENGA MI NINDO 14-20, DWI MIR 9
  • YENGA MI NINDO 21-27, DWI MIR 9
  • YENGA MI NINDO 28, DWI MIR 9–NINDO 4, DWI MIR 10
Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic—2020
mwbr20 Dwi mir 9 mba. 1-7

Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic

YENGA MI NINDO 7-13, DWI MIR 9

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | AI 23-24

“Kud ilub udul dhanu”

(Ai 23:1) Kud irwei lembe mi ndra: kud iketh cingi karacelo ku judubo ma nia ibed jamulembe mir abombi.

w18.08 mba. 4 udu. 7-8

Nyo ilar inyang’ cuu?

7 Nyo ibed imaru nioro e-mail man mesaj ni jurimbi? Kan inwang’u rwonglembe moko m’uwok ma nyen, kunoke iwinjo lembe moko m’unyeng’i lee, nyo ibed imito imewe ndhu ndhu ni jumange? I wang’ nioro lembang’eya m’inwang’u ni jumange, kepenjiri kumae: ‘Nyo ang’eyo nia rwonglembe maeni tie lemandha? Nyo anyang’ i ie cuu?’ Kan ungo, icopo moyo ndra. Pieno, kan ing’eyo ngo rwonglembe moko cuu, kud iore ni jumange. Weye cen!

8 Ariti mange de nuti ma wacopo nwang’ara ko ka wabeoro mesaj ma wanwang’u ndhu ndhu ni jumange. I ng’om moko, jucero tic mwa; i ng’om mange ke jukwere akwera ma zoo. Judegi mwa ma ginwang’iri i ng’om ma kumeno gicopo mewo rwonglembe moko pi ninyayu lworo i iwa, kunoke kara kud wagenara i kindwa. Ku lapor, i ng’om ma jubed julwong’o con Union soviétique, bapolisi ma timo i amung’ ma julwong’ogi KGB, gimewo rwonglembe moko nia umego ma gitie ku rwom gicibo dhanu pa Yehova. Re lembe mi can utie nia, umego ma dupa giyio rwonglembe maeno mi vupo, man giweko dilo pa Yehova. Ju ma pol m’i kindgi udwogo i dilo, ento jumange gidwogo ngo nitundo tin. Giweko rwonglembe maeno mi vupo unyotho yioyic migi. (1 Tim. 1:19) Dong’ wan wacopo timo ang’o kara kud wanwang’ara ku kit lembe ma rac maeno? Kud wanyai rwonglembe mi ndra, kunoke ma wang’eyo cuu ngo. Kud wayii lembe ceke ma wawinjo ngbaku. Ento ukwayu watim kero ninyang’ i igi cuu.

(Ai 23:2) Kud ilub udul dhanu ma nia itim rac: kadok aweca de kud iwec i lembe moko m’ilokiri cen tok udul dhanu kara unyoth lembapoka ma pwe:

it-1-F mba. 11 udu. 3

Harun

Kadok unyuthere nia Harun utimo lembe ma cuu ngo wang’ adek de, re junyutho ngo nia en re m’ecaku the timone; ento ubenen nia eweko udul dhanu re m’ucwale nitimo lembe ma rac. Asagane i lembe ma rac ma kwong’a m’etimo, nwang’u ukwayu elub cik ma e mir ukungu m’uwacu: “Kud ilub udul dhanu ma nia itim rac.” (Ai 23:2) Kadok kumeno de, re i ng’eye Lembagora udok uweco ber ku nying’ Harun, man Wod Mungu de, kinde m’ebino iwi ng’om, ewok eng’eyo pi tic mi julam m’ulwobere niai i kum Harun.​—Zb 115:10, 12; 118:3; 133:1, 2; 135:19; Mt 5:17-19; 8:4.

(Ai 23:3) Kadok ng’atu ma jacan kud imare i lembe pare.

it-1-F mba. 410 udu. 2

Corwang’

Corwang’ ubed unyutho pokolembe ma cuu ngo, ma jupoklembe gibed gitimo. Cik pa Musa umio bende cimowang’ dupa i kum turo kanyaka kunoke nyutho akoyakoya, pilembe gin maeno copo coro wang’ japoklembe man eketho pokolembe wotho cuu ngo. “Jamblembe (kanyaka) coro wang’ ju ma neno piny.” (Ai 23:8) “Jambng’om umo wang’ jurieko.” (Pc 16:19) Kadok nwang’u japok lembe ubed ng’atu ma luro i lembe cuu, kunoke ebed ng’atu m’atira de, re turo kanyaka copo ketho etimo pokolembe cuu ngo kadok i ayi m’eng’eyo ngo de. Cik pa Mungu ukwero turo kanyaka kende ngo, ento ekwero bende akoyakoya. Cikne wacu kumae: “Kud inen wang’ jacan ber kadi kud iyung wang’ ng’atu ma jatego.” (La 19:15) Pieno, japok lembe ucikere ngo nipoko lembe pa jalonyo rac pilembe nia elony man nia kara udul dhanu ufoye.​—Ai 23:2, 3.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Ai 23:9) Man kud isend umondo: kum wung’eyo adunde mir umondo, kum wun de wukowubedo umondo i ng’om Misiri.

w16.10-F mba. 9 udu. 4

“Wii kud uwil ninyutho bero ni juwirok”

4 Yehova ugam ung’olo ni nyithindho mir Israel nia kud gijik ninyutho woro anyutha kende ni juwirok, ento ginyuth igi kisa bende ma gikethiri ko kakagi. (Som Ai 23:9) Ging’eyo kite ma jawirok winjere ko. Ma fodi Juebrania gidoko ngo ng’eca de, ubenen nia Jumisiri ubed unyutho igi akoyakoya pi thek migi man pi dini migi. (Tha. 43:32; 46:34; Ai 1:11-14) Juisrael gikwo kwo ma tek kinde ma gibino umondo i ng’om mange, re Yehova ung’olo igi nia ginen umondo ‘calu ng’atu mir anyoli’ migi.​—La 19:33, 34.

(Ai 23:20, 21) Nen aoro malaika i weng’i kara uwok i yo, man uteri i ka m’ayiko. 21 Wugwokuru i wang’e, man wuwinj dwande; kud wunyai ng’ecwiny i ie; kum ebiweko kier mu ngo: kum nyinga ni i ie.

it-2-F mba. 280

Mikael

1. M’uweko malaika ma leng’ Gabriel, malaika ma leng’ acel kende re ma Biblia ulwong’o “malaika ma jadit.” (Yd 9) Kaka ma kwong’a ma nying’ eno nwang’ere i ie i Biblia utie i buku pa Daniel thek 10. I bukune junyutho nia Mikael utie “ng’atu acel ma kind judongomawijo;” m’ubin ukonyo malaika acel ma tego pare nok, ma “jaditmawijo mi ker mir Ajemi” ujai ire. Julwong’o Mikael nia “jaditmawijo [mi juthugi Daniel],” man ‘jaditmawijo ma dwong’ m’ucungo i kum [juthugi Daniel].’ (Dn 10:13, 20, 21; 12:1) Lembe maeno ubenyutho nia Mikael re m’utie malaika m’ugam utelo wi nyithindho mir Israel i ng’om langa. (Ai 23:20, 21, 23; 32:34; 33:2) Gin m’ucwaku lembe maeno utie lembe m’ukadhu i kind “Mikael ma en e malaika ma jadit, kinde ma gi-ii giku wonabali epiemo pi kum Musa.”​—Yd 9.

YENGA MI NINDO 14-20, DWI MIR 9

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | AI 25-26

“Piny ma pire tek akeca i Hema”

(Ai 25:9) Calku gin ceke m’anyutho iri, ayi hema, man ayi jambe ceke, e wubitime kumeca.

it-1-F mba. 159 udu. 1

Sanduku mi lembariba

Modèle et forme. Quand Jéhovah ordonna à Moïse de construire le tabernacle, il lui révéla en premier lieu le modèle et la forme de l’Arche, car elle devait être l’objet central et prédominant du tabernacle et de tout le camp d’Israël. Ce coffre mesurait 2,5 coudées de long, 1,5 coudée de large et 1,5 coudée de haut (env. 111 × 67 × 67 cm). Il était en bois d’acacia, recouvert d’or pur à l’intérieur et à l’extérieur. Une « bordure d’or » artistiquement travaillée formait une guirlande qui le couronnait « tout autour ». La deuxième partie de l’Arche, son couvercle, était en or massif, et pas seulement en bois recouvert d’or ; il faisait toute la longueur et la largeur du coffre. Sur ce couvercle étaient montés deux chérubins d’or, façonnés en ouvrage martelé, se faisant face à chaque extrémité du couvercle, la tête inclinée et les ailes déployées vers le haut, couvrant l’Arche (Ex 25:10, 11, 17-22 ; 37:6-9). Le couvercle était également appelé « propitiatoire » (Ex 25:17 ; Hé 9:5, note ; voir PROPITIATOIRE).

(Ai 25:21) Man iketh kabedomikisa malu wi sanduk; man iketh lembatuca m’abimio iri i sanduk.

it-1-F mba. 159 udu. 4

Sanduku mi lembariba

L’Arche servait d’archives où on mettait en sûreté les saints rappels ou témoignage ; son contenu principal était les deux tablettes du témoignage ou Dix Commandements (Ex 25:16). On y avait ajouté une « jarre d’or contenant la manne, et le bâton d’Aaron qui avait bourgeonné », mais ils furent ôtés de l’Arche avant la construction du temple de Salomon (Hé 9:4 ; Ex 16:32-34 ; Nb 17:10 ; 1R 8:9 ; 2Ch 5:10). Juste avant de mourir, Moïse donna une copie du « livre de la loi » aux prêtres lévitiques et leur ordonna de la garder non à l’intérieur, mais ‘à côté de l’arche de l’alliance de Jéhovah, leur Dieu’, où, dit-il, elle devait « servir de témoin contre toi » (Dt 31:24-26).

(Ai 25:22) E wabirombo wakudi keca, man wabiweco wakudi ku malu wi kabedomikisa, kud i kind kerubi ario ma gini wi sanduk mi lembatuca, pi gin ceke m’abimio iri i lembang’ola ni nyithindho mir Israel.

it-1-F mba. 159 udu. 5

Sanduku mi lembariba

Associée à la présence de Dieu. Tout au long de son histoire, l’Arche fut associée à la présence de Dieu. Jéhovah fit cette promesse : « C’est là que je me présenterai à toi et que je parlerai avec toi, d’au-dessus du couvercle, d’entre les deux chérubins qui sont sur l’arche du témoignage. » « J’apparaîtrai dans un nuage au-dessus du couvercle » (Ex 25:22 ; Lv 16:2). Samuel écrivit que Jéhovah « siège sur les chérubins » (1S 4:4) ; les chérubins servaient donc de « représentation du char » de Jéhovah (1Ch 28:18). Par conséquent, « quand Moïse entrait dans la tente de réunion pour parler avec [Jéhovah], alors il entendait la voix qui s’entretenait avec lui d’au-dessus du couvercle qui était sur l’arche du témoignage, d’entre les deux chérubins ; et il lui parlait » (Nb 7:89). Plus tard, Josué et le grand prêtre Phinéas interrogèrent aussi Jéhovah devant l’Arche (Jos 7:6-10 ; Jg 20:27, 28). Toutefois, seul le grand prêtre pénétrait dans le Très-Saint et voyait l’Arche, un jour dans l’année, non pour communiquer avec Jéhovah, mais pour respecter la cérémonie prévue le jour des Propitiations (Lv 16:2, 3, 13, 15, 17 ; Hé 9:7).

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Ai 25:20) Man kerubi birieyo bombgi malu, ma gium ko kabedomikisa ku bombgi, ku wang’gi ma acel ni yo ba wadi acel ni yo ba wadi; ma wang’ kerubi ni yo ba kabedomikisa.

it-1-F mba. 437 udu. 1

Kerubi

Juyiko ayi jukerubi i kum jamtic ma kuketho i hema mi thier ma jugiero i langa. Juketho jukerubi ario ma juyiko ku mola ma kwar iwi gund jam umo wi Sanduku mi lembariba. Jukethogi ng’atuman ubeneno ba wadi, man girum iwi jam umo wi sanduku i ayi mi rwo. Gin ario ceke ng’atuman utie ku bombe ario man giyaru bombgine iwi jam umo wi sanduku i ayi m’unyutho nia gibegwoke. (Ai 25:10-21; 37:7-9) Bende, bongu ma juumo ko hema yor i ie, ku ridho m’upoko kind ka ma leng’ ku ka ma leng’ m’usagu, ceke jukwoyo cal mi jukerubi i kumgi.​—Ai 26:1, 31; 36:8, 35.

(Ai 25:30) Man iketh kwen m’anyutha i wang’a wi mesa thirithiri.

it-2-F mba. 472

Kwen m’anyutha

Jubed juketho kwen m’apada 12 iwi meza mi ka Maleng’ mi hema kunoke hekalu, man jubed juwilo kwenne ku bang’ ceng’ Sabatu ku kwen mange ma nyen. (Ai 35:13; 39:36; 1Ub 7:48; 2Ke 13:11; Ne 10:32, 33) I dhok mi Juebrania thelembe pa kwen m’anyutha utie “kwen m’i wang’.” Wec ma nia “wang’,” saa moko benyutho “bedo nuti” (2Ub 13:23); pieno, kwen m’anyutha ubino i wang’ Yehova calu girathiera thirithiri. (Ai 25:30) Kwen m’anyutha eno julwong’e bende ni “kwen m’ang’ina” (2Ke 2:4, B.L.L), “kwen mir anyutha” (Mk 2:26), kunoke “lungu kwen” (Eb 9:2, B.L.L).

YENGA MI NINDO 21-27, DWI MIR 9

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | AI 27-28

“Kendi pa jalam ma dit ubemio iwa ponji ma kani?”

(Ai 28:30) Man iketh Urim ku Thumim i jambkor mi pokolembe; man gibibedo wi adunde Harun, kinde m’emondo i wang’ Yehova: man Harun biyeyo pokolembe mi nyithindho mir Israel wi adundene i wang’ Yehova thiri thiri.

it-2-F mba. 465 udu. 4

Urim ku Thumim

Un certain nombre de commentateurs de la Bible pensent que l’Ourim et le Thoummim étaient des sorts. Dans un intertitre avant Exode 28:30, Votre Bible les appelle « les sorts sacrés ». Certains supposent qu’ils consistaient en trois pièces : sur l’une était inscrit « oui », sur une autre « non », et la troisième était blanche. En les tirant, on obtenait la réponse à la question posée, sauf quand la pièce blanche sortait, cas où il n’y avait alors pas de réponse. D’autres sont d’avis qu’il s’agissait peut-être de deux pierres plates, blanches d’un côté et noires de l’autre. Quand on les jetait, si les deux côtés blancs se retrouvaient au-dessus, cela signifiait « oui », et si c’étaient les deux noirs, « non ». Si on obtenait un blanc et un noir, cela voulait dire qu’il n’y avait pas de réponse. Une fois où Saül avait demandé par l’intermédiaire du prêtre s’il devait ou non réattaquer les Philistins, il n’obtint pas de réponse. Croyant qu’un de ses hommes avait péché, il demanda : « Ô Dieu d’Israël, donne Thoummim ! » Saül et Yonathân furent pris parmi ceux qui étaient présents ; après quoi, les sorts furent jetés pour décider entre les deux. Dans ce récit, la demande « Donne Thoummim » semble ne pas être liée au jet des sorts, mais elle peut indiquer qu’il y avait un rapport entre les deux (1S 14:36-42).

(Ai 28:36) Man itim ban mi mola ma kwar ma leng’, man ing’ik i wie, calu ng’ik mir ayi kumae, LENG’ NI YEHOVA.

it-1-F mba. 931 udu. 5

Terwang’

Le grand prêtre d’Israël. En Israël, le turban du grand prêtre avait sur le devant, au-dessus du front du prêtre, une plaque d’or, « le signe saint de consécration », sur laquelle étaient écrits « en gravures de sceau » les mots : « La sainteté appartient à Jéhovah » (Ex 28:36-38 ; 39:30). En sa qualité de principal représentant du culte de Jéhovah en Israël, il convenait que le grand prêtre fasse que sa fonction reste sainte ; de plus, cette inscription rappelait à tout Israël la nécessité de demeurer saint constamment au service de Jéhovah. En outre, ce signe préfigurait très bien le Grand Prêtre souverain, Jésus Christ, et le fait que Jéhovah le consacrerait au service sacerdotal qui soutient Sa sainteté (Hé 7:26).

(Ai 28:42, 43) Man itim igi bongu mi tielo mi bongu ma nwang’ kara uum ring’kum mi muneru migi; ugambre i pier utundo kum bamb; 43 man gibibedo kum Harun, man kum wote, kinde ma gimondo i hema mi cokri, kadi kinde ma gicoro ceng’ni ba pemblam kara gitim giratima i ka ma leng’; kara ku giyei kier, man githo: ebibedo ni cik mi nja ire man mi kodhine yo ng’eye.

w08-F 15/8 mba. 15 udu. 17

Bed leng’ kara iyung Yehova

17 Il faut tout particulièrement veiller à faire preuve de dignité quand nous adorons Jéhovah. « Garde tes pieds quand tu vas à la maison du vrai Dieu », lit-on en Ecclésiaste 5:1. Moïse tout comme Josué ont reçu l’ordre d’ôter leurs sandales alors qu’ils se trouvaient en un lieu saint (Ex. 3:5 ; Jos. 5:15). Ce geste leur était demandé en signe de respect ou de révérence. Les prêtres d’Israël étaient tenus de porter des caleçons de lin « pour couvrir la chair nue » (Ex. 28:42, 43). Cela leur évitait d’offrir un spectacle indécent lorsqu’ils officiaient à l’autel. De plus, dans leurs familles, tous devaient se conformer aux normes de dignité établies par Jéhovah.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Ai 28:15-21) Man itim jamkor mi lembapoka, ma tic pa jabodho ma riek; itime calu tic mir ugoke; time ku mola ma kwar, man m’ulweku, man m’uluga, man ma kwar ngbo, ku bongu ma nwang’ ma ber m’awiya. 16 Dhoge ang’wen bibedo rom rom man wi wadi; kaborne bibedo ro ku laccing’ m’arieya, man kalacne de ro ku laccing’ m’arieya. 17 Man iketh kidi mi jamgwok i ie, wang’e ang’wen mi kidi: wang’e mi kidi ma kwar ngbo, kidi ma ie nen calu lum, man kidi ma calu lum bibedo wang’e ma ku kwong’ane; 18 man wang’e mir arionde bibedo kidi ma kwar, kidi ma tek ma ie nen uluga, man kidi ma tar ma rieny; 19 man wang’e mir adege kidi m’uluga ma fura fura, ku kidi ma tek m’athobi, man kidi ma pili pili; 20 man wang’e mir ang’wende kidi ma col calu nam, man kidi ma tek ma jukite, man kidi ma jukite ma pil pil: jubimwonogi i mola ma kwar i jamgwokne. 21 Man kidine bibedo calku nying’ nyithindho mir Israel, apar wi ario, calku nying’gi; gibibedo mi suru apar wi ario, calku ng’ik mir ayi, kubang’e kubang’e calku nyinge.

w12-F 1/8 mba. 26 udu. 1-3

Nyo ing’eyo?

Kidi m’ubino i jamkor ma jalam madit mir Israel ubed ukendo uai kani?

I ng’ei ma nyithindho mir Israel giwok kud i Misiri man gimondo i langa, Mungu ung’olo igi nia giyik jamkor ni jalam ma dit. (Ai 28:15-21) Jamkorne ubino ku kidi ma kwar ngbo, kidi ma ie nen calu lum, kidi ma calu lum, kidi ma kwar, kidi ma tek ma ie nen uluga, man kidi ma tar ma rieny, kidi m’uluga ma fura fura, ku kidi ma tek m’athobi, man kidi ma pili pili, kidi ma col calu nam, man kidi ma tek ma jukite, man kidi ma jukite ma pil pil. Nyo andha nyithindho mir Israel gibino ku copo mi nwang’u kit kidi maeno ma pigi tek?

I rundi ma con mi Biblia, dhanu ubed ubedo ku kit kidi ma kumeno nikum aloci ma ginwang’u man gibed gilwore bende. Ku lapor, Jumisiri gibed ginwang’u kidi maeno ma pigi tek kud i ng’om ma bor, ma tin julwong’o Iran, Afghanistan, man saa moko bende ng’om mi India. Jumisiri gibed gigolo bende kud i ng’om migi kidi mange ma tung’ tung’ ma pigi tek. Jubim mi Misiri gibino ku dito iwi lonyo ma jugolo kud i ng’om migi. Yob uwacu nia dhanu mi rundi pare gibed gigolo ng’om pi nisayu lonyo mi the ng’om. Kud i kind lonyonegi, eweco iwi kidi m’uluga man kidi ma calu lum.​—Yb 28:1-11, 19.

Buku mi Ai ukoro nia nyithindho mir Israel “giyaku Jumisiri” ku piny migi ma beco kinde ma gibewok kud i ng’om migi. (Ai 12:35, 36) Pieno, ecicopere nia nyithindho mir Israel giai ku kidi ma juruko ko jamkor pa jalam ma dit kud i Misiri.

(Ai 28:38) Man ebibedo wi ternyim Harun, man Harun biyeyo kier mi gin ma leng’, man nyithindho mir Israel bidwokogi leng’ i giramia migi ceke ma leng’, man ebibedo i ternyime thiri thiri, kara jujolgi i wang’ Yehova.

it-2-F mba. 861 udu. 8

Leng’o

Animaux et productions. Les mâles premiers-nés d’entre les bovins, les moutons et les chèvres étaient considérés comme saints pour Jéhovah et ne devaient pas être rachetés. Ils devaient être sacrifiés, et une portion allait aux prêtres sanctifiés (Nb 18:17-19). Les prémices et la dîme étaient sacrées, de même que tous les sacrifices et tous les dons sanctifiés pour le service du sanctuaire (Ex 28:38). Toutes les choses saintes pour Jéhovah étaient sacrées, et ne devaient ni être considérées à la légère ni prises pour un usage ordinaire, profane. C’est ce qu’illustre la loi sur la dîme. Si un homme avait mis à part la portion qui devait être offerte en dîme, par exemple sur sa récolte de blé, et que lui ou un membre de sa maisonnée en ait prélevé involontairement une partie pour un usage domestique, comme la cuisine, l’homme était coupable d’une transgression de la loi de Dieu sur les choses saintes. Il était tenu par la Loi de faire au sanctuaire une compensation de même quantité, augmentée de 20 %, en plus d’offrir en sacrifice un bélier sans défaut pris dans son petit bétail. Voilà qui engendrait un grand respect envers les choses saintes appartenant à Jéhovah.​—Lv 5:14-16.

YENGA MI NINDO 28, DWI MIR 9–NINDO 4, DWI MIR 10

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | AI 29-30

“Giramia ni Yehova”

(Ai 30:11, 12) Man Yehova yero ni Musa, ewacu kumae, 12 kinde m’igamu wel mi nyithindho mir Israel, calu ku welgi ma jukwanu kubang’gi kubang’gi ng’atuman bilund mio jambwar mi ng’eyong’ec pare ni Yehova, kinde m’ikwanugi; kara thong’om kud ubed nuti i kindgi, kinde m’ikwanugi.

it-1-F mba. 767

Kwanu wel

Au Sinaï. Sur l’ordre de Jéhovah, le premier enregistrement eut lieu quand Israël campait au Sinaï, le deuxième mois de la deuxième année après l’Exode. Dans le but d’aider Moïse dans cette entreprise, on choisit dans chaque tribu un chef auquel on confia la responsabilité et la surveillance de l’enregistrement de sa tribu. On inscrivit tous les mâles âgés de 20 ans et au-dessus (admissibles au service militaire) ; par ailleurs, la Loi assujettit les enregistrés à un impôt par tête d’un demi-sicle (1,10 $) pour le service du tabernacle (Ex 30:11-16 ; Nb 1:1-16, 18, 19). Le total des enregistrés s’éleva à 603 550, mais ce chiffre ne comprenait pas les Lévites, qui ne devaient pas avoir d’héritage dans le pays. Ils ne payèrent pas non plus l’impôt du tabernacle et furent exemptés du service militaire (Nb 1:44-47 ; 2:32, 33 ; 18:20, 24.

(Ai 30:13-15) Ku ba dhanu ceke m’ukadhu i kind ju ma jukwanugi, gibimio maeni: ng’et cekel calu cekel mi ka maleng’ (cekel en gera pier ario), ng’et cekel ni girathiera ni Yehova. 14 Ku ba dhanu ceke m’ukadhu i kind ju ma jukwanugi, m’ugambre kum rundi pier ario ku ma sagu, bimio girathiera pa Yehova. 15 Jalonyo kud umi ma sagu, man jacan de kud umi m’uromo ngo, ndhu ng’et cekel, kinde ma gimio girathiera pa Yehova, kara utim adunya pi ng’eyong’ec mwu.

it-1-F mba. 517

Giramia

Certaines contributions étaient requises sous la Loi. Lorsque Moïse recensa les Israélites, chaque mâle de 20 ans et au-dessus dut verser une rançon pour son âme, « un demi-sicle [probablement 1,10 $] selon le sicle du lieu saint ». C’était « la contribution de Jéhovah » afin de faire propitiation pour leur âme et « pour le service de la tente de réunion » (Ex 30:11-16). Selon l’historien juif Josèphe (Guerre des Juifs, VII, 218 [VI, 6]), par la suite cet « impôt sacré » fut payé chaque année (2Ch 24:6-10 ; Mt 17:24 ; voir IMPÔT).

(Ai 30:16) Man igam sente mir adunya ku ba nyithindho mir Israel, man ikethe mi timotim i hema mi cokri; kara ebed ni poi ni nyithindho mir Israel i wang’ Yehova, kara utim adunya pi ng’eyong’ec mu.

w11-F 1/11 mba. 12 udu. 1-2

Nyo ing’eyo?

Sente ma jubed jutimo ko tic i hekalu pa Yehova i Yerusalem ubed uai kani?

Les diverses activités du temple étaient financées par l’impôt, principalement par la dîme. Mais il existait d’autres formes d’imposition. Lors de la construction du tabernacle, par exemple, Jéhovah avait demandé à Moïse de recueillir auprès de chaque Israélite recensé une « contribution pour Jéhovah » d’un demi-sicle d’argent (Exode 30:12-16).

Il semble que les Juifs aient pris l’habitude de s’acquitter chaque année d’un impôt de ce montant destiné au temple. C’est cet impôt que Jésus a demandé à Pierre de payer avec une pièce trouvée dans la bouche d’un poisson (Matthieu 17:24-27).

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Ai 29:10) Man ikel thwon dhiang’ iwang’ hema mi cokri: man Harun ku wote biketho cing’gi iwi thwondhe.

it-2-F mba. 185 udu. 5

Cing’

Ketho cing’. M’uweko m’ulo piny, jubed juketho cing’ iwi ng’atini kunoke iwi piny moko pi thelembe ma tung’ tung’ dupa. Ketho cing’ iwi piny kunoke iwi ng’atu moko ubed unyutho nia, dong’ judaru yio pinyne kunoke ng’atune pi tic moko. Harun ku wote gigam giketho cing’gi iwi thwon dhiang’ ku nyog rombe ario ma jubithiero, kinde ma jubino kethogi nibedo julam, pi ninyutho nia jumio leine pigi kara gidok julam pa Yehova Mungu. (Ai 29:10, 15, 19; La 8:14, 18, 22) Kinde ma Yehova ung’olo ni Musa nia eketh Yocuwa udong’ kakare pi nitelo wi nyithindho mir Israel, Musa uketho cinge iwi Yocuwa, e Yocuwa ugam “upong’ ku tipo mi rieko”. Lembuno uketho etelo wi nyithindho mir Israel cuu mandha. (Pc 34:9) Jubed juketho bende cing’ iwi dhanu pi ninyutho nia ginwang’u mugisa. (Th 48:14; Mk 10:16) Yesu Kristu ubed umulo kunoke ubed uketho cinge iwi dhanu m’ekeyo kumgi. (Mt 8:3; Mk 6:5; Lk 13:13) Kara dhanu ginwang’ giramia mi tipo ma leng’, saa moko Jukwenda gibed giketho cing’gi iwi dhanunegi.​—Tic 8:14-20; 19:6.

(Ai 30:31-33) Man iyer ni nyithindho mir Israel, iwac kumae, Maeni bibedo mo m’awira ma leng’ ira i kind dhanum’utuk mu ceke. 32 Jubikonje wi ring’kum mi dhanu ngo, kadok jumoko ma calu maeni de kud wutim, calku jambe ma ni i ie: en e leng’, man ebibedo leng’ iwu. 33 Ng’atu ma tek ujebo moko calu maeni, kadi ng’atu ma tek ukonjo kume moko wi jawirok, jubikabe woko ku ba juthugi.

it-2-F mba. 437 udu. 1

Ng’atu ma juwiro, wiro ng’atini

I cik ma Yehova umio ni Musa, Yehova unyutho kite ma juyik ko mo mi wiro ng’atini. Jubed jujebo moje ku piny ma tung’ tung’ dupa calu ve: yath ma ng’wice ng’ar, udok ma liu ma ng’wice ng’ar, apoka yen ma lim lim, thiang’ ma lim lim, man moj yau. (Ai 30:22-25) Ka ng’atu moko ujebo kit mo maeno, man ecaku tio kude pi thelembe moko ma tije mbe, kunoke i ayi ma cuu ngo, jubed jung’olo tho i wie. (Ai 30:31-33) Eno ubed unyutho nia mo ma leng’ ma juwiro ko ng’atini pi tic moko, ubino gin ma pire tek lee.

    Girasoma mi dhu Alur (1993-2026)
    Woki
    Mondi
    • Alur
    • Ore ni ng'atini
    • Lembe m'imaru
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Cik mi tio kude
    • Cik mi Gwoko Lembamung'a
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Mondi
    Ore ni ng'atini