KAPANG BUKU YAMU Watchtower
Watchtower
KAPANG BUKU I YAMU
Alur
  • BIBLIA
  • GIRASOMA
  • COKO
  • mwbr20 Dwi mir 11 mba. 1-8
  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic (11/2020)

Thenge maeni umbe ku video.

Tim kisa, kosa moko uwok rek.

  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic (11/2020)
  • Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic—2020
  • Nyithithiwiwec
  • YENGA MI NINDO 2-8, DWI MIR 11
  • YENGA MI NINDO 9-15, DWI MIR 11
  • YENGA MI NINDO 16-22 DWI MIR 11
  • YENGA MI NINDO 23-29, DWI MIR 11
  • YENGA MI NINDO 30, DWI MIR 11–NINDO 6, DWI MIR 12
Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic—2020
mwbr20 Dwi mir 11 mba. 1-8

Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic

YENGA MI NINDO 2-8, DWI MIR 11

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | AI 39-40

“Musa ulubo kilili telowic ma jumio ire”

(Ai 39:32) E judaru tic ceke mi hema mi cokri kumeni: e nyithindho mir Israel gitimo calku gin ceke ma Yehova ng’olo ni Musa; gitimo kumeca.

w11-F 15/9 mba. 27 udu. 13

Nyo Yehova ung’ei?

13 À l’inverse, Moïse était “ de beaucoup le plus humble de tous les hommes qui étaient sur la surface du sol ”. (Nomb. 12:3.) Il a fourni la preuve de son humilité en se montrant déterminé à suivre les directives de Jéhovah (Ex. 7:6 ; 40:16). Rien ne laisse à penser que Moïse avait l’habitude de contester la manière dont Jéhovah faisait les choses ou qu’il s’irritait d’avoir à appliquer les procédures qui lui étaient communiquées. En vue de la construction du tabernacle, Jéhovah lui a dicté jusqu’aux moindres détails. Par exemple, pour la confection des toiles, il a indiqué la couleur du fil et le nombre de brides (Ex. 26:1-6). Si, dans l’organisation de Dieu, un surveillant vous fournit des instructions qui vous paraissent excessivement détaillées, peut-être trouvez-vous cela pénible. Mais Jéhovah, lui, est un surveillant parfait, qui délègue abondamment et qui a confiance en ses serviteurs. Lorsqu’il donne de nombreux détails, il le fait pour de bonnes raisons. On notera que Moïse n’a jamais reproché à Jéhovah de lui fournir autant de précisions, comme si son Dieu le rabaissait ou ne lui laissait aucune part de créativité, de liberté. Au contraire, il a veillé à ce que les artisans ‘ fassent exactement ’ ce qui était demandé (Ex. 39:32). Belle humilité, n’est-ce pas ? Moïse reconnaissait qu’il s’agissait de l’œuvre de Jéhovah et qu’il n’était qu’un instrument dans la réalisation de cette œuvre.

(Ai 39:43) E Musa neno tic ceke, man, nen, gitimo; calu Yehova ng’olo, gitimo kumeca: e Musa mio mugisa igi.

(Ai 40:1, 2) E Yehova yero ni Musa, ewacu kumae. 2 I ceng’ ma kwong’ane mi dwi ma kwong’ane iting’ hema mi hema mi cokri malu.

(Ai 40:16) E Musa timo kumeca: calku gin ceke ma Yehova ng’olo ire, etimo kumeca.

w05-F 15/7 mba. 27 udu. 3

Nyo ibed igwoko bedoleng’ peri i lembe ceke?

3 “ Moïse comme serviteur a été fidèle ”, lit-on en Hébreux 3:5. En quoi ce prophète a-t-il été fidèle ? Lors de la construction et de l’installation du tabernacle, “ Moïse se mit à faire selon tout ce que Jéhovah lui avait ordonné. Ainsi fit-il, exactement ”. (Exode 40:16.) Nous qui adorons Jéhovah, nous nous montrons fidèles en le servant avec obéissance. C’est particulièrement le cas lorsque nous traversons des moments difficiles ou de dures épreuves. Cependant, que nous surmontions des difficultés ne suffit pas à prouver notre fidélité. “ Celui qui est fidèle dans ce qui est tout petit est fidèle aussi dans ce qui est beaucoup, a déclaré Jésus, et celui qui est injuste dans ce qui est tout petit est injuste aussi dans ce qui est beaucoup. ” (Luc 16:10). Il nous faut rester fidèles même dans ce qui semble être de petites choses.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Ai 39:34) man girauma mi lau nyogi rombe ma jukworo, ku girauma mi lau yedi mi nam man kusika bongu mi voi;

it-2-F mba. 510 udu. 4

Adila yedi mi nam (Peau de phoque)

Nyithindho mir Israel gibed ginwang’e nenedi? Tek wec ma jutio ko i Biblia nia tachash ubenyutho kit lei moko mi nam (phoque), dong’ jucopo penjiri nia nyithindho mir Israel ke gibed ginwang’u adilane nenedi? Kadok wang’ ma pol juwacu nia lei eno ginwang’iri yo malu i Arctique man yo piny i Antarctique, re gin ma jucopo ng’eyo pigi utie nia, kit leine moko gimaru nikwo kaka ma lieth. Tin kit lei maeno moko kwo i nam mi Mediterania man i nam mange ma lieth. Pi rundi ma dupa, dhanu ubed unegogi uketho wendgi ujwik, man i rundi mi Biblia, ubenen nia lei eno ubino lee i nam mi Mediterania man i nam ma Kwar. I oro 1832, buku moko [Dictionary of the Holy Bible (mba. 139)] ma Calmet ukiewo, uwacu kumae: “Lei eno gibed ginwang’iri i cula ma dupa ma thindho thindho mi nam ma Kwar, m’ubed udhoko songa mi Sinai.”​—Nen bende The Tabernacle’s Typical Teaching, by A. J. Pollock, Londres, mba. 47.

(Ai 40:34) Afuru lund uumo hema mi cokiri, man dwong’ pa Yehova pong’o hema.

w15-F 15/7 mba. 21 udu. 1

Mito ng’a m’unen tic peri?

Kinde ma judaru tic mi hema, afuru “uumo hema mi cokri, man dwong’ pa Yehova pong’o hema.” (Ai 40:34) Eno ubenyutho andha nia Yehova ujolo hemane! Iparu nia Bezalel giku Oholiab giwinjiri nenedi saa maeno? Kadok nying’gi jugoro ngo i kum gin ma gitimo de, gibino kud anyong’a ma dit kinde ma gineno nia Yehova umio mugisa iwi tic ma tek ma gitimo. (Rie. 10:22) M’umbe jiji, anyong’a negogi bende lee, kinde ma jubino mediri asu nitio ku piny ma giyiko i thier pa Yehova pi oro ma dupa i ng’eye. I ng’om ma nyen, kinde ma Bezalel giku Oholiab gibicer, m’umbe jiji anyong’a binegogi lee kinde ma gibiwinjo nia judong’ jutio ku hema pi thier pa Yehova pi oro ma romo 500 i ng’eye!

YENGA MI NINDO 9-15, DWI MIR 11

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 1-3

“Gin m’uketho jubed juthiero lam”

(Lembe mi Julawi 1:3) Tek girathiera pare en e lam ma wang’a mi dhok, ethier thwon ma mulima mbe i kume; ethiere dhugola mi hema mi cokri, kara jujole i wang’ Yehova.

(Lembe mi Julawi 2:1) Man kinde ma ng’atu moko thiero girathiera mi lam mi mogo ni Yehova, girathiera pare bibedo mi mogo ma yom; man ebikonjo mo i wie, man ebiketho udok ma ng’wice ng’ar i wie;

(Lembe mi Julawi 2:12) Calu girathiera mi mwoka wuthiergi ni Yehova: ento kugi tund wi pemblam ni ng’wic mido ma ng’ar.

it-2-F mba. 847 udu. 1

Lam

Holocaustes. Les holocaustes, ou sacrifices entièrement consumés par le feu, étaient présentés entiers à Dieu ; l’adorateur ne retenait aucune partie de l’animal (voir Jg 11:30, 31, 39, 40). L’holocauste constituait une demande à Jéhovah, consistant à accepter, ou à indiquer qu’il acceptait, le sacrifice pour le péché qui l’accompagnait parfois. En tant qu’“ holocauste ”, Jésus Christ s’offrit entièrement, complètement.

it-2-F mba. 849 udu. 7

Lam

Offrandes de grain. Les offrandes de grain étaient faites en même temps que les sacrifices de communion, les holocaustes et les sacrifices pour le péché, mais aussi comme prémices ; parfois elles étaient faites indépendamment (Ex 29:40-42 ; Lv 23:10-13, 15-18 ; Nb 15:8, 9, 22-24 ; 28:9, 10, 20, 26-28 ; chap. 29). Elles exprimaient la gratitude pour la libéralité dont Dieu faisait preuve en accordant des bénédictions et la prospérité. Elles s’accompagnaient souvent d’huile et d’oliban. Les offrandes de grain pouvaient se présenter de différentes façons : fleur de farine, grain rôti, ou gâteaux en forme de couronne ou galettes cuits au four, préparés sur la poêle ou dans la marmite contenant le bain de friture. Une partie de l’offrande de grain était mise sur l’autel de l’holocauste, une autre était mangée par les prêtres, et dans le cas d’un sacrifice de communion la personne qui l’offrait y avait part également (Lv 6:14-23 ; 7:11-13 ; Nb 18:8-11). Les offrandes de grain présentées sur l’autel ne devaient contenir ni levain ni “ miel ” (mot désignant apparemment du sirop de figues ou du jus de fruits) sujets à la fermentation. ​— Lv 2:1-16.

(Lembe mi Julawi 3:1) Man tek girathiera pare en e lam mi girathiera mi kwiocwiny: tek ethiero kind dhok, kadok thwon kadi rwaya, ebithiere ma mulima mbe i kume iwang’ Yehova.

it-2-F mba. 847 udu. 5

Lam

Sacrifices de communion (ou offrandes de paix). Les sacrifices de communion agréables à Jéhovah signifiaient la paix avec Dieu. L’adorateur et sa maisonnée y avaient part (dans la cour du tabernacle ; selon la tradition, des huttes étaient dressées le long du côté intérieur du rideau clôturant cette cour ; dans le temple, des salles à manger étaient prévues). Le prêtre officiant recevait une portion, et les prêtres de service une autre portion. Jéhovah, en quelque sorte, recevait l’odeur agréable de la graisse consumée. Le sang, représentant la vie, était donné à Dieu comme lui appartenant. Ainsi, les prêtres, les adorateurs et Jéhovah partageaient en quelque sorte ce repas, ce qui signifiait des relations de paix. Quiconque en mangeait en état d’impureté (l’une quelconque des impuretés mentionnées dans la Loi) ou consommait la viande au-delà du temps prescrit (sous le climat chaud, elle commençait à se putréfier) devait être retranché du peuple. Une telle personne souillait ou profanait le repas, soit parce qu’elle était impure elle-même, soit parce qu’elle mangeait une chose infecte aux yeux de Jéhovah Dieu, montrant du mépris pour les choses sacrées.​—Lv 7:16-21 ; 19:5-8.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Lembe mi Julawi 2:13) Man ku ba girathiera mi lam mi mogo peri wuketh kadu i ie m’urome; kadi kud iyi kadu mi lembariba pa Mungu peri rem mi lam mi mogo peri: thier kadu karacel ku lam peri ceke.

(Ezekiel 43:24) Man ibikelogi ceng’ni wang’ Yehova, man julam bikonjo kadu i kumgi, man gibithierogi malu ni lam m’awang’a ni Yehova.

w04-F 15/5 mba. 22 udu. 1

Lembe ma dongo dongo mi buku mi Lembe mi Julawi

2:13​—Pirang’o jubed juthiero “kadu karacelo ku lam” ceke ma jubethiero? Eno bino ngo pi nimedo mido mi gin ma jubecithiero. I ng’om ceke, jubed jutio ku kadu pi nigwoko piny kara kud etopi. Ubenen nia jubed juthiero kadu karacelo ku lam, pilembe kadu nyutho piny ma leng’ m’utop ungo kunoke m’ukwok ungo.

(Lembe mi Julawi 3:17) Ebibedo ni cik cil kum dhanu m’utuk mu ceke i kabedo mu ceke, nia kud wucam mio kadi rimo.

it-1-F mba. 1003

Miyo

Thelembe m’uketho jumio cik maeno. I the Cik mi lembang’ola, miyo ku rimo ceke ubino piny ma jubed juneno nia tie pa Yehova kende. Rimo utie ku kwo i ie, kwo ke utie gin ma Yehova kende re ma mio; pieno etie piny pare. (La 17:11, 14) Miyo utie piny ma jubed juneno ni gin ma pire tek lee i ring lei. Thiero miyo mi lei ubed unyutho kamaleng’ nia ng’atu m’ubethiere ung’eyo nia piny ma pire tek akeca jumio ni Yehova, pilembe en re m’ejamii piny dupa, man eno nyutho nia ng’atune utie kud ava mi mio piny ma pire tek ni Yehova. Calu ma miyo ubed unyutho lam ma pire tek ma nyithindho mir Israel gibed githiero ni Yehova, uketho yirone m’uduny ku wi pemblam ubino ve “cemo” man “ng’wic mido ma ng’ar” ire. (La 3:11, 16) Pieno, tek ng’atu moko ucamu miyo, nwang’u eturo cik m’ecerere ko iwi piny ma jucikiri nithiero ni Mungu, niwacu etimo lembe ma Yehova kende re m’utie ku twerone. Jube jung’olo tho iwi ng’atu m’ucamu miyo. Tung’ ku rimo, jubed jutio ku miyo i lembe mange de, tek etie ngo miyo mi lei m’utho gire kunoke ma lei wadi unego en.​—La 7:23-25.

w04-F 15/5 mba. 22 udu. 2

Lembe ma dongo dongo mi buku mi Lembe mi Julawi

3:17. Calu ma jubed juneno miyo ni gin ma pire tek akeca, pieno, cik m’ukwero nia kud jubed jucame upoyo wi nyithindho mir Israel nia piny ma pire tek utie pa Yehova. (Tha. 45:18) Eno ubepoyo wiwa nia ukwayu wabed wamii piny mwa ma pigi tek ni Yehova.​—Rie. 3:9, 10; Kl 3:23, 24.

YENGA MI NINDO 16-22 DWI MIR 11

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 4-5

“Mii piny peri ma pire tek ni Yehova”

(Lembe mi Julawi 5:5, 6) Man ebibedo, kinde ma lembe ni i wie kum gin maeni acel, nia ebituco gin maeno m’edubo i kume: 6 man ebikelo lam pare mi kadhukuwicik ni Yehova kum dubo pare m’edubo, vong’ ku kind udul rombe, nyathi rombo kadi nyathi diel, ni lam mi dubo; ejalam bitimo adunya ire pi dubo pare.

it-2-F mba. 848 udu. 12

Lam

Sacrifices de culpabilité. Les sacrifices de culpabilité étaient également des sacrifices offerts en raison d’un péché, car toute culpabilité implique un péché. Ces sacrifices étaient requis pour des péchés particuliers à cause desquels une personne portait une culpabilité, et ils différaient légèrement des autres sacrifices pour le péché en ce qu’ils avaient apparemment pour but de faire réparation par rapport à un droit ou de rendre un droit. Il y avait eu violation d’un droit, soit de Jéhovah, soit de sa nation sainte. Le sacrifice de culpabilité avait pour objet soit de faire réparation à Jéhovah au sujet du droit violé, soit de rendre ou de faire recouvrer au pécheur repentant certains droits de l’alliance et de le libérer de la punition consécutive à son péché. ​— Voir Is 53:10.

(Lembe mi Julawi 5:7) Man tek piny pare romo ngo mi nyathi rombo, ebilund kelo akuru ario, kadi nyithi nyathuk ario, ni lam pare mi kadhu ku wi cik, m’edubo i ie, ni Yehova; acel ni lam mi dubo, man m’ucelo ni lam ma wang’a.

w09-F 1/6 mba. 26 udu. 3

Eng’eyo mupaka mwa

Reflétant la tendre considération de Jéhovah, la Loi stipulait : “ Mais si ses moyens ne lui permettent pas de se procurer un mouton, alors il devra apporter à Jéhovah, comme son sacrifice de culpabilité pour le péché qu’il a commis, deux tourterelles ou deux jeunes pigeons. ” (Verset 7). Si un Israélite était trop pauvre pour se procurer un mouton, alors Dieu acceptait volontiers quelque chose qui était dans ses moyens ​— deux tourterelles ou deux pigeons.

(Lembe mi Julawi 5:11) Ento tek piny pare romo ngo mir akuru ario, kadi nyithi nyathuk ario, ebilund kelo girathiera pare pi lembe m’edubo i ie, ng’et mogo ma yom mir apaje ma i katoko ni lam mi dubo: ebiketho mo i wie ngo, kadok udok ma ng’wice ng’ar moko de ebiketho ngo i wie; kum en e lam mi dubo.

w09-F 1/6 mba. 26 udu. 4

Eng’eyo mupaka mwa

Et si le pécheur ne pouvait même pas se procurer les deux oiseaux ? La Loi prévoyait : “ Alors il devra apporter, comme son offrande pour le péché qu’il a commis, un dixième d’épha [environ un kilo] de fleur de farine pour un sacrifice pour le péché. ” (Verset 11). Pour les plus démunis, Jéhovah admettait donc une exception et acceptait un sacrifice non sanglant. En Israël, la pauvreté ne privait personne de la possibilité de faire propitiation de ses péchés et de faire la paix avec Dieu.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Lembe mi Julawi 5:1) Man tek ng’atu moko dubo, kum ewinjo dwal mi kwong’, m’e jamulembe, tek eneno kadi eng’eyo, tek etuce ngo, ebilund yeyo dubo pare.

w16.02-F mba. 30 udu. 14

Nwang’ ponji i bang’ jurutic pa Yehova ma gigwoko bedoleng’ migi

14 Berocwiny copo konyi ninyego ku lembe ma romo ketho gwoko bedoleng’ peri i amulaic. Ku lapor, saa moko nyo ing’eyo cuu pi dubo moko ma pek m’umego kunoke nyamego moko utimo. Icopo maru igwok bedoleng’ peri ire, asagane kan etie jarimbi kunoke wat peri. Re kan iumo wi dubo pare, nyo eno nyutho andha nia ibegwoko bedoleng’ peri ni Mungu? Ungo. Gwoko bedoleng’ peri ni Yehova ucikere nibedo ni gin ma kwong’a. Pieno, calu Nathan, yer ire lembe ku tego cwinyi re i ayi ma ber. Kway jarimbine kunoke wat perine nia ecidh esai kony i bang’ judong cokiri. Tek ecidho ngo i kind nindo m’ukwayere, gwoko bedoleng’ peri ni Mungu bicweli ninyutho lembene ni judong cokiri. Kan itimo kumeno, nang’ ibegwoko bedoleng’ peri ni Yehova man inyutho berocwiny ni jarimbi kunoke wat peri, pilembe judong cokiri gibi ii nitwinyo ng’atu ma kumeno ku yo.​—Som Lembe mi Julawi 5:1; Jugalatia 6:1.

(Lembe mi Julawi 5:15, 16) Tek ng’atu moko kadhu ku wi cik, man edubo aka ngo, kum gin ma leng’ pa Yehova; ebilund kelo lam pare mi kadhukuwicik ni Yehova, en e nyog rombo ma mulima mbe i kume ku kind udul rombe, calku kwanuwel peri mi mola ma tar ku cekel, calku cekel mi kamaleng’, ni lam mi kadhukuwicik: 16 man ebiculo kum gin m’ekier i ie kum gin ma leng’, man ebimedo ng’ete mir abije i kume, man ebimie ba jalam; man jalam bitimo adunya pire ku nyog rombo mi lam mi kadhukuwicik, e pire biwekre ire.

it-2-F mba. 861 udu. 8

Leng’o

Lei man nyai migi. Kayu mi thwon dhiang’, mir urombo, man mi diegi, jubed jukwanugi ni gin ma leng’ ni Yehova uketho jubed julworogi ngo. Jubed juthierogi ni lam, man ng’ete moko jubed jumio ni julam m’udwokiri leng’. (Wl 18:17-19) Mwoka man apaj piny ubino gin ma leng’, man lam ku giramia ceke ma judwoko leng’ pi tic mi kamaleng’. (Ai 28:38) Piny ceke ma leng’ ma juthiero ni Yehova gitie piny ma jukoyogi segi, man jucopo nenogi ngo ni piny mi tuko, man jucikiri ngo nitio kugi i lembe mange m’uweko tic pa Yehova. Ku lapor, cik m’uweco iwi apaj piny. Tek ng’atu moko ma co ukoyo theng piny pare moko m’ebimio ni apaje, calu ve apaje mi ngano, e kan i ng’eye en kunoke ng’atu mange m’i ot pare udok uting’e man etio kude m’eng’eyo ngo pi tic mi pacu, calu ve tic mi tedo; ng’atu ma cone bibedo ku dubo i wie, pilembe eturo cik mi gin ma leng’ pa Mungu. Cik ung’olo nia ecul wang’ piny mi kamaleng’ man emed mange 20 iwi dak. M’uweko maeno, ebithiero nyathi rombo ma mulima mbe i kume m’eting’o kud i kind udul rombe pare. Eno re ma binyutho woro ma lee pi piny maleng’ pa Yehova.​—La 5:14-16.

YENGA MI NINDO 23-29, DWI MIR 11

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 6-7

“Lam mi foyofoc”

(Lembe mi Julawi 7:11, 12) Man maeni en e cik mi lam mi girathiera mi kwiocwiny, ma ng’atu moko bithiero ni Yehova. 12 Tek ethiere ni foyofoc, ebilund thiero kwen m’ang’ina ma thobi mbe i ie ma jujebo ku mo karacelo ku lam mi foyofoc, man kwen m’apada ma thobi mbe i ie ma juwiro ku mo, man kwen m’ang’ina ma jujebo ku mo, mi mogo ma yom m’uyomni.

w19.11 mba. 22 udu. 9

Buku mi Lembe mi Julawi ubeponjowa ku lembang’o

9 Ponji mir ario: Watimo ni Yehova pi ninyutho foyofoc mwa ire. Kara wanyang’ ma ber i ponji maeno, wakewec iwi kit lam mange ma nyithindho mir Israel gibed githiero, niwacu lam mi kwiocwiny. Buku mi Lembe mi Julawi ukoro nia Jaisrael ubed umio lam mi kwiocwiny pi ninyutho “foyofoc” pare. (Law. 7:11-13, 16-18) Emio lamne pilembe en re m’emaru, ento ungo nia pilembe ecikere nimiye. Eno ubino lam ma ng’atuman ubed umio ku berocwinye nikum mer m’emaru ko Mungu pare, Yehova. Ng’atu m’uthiero lam maeno gicamu ring’one karacelo ku juruot pare man jalam. Re wathkum leine moko jubed juthiero ni Yehova kende. Ebino wathkum ne ma kani?

(Lembe mi Julawi 7:13-15) Ebithiero girathiera pare ku kwen m’ang’ina ma thobi mbe i ie karacelo ku lam mi girathiera mi kwiocwiny pare ni foyofoc. 14 Man kum maeni ebithiero acel kud i girathiera ku bang’e ku bang’e ni lam ma ting’a ni Yehova; ebibedo pa jalam m’ukiro rimo mi girathiera mi kwiocwiny. 15 Man ring’o mi lam mi girathiera mi kwiocwiny mi foyofoc jubicamu i ceng’ mi girathiera pare; ebiweko kume moko ngo cil kugweno.

w00 15/8-F mba. 15 udu. 15

Lam ma nyayu anyong’a i Mungu

15 Une autre offrande volontaire est décrite en Lévitique chapitre 3 : le sacrifice de communion, ou “ sacrifice d’offrandes de paix ”. En hébreu, le mot “ paix ” signifie bien plus que l’absence de guerre ou de troubles. “ Dans la Bible, explique le livre Études des institutions mosaïques (angl.), il exprime en plus l’état ou les relations de paix avec Dieu, la prospérité, la joie et le bonheur. ” On ne faisait donc pas des sacrifices de communion pour être en paix avec Dieu, comme pour l’apaiser, mais pour le remercier, pour célébrer la condition bénie dont jouissent ceux qui sont en paix avec lui parce qu’il les approuve. Une fois le sang et la graisse offerts à Jéhovah, les prêtres et l’offrant consommaient le sacrifice (Lévitique 3:17 ; 7:16-21 ; 19:5-8). Symboliquement, l’offrant, les prêtres et Jéhovah Dieu partageaient ainsi un repas, belle image des liens de paix qui les unissaient.

(Lembe mi Julawi 7:20) ento ng’eyong’ec m’ucamu ring’o mi lam mi kwiocwiny, ma pa Yehova, ma cilo pare ni i kume, e jubikabu ng’eyong’ecne woko ku ba juthugi.

w00 15/8-F mba. 19 udu. 8

Lam mi pak ma nyayu anyong’a i Yehova

8 Que dire de l’auteur du sacrifice ? La Loi stipulait qu’il fallait être pur et sans souillure quand on venait devant Jéhovah. Pour que son holocauste ou son sacrifice de communion soit agréé, celui qui s’était souillé d’une manière ou d’une autre devait donc commencer par restaurer sa pureté aux yeux de Jéhovah en offrant un sacrifice pour le péché ou un sacrifice de culpabilité (Lévitique 5:1-6, 15, 17). Saisissons-nous l’importance de toujours rester purs aux yeux de Jéhovah ? Si nous voulons qu’il agrée notre culte, réparons rapidement toute infraction à ses lois en utilisant les moyens qu’il a prévus pour nous aider : “ les anciens de la congrégation ” et le “ sacrifice propitiatoire pour nos péchés ”, Jésus Christ.​—Jacques 5:14 ; 1 Jean 2:1, 2.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Lembe mi Julawi 6:13) Jubiketho mac liel wi pemblam thiri thiri; ebitho ngo.

it-1-F mba. 889 udu. 2

Mac

I hema man i hekalu. Jubed jutio ku mac pi nitimo thier i hema man i ng’eye jubed jutio kude i hekalu bende. Kubang’ ku gweno man kubang’ dhug uthieno, jalam madit ubed uwang’u udok ma ng’wice ng’ar iwi pemblam mir udok ma ng’wice ng’ar. (Ai 30:7, 8) Cik pa Mungu ung’olo nia mac mito ubed uliel thiri thiri iwi pemblam mi lam m’awang’a. (La 6:12, 13) Kadok Juyahudi gigam giyio lee nimakere ku suru migi nia mac maeno ku kwong’a Mungu re m’ubed ucwinye i ayi mir udu de, re lembe maeno urombo ngo ku gin ma Lembagora uyero. Nimakere ku telowic ma kwong’a ma Yehova umio ni Musa, jung’olo nia wot Harun giketh ‘mac wi pemblam man gitad yen wi maje’ i wang’ niketho lam iwi pemblam. (La 1:7, 8) I ng’ei ma dong’ juketho the tic mi lam ma bilwobere niai kum Harun, man i ng’ei lam ma juthiero pi ketho the ticne, kadong’ mac uai i bang’ Yehova kud i afuru m’uumo hema man uwang’u lam ma juketho iwi pemblam. Eno ubenyutho nia mac maeno mir udu, uwang’u ngo yen ma juketho iwi pemblam, ento “ewang’u lam m’awang’a wi pemblam ku mio.” E i ng’eye macne umedere niwang’ iwi pemblam; ubenen nia macne uwok ujebere ku mac ma jular jucwinyo iwi pemblam. (La 8:14–9:24) Lembe ma rom kumeno utimere bende i ng’ei ma Suleman urwo pi nithiero hekalu, e ndhu ndhu mac uai i bang’ Yehova i ayi mir udu man uwang’u lam ma juketho iwi pemblam.​—2Ke 7:1; pi ninwang’u lapor mange ma Yehova utio i ie ku mac i ayi mir udu, m’unyutho nia andha ejolo lam mi jurutic pare, nen bende Pk 6:21; 1Ub 18:21-39; 1Ke 21:26.

(Lembe mi Julawi 6:25) Yer ni Harun man ni wote, wac kumae, Maeni cik mi lam mi dubo: jubinego lam mi dubo i wang’ Yehova i ka ma junego ie lam m’awang’a: en e leng’ musagu

si-F mba. 27 udu. 15

Buku mir 3 mi Biblia​—Lembe mi Julawi

15 (3) Ugam ukwayere nia juthier lam mi dubo tek ng’atini utimo dubo akakaka ngo. Lei ma jubed juthiero, ubino nimakere ku ng’atu m’udubo ma jubitimo adunya pire, eno uketho i ie jalam, udul mir Israel zoo, jadit ma wijo kunoke jumange m’umbe ku dito.​—4:1-35; 6:24-30.

YENGA MI NINDO 30, DWI MIR 11–NINDO 6, DWI MIR 12

LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 8-9

“Mugisa m’uai i bang’ Yehova unen kamaleng’”

(Lembe mi Julawi 8:6-9) E Musa kelo Harun ku wote, man ejomogi ku pi. 7 Man eronyo kanzu i kume, etwio thondhpier i kume de, man eronye ku kanzu m’ucelo, e eroyo ugoke i kume, man etwio thol mir ugoke ma jurudho ku rieko i kume, e etwio ko kume. 8 Man eketho jamkor i kume: man eketho Urim ku Thumim i jamkorne. 9 Man eketho gali mi wic i wie; man eketho ban mi mola ma kwar, ter nyime, kum gali mi wic, en e jamkermiwic ma leng’; calu Yehova ung’olo ni Musa.

(Lembe mi Julawi 8:12) Man ekonjo kum mo m’awira i die wi Harun, man ewire, kara udwoke leng’.

it-1-F mba. 1189 udu. 2

Ketho the tic mi thiero lam

Moïse lava Aaron et ses fils, Nadab, Abihou, Éléazar et Ithamar (ou il leur prescrivit de se laver), au bassin de cuivre situé dans la cour, puis il revêtit Aaron de la magnifique tenue de grand prêtre (Nb 3:2, 3). Outre ces vêtements superbes, Aaron fut paré des accessoires représentant les qualités et les responsabilités de sa fonction. Après cela, Moïse oignit le tabernacle, son mobilier et tous ses ustensiles, ainsi que l’autel de l’holocauste, le bassin et les ustensiles pour le service, ce qui les sanctifia, ou mit à part, en vue d’être désormais utilisés exclusivement pour le service de Dieu. Enfin, Moïse oignit Aaron en lui versant de l’huile sur la tête.​—Lv 8:6-12 ; Ex 30:22-33 ; Ps 133:2.

(Lembe mi Julawi 9:1-5) Man etimbre i ceng’ mir aborane, nia Musa lwong’o Harun ku wote, ku judongo mir Israel; 2 man ewacu ni Harun kumae, Gam nyathi dhiang’ kind dhok ni lam mi dubo, man nyog rombo ni lam m’awang’a, ma mulima mbe i kumgi, man ithiergi i wang’ Yehova. 3 Man ibiyero ni nyithindho mir Israel, ibiwacu kumae, Wugam nyog diel ni lam mi dubo; man nyathi dhiang’ ku nyathi rombo, gin ario ma rundigi acel acel, ma mulima mbe i kumgi, ni lam m’awang’a; 4 man koni dhiang’ ku nyog rombo ni lam mi kwiocwiny, ma wulam i wang’ Yehova; man lam mi mogo m’ujebre ku mo: kum Yehova nyuthre iwu tin. 5  E gikelo gin ma Musa ng’olo i wang’ hema mi cokri: e udul ceke gicoro ceng’ni man gicungo i wang’ Yehova.

it-1-F mba. 1190 udu. 3

Ketho the tic mi thiero lam

Le huitième jour, pleinement équipés et installés dans leur fonction, les prêtres officièrent (sans l’aide de Moïse) pour la première fois, en accomplissant un service de propitiation pour la nation d’Israël. Les Israélites avaient particulièrement besoin d’être purifiés, non seulement parce qu’ils étaient pécheurs par nature, mais aussi parce qu’ils avaient tout récemment désobéi dans l’affaire du veau d’or, ce qui leur avait valu la colère de Jéhovah (Lv 9:1-7 ; Ex 32:1-10). À la fin du premier service célébré par les prêtres nouvellement installés, Jéhovah manifesta son approbation et les confirma dans leur fonction en envoyant un feu miraculeux, sans doute sorti de la colonne de nuage au-dessus du tabernacle, feu qui dévora ce qui restait du sacrifice sur l’autel. ​— Lv 9:23, 24.

(Lembe mi Julawi 9:23, 24) E Musa giku Harun gimondo i hema mi cokri, man giwok woko, egimio mugisa ni dhanu: man dwong’ pa Yehova unyuthre ni dhanu ceke. 24 E mac uai i wang’ Yehova, man ewang’u lam m’awang’a wi pemblam ku mio: e kinde ma dhanu ceke neno maeni, gikok, man gipodho arieba wang’gi.

w19.11 mba. 23 udu. 13

Buku mi Lembe mi Julawi ubeponjowa ku lembang’o

13 Ponji mir ang’wen: Yehova ubepoko mugisa iwi theng dilo pare ma ni wi ng’om. Wakenen lembe m’ugam utimere i oro 1512 W.R.M. kinde ma juketho hema i the got Sinai. (Ai 40:17) Juketho Harun ku wote gidoko julam, man Musa re m’utelo wi lembe m’utimere cing’ nica. Thek mir Israel gicokiri karacelo, man gineno julam maeno gibethiero lei ni lam wang’ ma kwong’a. (Law. 9:1-5) Yehova unyutho nenedi nia eyio julam maeno ma juketho ma nyen? Saa ma Harun giku Musa gibemio mugisa iwi dhanu, Yehova uoro mac kud i polo, man uwang’u lam ma jubethiero iwi pemlam pet.​—Som Lembe mi Julawi 9:23, 24.

Wagol lonyo mi tipo i Lembagora

(Lembe mi Julawi 8:6) E Musa kelo Harun ku wote, man ejomogi ku pi.

w14-F 15/11 mba. 9 udu. 6

Pirang’o ukwayu wabed leng’

6 Cik m’ukwayu nia julam gibed leng’ i kum, utie ku ponji ma lee ni dhanu pa Yehova tin. Dhanu ma waponjo kugi Biblia gibed gineno nia kaka ma watimo ie thier utie ma leng’ man wakendara de ma cuu. Bende, cik m’ukwayu nia julam gibed leng’, ubekonyowa ninyang’ nia ng’atu moko ci m’ubino iwi got mi thier pa Yehova ucikere nibedo bende ng’atu ‘m’adundene leng’’ (Som Zaburi 24:3, 4; Isa. 2:2, 3.) Tic ma leng’ ma watimo ni Mungu de wacikara nitime ma nwang’u paru mwa, adundewa man kumwa ceke utie ma leng’. Ng’atuman m’i kindwa ucikere ning’iyere en gire, pi nineno lembe m’ecopo timo ie aloka loka kara ebed leng’. (2 Kor. 13:5) Ku lapor, jarwei lembanyong’a m’ulimo batizo m’ucukuneno pornografi akakaka, ucikere nipenjere kumae: ‘Nyo abenyutho andha nia atie ng’atu ma leng’?’ E i ng’eye mito esai kony kara ewek timo maeno ma rac.​—Yak. 5:14.

(Lembe mi Julawi 8:14-17) Man ekelo thwon dhiang’ mi lam mi dubo: man Harun ku wote giketho cing’gi i die wi thwon dhiang’ mi dubone. 15 Man enege; e Musa gamu rimone, man ekethe wi tung’ pemblam gbur ku lwete, e edwoko pemblam leng’, man ekonjo rimo the pemblam, e edwoke leng’, kara utim adunya pire. 16 Man egamu mio ceke ma ni wi jambic, man bor mi cwiny, ku rong’ni ario, ku mione; e Musa wang’e wi pemblam. 17 Ento thwon dhiange, ku lawe, ku ringe, ku weine, ewang’u ku mac yo ng’ei kagonjo; calu Yehova ng’olo ni Musa.

it-2-F mba. 310 udu. 5

Musa

Mungu uketho Musa ubed ni jarib kind cik mi lembariba ku nyithindho mir Israel, eno tie dito ma ng’atu moko mbe acel de m’ular ubino ko i wang’e, ndhu Yesu Kristu kende ma tie Jarib mi lembariba ma nyen. Musa ukiro rimb lei ma juthiero ni lam iwi kitabu mi lembariba, m’ubino nyutho Yehova ma tie “thenge” acel mi lembariba man ekire bende iwi dhanu (m’umbe jiji, judongo moko ma jung’io m’ucungo kakagi) ma tie “thenge” ma kucelo mi lembariba. Musa usomo kitabu mi lembariba ni dhanu, man dhanune gidwoko kumae: “Wabitimo gin ceke ma Yehova wacu, man wabibedo wor.” (Ai 24:3-8; Eb 9:19) Calu Musa ubino jarib mi lembariba mi cik, pieno ebino ku rwom mi neno wi tic mi giedo mi hema, jamtic m’i ie calku ku kite ma Mungu ng’olo ire, niketho the tic mi thiero lam, mi wiro hema man Harun nibedo jalam ma dit ku mo ma leng’. I ng’eye, etelo wi tic ma kwong’a ma juketho ko the thiero lam ma nyen.​—Ai thek 25-29; La thek 8, 9.

    Girasoma mi dhu Alur (1993-2026)
    Woki
    Mondi
    • Alur
    • Ore ni ng'atini
    • Lembe m'imaru
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Cik mi tio kude
    • Cik mi Gwoko Lembamung'a
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Mondi
    Ore ni ng'atini