Cindi Buku mi coko mi Kwo man tic
YENGA MI NINDO 7-13, DWI MIR 12
LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 10-11
“Mer ma wamaru ko Yehova ucikere nibedo tek nisagu ma wamaru ko wedi mwa”
(Lembe mi Julawi 10:1, 2) Man Nadab kud Abihu, ma wot Harun, gigamu tabu mir udok ma ng’wice ng’ar migi kubang’gi kubang’gi, man giketho mac i ie, e giketho udok ma ng’wice ng’ar i wie, man githiero mac ma tung’ i wang’ Yehova, m’eng’olo igi ngo. 2 E mac uai i wang’ Yehova, man ewang’ugi, e githo i wang’ Yehova.
it-1-F mba. 1203
Lam mi mac ma jung’olo ngo
IRRÉGULIER (FEU OU ENCENS)
En Lévitique 10:1, le mot hébreu zar (féminin : zarah ; littéralement : “ étranger ”) est employé à propos du “ feu irrégulier qu[e Dieu] ne leur avait pas prescrit ”, mais que Nadab et Abihou, fils d’Aaron, offrirent devant Jéhovah. Pour cette action, il les exécuta par le feu (Lv 10:2 ; Nb 3:4 ; 26:61). Après cela, Jéhovah dit à Aaron : “ Ne bois ni vin ni boisson enivrante, toi et tes fils avec toi, quand vous entrerez dans la tente de réunion, afin que vous ne mouriez pas. C’est une ordonnance pour des temps indéfinis, pour vos générations—, et afin de faire une distinction entre la chose sainte et la chose profane, entre la chose impure et la chose pure, et afin d’enseigner aux fils d’Israël toutes les prescriptions que Jéhovah leur a dites par le moyen de Moïse. ” (Lv 10:8-11). Cela semble indiquer que Nadab et Abihou étaient ivres, ce qui les enhardit au point qu’ils offrirent un feu qui n’était pas prescrit. Ce feu était probablement illégal parce qu’il avait été offert à un moment, à un endroit et d’une manière qui ne convenaient pas, ou peut-être parce que l’encens était d’une composition différente de celle décrite en Exode 30:34, 35. L’état d’ébriété des deux hommes n’excusa pas leur péché.
(Lembe mi Julawi 10:4, 5) E Musa lwong’o Micael ku Elzafan, ma wot Uziel ma neru Harun, man ewacu igi kumae, Wucor ceng’ni, wuter utumegwu woko ng’ei kagonjo kud i wang’ kamaleng’. 5 Kum kumeno gicoro ceng’ni, man giterogi ku kanzu migi ku i ka gonjo, calu Musa wacu.
(Lembe mi Julawi 10:6, 7) E Musa wacu ni Harun, man ni Eleazar, man ni Ithamar, ma wote kumae, Kud wukab girauma mi wiwu, kadok kendi mu de kud wuyeci; kara kud wutho, man kara kwinyo kud unege kum udul ceke: ento wek utumegwu, ma ot mir Israel dho, giywag wang’uwang’ ma Yehova cwinyo. 7 Man kud wuwok woko kud i dhugola mi hema mi cokri, wumaru tho; kum mo m’awira pa Yehova ni i kumwu. E gitimo calku lembe pa Musa.
w11-F 15/7 mba. 31 udu. 16
Nyo idaru mondo i yom pa Mungu?
16 Aaron, le frère de Moïse, a connu une situation difficile en raison de la conduite de deux de ses fils, Nadab et Abihou. Songez à ce qu’il a dû ressentir quand Jéhovah les a supprimés parce qu’ils lui avaient offert un feu irrégulier. Bien entendu, Aaron ne pouvait plus avoir de contacts avec eux : ils étaient morts. Mais notez ce que Jéhovah a exigé de lui et de ses autres fils, demeurés fidèles: “Ne laissez pas s’écheveler vos têtes, et vous ne devrez pas déchirer vos vêtements [en signe de deuil], afin que vous ne mouriez pas et [que Jéhovah] ne s’indigne pas contre toute l’assemblée.” (Lév. 10:1-6) La leçon qui se dégage de ce commandement est claire. Notre amour pour Jéhovah doit être plus fort que celui que nous éprouvons pour les membres de notre famille qui se montrent infidèles.
Wagol lonyo mi tipo i Lembagora
(Lembe mi Julawi 10:8-11) Man Yehova yero ni Harun, ewacu kumae, 9 Kud wumadh pigulok kadi giramadha ma lake tek, in, kadi woti wukugi, kinde ma wumondo i hema mi cokri, kara kud wutho: ebibedo ni cik mi nja cil kum dhanum’utuk mu ceke: 10 man kara wung’i kind gin ma leng’ ku gin ma sai, man kind gin m’ucido ku gin ma leng’; 11 man kara wuponj nyithindho mir Israel ku cik ceke ma Yehova yero igi ku yo ba Musa.
w14-F 15/11 mba. 17 udu. 18
Wacikara nibedo leng’ i kura mwa
18 Kara wabed leng’, ukwayu wasom man wanyam i giragora cuu mandha, man watim gin ma Mungu ubekwayu i bangwa. Wakewec iwi lapor pa Nadab gikud Abihu ma wot Harun. Githo pi lembe githiero lam mi mac ma jung’olo igi ngo. Saa moko nyo pilembe nwang’u gimer ku giramadha. (Law. 10:1, 2) Ke winj gin ma Mungu uyero ni Harun. (Som Lembe mi Julawi 10:8-11.) Nyo giragora eno ubenyutho nia wacikara ngo nimadhu kong’o i wang’ nicidho i coko mwa mi Jukristu? Poi i kum lembe ma e: Watie ngo i the cik pa Musa. (Rum. 10:4) I ng’om moko umego ku nyimego mwa ginwang’u nia etie rac ungo nimadhu kong’o i kadhiri ma nok kinde ma gibecamu cam i wang’ nicidho i coko. I ceng’ mi Kadhukuwijo, jubed jutio ku kikombe ang’wen mi pigulok. Yesu bende, kinde m’ecaku the poi pi tho pare, emio pigulok m’ubino nyutho rimbe ni jukwenda pare. (Mat. 26:27) Biblia ukwero madhu kong’o nikadhu mukero man mero. (1 Kor. 6:10; 1 Tim. 3:8) Pieno, pidocwiny mi Jukristu dupa copo ketho ging’io nia kud gimadh kong’o i wang’ nitimo lembe moko ci mi thenge mi tipo. Re kadok kumeno de, lembe mi ng’omman ubed ukoc ku m’i ma kucelo, man lembe ma pire tek ni Jukristu utie ‘ning’iyo kind gin ma leng’ ku gin ma sai’, kara gibed ku timo ma leng’ ma foyo i Mungu.
(Lembe mi Julawi 11:8) Kud wucam ringe, man cogogi de kud wumul; gibedo ma gicido iwu.
it-1-F mba. 124 udu. 6
Lei
Cik maeno ma nia kud jucam ring’ lei moko, ubino pi dhanu m’ubino kwo i the cik pa Musa, pilembe buku mi Lembe mi Julawi 11:8 uwacu ni nyithindho mir Israel kumae: “Gibedo ma gicido iwu.” Lam ma Kristu Yesu uthiero ujigo cik maeno, uketho dhanu ceke gibenwang’iri i the yub ma rom ku ma yang’ Mungu ugam unyutho ni Noa i ng’ei pii ma dit m’ucoro ng’om.—Kl 2:13-17; Th 9:3, 4.
YENGA MI NINDO 14-20, DWI MIR 12
LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 12-13
“Nwang’ ponji i kum cik ma jumio iwi joi (dhobu)”
(Lembe mi Julawi 13:4, 5) Man tek wang’ rem urieny ubedo tar i dendkume, man tek wang’ rembe mwony ma sagu dendkume ngo, man yukkum ma i rembe doko tar ungo, julam bilund ciko ba ng’atu ma rem ni i kume ceng’ abiro: 5 e jalam bineno kume ceng’ mir abirone: man, nen, tek kud i wang’e rembe moko, man rembe nyai i dendkume ngo, jalam bilund ciko bang’e ceng’ abiro mange:
wp18.1-F mba. 7
Nyo Biblia kare daru kadhu kunoke nyo ebed elar eyero lembe ma tap?
• Koyo jararemo ang’et.
La Loi mosaïque exigeait que les lépreux soient séparés des autres personnes. Ce n’est qu’au Moyen Âge, époque où des épidémies faisaient rage, que les médecins ont appliqué ce principe, encore très utile aujourd’hui (Lévitique, chapitres 13 et 14).
(Lembe mi Julawi 13:45, 46) Man won joi ma rem ni i kume, jubiyeco kendi pare, e yuk wie bigony, man ebiumo dendhoge ma yo malu, e ebikok kumae, A leng’ ungo, a leng’ ungo. 46 Nindo ceke ma rem ni i kume ebibedo m’ecido; ecido; ebibedo e kende; kabedo pare bibedo ng’ei kagonjo.
wp16.4-F mba. 9 udu. 1
Nyo ing’eyo?
Les Juifs des temps bibliques redoutaient la forme de lèpre courante à leur époque. Cette maladie effrayante pouvait s’attaquer aux terminaisons nerveuses et provoquer des lésions irréversibles et le défigurement. Il n’y avait aucun remède connu contre la lèpre. De ce fait, les lépreux étaient placés en quarantaine et devaient avertir les autres de leur état (Lévitique 13:45, 46).
(Lembe mi Julawi 13:52) E ebiwang’u kendi, kadok gin m’arudha kadi m’akieda, mi yuk rombe mi gin ma nwang’, kadi gin moko mi lau, ma remne ni i ie; kum en e joi ma ratego; jubiwang’e i mac.
(Lembe mi Julawi 13:57) man tek enyuthre asu i kendi, kadok i gin m’arudha, kadi i gin m’akieda, kadi i gin moko mi lau, nwang’u epodho: iwang’ gin ma rembe ni i ie ku mac.
it-2-F mba. 128 udu. 2
Joi (dhobu)
Dans les vêtements et les maisons. La lèpre pouvait aussi attaquer les vêtements de laine ou de lin, ou encore un objet de peau. Quand la plaie disparaissait au lavage, il était prévu de mettre l’objet en quarantaine. Mais si la plaie vert-jaune ou rougeâtre persistait, il s’agissait d’une lèpre maligne et l’objet devait être brûlé (Lv 13:47-59). Si des dépressions vert-jaune ou rougeâtres apparaissaient dans le mur d’une maison, le prêtre imposait une quarantaine. Il pouvait s’avérer nécessaire d’arracher les pierres contaminées et de racler l’intérieur de la maison ; on se débarrassait des pierres et du mortier raclé dans un lieu impur hors de la ville. Si la plaie revenait, la maison était déclarée impure et détruite, et on se défaisait des matériaux dans un lieu impur. Quant à la maison déclarée pure, des dispositions étaient prévues pour sa purification (Lv 14:33-57). On a émis l’idée que la lèpre qui attaquait les vêtements ou les maisons était une sorte de moisissure ; cependant on n’en est pas certain.
Wagol lonyo mi tipo i Lembagora
(Lembe mi Julawi 12:2) Yer ni nyithindho mir Israel, wac kumae, tek dhaku gamu ie, man enyolo nyathin ma nico, ebilund bedo m’ecido ceng’ abiro; calu i nindo mi koiri mi [kwir] pare ebicido.
(Lembe mi Julawi 12:5) Ento tek enyolo nyathin ma nyaku, ebilund bedo m’ecido yenga ario, calu i koiri pare; man ebibedo won rimo mi dwokrileng’ ceng’ pier abusiel wi abusiel.
w04-F 15/5 mba. 23 udu. 2
Lembe ma dongo dongo mi buku mi Lembe mi Julawi
12:2, 5—Pirang’o ng’atu ma dhaku ubed ‘ubedo m’ecido’ kinde m’enyolo nyathin? Jucwio wathkum mi nyodo kara emii kwo m’umbe dubo. Ento nikum dub’alaga ma jurunyodo tie ko, uketho gicopo nyolo ngo awiya m’umbe ku dubo, uketho awiyane de gitie i the ng’eca mi dubo. Nyodo m’ubed uketho ju ma mon gibedo ma gicido pi nindo moko, man lembe mange ma calu ve nindo migi mi kwir, man wok mi pii kum mi nyodo mi juma co, ubed upoyo wi nyithindho mir Israel pi dub’alaga. (Law. 15:16-24; Zab. 51:5; Rum. 5:12) Cik m’ukwayu nia nyithindho mir Israel gibed gidwokiri leng’ saa ceke nikum lembe maeno, ubed ukonyogi nineno nia gitie ku yeny mi lam mi jamgony ni ruc mi dubo mi dhanu ceke man ma bidwoko dhanu udok leng’. I ayi maeno re ma Cik ubino igi ni ‘japonji m’ukelogi ba Kristu.’—Gal. 3:24.
(Lembe mi Julawi 12:3) Man i ceng’ mir aborane jubitimo yaa kum ring’ dendkum nyathinne.
wp18.1-F mba. 7
Nyo Biblia kare daru kadhu kunoke nyo ebed elar eyero lembe ma tap?
• Timo yaa ubino tap i nindone.
Cik ung’olo nia ka junyolo nyathin ma co, i nindo mir aborane mito jutim yaa i kume. (Law. 12:3) Ka junyolo nyathin, rimo mi kume caku doko nwang’ niai i ng’ei yenga acel. I rundi mi Biblia, ma fodi ayi ma juthiedho ko dhanu tin ubino mbe, nikuro nia jutim yaa i kum nyathin i ng’ei yenga acel, ubino lembe mi rieko man mi gwoko kwo.
YENGA MI NINDO 21-27, DWI MIR 12
LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 14-15
“Ukwayu jubed leng’ pi nibedo i Thier ma leng’”
(Lembe mi Julawi 15:13-15) Man kinde ma ng’atu ma won kasinono doko leng’ ni kasinono pare, ebilund kwanu ire gire ceng’ abiro mi dwokrileng’ pare, man ebilwoko kendi pare; man ebijomo kume i pi ma mol, e ebibedo leng’. 14 Man i ceng’ mir aborane ebigamu ire nyithindh akuru ario, kadi nyathi nyathuk ario, man ebibino i wang’ Yehova ba dhugola mi hema mi cokri, e ebimiogi ba jalam; 15 e jalam bithierogi, acel ni lam mi dubo, man m’ucelo ni lam m’awang’a; e jalam bitimo adunya pire i wang’ Yehova ni kasinono pare.
it-1-F mba. 258 udu. 1
Nijom
Le bain rituel était exigé de l’ensemble des Israélites pour différentes raisons. Quiconque guérissait de la lèpre, quiconque touchait des objets qui avaient été en contact avec des personnes ayant “ un écoulement ”, tout homme qui avait une émission de sperme, toute femme après ses règles ou une hémorragie, ou quiconque avait des relations sexuelles était “impur” et devait se baigner (Lv 14:8, 9 ; 15:4-27). Celui qui était dans une tente où se trouvait un cadavre humain ou qui en touchait un était “impur” et devait se purifier avec de l’eau de purification. Si quelqu’un refusait de se soumettre à cette prescription, il ‘devait être retranché du milieu de la congrégation, car c’était le sanctuaire de Jéhovah qu’il avait souillé’. (Nb 19:20.) Il est dès lors approprié de parler de se laver au sens figuré pour évoquer un état de pureté devant Jéhovah (Ps 26:6 ; 73:13 ; Is 1:16 ; Éz 16:9). Se baigner avec la parole véridique de Jéhovah, symbolisée par l’eau, a le pouvoir de purifier.—Ép 5:26.
(Lembe mi Julawi 15:28-30) Ento tek judwoke leng’ ni gin m’ucwir pare, ebilund kwanu wel ire gire ceng’ abiro, man yo ng’ei maeno ebibedo leng’. 29 Man i ceng’ mir aborane ebigamu ire nyithindh akuru ario, kadi nyithi nyathuk ario, man ebikelogi ba jalam, ba dhugola mi hema mi cokri. 30 Man jalam bithiero acel ni lam mi dubo, man mucelo ni lam m’awang’a; e jalam bitimo adunya pire i wang’ Yehova pi gin m’ucwir mi cilo pare.
it-2-F mba. 753
Kwir mi ju ma mon (nindo)
Une femme était également regardée comme impure pendant la période où elle avait un écoulement de sang anormal ou ‘ un flux qui se prolongeait au-delà du temps de la souillure de ses règles ’ ; dans cet intervalle, elle rendait impurs les objets sur lesquels elle se couchait ou s’asseyait et les personnes qui touchaient ces objets. Une fois que l’écoulement anormal avait cessé, elle devait compter sept jours, et alors elle devenait pure. Le huitième jour, elle apportait deux tourterelles ou deux jeunes pigeons au prêtre, qui faisait propitiation pour elle en présentant l’une de ces créatures à Jéhovah comme sacrifice pour le péché et l’autre comme holocauste.—Lv 15:19-30 ; voir PUR, PURETÉ
(Lembe mi Julawi 15:31) Wubikoyo nyithindho mir Israel kumeni ni cilo migi, kara ku githo i cilo migi, kinde ma gicido hema para ma ni i kindgi.
it-2-F mba. 141
Kamaleng’
2. La tente de réunion et, plus tard, le temple. Toute l’enceinte, y compris la cour du tabernacle et les cours du temple, constituait un lieu saint (Ex 38:24 ; 2Ch 29:5 ; Ac 21:28). L’autel du sacrifice et le bassin de cuivre étaient les principaux objets qui se trouvaient dans la cour. Ils étaient saints. À quelque moment que ce soit, seules des personnes pures du point de vue rituel étaient autorisées à entrer dans la cour du tabernacle ; pareillement, personne ne pouvait pénétrer dans les cours du temple s’il était impur. Par exemple, une femme qui était dans un état d’impureté ne pouvait toucher à aucune chose sainte ni entrer dans le lieu saint (Lv 12:2-4). Même un état d’impureté permanente de la part des Israélites était, semble-t-il, considéré comme quelque chose qui souillait le tabernacle (Lv 15:31). Ceux qui présentaient des offrandes pour la purification de la lèpre n’apportaient leur sacrifice que jusqu’à la porte de la cour (Lv 14:11). Aucune personne impure ne pouvait donc participer à un sacrifice de communion au tabernacle ou au temple, sous peine de mort.—Lv 7:20, 21.
Wagol lonyo mi tipo i Lembagora
(Lembe mi Julawi 14:14) Man jalam bigamu kum rimo mi lam mi kadhukuwicik, e jalam bikethe wi landu ith ng’atu ma jubidwoke leng’ ma yor acwic, man mi dwong’ mi lwet cinge ma yor acwic, man wi dwong’ lwet tiende ma yor acwic.
(Lembe mi Julawi 14:17) Man dong’ mo m’udong’ ma ni i cinge jalam biketho wi landu ith ng’atu ma jubidwoke leng’ ma yor acwic, man wi dwong’ lwet cinge ma yor acwic, man wi dwong’ lwet tiende ma yor acwic, wi rimo mi lam mi kadhukuwicik:
(Lembe mi Julawi 14:25) Man ebithumo nyathi rombo mi lam mi kadhukuwicik; man jalam bigamu kum rimo mi lam mi kadhukuwicikne, man ebikethe wi landu ith ng’atu ma jubidwoke leng’ ma yor acwic, man wi dwong’ cinge ma yor acwic, man wi dwong’ lwet tiende ma yor acwic.
(Lembe mi Julawi 14:28) man jalam biketho kum mo ma ni i cinge wi landu ith ng’atu ma jubidwoke leng’ ma yor acwic, man wi dwong’ lwet cinge ma yor acwic, man wi dwong’ lwet tiende ma yor acwic, wi ka rimo mi lam mi kadhukuwicik:
it-2-F mba. 453 udu. 5
Ithjo
Saa ma Musa ubino ketho julam iwi tic mi thiero lam, Yehova ung’olo ire nia egam kum rimb urombo mi ketho tic mi lamne, man ekethe iwi ith Harun ma yor acwic, man iwi ith wote; bende ekethe iwi cing’gi ma yor acwic man iwi tiendgi de ma yor acwic, pi ninyutho nia lembe ma gibiwinjo, ma gibitimo, man ayi ma gibiwotho ko, bibedo nimakere ku lembe m’ubetimere keca. (La 8:22-24) Kumeno bende, Cik ung’olo ni ng’atu m’utie ku tho mi dhobu nia, jalam biketho kum rimo mi nyathi rombo ma juthiero ni lam mi kadhukuwicik man kum mo ma juthiero iwi ith ma yor acwic pa ng’atu m’utie ku tho mi dhobu. (La 14:14, 17, 25, 28) Yub ma rom eno ubino bende pi ng’atu m’umito edong’ mi ma gwei ni ng’eca pa rwoth pare. Saa maeno, jutero ng’ecane i ba dhugola man rwoth pare tuco ithe ku dindo. Ithe ma jutuco m’ubed unen kamaleng’, ubino ayi m’unyutho nia andha ebimedere niciko ithe niwinjo lembe pa rwoth pare man niwore.—Ai 21:5, 6.
(Lembe mi Julawi 14:43-45) Man tek thoje bino kendo, man epodho kum ode, yo ng’ei kabu kidi m’ekabu woko, man yo ng’ei gob m’egobo ko ode, man yo ng’ei fuye; 44 jalam bilund mondo man ebing’io; man, nen, tek thoje nyai kum ot en e tho ma ratego kum ot: ecido. 45 E ebirwombo ode, kidine, ku yende, kud ulobo ceke mi ode; man ebiterogi ng’ei adhura i ka m’ucido.
g-F 1/06 mba. 14, sanduku
Nyo lwar ma wok i kum piny m’ukwok, utie gin ma rac kunoke ngo?
NYO JUWECO PIRE I BIBLIA?
Biblia uweco iwi “tho mi joi i ot” niwacu m’uwok i kum ot. (Lembe mi Julawi 14:34-48) Biblia ulwong’o piny maeno m’ubed uwok i kum ot nia “tho ma ratego.” Ebed ewok calu nwang’a kunoke lwar, re ung’eyere ngo nia andha ebino piny maeno. Kadok kumeno de, Cik pa Mungu ung’olo nia won otne ukab kidi mi ot pare ma thoje maku, egob i ode, man ecok susune ceke, ecidh eoygi woko i “ng’ei adhura i ka m’ucido.” Ka thoje dwogo kendo, otne bibedo m’ecido, jubirwombe, man jubibayu jamticne ceke cen. Telowic maeno ma Yehova umio, ubed unyutho mer ma thuth m’emaru ko dhanu pare man m’ebed edieng’ ko pigi.
YENGA MI NINDO 28, DWI MIR 12–NINDO 3, DWI MI 1
LONYO MA NWANG’ERE I LEMBE PA MUNGU | LEMBE MI JULAWI 16-17
“Ceng’ mir Adunya ubeponjowa ku lembang’o”
(Lembe mi Julawi 16:12) E ebigamu tabu pong’ ku cukmac ku wi pemblam i wang’ Yehova, man cinge pong’ kud udok ma ng’wice ng’ar ma mit ma jufodo thindo thindo, man ebikele yo i kusika bongu.
Buku mi Lembe mi Julawi ubeponjowa ku lembang’o?
4 Som Lembe mi Julawi 16:12, 13. Kenen lembe m’ubed utimere i Ceng’ mir adunya: Jalam ma dit mondo i hema. Nindo nino, emondo wang’ adek i Kamaleng’ m’usagu. Wang’ ma kwong’a, emondo nwang’u emaku udok ma ng’wice ng’ar i cinge acel, i cinge ma kucelo ke emaku tabu mi mola ma kwar ma cugmac pong’ ie. Ebino nitundo i kum ridho m’ugeng’o ba Kamaleng’ m’usagu, man ewok ecungo nyanok i wang’ nimondo i ie. Emondo ku woro ma dit i Kamaleng’ m’usagu, man ecungo i wang’ sanduku mi lembariba. I ayi mi lapor ecungo i wang’ Yehova Mungu! Jalam gam konjo udok ma ng’wice ng’ar iwi cugmac m’ubogere, man ng’wic kusika maeno doko ma ng’ar. I ng’eye, ebidomondo kendo i Kamaleng’ m’usagu ku rimo m’ebithiero ni lam mi dubo. Nen nia jalam lar wang’u udok ma ng’wice ng’ar i wang’ thiero rimo ni lam mi dubo
(Lembe mi Julawi 16:13) man ebiketho udok ma ng’wice ng’arne wi mac i wang’ Yehova, kara afuru mir udok ma ng’wice ng’ar uum kabedomikisa ma ni wi lembatuca, kara kud etho:
Buku mi Lembe mi Julawi ubeponjowa ku lembang’o?
5 Wacopo nwang’u ponji ma kani niai kud i kum udok ma ng’wice ng’ar ma jubed juwang’u i Ceng’ mir adunya? Biblia uporo rwo mi jurutic pa Yehova ma gigwoko bedoleng’ migi kud udok ma ng’wice ng’ar. (Zab. 141:2; Nyu. 5:8) Poi nia jalam ma dit ubed utero udok ma ng’wice ng’ar i wang’ Yehova ku woro ma dit. Rom rom kumeno, kinde ma waberwo i bang’ Yehova, warwo ku woro ma dit. Anyong’a negowa lee ning’eyo nia Jacwic mi piny ceke uyio nia kindwa ubed ceng’ini kude calu ma kind nyathin bedo ko ceng’ini ku won. (Yak. 4:8) Eyio nia wabed jurimbe! (Zab. 25:14) Rwom maeno pire tie tek lee i iwa, uketho wayio ngo nyanok de nitimo lembe moko ma romo nyayu can i Yehova.
(Lembe mi Julawi 16:14, 15) man ebigamu kum rimb thwon dhiang’, man ebikire ku lwete wi kabedomikisa yo nyangu; man ebikiro rimone ku lwete wang’ abiro i wang’ kabedomikisa. 15 Ebilund nego diel mi lam mi dubo, ma en e pi dhanu, man ebikelo rimone yor i kusikabongu, man ebitimo ku rimbe calu etimo ku rimb thwon dhiang’, man ebikire wi kabedomikisa, man i kabedomikisa.
Buku mi Lembe mi Julawi ubeponjowa ku lembang’o?
6 Poi nia, ular ubed ukwayu jalam ma dit uwang’ udok ma ng’wice ng’ar i wang’ nithiero lam. Ebed etimo kumeno pi ning’eyo ka nyo enwang’u bero i wang’ Yehova. Eno uketho wabenyang’ i lembang’o? Kinde ma Yesu ubino iwi ng’om, i wang’ nithiero lam mi jamgony, ugam ukwayu nia elar etim lembe moko ma pire tek lee nisagu both mi dhanu. Ebino lembang’o? Eworo Yehova i lembe ceke man egwoko bedoleng’ pare kara Yehova ujol lam m’ebecithiero. Kumeno re ma Yesu unyutho nia gin ma pire tek mandha utie nikwo nimakere ku yeny pa Yehova. Kit kwo pa Yesu unyutho kamaleng’ nia bimobim pa Won re m’utie m’atira man mandha.
Wagol lonyo mi tipo i Lembagora
(Lembe mi Julawi 16:10) Ento diel, ma gagi podho i wie ni diel mi kulwoka, jubikethe ma kwo i wang’ Yehova, kara utim adunya pi ng’atuca, kara juore ni diel mi kulwoka i langa.
it-1-F mba. 242 udu. 3
Azazel (diel mi kulwoka)
Calu ma jakwenda Paulo ukoro, Yesu uthiero kwo pare ma leng’ ni lam mi dubo mi dhanu, m’etimo ko lembe ma sagu ma “rimb thwoni dhiang’ ku diegi” copo timo. (Eb 10:4, 11, 12) I ayi maeno re m’ebedo calu “diel mir [Azazel],” ‘m’eyeyo ko tho mwa,’ man “jutong’o lero i kume pi gondri mwa.” (Is 53:4, 5; Mt 8:17; 1Pe 2:24) “E yeyo dubo” mi dhanu ceke m’unyutho yioyic i lam m’ethiero. Enyutho yub ma Mungu umaku ma kara ewil ko pi dubo mi magwei. I ayi maeno re ma diel mir “Azazel” ubino nyutho lam pa Yesu Kristo.
(Lembe mi Julawi 17:10, 11) Man ng’atu ma tek nuti mi ot mir Israel, kadi mir umondo m’ubedo i kindgi, m’ucamu rimo moko, abimino wang’a kum ng’eyong’ec maeno m’ucamu rimo, man abikabe woko ku kind juthugi. 11 Kum kwo mi ring’ kum ni i rimo man amie iwu wi pemblam kara wutim adunya pi ng’eyong’ec mu kum en e rimo e ma timo adunya mi kwo mu.
w14-F 15/11 mba. 10 udu. 10
Pirang’o ukwayu wabed leng’?
10 Som Lembe mi Julawi 17:10. Yehova ukwero ni nyithindho mir Israel nia kud gicam “rimo.” Cik m’ukwero nia kud jucam rimb lei kunoke rimb dhanu utie bende ni Jukristu tin. (Tic. 15:28, 29) Paru ma nia Mungu ‘mino wang’e’ i kumwa man ekoyowa kud i cokiri pare utie lembe ma mielo kumwa lee dit. Wamare man wamito wawore kadok i saa ma wabenwang’ara ku peko i kwo mwa de. Wakeco nia wabiyio ngo nia dhanu m’ung’eye ngo man ma dieng’ ungo niworo cik pare udiwa. Calu ma watio ngo ku rimo, wang’eyo nia lembuno biketho dhanu bicayuwa, re kadok kumeno de, wan wakeco mwa niworo Mungu. (Yud. 17, 18) Ang’o ma bikonyowa kara kud wacam rimo man kadok acika de kud jucike i kumwa?—Poi. 12:23.